põhjustavad soolist diskrimineerimist. Näiteks lubatakse poistel võtta õppimist kergemini. Väljend ,,poisid on poisid" saadab avalikkusele ja poistele endile sõnumi, mis nii lubab, andestab rohkem kui ka annab mingeid eeliseid, aga ühtlasi jätab ka võimaluse poiste probleemidele käegalöömiseks. Samal ajal nõutakse tüdrukutelt korralikku käitumist, usinat õppimist, sõnakuulelikkust ja allumist. Stereotüüpsed soorolliootused piiravad nii täiskasvanute kui ka laste isiksuslikku arengut ja vabu valikuid. Soostereotüübid mitte ainult ei määratle, millised naised ja mehed on, vaid kirjutab ka ette, millised need peavad olema mehed professionaalselt edukad, naised orienteeritud suhetele. Stereotüüpsed ootused naiste ja meeste käitumisele võivad suruda neid rollidesse, kus nad justkui loomupäraselt vastavadki neile ootustele. Soostereotüüpidest vabanemiseks, tuleb võtta igat inimest eraldi isikuna. Tuleb õppida
Lisaks pärilikele eeldustele on õpe ja kasvatus tingitud elukeskkonnast selle sõna kitsas ja laias tähenduses. Kasvatus ja kasvukeskkond saab sünnipäraseid eeldusi mõnevõrra võimendada ja kompenseerida puudusi. Murdeea periood (u 12-18 a). 10-12 a üleminek murdeikka 12-14 a varane murdeiga 15 -16 a keskmine murdeiga 17-18 a hiline murdeiga Tütrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. Inimese isiksuslikku arengut kirjeldab Erik Eriksoni (1902-1994) teooria. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka, k.a.kõrgkool. Eriksoni arenguteooria 5.aste, mida kirjeldatakse kui identiteedi kujunemise ja hajumise konflikti, kajastab noorukiea alguses tekkivat identiteedikriisi, millega algab üleminek täiskasvanute maailma. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatatkse füüsiline küpsus. Sel arenguperioodil
paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad väljenduda ka kõnes, nt. naised näevad vestluses rohkem vaeva, pööravad suhetele rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad. 9. E.Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal astmel on omad probleemid ja kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on oluline isiksuse arengu koha pealt, st kohaneb maailmaga paremini siis, kui igal arenguetapil võtab omaks ka midagi selle negatiivsetest külgedest. Tema teoorias jaguneb sotsiaalne areng kaheksaks astmeks, mille läbimine ja toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguülesannete lahendamiseks.
Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine maailmale (deemonid, kurat jne); ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud; Mina (the Self) – seotud individuatsiooniga, isiksuse eri komponentide sünteesimine; vajadus terviklikkuse järele; avastada komponendid ja siduda need harmooniliseks tervikuks Adler - kompensatsioon - alaväärsustunne. sots huvi. Nõrk organ, kompensatsioon, ülekompensatsioon Alaväärsustunne – motiveeris/blokeeris isiksuslikku kasvu Elustiil – valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud – õige elustiil Loov mina – inimesel on valik, kuidas ta elab, millise tähenduse omistab elule, inimesed on vabad valima endale saatust Horney - baasärevus. sugu ei determineeri isiksust. biolg kadedus.
Õpetajaid ettevalmistavad kõrgkoolid peavad tõhustama õpetaja ettevalmistamist ja tema arengu toetamist. Kool peab toetama ja suunama õpetaja kutsealast arengut. Samuti peab suurunema õpetajate organisatsioonide roll ja tähendus õpetajakutse arendamisel ja maine kujundamisel. Õpetaja ja õpetajaks õppija peab teadvustama oma vastutust õppija arengu toetamisel, analüüsima oma koolitusvajadusi ning kavandama oma kutsealast ja isiksuslikku arengut, lähtudes õpetaja kutsestandardist, riiklikest haridusuuendustest, kooli arenguvajadustest ja oma õpetaja-pildist.
