sest avab, et ta tegelikult pole piisavalt rikas. Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase juurde, kust leiab eest Vikontessi koos viimase armukesega. Sugulane on peagi
Tema mürgitas Vautrini. Isa Goriot- endine nuudli-,makarooni- ja tärklisevabrikant, kes peatus Vauqueri pansionis. Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad
tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs"). Tõenäoliselt taipas isa Goriot, et ta on liiga vana, et ise kuhugi jõuda, elada, temas kustus primitiivne unelm enda ihad täide viia, ta suunas need oma tütardele võrdlustas enda õnne tütarde omadega. See ei olnud aga tõeline armastus, see oli lootusetus, mille ainus ülejääk väike lootus oli suunatud tütardele, kellest ta kujundas enda mõjutajad, iseenda jumalused. Isa Gorioti isaarmastus avaldub ka Rastignaci suhtes. Varem mainitud sugutungi põhiidee on igavesti elada ja selleks ei ole paremat võimalust, kui oma poeg, kes sinu seemet ,,edasi kannab". Goriotil ei olnud poega, ei olnud pärijat. Goriot nägi võimalust end siia maailma veel panustada. Osati oli Rastignac Goriotile meelepärane pelgalt sellepärast, et too Dephine meele rõõmsamaks teeb, osalt aga seepärast, et tal oli võimalus mängida isarolli, anda enda panus maailma. Rikkus kadus, aeg tuli
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik.Müüs nii kallilt kui võimalik.Ta oli täielik proffesionaal-oskas pärast leiva nuusutamist määrata jahu sordi.Oli väga tark ja edukas. 3)Tema naine,Brie oliGoriot poolt väga armastatud.7a pärast naine suri.Siis jäid ainsateks a...
Isa Goriot Balzac Tegelased: Tööpoiss Cristophe paks köögitädi Sylvie vanapreili Michonneau (nuhk) isa Goriot Eugene de Rastinac (vaene üliõpilane) vanahärra Poiret hr. Voitrin (surmanarritaja) Vauquer pansioni omanik I Pansion Vauquer ei sallinud vana tüli pärast eriti Gorioti, ta oli pigem pansioni naerualune Goriot oli rikas, aga tütarde ülalpidamine laostas teda Eugene hakkab ihaldama kallist ja uhket eluviisi, kasutab ära kuulsat sugulast Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha
Kes armastas väga oma kahte tütart Delphine ja Anastasiet. Ta lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asus elama proua Vauqueri juurde. Ta üüris kõige uhkema toa ja kõndis ja kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda käisid, hakati pidama neid Gorioti armukesteks, mis siis et ta nimetas neid oma tütardeks. Andes koguaeg raha muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa. Ta loobus raha kokkuhoiu nimel tubakast, juukse lõikustest ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik oma tütarde tujude rahuldamisest. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kest tahtis saada ülikooli haridust. Ta arvas et siis suudab ta oma pere vaesusest pasta. Kuid peagi taipab, et haridus teda ei
nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö armukesed, kes tegelikkuses osutusid tema tütardeks, kellele ta andis pidevalt raha, kuid tütred pigem vältisid isa (2tk) - Goriot voolis kullatud hõbedast (nõudest, mis olid talle olulised) nuia ning müüs selle maha, et lunastada oma tütre vekslit - Eugene tahtis pääseda pariisi kõrgseltskonda, õppis juurat (tahtis saada kohtunikuks/advokaadiks)
Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta on ikkagi õnnelik, et saab oma tütardele kasuks olla ja nad õnnelikuks teha. Goriot tahab olla oma perekonnaga (tütardega) heades suhetes, kuigi tütred temast piisavalt ei hooli. Tütred on huvitatud rohkem isa varandusest. Teose lõpus Gorioti matustele ei ilmu tütred kohalegi. Ma arvan, et Gorioti võiks võrrelda Faustiga. Nad mõlemad on oma põhimõtetes kinni. Faust tahab leida omale armastust, Goriot tütardega lähedasem olla. 2. Tooge teosest vähemalt kaks näidet selle kohta, et peategelane oli oma keskkonnale võõras, seletage see oma sõnadega lahti. Ma arvan, et see tähendab seda, et Gorioti ei mõistnud paljud. Ei saadud aru, miks ta tütreid niimoodi rahaliselt toetab
tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui näeb tütreid õnnelikuna. Goriot muutub mingis mõttes teiste naerualuseks, kuna tütreid peetakse tema armukesteks, ning kuna Isa Goriot annab kõik oma vara tütardele, peab ta ise kahjuks pansionaadi kõige koledamasse tuppa kolima. Isa lahkus lõppeb sellega, et ta sureb
üksik. Ta poleks üksik kui oleks andnud raha peale oma surma tütardele, kuid tema jaoks oli tütarde heaolu palju tähtsam kui ta ise. Tütred ei tulnud isegi isa surivoodile kuigi isa oli nende heaks nii palju teinud. Rastignaci jaoks oli peamine raha ja jõukus. Ta üritas kõiki võimalusi kasutades pääseda kõrgklassi hulka ja saavutada varalist heaolu. Samuti oli ta inimene kes hoolis ka teistest. Ta üritas kõigest väest viia tütred Gorioti surivoodile. Isegi oma vara mis ta oli nii raskelt kätte saanud , andis ta lõpuks Gorioti matuste jaoks. Rastignac oli ainuke kes käis Gorioti matustel ja leinas teda.
,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele.
teda väga armastavad. Goriot, oli juba laostunud, tal ei olnud enam raha ja ta elas kaltsudes ja külmas ja mustas toas. Ta müüs oma viimaseid asju, et tütardele veel viimasktki raha anda. Ta polnud ikka märganud, kuidas tütred temast mõtlevad, ta ei näinudki neid enam, ainult siis, kui oli raha tarvis. Aga ka tütardel muutus ilus elu halvaks. Nende mehed ei lubanud neile enam raha, kuna nad teadsid, et Gorioti tütred ei oska sellega ümber käija. Ka tütred muutusid vaeseks. Nad läksid isa Gorioti juurde raha paluma, aga tal ei olnud enam raha, sest tütred olid temalt kõik juba ära ,,röövinud", nad hakkasid vaidlema ja isa Goriot nähes lapsi vaidlemas ja raha nõudmas jäi haigeks. Hiljem teada saades, et ta tütred tegelikult ei armastanudki teda, jäi Goriot juba veel rohkem haigeks ja seekord juba surmavalt ja väljapääsmatult. Surivoodil ta sisemalt
Proua Vauquer on vana naine, kes peab Pariisis juba nelikümmend aastat kodust pansioni, mis asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta.
Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad suheldes temaga vaid salaja. Isegi Gorioti viimseteks elutunditeks ei jõudnud kumbki tütar õigeaegselt kohale. See näitab kui teeseldud oli armastus isa ees ja kui vähe tegelikult tütred oma südames Goriotist hoolisid ning teda austasid. Ainukene, kes isa Goriost tegelt hoolis oli üliõpilane härra Eugene, kelle jaoks oli peategelane kui ta enda isa. Pere probleeme võis lugeda välja ka mõlema tütre suhetest oma abikaasadega. Nii Anastasie kui ka Delphine
võimalusi kuidas rikkaks saada. Vautrin pakkus talle, et ta peaks leidma omale südamedaami ehk victorine) ta pidi valima, kas rääkida goriotile ta tütrest, delphinest, isegi kui see teeb talle haiget või valetama (delphine vaesusest, naise mees ei andnud talle raha eugene pidi sp kasiinosse minema, samuti pidi ta valima, kas küsida emalt ja õelt raha enda heaoluks, hoolimata kas nad savad hakkama. ta mattis isa gorioti ka maha oma rahade eest, sest tütardelt ta abi ei saanud.see oli temast väga eetiline, kuna igaüks poleks seda teinud. Ta hakkas ka isa Gorioti kaitsma, sest teised norisid teda sp, et ta annab noortele ja ilusatele naistele raha, aga tema teadis et need on ta tütred ja ei arvanud isa Goriotist halvasti, ta sai aru kui üllas mees ta on ja kuidas ta oma tütreid aitab. 3. Delphine – isa Gorioti tütar. nõudis raha oma isalt, kuigi isal ei olnud endalgi ja isa
Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid,tegi ta kõik,et ta tütarde soovid saaksid täidetud.Ta müüs maha oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Andes koguaeg raha oma tütardele,muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa ja pidi loobuma raha kokkuhoiu nimel juukse lõikustest ,tubakast ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik, et sai kuidagi kasulik olla oma tütardele. Pansionaadi elanikud hakkasid Gorioti tütreid pidama tema armukesteks. Hakati arvama, et ta on kulutanud kogu oma raha armukestele ja ta muutus nende kuulujuttude põhjal naerualuseks. Auahnel üliõpilasel Eugene õnnestus minna tädi abiga ballile, kus
tunneb ta vastu ääretut austust. Isa Goriot hakkab Eugene'i armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot'i, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot'ile, kes saab sellest uut jõudu. Delphine rääkis, et armastab isa väga, aga tema mees lubas isaga kohtuda ainul hommikutundidel. Aga Anastasie ei tahtnud Eugene tundagi, kuna too rääkis koguaeg isa Goriotist. Delphine tuli isa Gorioti juurde ja rääkis, et tema mees oli paigutanud raha kõik ettevõttesse ning palus 2 aastat, et raha tagasi teenida. Isa Goriot ei olnud sellega nõuas ja tahtis kõiki pabereid näha. Anastasie tuli isa juurde ja palus abi: Maxime, kes oli Anastasie armuke, oli 100 000 franki võlgu. Tütar pani panti kõik ehted, kuid ei saanud summat kokku ja kui Anastasie mees teada sai kõigest, siis ta ostis ehted välja ning Anastasie pidi talle kuuletuma
Teine haru räägib üliõpilasest Eugene de Rastignac'st, kes oli tulnud Lõuna- Prantsusmaalt Pariisi õppima. Ta oli vaesest perest, ning tahtis hariduse abil oma pere vaesusest välja aidata. Eugene asub elama samasse pansionaati kus elas ka isa Goriot. Olles aasta kõvasti õppinud taipab ta, et eduks ei piisa ainult heast haridusest, vaid on vaja ka sidemeid kõrgematel kohtadel. Ta hakkab oma positsiooni parandama naisi ära kasutades. Rastignac kohtub viimaks Gorioti tütre Anastasiega ning armub temasse. Üsna pea jõuab Eugen'le kohale, et ta on teinud vea ja samuti saab aru ka sellest, miks isa Goriot nii kehvas seisus on. Rastignac hakkab isa Goriot kaitsma ning jääb tema kõrvale kuni Goriot'i surmani. Pärast surma alustas Eugene Gorioti tütardele kättemaksu isa ärakasutamise eest. Teoses oli välja toodud võrdlusi kõrg- ja alamkihi elust, mis teose ilmumise ajal näitas inimestele elu sellisena nagu ta päriselt oli
äriasjadega ja on investeerinud ka Delphine varanduse, mille lubab kunagi tagasi maksta, niikaua ei tohtinud Delphine aga raha kulutada, muidu ähvardaks neid pankrot. Goriot aga ei uskunud Delphine meest ja pidas teda petiseks ja käskis tuua välja dokumendid asjade kohta. Ta ei lubanud seda mõtet, et tema tütar jääks vaeseks.Delphine tunnistas üles, et teadis, et mees on petis, kuid ei tahtnud seda varem öelda, et mitte isa kurvastada. · Gorioti teine tütar de Restaud tuli ka sinna. Ta oli meeleheitel ja rääkis, et oli müünud nii enda kui ka oma mehe perekonnajuveelid ära, et Maxime (armukese) võlad maksta ja ta mees sai teada ja käskis Anastasiel müüa oma varandus, kui mees seda vaid paluma peaks. · Anastasie ütles, et tal on vaja veel 12 000 franki, et maksta ära Maxime võlg, muidu läheb too vangi, kuid Goriot vastas: ,,Mul ei ole raha, Nasie. Mitte midagi enam! Mitte midagi!"
