· Rahamehed · Ilu-eedid · Petised · Tõelised parasiidid ei püüa varjata midagi. · Pereisad · Spermakonkurents väga paljude seemnerakkude tootmine. Naised tahavad suuremat valikuvõimalust ja suuremat isahoolt. Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad Organismi elukeskkond tekib nii, et läheb kaduma seos traditsiooniliste elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel (nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale). Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaigavaliku indikaatoreid, eksitades sellega loomi (nt rannaniidud meenutavad kurvitsalistele looduslikke rohumaid, kuid hilisem heinaniitmine traktoritega tapab noored linnud). Ökoloogilise lõksu teke: · elupaikade fragmenteerumine servaefekt · urbaniseerumine · niitmine, viljalõikamine · võõrtaimestiku introdutseerimine · kiskjate ja parasiitide introdutseerimine
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima,
Vaid 1.5-2 tonnini. Ainult 15 % jõgedest ja 30 % järvedest on sobilikud vähile, mis näitab elukeskkonna rikkumise ja veereostuse kõrget taste. Sellest hoolimata võivad ülejäänud veekogud potentsiaalselt anda head saaki. III Jõevähi peamised ohuallikad Eestis Reostus ja elupaikade rikkumine on jätkuvalt jõevähile suureks ohuks, kuid Eestis on jõevähile peamiseks ohuks vähiliikide, eriti Põhja-Ameerikast pärit signaalvähi ja ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust - vähikatku. Samal ajal on Põhja - Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Kõige sagedamini introdutseeritakse võõrliigid inimeste poolt, näiteks elusvähkide import turustamise tarbeks. Võimalik on ka looduslik migreerumine naaberriikidest ühiste veeteede kaudu.
taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis.
Mere rannikuvees on üsna harilik merikilk ja mageveekogudes on väga arvukas vesikakand. Kokkuvõtteks võib öelda, et vähid on väga erinevad kõige suuremad vähid on kuni 80 cm. pikad, väiksemad alla ühe millimeetri. Jõevähi peamised ohuallikad Eestis Reostus ja elupaikade rikkumine on jätkuvalt jõevähile suureks ohuks, kuid Eestis on jõevähile peamiseks ohuks vähiliikide, eriti PõhjaAmeerikast pärit signaalvähi ja ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust vähikatku. Samal ajal on Põhja Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Jõevähi levik Jõgevamaal Praegused andmed näitavad, et jõevähk esineb 11 Jõgevamaa veekogus. Väga arvuka
asustada liiki aladele, mis ajalooliselt kuulusid selle liigi levilasse ning kust liik on hävitatud või väljasurnud; taasasustamine (re-establishment) on sünonüüm, kuid viitab re-introduktsioonile, mis on edukas. Ümberasustamine (translocation)• – tahtlik ja inimtegevuse poolt vahendatud looduslike isendite liikumine nende levila ühelt alalt teisele. Tugiasustamine (re-inforcement, supplementation) – isendite lisamine sama liigi olemasolevale asurkonnale. Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation introduction, benign introduction) – katse asustada liik looduskaitselistel eesmärkidel sobivasse elupaika ja biogeograafilisse regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat. See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid alasid. Re- introdutseerimise eesmärgid ja tüübid? Eesmärgid: Ulukite taastamine jahinduslikul otstarbel; Inimese ja looduse vaheliste konfliktide
pidada näitekskaurilisi. Järgnenud laialeheliste metsadega soojem periood tõi Eestisse arvukalt mitmesuguseid roomajate, lindude ja imetajate liike, kellest osa kadus kliima uuesti jahenedes üsna kiiresti (metshobune), osa suhteliselt hiljuti (näiteks euroopa piison, euroopa kobras (nüüd reintrodutseeritud), tarvas, sookilpkonn). Eriti 20. sajandil on faunat oluliselt mõjutanud ka inimtegevus (paljude sünantroopsete liikide tulek, mitmete loomade introdutseerimine ja keskkonnareostusest tingitud liikide väljasuremine, elupaikade muutumine inimtegevuse mõjul). Eesti ala zoogeograafiline liigendus Kõige laiemas plaanis jaguneb Eesti ala loomastiku seisukohalt mereks ja maismaaks. Maismaaterritoorium jaotatakse enamasti kolmeks: Madal-Eestiks (loode ja lääneosa, saared), Vahe-Eestiks (edelast kirdesse kulgev metsane vöönd) ja Kõrg-Eestiks (Eesti ida- ja kaguosa).
