· valgustusaja kirjanikud on mastaapsed üksikseisjad · ladina keel teaduskeelena sureb välja · kirjandust iseloomustab suur huvi dokumentaalsuse vastu · populaarseks muutus memuaaride kirjutamine · viljeleti huumorit ja satiiri, peamine zanr siiski proosa · John Locke (1632-1704) oli valgustusele alusepanija · valgustus sai alguse Inglismaal, aga tugevaim oli Prantsusmaal Inglise ja Prantsuse valgustuse võrdlus: Inglismaal : eitav suhtumine kaasasündinud isiksusse, polnud konflikti riigikirikuga,soov tunnetada inimest ja teda ümbritsevat maailma, kasvatusse peab suhtuma tunnetusega, igal inimesel on õigus õnnele; tuntumad valgustajad : Swift, Defoe Prantsusmaal: kodanliku konstitutsioonilise riigi idee (demaokraatlik riik) , looduliku inimese idee, regressiivne teooria ( inimene areneb tagasi ), tugev kirikuvastasus, tugev sotsiaalsus, isikuvabaduse idee ( tahtevabadus ja südametunnistusevabadus ), võitlev valgustus; tuntumad
suundu neist keegi aitama) *Ollakse õpihimulised ning üldiselt üsna hästi informeeritud oma ettevõtte kaupadest *Paremini teenindatakse välismaalasi ja ning teenustest. inimesi kelle välimus lubab oletada, et nad on heal materiaalsel järjel. *Üle on saadud nn ,,väikeste diktaatorite sündroomist", kus teenindaja selle asemel, et *Klienti ei suhtuta kui isiksusse, ei olda probleem kiiresti ja efektiivselt lahendada, valmis välja selgitama tema individuaalseid justkui nautis seda, et kliendi heaolu nõdmisi ning vajadusi. määramisel temast nii palju sõltub. *Ettevõtte sisemised vajaka jäämised *Töökas mõjutavad suuresti ka klienditeenindajat, neil puuduvad volitused otsuste vastu vastu
Vahetatakse tavaliselt suurel hulgal infot, ehkki enamasti on info pinnapealne. Näiteks räägitakse muusika- ja kirjanduseelistustest, vaba aja veetmisest. Niisuguste vestlustega saab võrdlemisi hõlpsasti selgitada omavahelisi sarnasusi ja erinevusi ning võimalikke ühiseid huvisid. Suhe on sellel etapil sundimatu ja vaba. Enamik suhetest jääbki katsetamise staadiumisse. Intensiivistamine - märgib läheduse teket. Hakatakse vahetama oma isiksusse puutuvat teavet, loobutakse formaalsusest. Seda etappi iseloomustabki suurem avastus teise suhtes. Näiteks võidakse rääkida enda kohta asju, mida teavad vaid vähesed inimesed. Füüsilisest lähedusest annavad märku käest kinnihoidmine, pikk silmavaatamine jms. Integreerumine - toimub siis, kui kaks inimest hakkavad ennast pidama paariks. Tõstetakse esile seda erilist, mis teeb neist kahest ainulaadse paari. Ka mitmesugune sümbolite leidmine - näiteks saab mingis laulust "meie laul"
armastuse olemuse üle erinevatest vaatenurkadest ja tuua publikuni sotsiaalsed probleemid, mis leiavad aset ka tänapäeva ühiskonnas. Osatäitjateks olid Maarja Jakobson, Hannes Prikk, Evald Aavik, Piret Rauk, Kärt Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid ma ei kahtle näitlejate professionaalsuses. Väga hea näitleja mulje jättis mulle Evald Aavik, kes sobis suurepäraselt tema kehastatud isiksusse. Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse
Inimesed on üksteise ees nähtamatud ükskõik kui suuri pingutusi me ka ei teeks, et end nähatavaks muuta ja leida endale tõeline hingekaaslene või kasvõi püüda üldsuse tähelepanu üksinduse leevenduseks. Olenemata sellest kui suure loomingu kirjanik elu jookusl viljeleb ja kui kõvasti ta püüab saada üle sellest tõkkest, mis on tal enda ja ülejäänud maailma ees, ei suudaks ta seda kunagi saavutada, sel lihtsalt põhjusele et me pole võimelised end transformeerima teise isiksusse ega tunda eales oma kaaslase kannatust või õnne. Valu mis tuleneb sellest blokaadist, on paljudele piisavalt suur et äärmuslikke meetmeid olukorra muutmiseks kasutusele võtta. Need kõik pole aga ligilähedaseltki piisavad. Inimesed on liiga kinni enese leidmisel, pööramata tähelepanu teistele asjaoludele mis nende elu rahulolevana elada segavad. Need konseptsioonid, mis puudutavad "mina" olemust on tihti valesti mõistetud
