Tulevikus tekkiva tulu või kulu nüüdisväärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks ja vastavat intressimäära diskontomääraks. Nüüdisväärtuse arvutamise avaldame tulevikuväärtuse valemist: PV = FV/(1 + i)t Näide: Soovid kolme aasta pärast omada 1000 eurot. Kui palju raha tuleb vajaliku summa saamiseks 10% -lise intressimäära puhul arvele panna : 1000/(1+0,1)3 = 751,31eurot. (see on nüüdisväärus) 4 Investeerimisprojektide hindamine Investeeringute hindamiseks on mitmeid meetodeid ja kriteeriume. Peamised hindamismeetodid on järgmised: ·tasuvusaeg; ·investeernigu arvestuslik rentaablus; ·puhasnüüdisväärtus; ·investeeringu sisemine tulusus; ·kasumiindeks. Tasuvusaeg Investeeringu tasuvusaeg on ajaperiood, mille jooksul investeeringult saadavad rahavood võrdsustuvad esialgse väljaminekuga. Ettevõttes määratakse mingi kindel tasuvusaja piir, millest lühema tasuvusajaga investeerimise projektid teostatakse, pikemad aga mitte
kinnisvarasse. Kui ettevõtte juhid investeerivad kasutades omakapitali, riskivad nad sellega, et investeeritud summad ei pruugi tuua maksimaalset kasumit, mida oleks võimalik saada ideaalsetes turutingimustes. Kui ettevõte kasutab omakapitali siseinvesteeringuteks, võib ta ebaõnnestumise korral kaotada kogu kapitali, kui aga võetakse laenu, on algkapital tagatise garantiiks. Liiga riskantsete investeeringute tulemus võib olla ka kahjum loodetud kasumi kasvu asemel. ''Lihtsustatud ebarealistlik näide: Üks osa Volli tööst nõuab seda, et ta läheks küsiks ülemuse käest kinnitust, enne kui ta saab mingi otsuse vastu võtta. Seda juhtub päris tihti ja ülemus asub teises majas, nii et ta peab autoga tema juurde sõitma, üle küsima ja siis tagasi enda töökohta sõitma. Ülemus otsustab talle telefoni osta, et ta saaks kinnitust telefonitsi küsida.
müümisel.Selliste riskide vastu võib kaitsta end pika ajaliste lepingutega fikseeritud hinnaga., kuid samas tuleb otsida ka alternatiivseid võimalusi ning püüda kärpida kulusid, et säilitada tulumarginaali, kui hinnad ebasoodsalt muutuvad. Keskkonna saastamine Kui on tegemist maj.tegevusega, mille tulemusel võib tekkida saatse oht, peab FJ tegema olulisi investeeringuid selle ohu vähendamiseks ja mis tegelikult ei paranda otseselt finantsnäitajaid. Valuutarisk Investeeringute ja klientide võlgnevuste väärtus võib välisvaluuta väärtuse alanemisel langeda.Seetõttu peab FJ orienteeruma hästi valuuta turgudes ja tehingutes. Risk on suurem, kui välisvaluuta tehinguid on palju. Ebasoodsad õigusalased muutused Tegemist on välimise riskiga ning seetõttu firma siseselt seda otseselt juhtida ei saa. Riski vähendamiseks peab FJ olema kursis ettevalmistavate seadus eelnõudega ning võimalusel tegema ka lobbitööd. Ebaõnnestunud lepingud
Investeeringute analüüs I osa Õppejõud: 2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine · Investeerimisprojekti valik Esmalt:Tulutoovate projektide leidmine Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida
1. Leidke järgmistest maksetest koosneva maksete seeria praegune ja tulevane väärtus. Diskontomäär on 10% ja maksed tehakse aasta lõpus. Aastate lõikes maksete summad on järgmised: 1 - 10 000; 2 - 20 000; 3 - 20 000@; 4 - 20 000; 5 - 15 000. FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109...
