Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt tegev ja teadmishimuline, tunneb tarvet esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungisse ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistev ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga
Mida tähendab mulle eesti vabariigi loomine 1918. Aastal? Aastal 1918 kirjutasid kolm Päästekommitee liiget alla Eesti Vabariigi iseseisvumisele. Need mehed olid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Eesti oleks siiani Vene võimu all, kui need kolm meest poleks teinud isetegevust ning alla kirjutanud Eesti Vabariigi iseseisvumismanifestile. Poleks tekkinud ühtset Eesti keelt ega ühtset Eesti meelt. Me peaksime siiani rääkima venekeeles ning lugema venekeelset ,,punast" ajakirjandust. Eesti vabariigi loomine 1918. Aastal on tähtis kogu maailmale. Sest kui me oleksime siiani vene võimu all, siis oleks venelastel võimalik ka okupeerida Läti ning Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev
Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid Mis on demokraatia? See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu
suhtes avalik tarvitus. Kodanikuvabadused ja inimeste mitte keelamine tooksid kaasa inimeste isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku ostustusvõimet omamata ning lastes ennast juhtida. Argus on aga see, mis ei luba mingisugust isetegevust rõhujate-juhtide-valitsejate ees. Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 2) Kui oma pead pole varem kasutatud, siis milleks nüüd või hiljem? Inimene kes proovib ise mõelda, aga samas on arg, kardab teha vigu, kardab ebaõnnestuda ning pelgab ka üldsuse kriitikat. 3) Enamikku inimesi takistab alaealisusest välja rabeleda ja kindlal sammul edasi astuda
Fröbel loetleb neli põhitungi: tegevustung, teadmistung, usuline- ja kunstiline tung. Laps on oma loomuselt teadmishimuline, tunneb vajadust esteetilise elamuse järele ja tungib Jumala kui oma isa poole. Töö, teadmine ja ilu nautimine on siin üksteisest eraldatud, kuid moodustavad ühtlasi omapäraste vaimse elu suundade sünteesi. Fröbeli pedagoogikas tuleb kindlasti esile tõsta ühe tähtsa joonena lapse isetegevuse printsiipi. Tema teene seisneb selles, et ta on isetegevust sügavamalt mõistnud kui pedagoogid enne ja pärast teda. Isetegevust ei ole Fröbel kunagi käsitanud ainult funktsionaalselt, ainult formaalse jõudude arendamisena. Ta uskus kaljukindlalt lapses olemasolevasse tungi ette aimata elumõtet interpreteerivaid seoseid. Sellest põhimõttest lähtudes on mõistetav ka see tugev rõhk, mida ta pani fantaasiale kui organile, mis võimaldab haarata neid mõtteseoseid ja milles nähtavat ühendatakse nähtamatuga
eluga, koduümbrusega. Kodukohas hargnevad need nähtamatud sidemed, mis ühendavad kasvavat noort kaugema maailmaga. Kodukohast saadakse ka seda elujõudu, mis elus võib ilmneda suurtes tegudes. Vaadeldavad asjad peavad mõjuma vahetult laste meeltesse. Nad olgu lapsele kättesaadavad, et ta võiks neid näha igast küljest, käega katsuda, liigutada, tõsta, ka nuusutada ja maitsta. Vaatlusel võimaldatagu lastele rohkem isetegevust. Siin on täiel määral maksev didaktiline põhilause: ära näita lapsele midagi, mida ta ise võib näha. Õppekäikude korraldamisel peame arvestama tegelikke olusid. Erilist õpilaste ettevalmistust õppekäikudeks vaja ei ole, piisab, kui õpilased eelmisel päeval saavad teada, kuhu õppekäik korraldatakse. Õpetaja peab aga enne õppekäiku tutvuma kohaga, kuhu ta õpilasi kavatseb viia, et otsekohe juhtida lapsi õppekäigu eesmärgile. Ei või lastel lubada rüüstada loodust
Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes. Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, kus on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Ta töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, laste perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. I lasteaia/eelkoolieelse asutuse töötas välja sakslane Friedrich Fröbel. Ta töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas
tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale. Seejärel, aga lahkuvad kodumaalt ka need kõrvaletõrjutud, mis annab taaskord ränga hoobi kultuurile. Kuigi inimeste peatamiseks ja läbi selle kultuuri hoidmiseks oleks vaja muuta palgatingimusi ning propageerida teatud ameteid, tuleks pöörata tähelepanu ka noorte huvitegevusele. Koolid peaksid looma eestikeelseid koore ning ka rahvatantsu- ja folkloorirühmasid. Kultuurkapital võiks toetada ka külade isetegevust. Viimastel aastatel on jätkusuutlikust hakatud seostama ka väljendiga hea valitsemine. See tähendab kodanike kaasavat ning tulemuslikku valitsemist. Et edendada Eesti jätkusuutlikust valitsemise vaatenurgast, tuleks kindlasti tähelepanu pöörata kodanikualgatusele. Juba paar aastat on õpilaste seas väga populaarne kampaania ,,101 last Toompeale". Tegemist on Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatava üritusega, kus tutvustatakse kooliõpilastele meie riigikogu
ameeriklasi oleks aidanud ka tema liitlasriigid oleksid USA suutnud oma tahte teostada ning päästa Vietnami langemast kommunismi. 1968 aasta sündmusi kutsutakse Praha kevadeks, kus Tsehhoslovakkia riik muutis oma turumajandust, kus loodi väikeettevõtteid ning kaotati järelvalveid. Sellised muutusid oli NL pinnuks silmas. Nad ei saanud kuidagi lubada seda, et igaüks mõtleb seda , mida tema tahab. Nad viisid oma tangid Tsehhi ning Breznevi doktriini abil surusid Tsehhi turumajanduse isetegevust maha. Selline olukord oli kõigile kurb, sest igaüks oli lootnud, et nõukogude reziim muutub paremaks, kuid pettumuseks valve suurenes. Minu arust ei saanutki Tsehhi midagi teha selleks, et NL jättaks nende riigi majandamise nende hooleks, sest teised NL allutatud maad kartsid, et ka nende olukord halvaneb kui nad hakkavad vastu. 1991.a lõppes Külm sõda NL lagunemisega, selle käigus taastasid osad riigid oma iseseisvuse, kaasaarvatud Eesti
2. Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikule normaalsete elutingimuste tagamine 3. Kogu sotsiaalse, majandus ja kultuurivaldkonna arengu soodustamine ja juhtimine 4. Riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine ja kokkukorjamine (maksude, lõivude, trahvide kaudu) 5. Haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine Avaliku halduse seotus seadustega Haldus on seadustele allutatud tegevus. Ta peab toimuma seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Isetegevust ei tohi olla. REEGEL:halduse iga samm peab olema seaduslik. Tuntakse ka suvahaldust. Sellest saab rääkida tingimuslikult. Suvahaldus- haldusorganil on pädevus langetada otsuseid vastavalt vajadusele(nähes auku pean augu ära parandama, raha eraldama) II LOENG Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on tervikuks seotud õigusnormide kogum, õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Eraõigus lähtub üksikisiku autonoomiast