Antav tagasiside ei tohi rõhutada nõrku kohti nii, et neid tuleb vältida ning neid peab alati otsima ja välja tooma. Palju efektiivsem viis on suhtuda vigadesse kui õppeprotsessi loomulikku osasse. Eksimustest õpitakse, need arutatakse läbi ning tehtud vigade kaudu leitakse uusi õppimisvõimalusi. Kui õpilane saab aru, kuidas oma vigadest õppida ja mida edasi teha, tähendab see, et temasse on suhtutud kui arenemis- ja vastutusvõimelisse isiksusse. (Jürimäe & Kärner, 2011, 12-14.) Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas Sotsio-konstruktivistlik õpikäsitus, kus õpilane õpib eelkõige ise, toetub just isiksuse arendamisele ning on meeldiv lugeda, et nimetatud õpikäsitus on esindatud ka taasiseseisvunud Eesti riiklike õppekavade üldosades. (Jürimäe & Kärner, 2011, 13.) Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikes õppekavades on kujundav hindamine eraldi välja toodud
Johanneselt küsima, kes tema arvates võib Kristuse ära anda:" Siimon Peetrus noogutas nüüd peaga tollele, öeldes, et ta küsiks temalt, kes on see, kellest ta räägib?" See jünger nõjatus siis Jeesuse rinnale ja ütles talle:" Issand, kes see on?" Sõna "too" on meessoost ja annab alust siiski kinnitusele, et tegu on Johannese, mitte Maarjaga. Kuid , kellena Leonardo da Vinci figuuri maalis: Maarja Magdaleenana,Johannese või koguni maalis ta kaks isikut ühte isiksusse,teab Leonardo da Vinci vaid ise. Traditsiooniliselt kujutati Peetrust ja Johannest Jeesuse Kristuse paremal ja vasakul käel, kuid Leonardo da Vinci on asetanud mõlemad isikud Kristusest paremale. Maalides mõlemad isikud ühele poolele, aitab lihtsustada see nende jutuajamist. See lubab Leonardo da Vincil ka viia Johannese Jeesusest kaugemale, jättes Kristuse maali fookusesse. Jeesus on jäänud nõnda perspektiivi koondpunkti ja apostlid on
Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks kindlapeale arst, nagu ta isegi. Isa keelas Hectoril Joonis 1. Louis Hector Berlioz mängida isegi klaverit kui hädavajalikku ja kunstnikukutsele meelitavat pilli. Aastal 1821 sõitis Hector Pariisi, et õppida seal isa soovil arstiks. Pariisis armus Hector aga Gluck'i isiksusse ja loomingusse. Hector hakkas Gluck'i partituure käsitsi ümber kirjutama, nautis tema loomingut senikaua, kuni need pähe kulusid. Ooperis ,,Ifigenia Taurises" olid lood omavoliliselt veidi ümber tehtud, kuid Hectoril ei jäänud need märkamata ja hakkas hakkas otse publiku ees kõva häälega kommenteerima, mis oli juurde lisatud või mis oli hiljaks jäänud. Gluck'ilt saadud muljete mõjul jättis Hector meditsiiniõpingud pooleli. Selle
Millised üldised muutused toimusid renessanssmaalikunstis? Maalikunstis õpiti kõigepealt anatoomiliselt õigesti inimest kujutama, edasi andma keha vorme, kõikvõimalikke liigutusi ja näoilmeid. Seejärel tekkis kohe vajadus kujutada ka inimese ümbrust, nii õpiti kujutama ka kõike muud- ehitisi, linde, loomi, puid, ilmastikke jm. Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. 2. Kuidas suhtus kõrgrenessanss loomingusse ja kunstniku isiksusse? Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalisest inimesest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem peeti ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele
vältimatu nähtus meie ühiskonnas. Seda põeb iga inimene vähemalt kord elus, ei materiaalne seisund ega positsioon aita sellest pääseda. Soodustavaks momendiks on töötamine aladel, kus tuleb intensiivselt tegeleda inimestega, kes erinevatel põhjustel ei saa ise endaga hakkama. Samuti on uurimuste käigus selgunud, et eelkõige ja raskemal kujul esineb läbipõlemissündroom meie mõistes ,,raske lapsepõlvega" inimestel, kuna neil puudub usk endasse kui isiksusse. Nad parema meelega lamavad põrandal, lastes näo jalajälgi täis astuda, kui elavad oma elu oma äranägemise järgi. Neis on süvenenud arvamus, et parem on elada kellegi teise elu, kuna see tundub neile turvalisem. Kõrvalvaatajale arusaamatutel eesmärkidel antakse end töö meelevalda ning unustatakse ära meeldivad puhkehetked, lõõgastumine- see on üks sagedasemaid läbipõlemissündroomi tekkimise põhjuseid.