· Ollakse võimelised tegelema konfliktiga kuni see laheneb või toimub pinge vähenemine määrani, kus grupi töö tõhusus pole häiritud · Energia suunatakse eelkõige ülesande lahendamiseks, mitte suhete klaarimiseks · Tehakse perioodiliselt tööst ülevaateid, et grupi liikmed saaksid tagasisidet sooritustest ning omavahelistest suhetest · Meeskond meeldib selle liikmetele, sest võimaldab erialast ja isiksuslikku arengut · Pidevalt hoolitsetakse usalduse ja vastastikuse lugupidamise kasvu eest Rühmatöö põhimõtted · Arutelu on aktiivne. Kõik võtavad sellest osa, keegi ei püüa kõrvale jääda · Grupi liikmed on orienteeritud ülesande lahendamisele, mitte suhete säilitamisele grupis · Kuulatakse hoolega iga kõnelejat ja ei segata vahele. Ühtegi seisukohta ei jäeta tähelepanuta · Püütakse üksteist mõtete avaldamisel toetada.
tervikuks introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) Adler - Kompensatsioon (näiteks pimedatel areneb eriti hea kuulmismeel),ülekompensatsioon (keerad oma nõrkuse tugevuseks) - Alaväärsustunne motiveeris või blokeeris isiksuslikku kasvu (inferiority complex) feelings of inferiority can act as a stimulus for positive growth or a sa disabling force, deppends on ones attidute toward them. Elustiil valitakse elustiil, mis on keskkonnas kättesaadav, (worldview given to a child) sotsiaalse huvi olulisus (neurootikud eksivad elustiili valikul (mistaken lifestyle)); valed elustiilid (ruling, getting, avoiding type), sotsiaalse huviga ja aktiivsed isikud õige elustiil
Ollakse võimelised tegelema konfliktiga kuni see laheneb või toimub pinge väheneminemäärani, kus grupi töö tõhusus pole häiritud Energia suunatakse eelkõige ülesande lahendamiseks, mitte suhete klaarimiseks Meeskonna tunnused Tehakse perioodiliselt tööst ülevaateid, et grupi liikmed saaksid tagasisidet sooritustest ning omavahelistest suhetest Meeskond meeldib selle liikmetele, sest võimaldab erialast ja isiksuslikku arengut Pidevalt hoolitsetakse usalduse ja vastastikuse lugupidamise kasvu eest Rühmatöö Põhimõtted Arutelu on aktiivne. Kõik võtavad sellest osa, keegi ei püüa kõrvale jääda Grupi liikmed on orienteeritud ülesande lahendamisele, mitte suhete säilitamisele grupis Kuulatakse hoolega iga kõnelejat ja ei segata vahele. Ühtegi seisukohta ei jäeta tähelepanuta Püütakse üksteist mõtete avaldamisel toetada. Grupi liikmed usaldavad üksteist Peetakse lugu ajast
õppimisega. (H. Liimets 1958) Edasises uurimistegevuses väitekirja problemaatika otsest kajastamist ei leia, kuid kaudselt siiski. (R. Liimets- Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin 1998:13) Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal jälle didaktikasse tööga "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses". Selleks ajendi sai ta aga eelnevalt uuritud raskestikasvatatavuse uurimusest. Kuna Liimets ja Ta õpilased olid jõudnud arusaamani, et raskestikasvatatavuse üheks põhjuseks on häiritud suhtlemine, s.o nihestatud suhted perekonnas, klassikollektiivis, õpetajatega
2. karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus garanteerida neile mingid negatiivsed tagajärjed, kui nad ei allu: noomitused, palgakõrgndusest, ametikõrgendusest või suhtlemisvõimalusest ilmajätmine; 3. positsioonil põhinev võim - inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. Seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt. teguritega; 4. karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane; 5. ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. 23
Situatsiooniline teooria, mis keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele. 14. Millised on peamised võimu allikad? 1. tasul põhinev võim – teised inimesed tajuvad, et liidril on ressursid millest võib neile kasu olla. POSITSIOONIST TULENEV VÕIM 2. karistusel põhinev võim – inimesed tajuvad, et liidril on võimalus mõjutada neid karmilt, kui nad ei allu. POSITSIOONIST TULENEV, ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 3. karismaatilisusel põhinev võim – tajutakse liidri isiksuslikku võlu, neile meeldib see inimene. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 4. seadusest tulenev võim – inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. ISIKSUSEST TULENEV VÕIM 5. asjatundlikkusest tuleneva võimu puhul on võimu allikas liidri tunnustatud suured teadmised 15. Millised on meeskonnatöö arengufaasid ja kuidas tuleb nendes käituda? 1. Mittearenenud meeskond – juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2