Ainult ühise juhtmõttega saab anda meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitsta kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suuta tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Kahtlemata suure tähtsusega koolis on õppeviis. Aga just klassikalistes koolides võivad olla ja olidki õppeviisid niisugused, et lastes õppe-himu täitsa ära kaob, ja mitteklassikalistes koolides võivad õppeviisid nii isetegevust, mõtlemisvõimet kasvatada, kui ka tundeid, töö- ja teadushimu arendada. Kõige rohkem sisu koolitööks annab meieaegsus, kultuurielu, ja õige vähe -- vana-kreeklaste ja roomlaste ilm. Nüüdsel ajajärgul on vähe sarnasust vanailma eluga, kus ei tuntud ainelist kultuuri tema auru-elektri-masinatega, raudtee, telefoni, telegraafiga, ega meie sotsiaalseid aateid ja püüdeid. Ainult võita ja mitte midagi kaotada võib meie kultuuri poolest, kui esimesel kohal vanade
koosseisu. Samal kuul valitakse Johannes Vares-Barbarus ka Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks ja seda tööd teeba ta kuni surmani. 1941.a alustas Saksamaa kallaletungi Nõukogude Liidule.(st. Alanud oli II maailmasõda).1941 juulis, pärast sõja puhkemist evakueerus Barbarus Nõukogude Venemaale, Leningradi, et organiseerida evakuatsiooni. Rinde edasiliikumise tõttu ei õnnestunud tal enam Eestisse tagasi tulla. Ta hakkas organiseerima evakueerunud eestlaste tööd, kunstilist isetegevust ja rahvusväeosade loomist ning väljaõpet, aga ka eestlastele suunatud raadiosaateid. 1946. aastal omistati talle kõrgeim autasu- Lenini orden, võttes arvesse tema suuri teeneid Nõukogude Eesti taassünnil. Teda autasustati ka Vabadusristiga, kuid ta keeldus seda vastu võtmast. 9. Oma loominguga näitab Johannes Vares-Barbarus soovi käia eesti luules senatallamaa radu. Esimesed luulekogud annab Barbarus välja üsna lühikese aja jooksul. 1918.a ilmub luulekogu ,,Fata-Morgan"
kogum, keda ühendavad näiteks sugulussidemed, ajalugu, sarnased väärtused ja eluviis, ning kes tavaliselt elavad lähestikku (Säästva Eesti Instituut, 2017). Teiselt poolt leviv arusaam ütleb, et kogukond ei seotud mitte niivõrd geograafilise asukohaga, vaid sellega, kas ja millised on inimeste ühised eesmärgid ja huvid. Kogukonnauuringu kohaselt, on kogukondade peamine tegutsemise põhjus arendada kultuurilist isetegevust ja suhelda kohalikega. (Vihma & Lippus, 2014) Selle põhjal võiks justkui väita, et kogukonnad tekivad peamiselt ikkagi oma naabruskondades. Siiski eristatakse kolme erinevat tüüpi kogukondi: esimene on huvipõhine kogukond, teine väärtuspõhine ja kolmas avatud tüüpi kogukond. Kui väärtuspõhine kogukond omab ühiseid arvamusi ning ajalugu ja huvipõhistel on peamine rõhk just suhtlusel, siis avatud tüübis võivad osaleda kõik ja see koondub peamiselt ühe kooskäimiskoha ümber
Kultuurielu Kogu vaimuelu oli ideoloogilise surve all. Oli infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli tugev 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul, mida ,,illustreeris" propaganda. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks: nende tegevust piirati või sunniti üldse loobuma, mis tekitas inimestes masendust, kartust ja depressiooni. 1950. aastatel aga algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Alustati isetegevust: pilli-ja näitemängud, laulukoorid. Suurenes Eesti raadio saatemaht, tööd alustas Eesti Televisioon. Oluliseks peeti siiski ainult kommunistlike autorite loomingut ja tegevust, kuna eesmärgiks oli nõukogude reziimi kindlustamine ja nõukogude kultuuri juurutamine. Näiteks ühelgi rahvaüritusel ei lauldud ainult eesti keelseid laule, vaid pidi olema ka kindlasti vene pärast loomingut. Kirik: mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega.
arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. John Heinrich Pestalozzi (1746-1827) -Sveitsi pedagoog-demokraat, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. -Pestalozzi leidis, et inimese olemuspärane areng ei saa õigesti teostuda väljaspool organiseeritud kasvatusprotsessi perekonnas ja koolis. -Kasvatus ja areng kulgevad ühtsuses, millel on oluline roll täiskasvanupoolsel juhtimisel. Pestalozzi nõudis ühtsust ja seostatust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamises ja õpetamises
On luuletusi ajateenistuse valudest, rõõmudest ja lihtsalt läbiaelatust. Keegi polnud selleks ajaks veel taasiseseisvunud Eesti Kaitseväe ajateenistusest luuletusi kirjutanud. See oli midagi uut siinsel luulemaastikul. Sõjaväge oli ikka peetud karmiks ja mehiseks kohaks, kus puudus koht pehmemal kunstil nagu seda on näiteks luuletamine.1 ,,Kui sõdurpoisid kunstilist isetegevust tegema hakkavad, siis tasuks kindlasti Konnula taskuformaadis vihik kätte võtta. Või veelgi parem: kutsuge autor kordonisse välja, tema ise etleb mõjuvaimalt. Oma jao saavad kõik alates sõduritest, veeblitest ja nn Võru võllidest kuni kõrgete ohvitserideni ja piiririkkujateni välja." 2 Loomulikult on ajateenistuses veedetud ajast inspiratsiooni saanud luuletused ainult üks osa luulekogust
Suurt rõhku paneb Käis koduloole. Kodulugu hõlmab loodust, geograafiat, ajalugu, bioloogiat, botaanikat ja kõike muud, mis on seotud last ümbritseva keskkonnaga - eeskätt just selle kohaliku küla, linna ja riigiga oludega, kus tema elab. Ta soovitab õpetajal teha ka selliseid tunde, mis viib lapsed klassiruumist välja loodusesse, et nad saaks kõike ka ise reaalselt kogeda ja õppida märkama. Õpetaja peab soodustama lapse isetegevust ja läbi selle saab kool töökooliks. Reggio pedagoogika loojaks on Itaalia pedagoog ja psühholoog Loris Malaguzzi. Reggio pedagoogika rõhutab, et lapse õpetajateks on mängukaaslased, last saatvad täiskasvanud ja 3 keskkond. Täiskasvanu on lapse jaoks kesksel kohal, eeskuju andja ja suunaja. Reggio pedagoogika toetab tugevalt koostööd peredega. Vajalik on luua lapse arengut toetav keskkond
kooli roll ei ole enam kasvatada noortest ühiskonna liikmeid vaid julgustada ja motiveerida püsivaks liikumiseks. Kui kaasaegse kooli roll on lapse igakülgse arengu toetamine, et tal oleks maksimaalselt võimalik funktsioneerida meie ühiskonna liikmena, siis nõukogude totalitaarpoliitilise süsteemi ideoloogia oli, et kõik teevad ühtemoodi ning õpetaja oli autoriteet. Otsene suunamine koolist töökohtadele piiras loomingulisust, arengut ja isetegevust. Ületulek on kestnud vaid 20 aastat ning kuna inimesed õpivad käitumismustreid pigem peegeldamise ja matkimise teel ja 90ndate alguses ei suudetud hariduses kasutatavaid õpimeetodeid niivõrd palju muuta, siis õpetavad käesoleval ajal koolides õpetajad, kes on suures osas kasvanud üles nendes tingimustes. Sellised õpimeetodid arendavad oskust tulla toime selgelt esitatud ülesannetega, kuid olukorras, kus tuleb luua ise uusi ideid ning olla loominguline, tekivad raskused
Kamariku, keda mäletatakse, kui üht tõsist koolipapat, kes peale kooli ja palvetundide muuga ei tegelenud, siis muutus Nurtu elu peale M. Oviiri tulekut väga palju. Kuna Kuuda seminari õpilastelt nõuti head lauluoskust, milliseid eeldusi prooviti juba õpilaste seminari minekul, anti seminaris selle aja kohta ka laulu ja muusika õpetamiseks vajalikud teadmised. Emadepäevast osavõtjad 1936. a Nurtu koolis Peale koolitööd hakkas M. Oviir otsemaid organiseerima kohalike noorte isetegevust. Juba kahe aasta pärast alustas tegevust Nurtu meeskoor. 1890. aastal alustas proovidega segakoor ja 1892. aastal Nurtu pasunakoor, üks esimesi Vigala kihelkonnas ja ka kaugemal piirkonnas. Juba 1896. aastal esines pasunakoor edukalt juba Haapsalus Läänemaa esimesel laulupäeval. Kõigi nende kooride ellukutsujaks ja juhiks oli noor M. Oviir. 1905. ja 1917. aastal võttis osa revolutsioonilisest liikumisest. Pasunate mürtsudes mindi 1905. aastal Velise kihelkonnakooli majja