majandusraskuste või muude emitendi tegevusest tingitud asjaolude tõttu. Näiteks tarbijate eelistus on muutunud, juhtkond muutub vms. 7 Likviidsusriski puhul, mis on osaliselt seotud tururiskiga, võivad investorid leida end olukorrast, kus nõudlus on langenud ja aktsia müümine soovitud ajal ja soovitud hinnaga on keeruline või isegi võimatu Intressirisk muutub intressimäär mõjutab investeeringute väärtust. Näiteks, kui intressimäär tõuseb, siis langeb võlakirja hind. Õiguslik või poliitiline risk muutuvad seadused või ebastabiilne poliitiline maastik võivad turu täiesti uppi lüüa ning vähendada investeeringu tulusust. Näiteks, Brexitile või Eesti maksuseaduste muudatusele. 3 KAUPLEMINE Investeerimishuviline Eestist saab aktsiatega kaubelda kolmel viisil, esiteks panga kaudu, mis on
Härra FIE otsustab 01.01.2014 hakata tegelema jalgrataste müügiga ja teenindusega, investeerides selleks pangakontole (erikonto) 5 752 . Jaanuarikuus toimusid järgmised majandustehingud: · Maksti kolme kuu eest rendi ettemaks 384 . · Osteti 40 jalgratast Alfa 96 /tk, 6 jalgratast Beeta 192 /tk ja 25 sadulat 29/tk, ostude eest tasuti kohe. · Töötajatele arvestati palka (koos maksudega) jaanuarikuu eest 805 , millest 192 jäi jaanuarikuus välja maksmata. · Müüdi 30 jalgratast Alfa 163 /tk, 4 jalgratast Beeta 288 /tk ja 15 sadulat 48 /tk, kusjuures ostjatelt laekus jaanuarikuus 4 793 ja ülejäänu laekub järgmisel kuul. · Majandustegevusega seotud ja tasutud kulud olid jaanuarikuus 537 , lisaks nimetatutele on 128 ulatuses tekkinud majandustegevusega seotud kulusid, mis on 31.01.2014 seisuga tasumata. Kasutades ülaltoodud informatsiooni arvutage: kassapõhine raha jääk ja kasumiarvestus...
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum Lühiajaliste kohustuste jäägi suurenemine võrreldes aasta algusega Käibevara (va raha ja pangakontod) jäägi vähenemine võrreldes aasta algusega Pikaajalise pangalaenu jäägi ümberreguleerimine lühiajaliseks Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks. Raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks 200 100...
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000. Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka...
1.10 000 eurot investeeriti kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Kui suureks kasvab raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Kasutan ülesande lahendamiseks järgnevat valemit: K=k(1+i)n Arvutus: k = 10 000 i= 0,1 n=3 K= 10 000 (1+ 0,1)3 = 13 310 Eur Vastus: Investeeritud 10 000 Euro väärtus on kolmanda aasta lõpuks 13 310 Eurot. 2. Viie aasta pärast vajame 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? Kasutan järgmist valemit: K=k(1+i)n K= 12 782 i = 0,06 n=5 12782 = k(1+0,06)5 12782=1,34 k k = = 9539 Eur Vastus: Deposiitarvele peab hoiustama 9539 Eurot, et 5 aasta pärast oleks deposiitarvel 12782 eurot 3.Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal ...
1.Kas on otstarbekas investeerida varasse, mille kasutamine toob sisse 7 669 eurot aastas järgneva 8 aasta jooksul, kui selle vara maksumus on 39 625 eurot ja intressimäär on 10%? Lahendus: APV= A *{[1-(1 / (1 + i)n ] : i} APV = 7669 * {[1-(1 / (1 + 0,1)8 ] : 0,1} = 7669 * [(1-0,46650738):0,1] = 7669 *5,3349262 = 40913,549 40 913, 55 39 625 = 1288,55 Vastus: Sellesse varasse on mõistlik investeerida, kuna tulevikuväärtus on suurem, kui praegune väärtus. 2. Oletame, et planeerite osta omale 10 aasta pärast eluaseme, mille maksumus praegu on 41 542 eurot ja selle hind tõuseb iga aastaga 5%. Kui palju tuleb teil investeerida iga aasta alguses, eeldades, et teenite oma investeeringult 4% aastas, et osta soovitud eluase? K=k(1+i)n k= 41542 i= 0,1 n=10 K= 41542(1+0,1)10 K= 107749 hind 10 aasta pärast 107749= k 12 k=107749/ 12 = 8979 Vastus: Iga aasta alguses tuleb investeerida 8979 Eurot, et 10 aasta pärast saaks osta maja, mil...
