Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Iseseisev töö EL Õigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, pädevus, ülimuslik, seadusandlus, vastuolus, kohaldatavus, pädevuse, majanduskool, 2016, põhjenda, ülimuslikkus, õigusakt, riigikohtu, lahend, õigusaktid, kohaldatavuse, rahvusriigi, õiguskantsleri, tšehhi, seadusandlusega, kaalutlustest, sätestavad, õigusjõud, põhjusel, riiginõukogu, peremehed, arvas, laieneb, kodanikeleseadusega (võeti vastu 14. septembril 2003 (RT I 2003, 64, 429), jõustus 6.01.2004). Mida põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad? Vastus: Põhiseaduse täiendamise seaduse kaks esimest paragrahvi sätestavad ühelt poolt nn kaitseklausli, millle kohaselt peetakse võimalikuks Eesti kuulumist vaid sellisesse Euroopa Liitu, mis austav Eesti põhiseaduse aluspõhimõtteid. Teiselt poolt sätestatakse seda, et Eesti põhiseadus tuleb korrigeerida sõltuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga üle võetud Euroopa Liidu kehtivast õigustikust. See hõlmab sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimlikkuse ja vahetu korraldatavuse põhimõtted. 2. EV põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu, kas a) Rahvahääletusel või b) Riigikogus? Vastus: Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusel 3. Millistest kaalutlustest lähtuvalt otsustati Eesti liitumisel EL-iga põhiseaduse
ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 a) 1981. aastal a) 1985. aastal b) 1995. aastal c) 2005. aastal 9. Selgita, mida tähendab riikideülesus ehk supranatsionaalsus. Mille poolest erineb riikideülesus valitustevahelisest koostööst? ............................................................................................................ .................................................................................
toodud kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis. Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse
Samasugust avatud arutelu ootab Eestis viimastel aastatel juristide meeli kütnud põhiseaduse alus- põhimõtete ehk nn kaitseklausli temaatika, mida võib vaadelda vaidlusena selle üle, milline kohus peaks kaitsma Eesti põhiseaduses sisalduvaid õigusi ja põhimõtteid. On oht, et teineteisele hakkavad ilma sisuliste põhjendusteta vastanduma kaks juriidiliselt ainuõigena näivat ja samas ühildimatut seisukohta. Ühe seisukoha järgi seab Eesti Vabariigi põhiseadus aluspõhimõtetele viitamisega otseselt piirangu Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusele ning kuna põhiseaduse järelevalvet teostab viimases astmes Riigikohus, siis peab Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse (koos nendega seotud Eesti õiguse sätetega) allutama senisest julgemale kontrollile. Teise seisukoha järgi peavad liikmesriikide kohtud lähtuma lojaalse koostöö põhimõttest ning on seetõttu kohustatud hoiduma liidu õiguse (nii otsesest
Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepingu eesmärgid: 1)Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted: Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade, inimeste, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad Loodi Tolliliit. 2)Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks Uued koostöövaldkonnad: keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika. 1.4. Maastrichi leping = Euroopa Liidu leping Leping sõlmiti aastal 1992, jõustus 1993. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg PLUSS Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal. Lepinguga loodi uus "kolme samba" süsteem, mille kohaselt: I sammas: (Uus) Euroopa Ühendus II sammas: Ühine välis- ja julgeolekupoliitika
Lühiülevaade põhiseaduse ajaloost Eesti iseseisvuse taastamisega sündis meie rahvuslikku õiguskorda uus põhiseadus. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmisest on möödunud juba kakskümmend aastat. 2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjärgne põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 2008. aastal ilmus teine kommenteeritud väljaanne, sest põhiseadusest arusaamise tunnetusulatus vajab pidevat tänapäevastamist
.........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5 Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil...............................
kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate õigusaktide vastavust liikmesriikide põhiseadustele on Euroopa Kohus leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab otsustada ainult ühenduse õiguse põhjal ja et ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet liikmesriigis ei saa mõjutada väited, nagu oleks see vastuolus kas kõnealuse riigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970
neid paremini saavutada ühenduse tasandil. Eesmärgiks suurendada madalamate otsustustasandite pädevust poliitika kujundamisel. • Proportsionaalsuse põhimõte – ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. Eesmärk – EL institutsioonide omavoli vältimine seadusandluse kujundamisel. 2) Euroopa kohtu otsustest tulenevad põhimõtted. • Vahetu kohaldatavuse põhimõte – EL seadusandlus laieneb otseselt kõikidele liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne liikmesriigi seadusandlusega. • Ülimuslikkuse põhimõte – riikide ülesed õigusaktid on ülimuslikud e prioriteetsed. Kõige olulisem põhimõte, mis Euroopa Liidu õiguskorda iseloomustab, on ühenduse õiguse ülimuslikkus siseriikliku õiguse suhtes. See tähendab, et liikmesriikide siseriiklik seadusandlus ei tohi olla vastuolus ühenduse õigussüsteemiga.