Kui Isa Goriot pansionaati elama tuli, kolis ta korterisse, mis asus teisel korrusel. Teisel korrusel elasid inimesed, kes olid kõige rikkamad ja siis oli Goriot veel nii rikas, et võis endale sellist elu lubada. Kuid siis saabus aeg, mil Goriot pidi kolima kolmandale korrusele, sest ajapikku hakkas ta proua Vauquerile meeldima. Kuid siis hakkasid isa Goriotil tütred külas käima ja Vauquer hakkas arvama, et need on tegelikult Gorioti armukesed. Seepärast ta hakkaski Goriotile käkki keerama ja teda mustama. Lisaks sellele andis Goriot ka väga palju raha tütardele. Nii polnudki ta enam suuteline tasuma üüri ja ta koliski kolmandale korrusele. Lõpuks oli tema varaline seis nii halb, et ta pidi kolima neljandale korrusele. 6. Isa Gorio ja Eugene vahelised suhted. Isa Gorio oli panisonaadis pilkealune. Alguses suhtus ka Eugene Goriosse pilkavalt ja ka Gorio Eugene külmalt
proua väga mõjukas isik Eugene elus. · Isa Goriot'iga ei saanud Eugene alguses väga läbi. Hiljem nende suhted aina paranesid ning Goriot aitas Eugene'i rahaliselt ning isegi ostis talle korteri. Üks päev läks tütar isalt raha küsima, kuid tal ei olnud midagi anda, sest oli oma raha korteri peale kuluanud. Kui ta nägi oma tütre kurvastust, sai Goriot rabanduse. Tema haigus järjest süvenes ja ta oli suremas. Eugene ja ta arstitudengist sõber hakkasid Gorioti eest hoolitsema. Goriot suri ja tema matused maksid kinni Eugene ning ta sõber. Goriot oli raamatu lõpuks Eugene'i jaoks väga tähtis isik. 3.Pariisi mõjukad majad. Millised tõekspidamised valitsevad Beauseant'i, Restaud', Nucigeni majas? Millised on inimestevahelised suhted? Too tekstist näiteid. · Beauseant'i maja oli nagu näitamiseks. Kõige tähtsam oli teise inimeste arvamus ning sellest õhkas klassi. Seal pidi kõik välja nägema nagu uus
laipade. Rastignac armastas ka Goriot'i. Nad said romaani vältel väga lähedasteks, kuna Goriot pidas Eugene'i õigeks meheks oma tütrele ja Rastignacil oli väga suur lugupidamine mehe vastu, kes kogu oma vara andis neile, kes talle ilmas kõige kallimad olid. Ta oli õnnelik, et tunneb sellist meest, aga samas valmistas talle südamevalu Goriot'i tütarde käitumine, sest ta ei suutnud mõista kuidas tütred isast lugu ei pea. Lõpus seisis Rastignac isa Gorioti haual, ilma et oleks märkugi tema tõelistest lastest. Tema oli kandnud matusekulud ja sel hetkel kui ta seal seisis lakkas minu meelest ka tema viimane tõeline armastus Delphine'i vastu, mida ta veel tundis. Sellest hetkest oli Delphine'ist saanud Rastignaci jaoks järgmine vahend seltskonnaredelil ülespoole ronimisel. Rastignac ja Goriot sarnanesid selle poolest, et armastus neile mõlemale nii õnne kui õnnetust tõi
tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. ,,Isa Goriot" Tegevus toimub ühes Pariisi pansionis, kus ristuvad paljude inimeste saatused ja leiavad aset varjatus draamad. Tegelasteks on endine nuudlivabrikant Goriot, õigusteaduskonna üliõpilane Eugene de Rastignac ja vanglast põgenenud Vautrin. Gorioti kutsutakse isaks kuna ta on vana ja tal on kaks tütart. Goriot loobus on varandusest tütarde kasuks. Tütred jõuavad kõrgemasse seltskonda, põlgavad lihtsa päritoluga isa ning kasutavad teda ainult ära. Kui Goriot sureb ei jää talle santtiimigi alles ja matused korraldab ära vaene üliõpilane Rastingnac. Gorioti traagika lähtub uskumusest, et rahaga saab kõike; nii saab temast endast raha ohver. 7
alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Proua Couture – lapsendas Victorine’I, Sõjaväeleitnandi lesk. Eugene de Rastignac – lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad lokkis juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane, auahne ,soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb isa Gorioti tütre Anastasie endasse armuma.tänu oma heale välimusele,riietus oli tähtis,kandis vana kuube, ülikondi, musta koltunud kaelasidet, tallutuid saapaid, üliõpilastele omane. Ei tahtnud sõltuda perekonnast, elates enda pere soov karjääri teha, pere tegi tema jaoks kõik, ei sallinud Vautrinit, pidas temaga duelli, küsib raha tädi proua de Marcillacil'i käest, hea süda, hoolitses geriot eest,
Delphine de Nuchingen Hakkas Eugeniga paremini läbisaama teose algul, leidis tänu Eugeniga väljas käies selle mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed Eugenile suletuks Vautrin Ta oli põgenenud sunnitööline, raamatu alguses oli hästi salakaval ,keegi ei teadnud
Pariisi oli tulnud õppima advokaadiks, unistas saada rikkaks ja mõista Pariisi naiste armastust. Raamatu sündmustik algab sellega, et proua Vauquer külastab nn rikas krahvinna, kes lubab majaperenaisele heldelt külalislahkuse eest tasuda. Proua poputab teda igati, katab laua kallimate nõudega ning pakub parimaid toite. Kuid ühel hetkel on krahvinna kadunud ja pole mitte üht soudki endast maha jätnud. Proua Vauquer on väga pettunud. Peale seda on ta nii umbuskne, et on isa Gorioti peale tige, kes elas algul nii rikkalikult, kuid muutus nii kokkuhoidlikuks, et ei soojendanud talvel enam oma tubagi. Kõik püüdsid välja uurida selle languse põhjusi. Arvati, et ta kulutab kõik oma armukesetele, kes teda vaatamas käisid. Ühel päeval huvitus sellest üliõpilast Eugene'i, kes tahtis saladusele jälile saada. Ta oli käinud ballil, kus teda hurmas kena krahvinna, kui ta öösel tagasi tuli, nägi ta Goriotit oma lauahõbedat kokku rullimas
palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale. Eugene armubki Delphinesse ja Goriot hakkab meest kohtlema kui oma poega. Vahepeal võetakse Vautrin kinni politsei poolt, sest teda on kaua taga otsitud „surmanarritaja” nime all. Vautrini paljastab Michonneau. Isa Goriot teeb Eugenele ettepaneku kolida ühte korterisse. Sinna pidi elama
Ta andis nende eest kaudselt oma elu. Goriot oli noorena halvem kui vanana. Ta oleks olnud ka vanana halb, kuid tütred murdsid ta südame. 3. Kõige sümpaatsem tegelane oli üliõpilane. Ta püüdis kõigiga hea olla, kuid alati pole see võimalik. Ta oli vaene ning püüdis saada kõrgemasse seltskonda. Selleks tuli tema emal talle tuua väga suuri ohvreid rahas. See jäigi Rastignaci ainukeseks halvaks küljeks. Kuid selle korvas ta sellega, et parandas suhteid Gorioti ja tema tütarde vahel. Ta armastas Goriot nagu oma lihast isa ning tegi tema heaks kõike. 4. Balzac võib tunduda tänapäeva lugejale võibolla veidi igav. Muidugi oleneb ka raamatust. Ühe romaani põhjal on raske midagi otsustada. Eks midagi sain ma ikka selle raamatu lugemisest ning küllap saavad ka teisedki. Ainult vähem võiks olla kirjeldusi. Probleemid on enamvähem samad, mis tänapäeva eluski.