Koolis õppis noormehi üle kogu Eesti. Selleks, et koolis hakkama saada, pidid olema tugev ja töökas poiss. Nõrgad langesid õige pea välja. Õppeaineid oli palju. Peamine rõhk oli edaspidises töös vajaminevatel ainetel: maaviljelus, sookultuur, maaparandus, geodeesia, loomakasvatus, piimandus, turbatehnoloogia, arvepidamine. Olid ka üldained. Lisaks õpiti aiandust, tervishoidu ja suurt tähelepanu pöörati ka laulmisele. Kooli lauluõpetaja oli Linda Raus, kes pani poisid laulma ja isetegevust tegema. Suures aus oli ka kehaline kasvatus. Suvel saadeti kõik õpilased riigimõisatesse praktikale. Seal ootas poisse ees füüsiline töö, kus tuli kasutada õpitud teadmisi. Tuli käsitsi kaevata kraave, teha loodimistöid jne. Kui vaja, tuli ka villkopp (pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks) kätte võtta ja peldik puhtaks teha. Koolis ei olnud õppemaksu, kuid suvel tööga teenitud rahast tuli osa loovutada söögi tarvis
Vastandamine. Vabadusearmastus saab võitu. Suuremahuline poeem "Deemon". legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari. Deemon kui teadmise ja vabaduse kuningas. Aleksander Puskin (1799-1837) Moskva aadliperest pärit. Ema poolt neeger. Isa oli haritud aadel. Rahaline seis heitlik. Lapsena tagasihoidlik, hiljem avatum. Hea ratsutaja, julge riskialdis noormees. Perekond eriti ei hoia, koduõpetajad. 12selt lütseumi(eliitkool Tsarskoje Tselos). Soositi isetegevust. 15selt ilmus esimene luuletus ajakirjanduses. 18selt oli tal juba 30 luuletust. Õpetas nägema elu harjumuses peituvat halba. Näitas, et patrioodi kohus on kurjust ja ebaõiglust taunida, mitte sellega harjuda. Ood "Priius". Kirjutas ka epigramme. Vihastas tsaari, saadeti lõunasse. Enne lõpetas esimese suurema poeemi "Ruslan ja Ludmilla". - Kiievi Venemaa ajast. Pulmapeo ajal nõiad röövivad Ludmilla ja Ruslan läheb kaaslastega otsima. Seiklused, lõpp õnnelik.
Rõhutas kasvatusprotsessi olulisust lapse isiksuse kujunemisel. Eriline tähelepanu laste kehalisel kasvatusel ja mõistuse arendamisel. Rousseau töötas välja oma ideed lapse kasvatamisest ja arendamisest (teos ,,Emile ehk kasvatusest"). Leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule. Rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika
Kui aga kaitsepolitsei nõudis Westholmilt, et ta Andreseni vallandaks, oli direktor selle vastu ja sõnas, et Andresen on hea õpetaja ja tema lähtub sellest. Muusikaõpetaja oli Tuudur Vettik. Teda hüüti Pööningupoisiks, sest ta elas koolimaja pööningule ehitatud väikeses toas. Vettiku teene oli see, et õpilastest moodustati neljahäälne laulukoor ning sümfoonia ja puhkpilliorkester. Vana Vunts pooldas õpilaste vaimset ja sportlikku isetegevust, samas suhtus ta täiesti eitavalt õpilaste osavõtusse koolivälistest organisatsioonidest ja ettevõtmistest. Temal olid omad kindlad kasvatuslikud põhimõtted. Ta pidas koolis kõva korda. Oli ise täiskarsklane ja võis mõndagi õpilastele andestada, kuid mitte kunagi elumehelikkust ja enesepõletamist. Suitsetamine või restorani külastamine ei tulnud kõne allagi. Ausus oli meil au sees ja vargusi ei esinenud.