see iseloomustab inimest üldiselt? Kui töölesoovijaid on rohkem kui kümme, oleks mõistlik juba CVdes sisalduva informatsiooni alusel mingi eelnev valik teha. Pärast CVde analüüsi tuleb ette valmistada intervjuu. Tõenäoliselt on intervjuu peamine valikumeetod. Intervjuu võimaldab täpsustada seda, kas inimene ikka tõesti vastab oma formaalsetelt omadustelt vajadusele, lubab hinnata inimese isiksuslikku sobivust tööga ning ka seda, kas töölesoovija sobib meeskonda. Selleks, et intervjuu lõppedes me tunneksime inimest rohkem kui enne, tuleb järgida teatavaid nõudeid. Tuleks koostada intervjuu plaan ehk kirja panna küsimused, mida kindlasti tahetakse küsida. Intervjuu plaan aitab keskenduda olulistele teemadele ning kindlustab selle, et kõigilt kandidaatidelt küsitakse sarnaseid asju. Teatud küsimused peaksid keskenduma kandidaadi eelneva töökogemuse analüüsile
kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside, mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud
aega lapse teadliku mina ja üldhuvide kujunemiseks. *Suguküpsus algab genitaalses aregufaasis,mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad lapsepõleelamused,eriti suhted vanematega,seoses sellega tekkis Oisipuse kompleks ehk tütarde esimene armastus objektiks on harilikult isa,poegadel ema,3-5 aastaselt samastab tüdruk end emaga ja poiss isaga,poeg võitleb ema armastuse nimel isaga.* Sotsiaalne areng Erik H.Erikson- isiksuslikku ja sotsiaalset arengut saab vaadelda astmelisena,sest probleemisel ja nende lahendamisel on arengu käigus igalühel oma aeg. 1.Usaldus võ usaldamatus- sünnist kuni aastaseks saamiseni; laps peab arusaama,et ta võib ümbritsevat maailma usaldada; kui vajadused rahuldatud ja vanead hellitavad,usaldab maailma. 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 eluaastad;eakohaselt ülesannete lahendamine,kuid
Müra võivad põhjustada: · saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel · liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika, inimeste omavaheline jutt jms · signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum) · logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus, vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms) · rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms) · isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms) · kehv kehakeel · labane kahemõttelisus · saatjapoolse arvamuse pealesurumine · saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside (vt ka teema 13), mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai
6. Stressiga toimetulek: rahunemin, lõõgastumine; eksimustega toimetulek; ausus; probleemidega iseseisev toimetulek/abi otsimine toimetulek kaotusega; toimetulek olukordades , kus ei saa olla esimene; ,,ei"ütlemine; keeldumise aktsepteerimine; sobiva tegevuse valimine. Toetudes Caldarella ja Merrelli sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengupsühholoogia seisukohtadele, mis käsitlevad laste kognitiivset, isiksuslikku, emotsionaalset, sotsiaalset , moraalset ning eneseregulatsiooni arengut (Eggen & Kauchak, 2001; Butterworth & Harris, 2002), käsitletakse sotsiaalsete oskustena alljärgnevaid oskusi: 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenurgast arusaamine ning võime teiste sisukohti respekteerida); 2) suhted eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega);
õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui oma potentsiaali ebaõnnestunud aktualisatsiooni, mis viib süütunde ja ärevuseni. Eesmärgid on suurendada arengut, teadlikkust, spontaansust, ja isiksuslikku potentsiaali ning aidata kliendil ära tunda ja harjutada isiklikku vabadust otsustamaks, kelleks ta tahab saada. Terapeutiline suhe: r õhk on inimene-inimene suhtel ja terapeudi autentsusel. Tehnikad ja protseduurid: primaarne on mõistmine ja sekundaarsed tehnikad (nt tähenduste ja tunnete reflekteerimine; terapeudi resonants, teadlikkuse kontiinumi uurimine; meditatsioon). Laialivalguv kontseptsioon ja voolav sõnavara komplitseerivad terapeutilist protsessi.