A: Selleks, et osta loomakasvatushoone investeerib AS Põrsas 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? B: Selleks, et sisustada silohoidla ventilatsiooniga vajab AS Notsu viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on näiteks 6%? C: OÜ Põssale pakutakse kinnisvara maksumusega 39 625 eurot; eeldusel, et sellel on intressimäär 10%; ja kasum 7 669 eurot aastas. Kasutusaeg kinnisvaral on 8 aastat. Kas OÜ Põssal on otstarbekas investeerida selle kinnisvarasse? A K=k(1+i)n i= 10/100 = 0,1 k = 20 000 n=3 K= 20 000 (1+ 0,1)3 = 26620 B K=k(1+i)n K= 12 782 n=5 i = 6/100=0,06 12782 = k(1+0,06)5 12782= k 1,34 k = 12782/1,34= 9539 EUR C K=k(1+i)n i =10/100=0,1 k = 39625 n=8 K = 39625 (1+0,1)8 K = 39625 x 2,14 = 84940 61352 84940 = -23588 Eurot
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50 Aktsiakapitali sissemaks põhivarana ...
Ülesanne: Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD ...
Anastasia Piirainen KS41 1. Selleks, et osta kaarhall investeerib AS Puri 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Rahasumma tulevikuväärtus arvutatakse valemi abil: n TVn = PV * (1+i) ,kus PV algsumma, praegune väärtus ehk nüüdisväärtus i intressimäär n perioodide arv. Lahendus: n=3 i= 10/100 = 0,1 PV = 20 000 TV= 20 000 (1+ 0,1)3 = 26620 EUR 2. Selleks, et sisustada kaarhall ventilatsiooniga vajab AS Puri viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intres...
Firma kavatseb välja vahetada 5-aastase masina, mille algmaksumus oli 50 000 USD, pragune jääkmaksumus 25 000 ja müügihind 60 000( Ma arvan, et see peaks olema 6000). Masin amortiseeritakse jääkväärtuseni null lineaarsel meetodil järgneva 5 aasta jooksul, 5000 aastas. Asemele ostetav masin maksab 125 000, selle eluiga on 5 aastat, mille jooksul masin amortiseeritakse jääkväärtuseni 0. Kokkuhoid tänu uuele masinale on 45 000 aastas enne amortisatsiooni ja makse. Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) Esialgsed kulud: uue seadmete hind 125 000 - vana seadme müügihind 6000 - maksuefekt (jääkväärtust ja vanaseadme müügi hind...
· Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · Enamik majandusprobleeme on seotud mittepiisava nõudlusega. · Majanduspoliitika peamine eesmärk on täistööhõive. · Nõudlust tuleb reguleerida, et tõsta tööhõivet. · Majandustsükleid põhjustavad tarbimise ja investeerimise kõikumised. · Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine. Vaba ettevõtluse teooriad · Kapitalistlik majandus on stabiilne. · Majandusprobleemid on seotud mittepiisava pakkumisega. · Peamine eesmärk on isereguleeruvad hinnad. · Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub majanduse iseregulatsiooni. · Majanduskõikumisi põhjustavad rahamassi kasvutempo kõikumine. · Investeeringute kasvu tagab rahamassi kasv.