Eesmärgiks reformida EL institutsioone, et valmistuda uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Tulemuseks; muudeti EL lepingut; muudeti otsuste tegemise läbipaistvamaks 2001/03 Nice'i leping. Eemärgiks institutsioonide reformimine, et EL saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Vajalikkude muudatused uute liikmesriikide vastuvõtuks. Tulemuseks: komisjoni kooseisu muutmise meetodid ning hääletamisüsteemi ümbermääratlemine nõukogus 2001-2003 Euroopa Tuleviku Konvent. Lähteülesanne: pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel; Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises. Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks 2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega tegelemisel suudetakse olla üksmeelel
kannatanud kui direktiiv oleks üle võetud) Brasserie du pecheur kaasus- Saksamaal öllepuhtuse nõuded väga piiratud konkreetsetest materjalidest joogid. Prantsusmaa ölletootja väitel niisugused reeglid seadusevastased. Kohus ütleb: ka vahetu õigusmõju korral tuleb hüvitada kahju. EL ÕIGUSE ÜLIMUSLIKKUS EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele taheti saavutada Euroopa Kohtult eelotsusega ka selge signaal ülimuslikkuse kohta.
Brasserie du pecheur kaasus- Saksamaal öllepuhtuse nõuded väga piiratud konkreetsetest materjalidest joogid. Prantsusmaa ölletootja väitel niisugused reeglid seadusevastased. Kohus ütleb: ka vahetu õigusmõju korral tuleb hüvitada kahju. EL ÕIGUSE ÜLIMUSLIKKUS EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol. Euroopa Kohus tuletas ülimuslikkuse põhimõtte van Gend en Loosi (rv õiguse õiguskord) ja Costa vs ENEL lahendiga. Costa vs ENEL kaasus- Itaalia riiklik elektrienergiaettevõte, Itaalia riik natsionaliseeris elektriettevõtted, ühe taolise ettevõtte aktsionär Costa pöördus kohtusse. Lisaks õiglusele
94-97)- siseturu reguleerimine · Konkurentsieeskirjad (VI jaotis, art. 81-89) · Tolliliit (Common Customs Tariff, CCT; I jaotis, art. 25-27)- täpsustamine Lepingu olulisemad sätted: · Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika Euroopa Poliitiline Koostöö ja Euroopa Ülemkogu Parlamendi pädevuse oluline suurendamine otsustusprotsessis: koostöömenetlus; nõusolekumenetlus Kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine Ministrite Nõukogus Esimese astme kohtu loomine (Court of First Instance) Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse lepingud 1989 Berliini müüri lagunemine 1990 Saksamaade ühendamine- suurenes territoorium ja rahvaarv, EÜ liikmesriikide arv ei suurenenud
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine – 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud “kolme samba” süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) • Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted
1) Rakendada 1992. aasta detsembriks siseturu uued põhimõtted Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Siseturu sisseviimine 4 vabadust : kaupade vaba liikumine, seaduste ühtlustamine, konkurentsieeskirjad, Tolliliit.. Uued koostöövaldkonnad: Keskkonnapoliitika, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ja regionaalpoliitika 2) Viia läbi protseduuriline reform ühenduste toimemehhanismide lihtsustamiseks ja parlamendi suurema pädevuse tagamiseks 14.EL (Maastrichti) lepinguga loodud "kolme samba" süsteem 1992/93 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) · Euroopa Liidu kolm sammast * Uus Euroopa Ühendus (3 algühendust) - senise koostöö süvendamine ning laiendamine uutesse valdkondadesse * Ühine välis- ja julgeolekupoliitika * Koostöö õigus- ja siseküsimustes Lepingu struktuur Euroopa Liit Üldsätted
Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt.