kiirelt lahkuma. Märksõnad mis ühendavad uued juhtimissuunad uue põlvkonna isikuomadustega: Motivatsioon, sünergia, pühendumus, loovus, isiklik potensiaal ja tugevused, koostöö. 49. Juhendamine versus mentorlus Töökohal on soovitav alustada juhendamisest ja edasi liikuda mentorlussuhetesse. Kuigi mentorlussuhe on võrdväärne, on soovitav, et mentee valib mentori. Juhendamine on seotud eelkõige tööalaste eesmärkidega, isiksuslikku poolt ei rõhutata. Paljud org. pole valmis selleks, et töötaja laiem arendamine võib kaasa tuua tema lahkumise organisatsioonist. Juhendamist kasut. Uute töötajate sisseelamise hõlbustamiseks. JUHENDAMINE- Lühiajalised probleemid, eesmärgid tulemused. ÜHISOSA: AMETIOSKUSED MENTORLUS- Pikaajaline proffessionaalne ja personaalne areng. 50. Mentorluse mudelid 1) Klassikaline paarissuhe- vanem kogenum mentor, noorem ja vähem kogenud mentee
et klient suudaks oma probleemid suureneva eneseusu taustal lahti mõtestada ja temas tekitatakse vajadus oma akuutseid probleeme lahendada. Kõrgem: Nõustaja tegeleb kliendi allasurutud materjalidega ehk alateadvuses olevaga, ning suunab adekvaatsemale iseenda ja ümbruskonna mõistmisele. Tipptase: Võime vabastada kliendi isiklikud ressursid nii, et lisaks oma akuutsete probleemide lahendamise võimele ja eneses selguse saamisele käivituks tugev isiksuslikku kasvu tagav motivatsioon. (võib muidu olla väga edukas aga tipptase võib jääda saavutamata isiksuslikku eripära tõttu või siis situatiivselt jääb saavutamata, sest nõustajal endal palju probleeme) NÕUSTAMISPROTSESSI STAADIUMID (Hackney & Cormier, 1996 ; Nystul, 2006) I. KONTAKTI JA NÕUSTAMISSUHTE LOOMINE II. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE III. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE IV. SEKKUMISTE KAVANDAMINE V. LÕPETAMINE VI
palgakõrgendusest, ametikõrgendusest või suhtlemisvõimalusest ilmajätmine; 3. positsioonil põhinev võim - inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. Seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt. teguritega; 5 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 4. karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane; 5. ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontrolli informatsiooni ja
Erinevad klassid on eraldatud üksteisest ja neil on erinevad resiimid b. need vangid kes on madalamatel astmetel, näitavad paranemist, siis saavad kõrgematesse , parematesse astmetesse. c. Püüti loobuda tähtajalisest karistusest. Vabanemise aeg pandi sõltuvusse kurjategija käitumisega. Kommuuni mudel reintegreerumise idee. Jäi kõrvale rehabilitatsiooni idee, isiksusliku defekti ravimine. Reintegreerumise idee ei näe konflikti taga isiksuslikku probleemi, vaid kuidas kujundada kurjategija seaduskuulekaks kodanikuks. Teiseks eraldati rehabiliteerimise idee tähtajatutest karistustest. Kolmandaks ei tohi asutuses kasutav interventsioon olla vastuolus karistusasutuse üldiste nõuetega ega alandada osalejaid. Kommuuni mudeli põhisisu kuritegevust põhjustab osade indiviidide võimetus saavutada oma eesmärke legaalsete vahenditega, seda tuleb neile õpetada. 13. Vanglakaristus tänapäeval (maailmas, Eestis).