kujunemine kestab varajase täiskasvanueani, mingil määral kogu elu. Inimene ja keskkond mõjutavad teineteist kogu aeg. Kodu osatähtsus väike lapse elus. Kodu, perekond või selle puudumine on väga pikaajalise mõjuga, või tugeva mõjuga. Uuringud on näidanud ,et kodus on deprivatsioon väiksem, kui lasteasutustes. M. Pines uuris USA-s ,kuidas ema ja laps käituvad kodudes; tulemused: Täiuslik ema ta naudib oma last. Julgustab, suunab, jättes parasjägu lapsele isetegevust, jälgib, arutab lapsega tema tegevusest Ema- hooldaja- Hea ema, kuid ei naudi last, pidevalt õpetab, kritiseerib. Omane kõrgharidesega emadele. Tulemus: algul intel.areng kiire. Jääb puudu emotsionaalsest arengust, hiljem ka intel. arengust. Need lapsed hiljem ei pinguta. Kui olukord on pingeline ei tule toime. Peaaegu hea ema- naudib last, kuid ei tea midagi lapse arengust. Ei oska tegelda lapsega
1996.a. lõpetas koorejaam oma tegevuse ja siis oli ainult 16 piimatoojat. Ma ise töötasin ka kaupluses (kuni 1996-ni aastani) alguses oli kaupluse nimi "Külvaja" pärast Jalgsema kauplus, mis omakorda paiknes kolhoosi kontoriga samas majas. Kokku oli Jalgsemal 2 kauplust. Pood oli halvas seisus ja kui mina jäin haigeks, siis pandi pood lõplikult kinni. Mis üritused, meelelahutus tegevused teil olid ja kas leidus ültse rahvast siin külas? Sel ajal oli palju isetegevust. Pillimehed hakkasid pidusid tegema. Minu isa oli suur isetegija, õpetas näidendeid ja teisi asju. Vanasti oli siin kõike tegevust palju rohkem kui praeguses Järva-Jaanis. Korraldati tantsuõhtuid, pritsimeeste pidusid, kus võisteldi ja niisama oldi mõnusad. Minu ajal oli maitule tegemine suurem ettevõtmine kui tänapäeval jaanitule tegemine. Toomamäel oli plats, kus tehti tantsu ja lõkkeõhtuid. Minu ajal (kommunismi valitsuse aeg) oli Jalgsemal väga palju talusid,
nende tingimustega määratletud. Õpilase individuaalsed omadused võivad niisuguses individuaalses töös väljenduda ainult individuaalses t ö ö s a m m u s (töötempos): …‖ (cf: 21). ―Isiksuse oluliseks tunnuseks aga on s i s e m i n e iseseisvus otsustustes ja tahtetegevuses. Ainult sisemisel iseseisvusel kujuneb töö vabaks, individuaalseks tegevuseks, tõeliseks isetegevuseks.‖(cf:21). ―Kokkuvõttes võiksime isetegevust mõista järgmiselt: isetegevus on iseseisev individuaalsete võimete ja huvideg a kohandatud töö. ‖ (cf: 21). Probleemõppe iseloomulikuks jooneks on tööjuhendid. Joh. Käis nimetab tööjuhiseid individuaalse tööviisi iseloomustavaimaks jooneks (Käis, 92:86). Nende ülesandeks on: ―1) näidata õpilasle ainepärane töösiht, õpilase arengule vastavas ulatuses, ―2) võimaldada tööülesannete valikut, 3) aidata õpilast