11. Bioloogiline/geneetiline mitmekesisus, elurikkus, geneetiliste ressursside monitooring. Populatsioonimahu ja -trendi määramine, ·Mitmekesisuse kao põhjuste (ohtude) väljaselgitamine · Näiteks põhjustavad geneetilist erosiooni · Arenenud maades vähese arvu tõugude ja aretusloomade kasutamine · Arengumaades · Epideemiad, sõjad, looduslikud katastroofid · Spetsialiseerumine üksikule toodangutunnusele · Eksootiliste tõugude introdutseerimine ·Riskitegurid · Populatsioonimaht · Populatsioonimahu muutus (trend) · Geograafiline levik · Aretusprogrammi olemasolu · Farmeri rahulolu · NE vähemalt 50 F põlvkonnas < 1% (F = 1/[2×50]) Valkude elektroforeetilised polümorfismid, DNA polümorfismid, Restriktsioonisaitide polümorfism, Mikrosatelliidid, SNPd, Mitokondrite DNA,Y-kromosoomi DNA Geneetilised markerid võimaldavad erinevuste määramist indiviidide või tõugude vahel ja geneetiliste distantside arvutamist
Bioloogia TÜNK MV *teedevõrgu rajamine (hobuseteed, rongiliiklus 1870.a., autoliiklus 1920.a.) *asulate ja linnade laienemine *tehaste rajamine ( tooraine, vesi, energiaallikad, maa) ( klaas, riie, paber) *tallamine, ületallamine ja muldade kurnamine *maapinna, õhu ja vee saatamine *niitude kulu põletamine; metsade istutamine *taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine *sõltub kliimast ja taimestikust *avatus ja sisseränne lõunast ja idast 13 000 aasta jooksul *mereelustiku kujunemine ja muutumine *seotud inimtegevusega: maastike kasutamine ja ümberkujunadmine *karjakasvatus, kalapüük ja jahindus *introdutseeritud ja metsistunud loomaliigid Eestis on paljud taime- ja loomaliigid oma levikuala piiril.
kohalike liikide ohustamine · keskkonna saastamine või keskkonna tingimuste muutmine Neil põhjustel on piiratud ka teatud liikide sissetoomist. Vastavalt Eesti metsaseadusele võib metsakultuure rajada ainult järgmistest võõrpuuliikidest: must kuusk, serbia kuusk, keerdmänd, euroopa lehis, siberi lehis, siberilehise vene teisend, jaapani lehis, kuriili lehis, eurojaapani lehis, harilik ebatsuuga, siberi nulg, punane tamm, hübriidhaab Introdutseerimine on edukam sarnase kliimaga piirkondadest. Eesti jaoks on sobivad introduktsiooni piirkonnad · Kesk-Euroopa mäestikualad (Alpid, Karpaadid, Balkani poolsaare põhja- ja keskosa) · Kaug-Ida · Siberi lõunaosa · Kanada lõunaosa Suure järvistu piirkonnas · USA kirdeosa · Põhja-Ameerika lääneosa 7
leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata. Puudub seaduse jõud, abban lihtsalt hinnangu ja infot
biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb (maj) *Tõsta radikaalselt ressursikasut efektiivsust *-liikidevaheline *-konkurents *-ohver-kiskja *- (maavara). Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja parasiidid *-tolmeldajad teenuste kasut kas samal tasemel või piiratud 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide vähenemine *Avalikustam ja avalikkuse kasutam otsuste kasutamine *-liikide hävitamine *-introdutseerimine *- tegem kõikidel tasanditel *Keskk.probleemide lahendam selektsioon *-saastav tegevus tekke kohal, mitte lasta levida keskkonda. *elukvaliteet *keskk, maj ja sots elu ühildamine HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi (ohustavad keskkonda ja tervist) *erijätmed (nende
keskpaigani. Mari on veest natuke raskem ja selle areng peab toimuma suurtes suhteliselt kiirevoolulistes jõgedes, kus mari hõljuvas olekus allavoolu kandub. See on vajalik selleks, et mari saaks piisavalt hapnikku. Arvatakse, et kui mari vajub veekogu põhja, siis ta hukkub. Normaalseks arenguks peab mari läbima vähemalt 50 km pikkuse teekonna. See on ilmselt ka üks põhjus, miks valgeamuur pole Eestis kudemisvõimelist asurkonda moodustanud. Introdutseerimine Valgeamuuri on introdutseeritud paljudesse riikidesse. On üheks kõige tähtsamaks akvakultuuri objektiks maailmas ja kultiveeritakse peamiselt veetaimestiku kontrolli all hoidmiseeks. Hiinas ja teistes Kagu-Aasia riikides kasvatatakse ka peamiselt toiduks. Introdutseerima hakati peamiselt 1960.-ndate aastate keskel, millal ta jõudis ka Lätti. Eestisse jõudis valgeamuur alles 1980.-ndate aastate keskpaiku. Kuna parasvöötmes ei ole ühtegi teist kalaliiki,
rahuldav paik (ka biotoop) taasasustamine (reintroduction) – liigi taasasustamine tema kunagisele asualale, kust liik on praeguseks välja surnud (kasutatakse tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendeid) tugiasustamine (reinforcement, augmentation) – olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks uusasustamine ehk liigikaitseline introdutseerimine (conservation introduction) – loodusest kogutud või tehistingimustes kasvatatud isendite asustamine sobivasse elupaika väljaspool nende ajaloolist levilat ümberasustamine (translocation) – isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise Elupaikade killustumine - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. Killustumist põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus, maakasutus elamumaana.
