sõimavaid, vihaseid, ebaviisakaid kirju, kommentaare, pilte eesmärgiga teist inimest alandada või solvata. 2. Ahistamine (harassement) korduvalt saadetakse interneti teel ründavaid, ebaviisakaid ja solvavaid kirju, kommentaare, pilte, mis võivad olla ka seksuaalselt ahistavad. (Ellison ja Akdeniz (1995) arvates võib see hõlmata endas ka seda, kui saadetakse kellelegi palju rämpsposti või viiruseid, mis kahjustavad arvutit.) 3. Jälitamine (cyberstalking) järgnetakse pidevalt virtuaalselt kellegi mänguruumidesse, jututubadesse, kuhu jälitatav siseneb inimene kardab selle tulemusena oma turvalisuse pärast. 4. Kuulujuttude levitamine (denigration) korduvalt saadetakse internetis kirju, kommentaare, pilte, mis levitavad teisest inimesest alusetuid kuulujutte, sellise
Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja klahve lugema mis viib välja lõpuks mingi sugusete paroolide salvestamiseni.
ekraanil ringi jooksma hakkavad. Ning selleks, et oma tööd edasi teha pead selle kinni panema. Tähelepanelik tuleb olla ka oma eposti aadressi levitamisega internetis. Näiteks üks väike linnuke kusagil vales lahtris võib tähendada seda, et sinu postkasti hakatakse üle ujutama igasuguste reklaamide ja rämpspostiga. Pahandust võivad teha ka häkkerid, kes võivad su arvutisse või kodulehehe muukida. Halba teevad ka kõiksugused viirused, mis on programmeerimisfanaatikute poolt välja mõeldud, et kahjustada teiste arvuteid. Eriti on häkkerite ja viiruste poolt ohustatud just firmad, mis internetis tegutsevad või on sinna lihtsalt ühendatud. Näiteks mingi viirus võib kõik arvutit firmas rivist välja lüüa ning seisata töö, mis põhjustab suuri kahjumeid. Inimese aju on ahvatlustele väga vastuvõtlik ning neti kaudu on inimestel kergem
..................................................................................................................................................7 2 ARVUTIVIIRUSTEST Arvutiviirus on fail või faili külge haagitud programmijupp, mille loomisel võib olla mitmeid eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub "mitte millegi arvelt". Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem.
Internetis veedetakse mitmeid tunde ja päevi, mille tulemusena jäävad unustusse reaalne elu ja päris sõbrad väljaspool virtuaalkeskkonda. 4.2. Kes jäävad sõltuvusse? Inimtüüpe ja ka sõltuvuse tüüpe on erinevaid, nii ei saa liigitada kõiki inimesi potentsiaalseteks arvutisõltlasteks ning samuti varieeruvad sõltuvuse tekkepõhjused inimeseti. Võib spekuleerida inimeste üle, kellel on palju vaba aega või kelle töökohustused on peamiselt arvutis ajada. Seega võib oletada, et kergemini jäävad arvutist sõltuvusse: · koduperenaised, kellel on palju vabaaega kodutegemiste kõrvalt ning kes internetis surfates kindlasti otsivad kodudekoreerimiseks erinevaid portaale, kust oleks odavam tellida jne; · kontoritöötajad, kellel on suurem osa oma tööst arvutis, sisestades andmeid, otsides internetist informatsiooni ja seda edasi saates;
kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist .
Sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele Mäletan, et kunagi olid Eestis ainult tuntud selline leht nagu Tiigrihüpe, aga isegi sel ajal olid internet kui ka arvuti paljudele inimestele võõras teema ja ei olnud nii vajalik, kui praegu. Nüüd on tekkinud interneti maastikule lehed nagu twitter ja facebook. Neid inimesi, kes näiteks ei oma facebooki, on paljude inimeste jaoks nagu metsas elavad inimesed, kes ei tea midagi, mis maailmas toimub. Aga kust üldse sai järsk tung alguse sotsiaalmeedias? Paljud ütlevad, et see sai sellest alguse, kui USA vahetas presidenti. Nimelt Barack Obama on väidetavalt üks
Otsingumootorina on vaieldavalt kõige populaarsem Google. Ilmselt sellepärast, et andmebaas on väga mahukas ja sealt leiab peaaegu kõike. Valdav enamus 5ndate klasside õpilastest ei kasuta nutitelefoni internetis surfamiseks. Vastusevariandina pakuti kohati ka rohkem kui üks probleem, sellepärast on vastuseid üle vastajate arvu aga 13 õpilast ei teadnud ühtegi internetiga kaasnevat probleemi. Vaid 5 õpilast oli varem kokku puutunud interneti probleemidega nagu näiteks viirused ja soovimatud või tundmatud inimesed. Hüpotees nr1 Internetti kasutatakse keskmiselt 2h päevas Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste jaotus internetis veedetud aja järgi. Arvutades välja keskmise aja, saan vastuseks 1,525 tundi päevas, mis on umbes pool tundi vähem kui arvasin. Hüpotees nr 2 Kõige enam kasutatakse internetti suhtlemiseks. Keila Kooli 5-ndate klasside õpilaste põhiline tegevus internetis. (Tabel)
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2. INTERNETI LIIGSE KASUTAMISEGA KAASNEVAD OHUD 6 2.1. Mis on arvutisõltuvus? 2.2. Millest tekib sõltuvus arvutist? 7 2.3. Arvutisõltuvuse tunnusmärgid 8 2.4. Arvutisõltuvuse mõju tervisele 3. NUTISEADMETE OHTE TUTVUSTAVA TUNNI LOOMINE JA LÄBIVIIMINE TKG 3. KLASSIDELE 3.1. Plakati loomine