haavamisele, kuid valu tekitavas keskkonnas on viha lapsele keelatud ja valu liig talumatu üksinduses läbi elamiseks. Seega peab laps need tunded alla suruma ja ta õpib olema tumm. Tema tummus kindlustab küll kasvatuslike põhimõtete mõju, kuid kätkeb endas samal ajal hulgaliselt hilisemat arengut mõjutavaid ohte. Kui adekvaatne reaktsioon lapsele osaks saanud solvangutele, alandustele ja väärkohtlemisele laiemas mõttes puudub, siis ei integreerita neid elamusi isiksusse, vaid tunded jäävad allasurutuks ning lootusetult jääb rahuldamata vajadus neid jäljendada. Enamikule inimestest põhjustab raskeid hingelisi kannatusi just lootusetus kunagi väljendada teadvustamata traumasid koos nende juurde kuuluvate tunnetega. Selliste tunnetega võivad tekkida häired isiksuses, näiteks neuroos, kui selle tegelik põhjus pole mitte tegelik sündmus, vaid selle allasurumise paratamatus. Teadupärast ei alga selline tunnete
tekitasid, näiteks suhtumine religiooni, nõue, et emad imetaksid oma lapsi, mitte ammed, et lapsed vabastataks mähkmetest, et lapsed ei mõtle nagu täiskasvanud ja seetõttu tuleb neid ka teisiti õpetada - ei tekitaks praegusel ajal enam mingit vaidlust. Minu arvamuse kohaselt on Blanchard oma raamatus keskendunud just Rousseau negatiivsele kujutamisele. Lugedes antud teosest ,,Emile" peatükki, tekib juba esimeste lausete järel väga halvustav suhtumine Rousseau kasvatusviisi ja Rousseau isiksusse, sestap ei ole mul edasist soovi antud teose juurde pikemalt jääda. Juhani Hytönen ,,Lapsekeskne kasvatus" Juhani Hytönen toob samuti oma raamatus välja selle, et Rousseau teos ,,Emile ehk kasvatusest" on lapsekeskse pedagoogika alus. Deardeni(1968) järelduste põhjal tähendab lapsest lähtumine tavaliselt seda, et kasvatuslikke valikuid ja toiminguid põhjendatakse lapse vajadustega (needs), huvidega (intress) ja kasvuga (growth).
poissi viskavad õhku tema meessoost sugulased. (http://www.webpages.uidaho.edu/~rfrey/220aboriginal_passage.htm) Initsiatsiooniriitused ei ole nn. mehaaniliselt tekitatud, vaid need on tolleaegsete inimeste olemuse tunnetamise käigus sündinud. Noored ei tea midagi sünnist, surmast, ega seksuaalsusest. Sündimise pühadust, seksuaalsuse ilmutuslikkust ning surma mõistmist õpib ta täiskasvanuks saades ning lülitab need oma uude isiksusse, mis on nö. uuestisündinud pärast lapsisiku surma ja leina. Nüüd ei ole inimene mitte ainult ümbersündinud, vaid ka haritud, sest on rituaalide käigus saanud teada salastatud tadmisi, müüte, rituaalsete riistade tähendusi, talle teatatakse jumalate õiged nimed, maailma tekkimise ja korralduse saladused ning seadused, ta saab teada tõe . (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 35-36) Ka tüdrukud pidid läbima
armukadedus, eneseeitus, mure, nutt või pettumus, mida me automaatselt tõrjume ning vaos hoiame. Oma tunnete allasurumine on aktiivne protsess, mis nõuab suurt energiahulka. Meie suletud energiavarud paiknevadki nendes tõrje- ja varjemehhanismides. Oma seesmise mina eitus tekitab blokaadi. Me paneme oma vaoshoitud tundeid seni tallele, kuni muutume sõna otseses mõttes tummaks, jäigaks ja tundetuks. Väsitav on kanda endas väljaelamata rektsioone ja tundeid. Tuginedes sügavamale omaenda isiksusse avastame, et meie negatiivsete tundetõdede all peitub veel midagi, ja selleks millekski on positiivsed tõed, mida me võiksime hüüda ka igavesteks tõdedeks. Need on armastus, hellus, poolehoid, rõõm, soojus, hoolitsus, loovus, sallivus, jõud, uudishimu, ühtsusetunnetus, usaldus ja kokkukuuluvustunne. Negatiivsete tunnete ringis tajume ennast üksildasena, lahutatuna teistest inimestest ja olemisest endast. Igaveste tõdede keskel tajume oma ühtsust kõiksusega.