Neid võib diversifitseerida. Süsteemiväliste riskide alla kuluvad: äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemsed riskid- neid ei saa juhtida hajutamise teel, peamiseks põhjuseks on riski tekitavad välistegurid. Need riskid ei ole omased üksnes antud investeeringule vaid tekivad seoses üldiste majandusmuutustega. Riski võib tekitada: inflatsioon, intressimäärade muutumine, maksu- ja rahapoliitika. Tururisk, intressirisk ja ostuvõimerisk. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Varade hindamine tähendab varade väärtuse kindlaks määramist. Väärtuseid on mitmeid. Mõned väärtuste liigid: Tegutseva firma väärtus- sellise väärtuse kindlaks määramisel võetakse arvesse nii reaalne kui mõtteline vara, seega ei lähtuta üksnes ettevõtte bilansilisest maksumusest vaid tema käibe ja tasuvuse suurenemise potentsiaalist. Selline hindamismeetod on kasutusel siis kui ettevõtteid ühendatakse.
1. Ülesanne 11 aastase võlakirja, 1 000 kroonise nimiväärtusega võlakirja kestus on 6,9 aastat. Võlakiri maksab kupongintresse kord aastas 10%. a) milline on antud võlakirja kestus ning modifitseeritud kestus b) selgitage, mida kestus antud võlakirja kontekstis tähendab? T= 11 F= 1000 D= 6,9 i= 10% Kuna ülesandes pole antud ei võlakirja tootlust, ega ka turuväärtust (mille alusel saaks tootlust arvutada), siis võtan tinglikult tootluseks võlakirja kupongintressiga i võrdse määra ehk siis y=10%, millest lähtuvalt on võimalik leida modifitseeritud kestus MD = D/(1+y) MD= 6,9/(1+0,1)= 6,2727273 Duratsioon näitab algse investeeringu tegelikku tähtaega, st seda hetke, millal võlakirja müües me teeniksime ta Mis antud ülesande puhul oleks siis 6,9 aasta pärast. Modifitseeritud kestust saame tõlgendada nii, et MD=6,27 korral võlakirja intressi (nõutava tulususe) langemisel ...
Kumb on enne, kas tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Mis on investeerimine? See on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib erinevatesse asjadesse näiteks väärtpaberitesse, ehetesse, kinnisvarasse . Kas aga tulevikuootuste pessimistlikumaks muutumisel avaldab mõju ka investeeringute vähenemine või on kehvad tulevikuväljavaated põhjuseks madalale investeerimistasemele? Miks inimesed ei usalda investeerimist? Arvan, et inimesed ei usalda investeerimist, kuna kardavad sellest mitte tulu teenida või hoopiski raha kaotada. Inimesed kardavad oma sääste pikaajaliselt aktsiatesse, võlakirjadesse investeerida, sest need ei ole kindlad ning sellega võib raha kaotada. Tavaliselt julgetakse raha suunata väärismetallidesse või kinnisvarasse, mis on
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus)
alustamine 5 Kurem Kontoritarbed 1139 14.01.201 Catherine 1139 5 Kurem Programm Merit 21,90 20.01.201 Catherine 21,90 Aktiva 5 Kurem Reklaam 500 02.01.201 Catherine 500 5 Kurem Kokku 1801,5 1801,5 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Meil ei ole vaja millesegi investeerida, arvutid on olemas ning ülejäänu jaoks on meil raha olemas. 16. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kommunaalmaksud – elekter, vesi ja internet Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu
Raha=õnnelikus?-õnn ei peitu raha kogusest, raha on vajalik elamiseks, rahas ei peitu õnn. Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nõrk, seepärast koondutakse poliitilistesse ühendustesse (erakond, partei). Rikkam riik, vähem vaeseid?- sotsiaaltoetused, toimetulek lihtsam. Toetused, töökohtade loomine-töökohtade loomisest on abi. Toetused vajalikud neile, kes vaesed. Ettevõtja on inimene, juriidiliselt füüsiline isik, kes kannab ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski ning kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Ettevõtjaks olemisest on unistanud vist enamik inimesi. Kes ei tahaks olla ise oma otsuste peremees või kindlustada enda isiklik heaolu? Mis on tüüpiline edukale ettevõtjale? Luksuslik elu, kiired autod, suur tutvustering või midagi muud? Miks nemad ja mitte mina? Edukal ettevõtjal peavad olema järgmised iseloomuomadused: majanduslik mõtlemine ja
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad
.........................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE......................................................................................................................16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Riigi õige majanduspoliitika on edu pant riigi arenemisele üldiselt, oluliseks komponendiks on investeeringute poliitika. Riigil on selle juures mitu rolli: laenuandja, garant, seadusandja, reeguleerija ning palju muud. Praegusel hetkel, sesoses majanduslangusega invstteeringute poliitikat võib pidadad eriti oluliseks faktoriks, riigi majanduse tõstmiseks. Kõik eelpool öeldud kinnitab riigi õige investeerimispoliitika aktuaalsust. Tuginedes internet allikatele ja paberkirjandusele, vaatleb autor investeeringute poliitika reguleerimist, seadusandlust ja täitumist Eesti riigis.