kusjuures Tooming kehastas tavapäraselt pigem negatiivse, isegi deemonliku märgiga tegelasi, Hermaküla oma sooja sarmiga aga positiivseid kujusid. (Selle traditsiooni murdis Kaarin Raid n.-ö. vastupidise rollijaotusega – Ion Drutse „Pühamast püham”, 1977.) Näitlejatena suutsid Hermaküla ja Tooming alati, isegi ideoloogiliselt kallutatud lavalugudes, väärtustada neile endile lavastajatena lähedasi üldinimlikke väärtusi, esindades mõlemad rollis pigem isiksuslikku eneseväljendust kui lavalist ümberkehastumist. 39 Kaarin Raid, kes liikus 1970. aastail Pärnu teatrist Noorsooteatrisse ja sealt edasi „Vanemuisesse”, suutis lavastajana ühendada psühholoogilise teatri ning uudse, tingliku lavakeele. Tema legendaarsemaid lavastusi, Tennessee Williamsi „Tramm nimega „Iha”” (1972 Pärnu teatris) tõusis esile tugevate näitlejatöödega, eeskätt Tiia Kriisa nüansirikka
tal suhetes teiste juhtidega ning töötajatega. Positsioonid on aja jooksul muutunud. Personalijuht on tänaseks tõusnud tippjuhi kõrvale võrdseks äripartneriks Personal on organisatsiooni kõik töötajad, sealhulgas juhid ning omanikud, kui nad töötavad selles organisatsioonis. Mõistet kasutatakse väljendamaks personaalset, Laine Simson, Ph.D 1 Personalijuhtimine 2013 isiksuslikku lähenemisviisi inimesele organisatsioonis (vrs "kaader", millist terminit kahjuks mõned juhid kasutavad tänini) Personalitöö on tegevusliin organisatsioonis, kuhu kuuluvad: personalipoliitika, -idee väljatöötamine ja edasiarendamine, töö analüüs, koosseisude ja struktuuri analüüs ning ümberkorraldamine, personali värbamine, valik, adapteerimine, personali arvestus ametikohtade, isikuandmete, puhkuste, pensionide jne osas, ametikohtade
püüdes selgitada ajalugu kui protsessi. (Hermen. ja ajaloofilosoofia on ristuvad mõisted!) Wilhelm DILTHEY (1833-1911) püüdis rakendada tekstimõistmise reeglid elu ja ajaloo käsitlemiseks. Dilthey püüdis mõista ajalugu kui terviklikku maailma. Mida võiks tähendada mõistmine? Mõistmise käigus me tajume meelelisi märke ning mõistame selle abil psüühikat, mitte üksikprotsesse vaid nende isiksuslikku ja ajaloolist tervikut. Mineviku uurimisel tuleb ehitada sild minevikku, arvestades, et ka meie oleme ajaloolised omas ajas. Tervikut uurides on võimalik mõista ajaloolisi fakte ning isiksuste motiive. Uurides mõjutusseoseid isikute vahel, võime leida selle, mis on neis ühist. Pole teadvust, mis oleks vaba ajaloolisest kontekstist. Filosoofia loob maailma skeemi, kuid ei suuda seda seletada. Hans-Georg GADAMER (1900-2002) muutis hermeneutika möödunud sajandil üheks
Siis hakatakse teadvuses olevaid kujundeid seostama sõnadega ning keelt üha rohkem kasutama. Võgotski leidis, et arengu käigus muutub egotsentriline kõne oluliselt. Operatsioonieelsel astmel on see peamiselt sotsiaalset laadi ,konkreetsete operatsioonide perioodil aga võtab sisekõne vormi. Lähima arengu ala; toestamine Kognitiivne areng kestab edasi ka täiskasvanueas, ehkki vaimsete ül sooritamise kiirus võib langeda. Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi võib isiksuslikku sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena, sest probleemidel ja nende lahendamisel on arengu käigus igaühel oma aeg. Eelnevate arenguastmete läbimine loob valmisoleku järgmiste arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides. usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni. autonoomia või kahtlemine ja häbi – 1-3 a
Järelikult võib ühe tehnika abil kättesaamatu informatsioon osutuda kättesaadavaks kasutades teist tehnikat või meeldetuletamise ajendit. 35.küsimus Neli kognitiivset ja kolm sotsiaalpsühholoogilist alust intervjuu läbiviimiseks Samuti toetutakse CI puhul teadmistele selle kohta, kuidas paremini kujundada sotsiaalse suhtlemise ja kommunikatsiooni situatsiooni intervjueerija ja intervjueeritava vahel. I kognitiivne tehnika püüab taastada seda füüsilist ja isiksuslikku konteksti, mis esines kogetud sündmuse ajal. Näit. intervjueerija instrueerib: "Sulgege silmad ja viige ennast mõttes tagasi aega, kui toimus kirjeldatav sündmus. Mõelge sellele, mis siis juhtus, proovige meenutada hääli, lõhnu, kõike, mis seostub Teil juhtunuga (mida öeldi, milline oli riietus, millised olid Teie tunded, mõtted)". On hulgaliselt empiirilisi tõestusi, et selline tehnika parandab mälujälgede taasesitamist.