· Euroopa Kohus (Court of Justice) · Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) · Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) · Kontrollikoda (Court of Auditors) 11. Luxembourgi kompromiss · EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud komisjonile ulatuslikuma pädevuse. · Prantsusmaa otsustas 1965 aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, kutsus prantslaste taktika esile tõsise poliitilise kriisi. · Prantsusmaa tühja tooli taktika kestis 6 kuud ja kulmineerus 1966 a Luxembourgi
maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelise kontrolli saavutada. EMÜ leping nägi ette kvalifitseeritud enamushääletuse 2) Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele sisseviimist Ministrite Nõukogus teatud otsuste vastuvõtmisel, mis riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise oleks muutnud otsustusprotsessi efektiivsemaks ja andnud liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui komisjonile ulatuslikuma pädevuse. Prantsusmaa otsustas 1965 võimatuks. aastal Ministrite Nõukogu ja selle rohkearvuliste komiteede 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant istungitel mitte osaleda. Kuna ühispoliitika paremaks elluviimiseks Euroopa tööstuslikku arengut. loodud nõukogus rakendati tollal konsensuslikku otsustamisstiili, 5
33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39. mis on haldus organisatoorses mõttes 40. mis on haldus formaalses mõttes 41. mis on haldus materiaalses mõttes. 42. Materiaalses mõttes halduse kirjeldamine (milliste tunnuste läbi ja mis on nende sisu) 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad 45. Avaliku halduse tegutsemine eraõiguslikus vormis, millal tegutseb eraõiguslikult (3) 46. Avalik-õiguslik haldustegevus. Mis see on. Seos haldusõigusega. 47. Haldusõiguse mõiste (2 poolt haldusorganite ja nende tegevus ning halduse ja isiku vahelised suhted) 48. Haldusõiguse süsteem (üld- ja eriosa)
häälteenamusel(otsustamisel seadusandlik tavamenetlus). 2018 i poolaasta Eesti eesistumine EU-s. Uue aluslepingu väljatöötamine. Mida võiks uus aluselping sisaldada, mis olla järgmiseks sammuks EU aregus? Otsustamist saab lihtsamaks teha välis ja julgeolekupoliitikas.Integreerutaks rohkem. EUROOPA LIIDU EESMÄRGID,ÜLESANDED,PÄDEVUS Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu)
Paraku ei suuda eelotsuse menetlus kahjuks olla tegelikkuses piisavaks vahendiks nimetatud eesmärgi- üksikisikute kaebeõiguste tõhustamine- täitmisel; aidata liikmesriikide kohtuid keerulise EL õiguse kohaldamisel ja tõlgendamisel. 2 1.2. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise tähtsus Eelotsuse küsimine on EL õiguse nurgakivi, just eelotsustes on Euroopa Kohus loonud kõige kuulsamad EL õiguse põhimõtted (EL õiguse vahetu kohaldatavus, EL õiguse ülimuslikkus, liikmesriikide vastutus EL õiguse rikkumise eest, põhiõigusi ja -vabadusi puudutavad põhimõtted jne). Eelotsuse küsimine ja eelotsuse menetlus on sild kahe õigussüsteemi (EL ja siseriikliku-Eesti) õiguse vahel. 1.3. Eelotsuse küsimine siseriiklikus õiguses Eestis täpne vaste eelotsuse küsimisele puudub (nagu ka Soomes, Hollandis, Taanis ja Inglismaal). Eestis saab siiski menetlust peatada Riigikohtu menetluses oleva põhi-
föderaalriigistumise suunas. Need on olulisel määral vähendanud kõikide liidu liikmesriikide, eriti aga väiksemate ja võlakriisis rahvusriikide suveräänsust. Näiteks 2009. aastal hakkas kehtima ELi Lissaboni leping, millega muudeti ELi lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Sellega viidi mitu uut poliitikavaldkonda ELi institutsioonide ainupädevusse, mis tähendab, et neis valdkondades on Lissaboni leping ülimuslik ELi liikmesriikide põhiseaduse ja seaduste suhtes. Varem kehtinud alusleppega võrreldes suurendati Lissaboni leppega ELi pädevust 68 poliitikavaldkonnas, kusjuures 49 valdkonda olid uued ja 19 valdkonnas hakati kasutama kvalifitseeritud enamusega hääletamist, mis tähendab, et märgatavalt vähenes liikmesriikide vetoõigus valdkondades, kus rahvusriigid said seda varem kasutada. Lissaboni leping avas uued võimalused rahvusriikide suveräänsuse piiramiseks ka Euroopa Kohtu
Nottebohmi kaasus Kas Saksa või Lictensteini kodanik?) Suveräänne võim suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See nõuab teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu. Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus. 2. Riik kui juriidiline isik see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus. Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus. Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus). Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest. Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud. 14. Õigussuhte juriidiline sisu Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Abstraktne õigusnorm hakkab mõjutama subjektide käitumist hetkel, kui leiab aset mõni õigusnormi
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). 20. rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu
annaabi.ee 