harilik naistenõges, aedtill või harilik raudrohi, mis meelitavad ligi kasulikke putukaid nagu sirelased, kiilassilmad ja lepatriinud. Eelistatud on väikeste lihtõitega taimed nagu sarikalised ja korvõielised. (www.loodusaed.kikiri.ee) Põhilised võtted: · Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes · Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine · Kasulike organismide paljundamine laborites · Põllumajanduses kasutatakse feromoone taimekasvatuses seoses kahjurputukate tõrjega. Kahjurputukate suguferomoonidega (atraktandid) püüniseid saab kasutada asurkonna seireks või väljapüügiks. Näiteks õunamähkuri tõrjel kasutatakse väljapüüki.Feromoonpreparaadid toimivad äärmiselt valikuliselt, meelitades
Transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja. Radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetvälja ja ultraviolettkiirguse allikana. Röntgeni ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuse ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. TAIMED Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3. dekoratiivsus 4. inimtegevusega kaasnevad ohud 5. liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused LOOMAD Väljasuremise põhjused:
(eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis. 4)Ristumisbarjäär omadused mis takistavad ristumist võõra liigi
Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike. Võõrliik - liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Bioinvasioon - nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju. Introdutseerimine - inimese tahtlikul või tahtamatul kaasabil satub liik uude regiooni. On liikide teadlik sissetoomine antud alale. Punane nimestik - koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Must nimekiri - koondab ohtlikke võõrliike. Liigikaitsebioloogia. Koosluste kaitse. Looduskaitse kaitsealad: Heterosügoot - ühe geeni erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne). Homosügoot - identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed).
säilitamine kultuurmaastikes. Näiteks põlluäärtesse kaitseribade ja põllu keskele kaitsevööndite jätmine annab elukoha paljudele kasulikele loomadele ja lindudele. Samuti elab mullas mitmeid kasulikke mikroorganisme, kelle elutegevust me saame soodustada õigete mullaharimisvõtetega. Näiteks haljasväetise kasutamisega on võimalik takistada haigustekitajate levikut mullas. *Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine. Näiteks viinamarja-kilptäi hävitamiseks toodi Kaliforniasse kahte liiki herilasi Austraaliast. Euroopa küüliku arvu piiramiseks Austraalias viidi sinna sisse müksomatoosi tekitav viirus. *Kasulike organismide kunstlik paljundamine laborites. Kedriklesta tõrjeks paljundatakse rööv-toidulist röövlesta, kasvuhoonekarilase tõrjeks parasiit enkarsiat, ripslaste tõrjeks röövtoidulist lesta ambat. Kahjureid hävitatakse ka mikroorganismidest valmistatud bio- preparaatidega
vahendite uurimisega. Taas-, tugi- ja uusasustamine Taasasustamine (reintroduction) liigi taasasustamine tema kunagisele asualale, kust liik on praeguseks välja surnud (kasutatakse tehistingimustes paljundatud või loodusest kogutud isendeid). Tugiasustamine (reinforcement, augmentation) olemasolevasse populatsiooni täiendavate isendite lahtilaskmine populatsiooni arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Uusasustamine ehk liigikaitseline introdutseerimine (conservation introduction) loodusest kogutud või tehistingimustes kasvatatud isendite asustamine sobivasse elupaika väljaspool nende ajaloolist levilat. Ümberasustamine (translocation) isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise. Kordamisküsimused: Millal on ökoloogiline taastamine õigustatud? Siis kui populatsioon, kooslus või ökosüsteem on rikutud tasemel, mis ei võimalda tema isetaastumist