Kutsud rastiqnaci ballile, kus ta armub isa goriot tütresse. Anastasie kutsub rastiqnaci enda poole lõunatama. Seal tutvub ta proua abikaasaga. Rastiqnac tunneb end nagu kahe isa hoolitsemise all: ühelt poolt isa goriot ja teiselt poolt range vautrin. Sunnitööline Vautrin pakub talle tehingut: abielluda victorinega. Vautrin kõrvaldab tolle venna ja pärandus saab ta endale rastiqnac koos victorinega. Rastiqnac keeldub. Viimane heategu on isa gorioti eest hoolitsemine surivoodil ja tema matmine. Isa goriot tugev, ümara näoga elegantne mees ning iga päev käis tema juures juuksur, kes sättis soengut ja puuderdas nägu. Isa goriot garderoob
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest? Kuhu nad läksid= 15. Millisele järeldusele jõuab Goriot enne surma? Vastused ( II- rühm) 1. 1819 2. 30 franki kuus 3
Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid. ,, Kakskümend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga
Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse. Tema kallim vara oli oma tütarde juuksesalgad. Isa Goriot oli valmis andma viimsegi oma hinge tagant kui see ta tütreid rahuldas. Vanamehe tütred pimestasid teda ja panid ta südame sulama, mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. Isa Gorioti iseloomustas eneseohverdus (tütarde soovid), naiivsus (uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta. Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta Pariisi õukonna koorekihiga ja sai ka valusaid õppetunde. Õppimise jättis Eugene seljataha, et oma aeg
vanaduspõlves oli kolinud ühte Pariisi odavasse pansioni. Ka tema oli olnud võrdlemisi jõukas mees terve oma elu, kuid see ei olnud talle õnne toonud. Töö kõrvalt jäi vähe aega oma naise ja kahe tütre jaoks ning see mõte kummitas teda läbi kogu teose. Vanaduspõlves hakkas mees hindama väärtusi, mida raha eest osta ei saa. Tal oli isegi veidi haiglane kiindumus oma kahe tütre vastu, kes olid tema jaoks igas olukorras esmatähtsad. Isa Gorioti õnn sõltus täielikult tütarde Delphine ja Anastasie õnnest, kes vahel tema juurde oma probleemidest rääkima ei tulnudki, kuna nad teadsid, kuidas see nende isa mõjutaks. Tütarde peamiseks huviks oma isa juures oli siiski pärandus. Peale oma isa surma hakkasid tütred rohkem mõtlema selle peale, kuidas nad oma vanemat kohelnud olid ja kuidas neil oma käitumise pärast tegelikult häbi on. Tavaliselt kahjuks osataksegi midagi või kedagi alles siis õiglaselt
Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda.
Mees, kes Delphine õnnelikuks teeb ja armastab, on ta kalleim sõber. Kui Rastignac ütles isa Goriole, et Delphine nuttis, muretses ta väga. Ta ütles, et Delphine oli tütar, kes lapsena ei nutnud kunagi ja et ta müüks kas või kolmainuse, et teda pisaratest säästa. Mõni aeg hiljem tahtis Goriot, et Rastignac ja Delphine hakkaks koos ühes korteris elama, aga Rastignav arvas, et ta pole seda ära teeninud. Delphine palus isalt, et ta teda veenaks. Gorioti jaoks oli tähtis, et ta saaks elada nende lähedal. Delphine ütles, et teist temasugust isa ei ole olemas. Kui ta mõlemal tütrel tekkisid rahahädad, alles siis jooksid mõlemad oma isa juurde. Goriot ütles neile, et ta kannataks ise nende asemel. Delphine läks oma õega isa juures tülli. Anastasie ütles, et tal pole enam õde ega isa. Goriot palus neil vaikida või muidu ta tapab end. Õed andestasid üksteisele
Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist. Miks on nad just proua Vaqueri pansioni valinud? Toome lugejani rahast, eluviisist ettekujutuse ja ära ei jää ka
Näidatakse, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. Üliõpilane palus abi oma emalt ja õelt, teades et neilgi ei ole raha. Ta sai raha, mille eest muretses endale uhkemad riided, et sulanduda seltskonda. Käies mitmetel vastuvõttudel ja ooperis sai ta tuttavaks kõrgklassi inimestega. Sel teel armus ta isa Gorioti tütresse Delphine´i. Armastus oli vastastikune. Goriot toetas neid kuni oma surmatunnini ning ei tahtnud muud, kui et tema laps oleks õnnelik. Paralleele saab tuua teise realismi kirjaniku vahel. A.H.Tammsaare oma teoses ,,Tõde ja õigus" käsitleb samamoodi inimeste vahelisi suhteid ilma ilustamata. Siin pole küll probleemiks armastus ja raha, vaid inimsuhted ja teistest parem olemine. Vargamäe Andres on mõistlik mees, kuid tema naaber Oru Pearu mitte
Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