(Morel 2011, 4). Käisi teooria käsitles julgelt põhimõtet, et kui igal lapsel on oma individuaalsus, isikupära, siis peab igal neist olema ka võimalus ennast sellele vastavalt väljendada. Kui Johannes Käis suutis omal ajal lühikeste arutlustega õpetuse individualiseerimise vajadused ära põhjendada, siis meil ei ole vaja muud, kui võtta aluseks või järgida tema tööviise edasi. Õpetus täidab oma ülesannet ainult nii palju, kui palju ta võimaldab õpilastele isetegevust. Õpilane saab koolist vaimse omandusena ellu kaasa ainult seda, mida ta ise on läbi töötanud, läbi elanud. Isetegevus on see jõud, mis äratab õpilastes sügavamat huvi, toob rõõmu õpetusest ja annab rahuldust õppimisest. (Käis 1991). 21 KOKKUVÕTE Maria Montessori oli suur inimene. Olles esimene naisüliõpilane Rooma ülikoolis võib teda esimeseks pidada ka kogu tema
nende tingimustega määratletud. Õpilase individuaalsed omadused võivad niisuguses individuaalses töös väljenduda ainult individuaalses t ö ö s a m m u s (töötempos): ... (cf: 21). Isiksuse oluliseks tunnuseks aga on s i s e m i n e iseseisvus otsustustes ja tahtetegevuses. Ainult sisemisel iseseisvusel kujuneb töö vabaks, individuaalseks tegevuseks, tõeliseks isetegevuseks.(cf:21). Kokkuvõttes võiksime isetegevust mõista järgmiselt: isetegevus on iseseisev individuaalsete võimete ja huvideg a kohandatud töö. (cf: 21). Probleemõppe iseloomulikuks jooneks on tööjuhendid. Joh. Käis nimetab tööjuhiseid individuaalse tööviisi iseloomustavaimaks jooneks (Käis, 92:86). Nende ülesandeks on: 1) näidata õpilasle ainepärane töösiht, õpilase arengule vastavas ulatuses, 2) võimaldada tööülesannete valikut, 3) aidata õpilast
võistlema- kiu laps on laisk, ei tule temaga riielda, vaid otsida ergutamise võimalusi- tuleb 11 jälgida et laps ei tüdineks õppimast, sest siis tekib vastikus, mis võib jääda kogu eluks. Väga oluliseks peeti kloostris kasvatada poisse. Kasvatus oli karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm ja askeetlik. Kasvatus sai võimalikuks väljaspool perekonnaelu (kasinuse nõue), isiklikku omandit (vaesuse nõue) ja isiklikku tahet ning isetegevust (kuulekuse nõue). Vaimuliku kasvatus vajas pikaaegset kindlat koolitust, lisaks aga ka teistsugust eluviisi. Vaimulikku kasvatasid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid või piiskopkoolid. KRISTLANE. RÜÜTEL Rüütlikultuur oli isesugune nähtus sisu ja vormi ühtsus, sellest kujunes eriline elufilosoofia, eetika, traditsioonide, väärtushinnangute ning käitumisvormide kogum. Rüütlikasvatuse neli põhimõistet olid: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja
* Ühtne Egiptuse riik saadi alam ja ülemEgiptuse ühendamisel, aga siiski säilis kohati kaksikmonarhia. * Vaarao sümboliteks olid kaks taime (lootos ja papüürus) ja kaks looma/lindu (raisakotkas ja kobra). * Alguses oli vaarao Horose kehastaja, hiljem ühendati vaarao päikesejumal Ra ja surnutejumal Osirise kultusega. * Vaarao, jumala kehastusena, pidi tagama rahva heaolu ja selle, et maailma korraldusmaat toimiks (isetegevust ei olnud). -) Rahva ette ilmudes oli vaaraol kohustus kanda habet ja omalaadset parukat. * Tsati juhtis kuninga nimel kogu riigi majandust ja kaubandust. * Väepealikud esmane eesmärk oli juhtida sõjaväge. Peamine relvastus oli vibu ja nool. * Noom e. noomus oli Egiptuse nö osariik. * Nomarh väiksema piirkonna valitseja. * Preestrid üks preester tegeles mingi kindla jumala teenimisega. * Kirjutajad madalam ametkond, kes juhtisid töölisklassi.
