Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II samba pensionifondide osakutesse. 2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. Majandussurutise ajal said hoobi ka pensionifondid, mille tootlikkus muutus negatiivseks Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Euroopa Liiduga liitumise eel läks kiiresse langusesse intressimäärade tase Eesti finantsturul. Euroopa Liiduga ühinemine tõi kaasa välispankade aktiivsema tegutsemise Eestis ning koos majanduse kiire kasvuga suurenes ka erinevate pakutavate finantsteenuste ring ja mahud. Selle tulemusena järgnes pensionireformile laenubuum, mis omakorda viis lakke kinnisvarahinnad. 30.09.2005 oli iga eestlane pankadele võlgu ca 30000 krooni. Majandussurutis
Tänasel päeval Eesti investeerimis potentsiaal on päris kõrge, nii siise kui ka välisinvesteeringute pärast. Selle potenstisaali kasulikku kasutamise jaoks on vajalik määratud tegevuste, strateegiate plaan. Poliitika tähendab alati valikute tegemist alternatiivsete tegutsemisvõimaluste hulgast. Alternatiivid tulenevad aga põhiliselt erinevatest (grupi)huvidest.(Kilvits 2008:7) 1.3 Välisinvesteringud Välisinvestorite usaldus Eesti vastu suurenes ning tõeline laenubuum sai hoo sisse 2005. aastal. Erasektori laenujäägi suhe SKPsse kasvas 2002 aasta. 42% lt 110% ni 2008. aasta lõpuks, mis oli Eli uute liikmesriikidega võrreldes kõrge näitaja. kodumajapidamiste laenudest üle 80% olid eluasemelaenud ning mittefinantsettevõtete investeeringutest moodustavad hooned ja rajatised üle kolmandiku. Seega läks suur osa laenurahast kinnisvara soetamiseks sellealaseks äritegevuseks, mitte aga ekspordipotentsiaali tõstmiseks
annaabi.ee 