vanematega- ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega- ,,Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi? " Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isiksusse. Loomulik ei oska pisipõnn või ka 6-7 aastane veel selgelt sõnadesse panna , kui madal või kui kõrge enesehinnang tal on või kui austusväärne inimene ta on või ei ole. Selles mõttes enesele selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud-teada-tuntud tõsiasi on, et eriline tundemöll ja lõpmatud arutelud iseenese üle algavad intensiivselt enamasti puberteedieas See aga veel ei tähenda , et nooremealiste
Idakultuuride ,,vaiksetest väärtustest" otsiti eluhädadele lohutust. Marie Underile avaldasid sügavat mõju Gandhi vägivallavastase eetika ideaalid. Muuseas jäi R. Rolland'i Gandhi monograafia temale kauaks üheks lemmikraamatuks. Gandhi objektiivsest idealismist lähtuv eetika jäi luuletaja eluhoiakule omaseks, mõjutades ka tema hilisemaid arusaamasid ja otsustusi. Sellel taustal kiindus ta 1950. aastail ootuspäraselt eriti Albert Schneitzeri isiksusse ja töödesse. Sajandi kolmanda kümnendi teine pool ja põhiosa 1930. aastaist on Marie Underi loomingu kõrgaeg. Üksteise järel ilmuvad lüürikakogud ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ballaadid- ja legendikogu ,,Õnnevarjutus". Ja taas lüürikaraamatud : ,,Lageda taeva all" ja ,,Kivi südamelt". See on see tuumik, mida G. Suits pidas eneseleidmise klassikaliseks kõrgustikuks nii Underi enda loomingus kui ka selleaegses luulepildis üldse. Viimane polnud
poolt. Pärast II ms-i on see olnud tabuteema. Steriliseerimise/kastreerimise eesmärgiks oli agressiivsuse vähendamine. Kriitika: 1) kriitikud leiavad, et kohtlemisideoloogias on väga palju silmakirjalikkust. 1950. a-tel, mis oli Ameerikas meditsiinilise mudeli hiilgeaeg, kulutati üksnes 5% vahenditest vangide rehabiliteerimisele. Põhiprobleem asutustes oli ikkagi korra tagamine. 2) õigusriiklik kriitika väideti, et ei ole õige ega õiglane sekkuda inimese isiksusse vägivaldselt ning teha seda määramata tähtaja kestel. 3) abolitsionistlik kriitika kurjategija karistamine on nii või teisiti piina valmistamine indiviidile ja kohtlemisideoloogia varjus tehakse seda rafineeritumalt/varjatumalt, kuid sisu jääb ikkagi samaks. Selle suuna esindajaks oli N. Christie (Norra). Abolitsionistid peavad riigi ülemäärast sekkumist inimese ellu paheks. Riik peaks võimalikult vähe käitumisviise kriminaliseerima (dekriminaliseerimine)
omast taskust kinni. Positivne motiveerimine - austusel, entusiasmil ja vaimsusel põhinev motiveerimine. Nt. kui eesmärgid on kindlaks kuupäevaks täidetud järgneb preemia (Marika) 63) Nimetage kolm motivatsiooniteooriate suunda Dafti järgi ja tooge esile, millele nad keskenduvad? a) juhtimuslikud käsitlused - eristuvad suhtumises töötajasse kui isiksusse. b) traditsiooniline mudel - inimestele on tähtis töö eest saadav tasu, vähesed töötavad loominguliselt, tööd tehakse kui palk on korralik ja juht õiglane c) inimsuhete mudel - töötajad on indiviidid ja tunnevad end vajalike ja olulistena, kaasamine lihtsamatesse otsustesse rahuldatakse kuuluvusvajadus d) inimressursi mudel - töötaja kui potentsiaalne inimressurss, inimeste
omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid
Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja “Lugemist lapse südame ja hinge kosuks”.19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasiat
edasi anda. Kui selline mälestus aga puudub ning talle on lapsest saati öeldud, et ta ei saa millegagi hakkama, siis valdab värskelt isaks saanud meest ahastus ja abitus ning ta ei oska imikuga midagi peale hakata ka käed võivad väriseda. Kui mees ei ole valmis veel isaks saama siis laps hoopis ärritab ja häirib teda. Õnneks ei ole see olukord püsiv, ajapikku õpib ta mitmeid asju, kuid teatud pimedad momendid ja augud jäävad tema isiksusse alles. Täiskasvanueas võib see noormehe viia rohke alkoholi tarbimise ja pahategude küüsi. Ta ei pruugi suuta olla korralik abielumees ega isa seda sellel lihtsal põhjusel, et ta ei tea kuidas seda rolli täitma peab. Ta jätkab oma sõpradega läbikäimist nagu poleks midagi juhtunud. Ta tuleb koju millal talle sobib ja meeldib ning teeb neid asju mis talle meeldivad. Kodused ülesanded jäetakse naise kanda samuti laste eest hoolitsemine. Ta võib küll sundida end lühikest aega last
Venemaa: Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka teisi õpikuid.Nikolai Novikov pööras suurt tähelepanu kasvatusküsimustele ning andis välja esimest vene lasteajakirja "Lugemist lapse südame ja hinge kosuks". 19 saj huvituti lapse sisemaailmast. Kirjanikud suhtusid lapsesse kui isiksusse. Lk jakkas põhinema täiskasvanute ja laste vastastikusele armastusele ja teineteise-mõistmisele. 20 saj hakkas Nõukogude valitsus tähelepanu pöörama lastekirjandusele. Kohustati looma sisuliselt uut kirjandust, mis kujutaks ühiskonnas toimunud uut muudatust. Kuid see tõi kaasa karmi kriitika. 20 - 30-ndatel toimunud vaidlustes jäi peale, et LK peab loobuma meelelahutuslikkusest ning muutuma realistlikuks, asjalikuks ja informatiivseks. Eriti
18.sajandi mõisted : progress, ajalugu, kultuur, tsivilisatsioon. Ajalugu- potentsiaali avaldumine. Kapitalismi probleem. Riik ei saa toimida ilma eduka majanduseta. Uut laadi inimsuhted. ROMANTISM 18. sajandi lõpp- 19 . sajandi I pool Valgustus universaalne inimesepilt - kirjeldati inimesi samalaadeslt. Romantikud hakkasid rõhutama, et igas inimeses on unikaalsust ja nad on erinevad ning tuleb üles leida inimesele loomuomased jooned. Esteetiline suhtumine oma isiksusse ja ellu tuleb elada kaunilt. 3. loeng ÕNN Õnne mõiste emotsionaalne seisund, seoses naudinguga. ,,Õnnelik elu" - mida sellega mõeldakse? Arvati, et õnnel pole midagi pistmist filosoofiaga, et õnn on iga inimese enda asi. ,,Õnnelik ühiskond" - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa? Antiikaegsed vaidlused õnne üle. Õnne (eudaimonia) olemus antiigis.