Sellest lähtuvalt konstrueeriti NEO-PI küsimustik, millest nüüdseks on kujunenud maailmas kõige enam kasutatav isiksusetest. Paralleelselt NEO-PI küsimustiku adapteerimisega eesti keelde koostati ka skaala kompaktsem versioon NEO-TRI, mille psühhomeetrilised omadused on võrdväärsed NEO-PI küsimustiku vastavate näitajatega, kuid eeliseks seejuures võib pidada väiksemat ajakulu testimise läbiviimisel. NEO-TRI koosneb viiest põhiskaalast, millest igaüks tähistab kindlat isiksuslikku dimensiooni: · Emotsionaalne stabiilsus kirjeldab inimese emotsionaalset toimetulekut ja enesekontrolli. Kõrge emotsionaalse stabiilsusega inimesed on valdavalt rahulikud, pingevabad ning suutelised ka kriitilistes situatsioonides oma emotsioone vaos hoidma. Madala emotsionaalse stabiilsusega isikud seevastu kalduvad murelikkusele, närvilisusele ja ärevusele ning on suurema tõenäosusega rahulolematud nii enda kui
esile kutsumiseks. Mõjutamine kui sihipärane tegevus: Ratsionaalsel viisil: Veenmine loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimesel uus seisukoht, mille tagajärjel tema käitumine või hoiak muutub. Kasutatakse argumente, teoreetilisi teadmisi ja fakte. Emotsionaalsel viisil: Sisendamine faktideta mõjutamine, kus teade tehakse vastavaks inimese ootustele, kasutatakse isiklikku autoriteeti, isiksuslikku meeldivust, toetutakse autoriteetidele, äratatakse huvi. Sundimine mõjutamisviis, millega inimest pannakse käituma / nõustuma tema soovide või tõekspidamiste vastaselt, kuna teistsugune käitumine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi. Võtted: demagoogia, ähvardamine, tahtlik segadusse ajamine 17. Motivatsiooniteooriate psühholoogiline rakendus Motivatsiooniteooriate psühholoogilised rakendused:
EBAKINDLUS 0- USALDUS 1 Erikson esitas oma raamatus “Childhood and society” teooria lapsepõlve arengu ja sotsiaalse keskkonna vahelistest suhetest. Ta selgitas kuidas lapse arengukeskkond (tema vanemad, nende kasvatustraditsioonid, suguvõsale omased kasvatusviisid, normihierarhia jne.) mõjutab isiksuslikku arengut. Läbi oma isiklike kogemuste (immigrant, kokkupuude erinevate kultuuridega) Mõistis Erikson, et Freudi teooriat tuleb kaaluda, võttes arvesse ühiskonnamõjutusi inimesele. Tüdruk, kes kasvab üles Siuxi indiaanlaste reservaadis, kus teda õpetatakse teenima oma tulevast kütist abikaasat on oma arengult erinev, kui seda on tüdruk, kes on
annaabi.ee 