5. Investeerijad maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust ning nende kasulikkuse kõverad näitajad heaolu vähenevat piirkasulikkust. Sellistel eeldustel nimetatakse aktivat (portfelli) efektiivseks, kui ükski teine aktiva (portfell) ei paku kõrgemat oodatavat tulu samal (või madalamal) riskitasemel võimadalamat riski sama (või kõrgema) oodatava tulumäära juures. Portfelliteooria eelduseks on, et kõik investorid käituvad ratsionaalselt niiviisi, et investeeringute riski suurenedes soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. Viimane tähendab ka, et investorid ei soovi võtta täiendavat riski, kui ei ole võimalust seda kompenseerida täiendava tuluga ( Eesti Päevaleht 2008; 180). Investeerimisobjekte võrreldakse omavahel ratsionaalsest käitumisest lähtudes riski ja tulu skaalal. See tähendab, et igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe
ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d
alustada oma äriga. Probleem on aga selles, et Jukul on kevade hakul kõigest 1000 eurot, mille ta just äsja pani Ilmapanga kontole, et see teeniks liitintressi 13,3% aastas pooleaastase kapitaliseerimisperioodi jooksul. Äri alustamiseks soodsaim hetk saabub 6 kuu pärast ning selleks oleks vaja 2000 eurot. Juku mõtles, et võtab 1000 euro ulatuses laenu ning käis selleks läbi mitu panka ja investeerimis-firmat. Soodsaima pakkumise sai ta Kullerkupu Investeeringute Ühingult, kes tahavad arvutada pidevat intressi 13,2% aastas. a) Kui suured on Juku intressikulud poole aasta peale, kui ta võtab kohe 1000- eurose laenu Kullerkupu Investeeringute Ühingult? Kui suur oleks Juku poolt Ilmapanga kontolt teenitav intressisumma samal ajal? b) Milline peaks olema Kullerkupu Investeeringute Ühingu poolt küsitav intressimäär selleks, et laenu kulutusi oleks täpselt võimalik finantseerida
häirumine. Üldiselt jagatakse majanduskriisid kaheks: pankade kokkuvarisemine ja majandusmullide kokkukukkumine. Kõik see toob kaasa majanduslanguse, mille ulatuslikkus ja suurus sõltub selle kriisi valdkonnast ja valdkonna mõju suurusest. Kriisi mõjutavad ja põhjustavad tegurid Hinna muutused turgudel Investorite eeldustest ja arvamustest sõltub raha suunamine. Kui investorid ennustavad ja eeldavad küllaldlast informatisiooni omades, milliseid liigutusi teised investorid võivad teha (investeeringute suurendamine või nende lõpetamine teatud alal), on investeeringud pigem head ning tasuvad. Samas selline äraarvamine ja eeldamine võivad viia ulatuslike hindade ja turuväärtuste kõikumiseni. Kõik sõltub info kvaliteedist. John Maynard Keynesi järgi „ ...ei ole peamine majanduskriiside põhjus mitte finantsvahendite intressi tõus vaid investeeringute efektiivsuse kiire langus“. (Keynes 1997: 315-317). Optimistlikud ootused investeeringute kõrge tasuvuse kohta buumi
Kas NPV on: Select one: a. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist b. projekti puhas hetkväärtus c. investeeringute kogumaht d. investeeringute algmaht Question 2 Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Select one: a. amortisatsioon b. tagavaraosade maksumus c. kindlustus d. liising Question 3 Mis on riskiturve? Select one: a. vastutoimeliste tehingute kasutamine b. firma riskide kindlustamine c. firmasisese kindlustusfondi loomine Question 4 Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? Select one: a. teisena turule
kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid. Seadusest tulenevalt tuleb registreerida kõik tehingud väärtpaberitega. 2. TOOTLUSE MÄÄRATLEMINE Investeeringu tootlus on koos sellega kaasneva riskiga üks portfelli koostamise alustalasid. Prognoose saab teostada ajaloolisi andmeid kasutades ja neid tulevikku projitseerides. Arvustuslikult tuleb tootluse leidmiseks leida investeeringute väärtuste muutus perioodi jooksul ja viia see ühtsele baasile. Valedel eeldustel võib mõnikord teha küll suhteliselt täpse prognoosi, kuid suure tõenäosusega seda teist korda ei juhtu. Tootluse leidmise puhul tuleb kindlasti arvesse võtta ka kõik dividendid, võlakirjakupongid jne. Mida rohkem ajaloolist infot investeeringu kohta on, seda statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete
.. subjektiivne hinnang baseerub oletustel ehk ,,kompetentsel ennustusel" , milline võiks olla antud sündmus. Seega eeldav kasuminorm `r kujutab endast tõenäosusega kaalutud investeeringu keskmist tasuvust: Kus, ri võimalik tasuvus Pi i-nda kasumi saamise tõenäosus n- võimalike tulemuste arv Riski mõõtmine: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutmist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mitmesuguste investeeringute riski määra näitajaks on standardhälve (roo) võimaliku tulu saamise tõenäosuse jaotumise statistiline mõõt. Mida väiksem on standardhälve, seda väiksem on tõenäosuse hajusus ja järelikult väiksem investeeringu riskimäär. Matemaatiliselt on standardhälve võrdne: Arvutamine toimub: 1. Arvutatakse eeldatav kasuminorm (r (kesk)) 2. Leitakse vahe eeldatava kasuminormi ja iga võimaliku tasuvuse vahel, saades seega rida hälbeid (ri r(kesk)) 3
Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 6. Mis on aktseleraator? Definitsioon. Aktseleraator tähendab, et põhjuslik seos investeeringute ja sissetulekute vahel on kahepoolne: mitte ainult muutused investeerimises ei põhjusta muutusi SKP-s SKP s multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s SKP s võivad põhjustada muutusi investeeringutes. Sel juhul leitakse investeeringute kasv seosest: It = Qt Qt-1 = Q , kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 vastavalt asta alt toodang
· Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe. · Rahaühiku väärtus on täna suurem kui tulevikus : raha ja ajaväärtuse teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis
ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni Kitsendavat rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste vähenemine Intressimäära tõus Investeeringute vähenemine Kogunõudluse vähenemine Inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivset rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste suurenemine Intressimäära alanemine Investeeringute suurenemine Kogunõudluse suurenemine SKP suurenemine
eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27 104,9 mln Leedu litti ja 2010 aasta tõi Leedu laenukoormusele veelgi lisa, riigivõlg ulatus aasta lõpuks 38,2% SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj., mis moodustab Eesti välisinvesteeringutest 31,7% ja annab Leedule Eesti investeeringute sihtmaana esikoha võrdluses teiste riikidega ) ja Taist (LTL 216,9 milj.)