varjukohad, hernehirmutised, kõristid, haisvad määrded. 5. Kahjurite toitumise või edasiliikumise tõkestamine. Bioloogiline tõrje seisneb elusorganismide kasutamisel üksteise hävitamiseks. On keskkonnasõbralik ja meie aega mittenõudev viis kahjustajaid hävitada. Rakendamise võimalusi: 1. Olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine; 2. Kasulike putukate ja elusorganismide sissetoomine (e. introdutseerimine); 3. Kasulike organismide kunstlik paljundamine; 4. Kasutatakse ka bioloogiliselt aktiivseid aineid: · Atraktandid on keemilised ja bioloogilised lõhnaained, mis meelitavad putukaid ligi (nt. sugu- ja toiduatraktandid); · Feromoonid bioloogiliselt aktiivsed hästi kõrge lenduvusega ained, mida eritavad putukad ja mis mõjutavad sama liigi isendite käitumist (nt. sugu-, kogunemis-, häire- ja jäljeferomoonid);
domineeriv Beeta2-adrenoretseptor. - Beeta2-adrenoretseptorite agoniste kasutatakse kliiniliselt astma ravimiseks. - Beeta1-agoniste kasutatakse kliiniliselt kõrgvererõhu ravimiseks. - Adrenaliin, noradrenaliin ja dopamiin kuuluvad katehhoolamiinide ainete klassi. - Taktika, mida kasutatakse beeta-adrenoretseptorite selektiivsuse saamiseks adrenergiliste retseptorite agonistide suhtes, on N- alküülasendaja introdutseerimine. - Adrenaliini adrenergilise agonistina kasutades esineb ebasoodsa efektina väike selektiivsus ja kiire metabolism. Sellegipoolest ei metaboliseeru nii kiirelt, et ei jõuaks retseptorile mõjuda, seetõttu pigem väike selektiivsus. - Salbutamol on tähtis kliiniline ravim, mis on Beeta2-agonist. - Beeta-butüülrühm - selektiivne beeta2-suhtes selektiivsus. - Salbutamol on tähtis kliiniline ravim, kus t-butüülrühm tõstab selektiivsust beeta suhtes.
ellujäämise võimalus väike Klassikaline elupaigaeelistuse puhul eelistatakse lätet mülkale, kui atraktiivse mülka puhul eelistatakse mülgast (ökoloogiline lõks) Kuidas ökoloogiline lõks tekib? · Organismi elukeskkond muutub nii, et... o Läheb kaduma seos traditsioonilise elupaigavaliku indikaatorite ja elupaiga tõelise kvaliteedi vahel ( nt uute kiskjate või konkurentide introdutseerimine toidurikkale alale) o Muutunud elukeskkond sisaldab uusi elemente, mis meenutavad traditsioonilisi elupaiga indikaatoreid, mis eksitab loomi (nt rannaniidud sarnanevad kurvitsalistele puisniitudega, kuid niitmine hävitab munad) · Enamasti inimtekkelised o Elupaikade fragmentiseerimine (servaefekt) o Urbaniseerumine o Niitmine, väljalõikamine o Uute taimede produtseerimine
Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumine ülemäärane soolade kontsentratsioon mullas. Degradatsioonviljaka mulla kadu. o Taimestiku kaitse Taimiohustavad: Inimtegevus põllumajandus,turism. Introdutseeritud e. sissetoodud liigid võivadosutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsogaciliata), karuputk,kuldvits jt. Loomade introdutseerimine kas söövad otsemingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine,lõhkumine, okste murdmine,liikide korjamine. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad eluslooduse liigid reziimi ranguse ja eripära järgi kolme kategooriasse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted: Teaduslikväärtus Harulduseaste
(eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima. Sellele aitavad kaasa: · isolaadi isendite vähene hulk ja sugulusristumine · LV (looduslik valik) tingimused on teised kui lähte populatsioonis.
Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *- ohver-kiskja *-parasiidid *-tolmeldajad 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide kasutamine *-liikide hävitamine *- introdutseerimine *-selektsioon *-saastav tegevus · ökoniss- mingi liigi eluks vajalike keskkonnategurite amplituudide kogum. Kui kahel liigil on sarnased nisid, ei saa nad koos elada. · Suktsessioon- ökosüsteemide pikaajaline muutumine. · Kliimaks-koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk. 3 · Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed
maastikul levivaid kasvukohtade ja koosluste tüüpe. Struktuuri alla lähevad väikesed lombid, tiigid, kärestike jada, murdunud puud, taimkatte rindelisus. Funktsiooni alla paigutame kõik evolutsioonilised protsessid, mis loovad bioloogilist mitmekesisust ja hoivad seda muutuvana. Muutus on universaalne nähtus, kuid mõnd liiki muutsed ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Ntks järsud kliimamuutused, põlengud, uute kemikaalide kasutuselvõtt, liikide eemaldamine või introdutseerimine. Geneetiline mitmekesisus on bioloogilise mitmekesisuse vahetu alus ja erinevate liikide geenide arv võib erineda kuni 3 suurusjärku. Peale selle sinevad geenid mitmel kujul alleelidena. Lehekülg 13
Nt: Kotkasrebanejänesrohi Kotka energia pärineb taimedest. Keskkonnategurid 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *-temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus 4)Mehaanilised *-tul i*- tolm 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb *-liikidevaheline *-konkurents *- ohver-kiskja *-parasiidid *-tolmeldajad 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide kasutamine *-liikide hävitamine *- introdutseerimine *-selektsioon *-saastav tegevus · ökoniss- mingi liigi eluks vajalike keskkonnategurite amplituudide kogum. Kui kahel liigil on sarnased nisid, ei saa nad koos elada. · Suktsessioon- ökosüsteemide pikaajaline muutumine. · Kliimaks-koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk. 3 · Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed
· Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine 70. Taimestiku kaitse Taimestikku ohustavad tegurid: · Inimtegevus-põllumajandus,turism · Introdutseeritud e. sissetoodud liigid-võivad osutuda konkurentideks · Loomade introdutseerimine-kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid · Barbaarsus-inimese tegevus:tallamine,lõhkumine,okste murdmine Taimestiku kaitse alla võtmise põhimõtted: 1. Teaduslik väärtus- 2. harulduse aste 3. dekoratiivsus 4. inimtegevusega kaasnevad ohud 5. liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele. Roheline taime tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, eslukeskkonna, on ilus st. Esteetiline, moodustab toidu ja energiavarud. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumaj. Ja turism 2. Introdutseeritud ehk sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks 3. Loodamde introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine Esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikude kohta ilmusid eestis 20. Saj alguses. 1957 võesti vastu looduskaitse seadus. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsaid põhimõtteid: 1. Teaduslik väärtus 2. Harulduse aste
millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks. (põllumajandusmaastikud; metsamaastikud; kaitstav loodusmaastik; puhkemaastik; tööstusmaastik; linnamaastik; kunstlikud rajatised, prügimäed; veemaastikud) TAIMESTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumajandus, turism. 2. Introdutseeritud e sisse toodud liigid võivad osutuda konkurentideks (karvane võõrkakar) 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted: 21 1. Teaduslik väärtus 2. Harulduse aste 3. Dekoratiivsus 4. Inimtegevusega kaasnevad ohud 5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused 22
Roheline taim tagab puhta vee ja õhu, tekitab mulda, elukeskkonna, on ilus st. esteetiline, moodustab toidu ja energia varud. Mart Külviku koostatud keskkonnaseisundi ülevaate (1993) põhjal on Eestis teada 3461 seene-, 5353 taime- ning 12 084 loomaliiki. Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumajandus, turism. 2. Introdutseeritud e. sissetoodud liigid võivad osutuda konkurentideks karvane võõrkakar (Galinsoga ciliata). 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine. Varajasim informatsioon Eesti taimestiku kaitsest pärineb 20. sajandi algusest, kui ilmusid esimesed nimestikud haruldaste teadusliku väärtusega liikide kohta. Loodi esimesed botaanilised looduskaitsealad. 1924. a. Harilaiu poolsaar Saaremaal, 1925. a. jugapuu reservaat Hiiumaal, 1930. a
annaabi.ee 