22-28 Varase täiskasvanuea muutused 17-22 Varane täisakasvanuiga 17-45 Kokkuvõte: Keskea ülesanded.(Havighurst) 1. Täiskasvanuea kodaniku-ja sotsiaalse vastutuse saavutamine 2. Majandusliku elustandardi loomine ja säilitamine 3. Vaba aja veetmise tegevuste loomine 4. Teismeliste laste aitamine vastutustundlikeks ja õnnelikeks täiskasvanuiks saamisel 5. Iseenese suhe abikaasasse kui isiksusse 6. Keskea füsioloogiliste muutustega leppimine ja kohanemine 7. Kohanemine vananevate vanematega 6.7.3.Areng vanemas täiskasvanueas. (Vanadus). >60-65 aasta. Füüsilised muutused. Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad , lõdvestumise aeg pikeneb Veresoonte elastsus alaneb Luud hõrenevad ja nõrgenevad Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb Põhitegevused tukastamine, söömine, jalutamine, vestlemine
· Panna vastase veendumused proovile · Kontrollida vastaspoole esitatud faktide õigsust ja paikapidavust IV PEATÜKK. AKTIIVNE KUULAMINE. AKTIIVNE KUULAMINE 1. Püüa sõnum lõpuni ära kuulata 2. Püüa ennetada ja vältida vääraid arusaamu 3. Hoia silmsidet 4. Ole võimalikult aus 5. Kasuta positiivset kehakeelt 6. Aita küsijal olla näiliselt edukas 7. Hinda sõnumit, mitte selle saatjat 8. Suhtu küsijasse kui isiksusse, mitte kui indiviidi 9. Tunnusta ja väärtusta sõnumis peituvat (ka rumalalt on palju õppida...) 10. Ära lase ennast kergelt ümber veenda 11. Esinda oma arvamust, tuginedes autoriteetidele 12. Kui vaja siis vaiki, kui ei õnnestu, siis küsi ise: · Palu fakte täpsustada · Otsi kinnitust sõnumi sisule (bumerangküsimused) · Küsi ausaid, otseseid avatud ja spetsiifilisi küsimusi
armastusega. Suhte arendamine ja lagunemine Suhte arengus võib eristada viite etappi: 1. Algatamine- tähendab esimesi katseid alustada teise inimesega suhtlust, püütakse luua kontakti ja köita tähelepanu. 2. Katsetamise etapp- suhtluse käigus üritatakse teise kohta teavet saada, vahetatakse suurel hulgal pinnapealset infot . 3. Intensiivistamine- läheduse teke, hakatakse vahetama oma isiksusse puutuvat teavet, loobutakse formaalsustest. 4. Integreerumine- hakatakse end pidama paariks, kuna partnerite väärtushinnangud hakkavad üha enam sarnanema, siis ilmnevad ka rohkem nende isiksuse teatavad jooned ja teisi jooni sedavõrd ei avaldata. 5. Sidumine- kihlus või abiellumine, avalik tunnustus. Lahkuminek Kui partnerid või üks neist ei ole enam suhtega rahul, siis peab see kas muutuma või lõppema.
omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid
daamide seas on palju kuritarvituse juhtumeid. Suurem osa patsiente oli üle elanud? Oma lähedase insesti? OLULISED IDEED: Alateadvus – käitumine ja alateadvus. On miski, mis pole kättesaadav teadvusele. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus. Isiksuse struktuur – teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt. Id, ego, superego. Kolm osa, pidevas vastuolus. Isiksuse areng – psühhoseksuaalne areng. Isiksusse tekivad teatud omadused. Ärevus – norm ja patoloogia. Viis kuidas kirjeldada ja ravida inimesi lähtudes ideest, et inimese olemus on tunda hirmu ja ärevust. Psühhopatoloogia tuleneb ärevusest. PSÜÜHILINE ENERGIA JA VAJADUSED: Psüühiline energia=energia füüsika mõttes. a) energia jäävuse seadus. b) Entroopia kasv (surm). Energia transformatsioon. Füsioloogiline erutus (tuleneb vajadusest) ja sellele vastav mentaalne kujutlus
Igasugune ajalooline ja empiiriline teadmine on lähenemine objektile. Me peame riskeerima äkki. Äkiline on silmapilk, kus aeg ja igavik kokku puutuvad. Silmapilk on igavikuaatom. 2 otsustavat silmapilku ajas: 1)aja täius Jeesus Kristuses; 2)üksiku inimese uuestisünd. Inimene ei ole süsteem, vaid geniaalne läbimurre. FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) I periood (1869-1876)Klassikaline filoloogiline haridus, klassikalise filoloogia professor Baselis. Kiindunud Wagneri loomingusse ja isiksusse. II periood (1876-1882)Selle perioodi teoseid seob võitlus kristluse vastu. Skeptiline ratsionalist. Igatseb tõepära järele. Oma kõnega suudab inimene üksnes näiliselt asjade olemust haarata. Tegelikkuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Moraalsed otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Väär psühholoogia on viinud kristluse kujunemisele. Moraalid on afektide märgikeel. Kõik
annaabi.ee 