Question 1 Correct Mark 7 out of 7 Question text Mis ei kuulu projekti tundlikkuse analüüsi konteksti? Vali üks: a. investeeringute tasuvusaeg b. tootmishind c. tootearendusaeg d. tootearenduse maksumus Question 2 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? Vali üks: a. teisena turule b. turu segmenteerimise kaudu c. hiljem turule hinna minimiseerimise abil d. esimesena turule Question 3 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline neist hinnapoliitikaist ei too ostjaid juurde? Vali üks: a. turu taaskohandamine b
Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mis ei kuulu projekti tundlikkuse analüüsi konteksti? Vali üks: a. tootmishind b. tootearendusaeg c. tootearenduse maksumus d. investeeringute tasuvusaeg Küsimus 2 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kes on eramaja kütteradiaatori korral tootva firma klient? Vali üks: a. hulgimüüja b. majaomanik c. ehitusettevõte d. küttesüsteemi projekteerija Küsimus 3 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? Vali üks: a. andekate spetsialistide asendamine kuulekatega b
Vali üks: a. firmasisese kindlustusfondi loomine b. vastutoimeliste tehingute kasutamine c. firma riskide kindlustamine Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? Vali üks: a. 12% b. 20% c. 24% d. 16% Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas NPV on: Vali üks: a. investeeringute algmaht b. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist c. projekti puhas hetkväärtus d. investeeringute kogumaht Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline hinnapoliitikaist ei vähenda ostjaskonda? Vali üks: a. ülehindamine b. turu elustamine c. allaväärtustamine d. allahindlus Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question
3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta eelarve ja riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. Jätkatakse pensionireforme, mis vähendab riigi vahendavat rolli pensionide maksmisel, erastamine. Maksude kogumise tõkestamine maksuameti töö efektiivsemaks
4 Oodatavad tuleviku suunad valdkonnas Peamisteks tuleviku suundadeks selles valdkonnas on kindlasti tehnoloogia arendamine, mille järgi nõudlus aina suureneb ja loodustoodete arendamine . Alamvaldkonnad ja nende perspektiivikus Rahvusvahelise ärikorralduse alamvaldkondadeks on pangandus, turundus ja suhtekorraldus, majandusarvestus ja finantsjuhtimine , võõrkeeled ja ärikorraldus, äriõigus, investeeringute juhtimine jne. · Finantsjuhtimine Finantsjuhtimine on organisatsiooni edu seisukohalt väga olulise tähtsusega. See on kindlasti abiks ettevõtte laiendamisele ja arendamisele. Iga ettevõtja peab tegema otsuseid, millal on õige aeg investeerida, võtta pangalaenu, arendada välja uus toode jne. Selliste otsuste tegemisel vaja kindlasti finantsjuhtimise oskusi, mille aitab hinnata ja planeerida ettevõtte tegevust. Finantsaruannetest
Tarbimisfunktsioon on lineaarne joon, mille tõusuks on MPC C MPC = Yd Firmade poolt ostetavate investeerimiskaupade (kapitalikaupade) nõutav kogus sõltub esmajoones intressimäärast Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. (nt pank ütleb, et pead maksma intressi 10%) Reaalne intressimäär on intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. Mõõdab laenamise tegelikke kulusid ning määrab ära investeeringute mahu. (nt üldise hinnataseme tõus on 6% ja selle põhjal kehtestatakse nominaalne määr) Seost reaalse intressimäära ja investeeringute vahel võime väljendada järgmiselt: I I(r) I - investeeringud r - reaalne intressimäär Nt mida kallimaks läheb reaalne intressimäär, seda vähem laenu võetakse. Pöördseos Avaliku sektori (valitsuse) ostud G on üks osa avaliku sektori kulutustest, mis omakorda võivad jaguneda keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ostudeks.
Kasutades alljärgnevat arvutusvalemit nr 3, saame rahasumma nüüdisväärtuseks 6186,79 eurot. PV = FVn / ( l + i) n FVn - tulevikus saadav rahasumma i - diskontomäär n - perioodide arv (aastat) 9. Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. Investeeringud jagunevad reaal- ja finantsinvesteeringuteks. Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeringute puhul hinnatakse investeeringutelt saadava tulu suurust, kestvust ja riski. Investeeringute planeerimine on pikaajaliste investeerimisotsuste vastuvõtmine kasu saamise eesmärgil. 10. Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? *reaalinvesteeringud käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine (Reaalinvesteeringud suunatakse põhivaradesse ja käibevaradesse. Põhivaradesse)
2007.a. Puhaskasum = 102 515 Müügi netokäive = 387 819 Müügikäibe puhasrentaablus = 102 515 x 100 / 387 819 = 26, 43 % 2006.a. Puhaskasum = 95 100 Müügi netokäive = 331 391 898 Müügikäibe puhasrentaablus = 95 100 x 100 / 331 391 898 = 0, 029 % Müügikäibe puhas rentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus oli suurim 2007.a. Investeeringute rentaablus = ärikasum x 100 / varade maksumus 19 2008.a. Ärikasum = 44 030 Varade maksumus = 2 378 683 Investeeringute rentaablus = 44 030 x 100 / 2 378 683 = 1, 85 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Varade maksumus = 1 594 350 Investeeringute rentaablus = 105 867 x 100 / 1 594 350 = 6, 64 % 2006.a. Ärikasum = 97 250 046 Varade maksumus = 967 952 554 Investeeringute rentaablus = 97 250 046 x 100 / 967 952 554 = 10, 05 %
SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus
tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis , st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse aset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes , võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte , tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses: arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel. 24:Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul ? 25.Investeeringute mõiste (kogu ja puhas investeering) ja liigitus Investeering on majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt , st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks 1:reaalinvesteering- on rahamahutus , mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks , põhi ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks .
väärtushinnangute suure mõju probleemile puudub siin mistahes võimalus teadusliku uurimistöö metodoloogia rangeks järgimiseks (situatsiooni unikaalsus, üldtunnustatud ja aproprieeritud metoodika puudumine, andmete ebatäielikus, kontrollgrupi puudumine jmt raskused). Ka ei andnud mingeid tulemusi autori katsed leida korrelatsioone Eesti maksusüsteemi põhikarakteristikute ning SKP kasvutempode, reaalpalga taseme (selle dünaamika), tööpuuduse, inflatsiooni, investeeringute mahu jmt majandusnäitajate vahel. Ilmselt on sel perioodil Eesti majandusele mõjunud teised ja suurusjärgu võrra tugevamad 13 jõud. (Võib oletada, et nendeks olid plaanimajanduslike pidurite lõplik kaotamine, välisinvesteeringute kiire kasv, inflatsiooni kontrolli alla saamine jmt tegurid. Korrektne nende tegurite mõju analüüs siiani puudub). Eeltoodust lähtudes võib siiski teha mõned
2.tagama tööviljakuse näitajate võrreldavuse nii ajas kui ka ruumis, st see peab võimaldama võrrelda tööviljakuse taset ja dünaamikat erinevates tootmistingimustega ettevõtetes ja tootmisharudes , 3.võimaldama kindlaks määrata tööviljakust tervikuna nii ettevõtte, tootmisharu kui ka ühiskonna ulatuses: 4.arvestama toodangu liigilise koostise muutuste mõju tööviljakuse koondnäitajatel. 25. Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul 26. Investeeringute mõiste (kogu- ja puhasinvesteering) ja liigitus Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt, st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks: 1.reaalinvesteering- on rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi- ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2
a. sõltumatud sisendid b. * deebetsisendid c. kreeditsisendid d. katteta tehingud 6. Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? a. standarditele mittevastavat b. * kui sissetulekute langedes kasvab nõudlus selle järele c. kui sissetulekute tõustes kasvab nõudlus selle järele d. kui sissetulekute tõustes kaob kaup müügilt 7. Netoinvesteeringud on a. planeeritud investeeringute ja tegelikult realiseeritud investeeringute vahe b. * koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahe c. tasakaalupunkt piirefektiivsuse kõveral d. kõik investeeringud omavahendite arvelt ja tulumaksu vabalt 8. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 500. C = 300 + 0,6 Qd a. 600 b. 0 c. * 100 d. 300 9. kui elastsuse arvutamisel saime elastsuskoeffitsiendi väärtuseks 2, kas siis on tegemist: a. * elastne b. ühikelastne c. mitteelastne 10. Paindlik aktseleraator eeldab a
Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimisportfell – erinevate investeeringute kogum. Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus. Investeerimishorisont – ajaperiood, milleks investor oma vahendid paigutab. Spekuleerimine – kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele. Edu tagavad turu ajastamine (millal osta ja müüa) ja väärtpaberite valik. Pikaajalise investeeringu eduteguriks - varade paigutus. Investeerimisportfelli jaotus
annaabi.ee 