Iga 10 süfograndi üle valitseb tranibor. Traniboridest ülemad valitsejad valitakse alati sobilikemad ja kohaseimad 200 kandidaadi seast. Valitsejad määratakse ametisse eluajaks, v.a juhul on türann. Traniborid valitakse igal aastal. Traniborid kogunevad iga 3 päeva tagant koosolekul, kus on alati 2 eri süfogranti koos arutatakse riigiasju. Iga otsust kaalutakse 3 päeva, ei kiirustata otsuste langetamisega. Väljaspool nõukogu ei tohi riigiasju arutada, et välistada isetegevust ja türanniat. Iga elanik harib põldu, kuid kõik peavad oskama ka muud kunsti. Naistel on kergemad ametid ja meestel raskemad. Mehed omandavad üldiselt sama kunsti mis nende isad. Süfograndid kontrollivad, et keegi ei looderdaks, aga ka üle ei tohi töötada. Utooplastel on ööpäev osadeks jaotatud: hommikul läheb 6 inimest tööle ja töötavad 3 h, siis on 2 h lõunapaus, pärast mida töötatakse veel 3 h. Kell 8 minnakse magama ja magatakse 8 h. Vaba aega võib igaüks meelepärase
Eestis oli olemas kirikute võrgustik enne 1223.-1224. aasta ülestõusu. Hiliskeskajal oli Riias 48, Tartus piiskopkonnas 34, Saare-Lääne piiskopkonnas 27 ja Tallinna piiskopkonnas 25 kirikukihelkonda. Maakabelid- Kirik võis asuda liiga kaugel kihelkonnas ning seetõttu vasallid hakkasid rajama kabeleid, kus teenis vikaar (vaimulik õpetaja). Kabeleid sageli ehitati teede äärde või linnamüüride taha. Osa maakabeleid oli rajatud piiskopi loata ja kirikuvõimud püüdsid sellist isetegevust takistada või sundida oma ehitisi lammutama. Piiskopi loal maakabel võis saada kogudusekiriku õigused. Kui kihelkonna kiriku sissetulek vähenes maakabeli tõttu siis tuli kirikhärrale maksta hüvitist. Kloostrid- Kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja kristluses sobivat eluviisi. Kirikuelu linnades- Pühapäeviti linnarahvas käis kirikus kuulamas jutlust
lapsest 22 väga edukalt. Liiklusõpet aitas korral- Osalesid lapsed vanuses 717 eluaastat. dada Plekk-Liisu Autokool, kes organiseeris ka Kaarditreeninguid viisid lastele läbi kogenud suurematele lastele autosõidutunnid. Palju tehti orienteerujad. Iga päev tehti treeninguid erineva- isetegevust, tantsiti ja lauldi. Kogu laagripere tel maastikel: Keila-Joa parkmetsas, Kloogaranna lemmikuks sai Kati loodud uus kantritants. ümbruses, Lohusalu pankrannikupealsel. Ühel Üliedukalt lavastati "Pöial-Liisit", kus peaosas päeval toimus jalgsimatk Paldiskisse ja Pakri debüteeris 9-aastane Merjam Ahmet. poolsaarele. Seal peeti ka valikorienteerumise
annaabi.ee 