lihtne läbi viia, e-posti või Facebooki kontot tehes ei küsi keegi sult, kes sa tegelikult oled ja kas sinu sisestatud nimi on ka tegelikult sinu oma. Samas oleks seda ka küllaltki võimatu kindlaks teha ning kui mõni sotsiaalvõrgustik hakkaks ukselt uksele käima ja kontrollima, kas inimene on tõesti see, kes ta väidab end olevat, kaotaks leht populaarsuse üsna pea, kuna see oleks tülikas nii kasutajale kui ka lehekülje haldajale. Järgmiseks negatiivseks teguriks tooksin ma viirused, pahavara ning rämpsposti ehk spam-i. Pahavara levitajateks on tavaliselt häkkerid, kes üritavad ohvrite arvutid nakatada viirustega, et see siis kokku jooksutada või sealt informatsiooni, näiteks salvestatud paroole, varastada. Viirused võivad arvutisse jõuda väga kergesti, näiteks saadetakse laiali meeletutes kogustes rämpsposti suvalistele meiliaadressidele, lootuses, et keegi avab mõne manustes oleva faili või klikib kirjas olevale lingile
Internetist võib leida materajale, kus samm-sammult kirjeldatakse kuidas toime panna küberpettuseid ja muid kuritarvitamisi. Õiguskaitse ei suuda sammu pidada pettuste arenguga. Üheks põhjuseks on rahaliste vahendite ja vastavate oskustega töötajate puudus. Sageli on tekitatud kahju raske hinnata väljendatuna rahalises väärtuses.? Kui info on varastatud, netileheküljed on rikutud, viirused sulgevad kogu arvutisüsteemi. 8 Nimetatud väärtegude sagenemise tulemusel on vajadus rohkemate uurimisasutuste spetsialistide või küberuurijate järele. Viimased on isikud, kelle ülesanneteks on uurida kahtlustatavaid pettuseid. Küberuurijad võivad olla eelnevalt tegelenud erinevates valdkondades (raamatupidamine, valitsus, õiguskaitse, sõjavägi, pangandus, infosüsteemid)
Kasutaja võib töölauale lisada talle vajalikke ikoone, kuid soovitatav on hoida töölaud puhas. Töölaud Kasutajakeskkonna üks olulisemaid komponente on töölaud (desktop). Kogu töö käib akna vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil. Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi. Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud, on kogemata kustutatud faile võimalik taastada. Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele
TALLINNA TEENINDUSKOOL Lilija Ljasenko PK-13PE ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID Referaat Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE...................................... 4 MÕJU SILMADELE......................................................................................................... 5 ARVUTISÕLTUVUS........................................................................................................6 SÕLTUVUSSÜMPTOMID...............................................................................................7 KOKKUVÕTE
Sõltuvused Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol ro
Ilma operatsioonisüsteemita ei oleks arvuti töö võimalik. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98,m WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammideks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvarad võib jaotada mitmeks suureks rühmaks: · laiatarbe ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett
............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed..............................................................................................7 Viirused...................................................................................................................................7 Küberrünnakud........................................................................................................................8 Internet tulevikus.........................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................
Sõltuvushäired Audentese Gümnaasiumi uurimistöö Sõltuvushäired Tallinn 2017 Sisukord 1 Sõltuvushäired Sissejuhatus. Inimkonna evolutsiooniline areng on kogu oma eksisteerimise jooksul tõusvas tempos edasi liikunud. Sõjad, näljahädad, haigused on teinud inimkonna loovamaks ja tugevamaks. Inimene on pidanud analüüsima, endaga tegelema, ennast arendama, kuidas nendes tingimustes ellu jääda ja võimalikult väikesete kahjudega. Alates tööstusrevolutsioonist 19 sajandist on teadus ja tehnika peadpööritava kiirusega arenenud, sellega seoses ka inimene. Me oleme vastuvõtlikumad kõigele uuele, nii vaimses, kui ka füüsilises mõttes. Ei taha küll endale tunnistada aga just kiire areng teaduse, tehnika vallas on teinud meist sõltlased. Meil mängib raadio ööpäevaringselt, et viimaseid uudiseid ,,maha ei magaks". M
Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat: Sõltuvused Laur Langeproon Klass: 10 A Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Sõltuvusi on erinevaid. Need võivad olla põhjustatud ainest või olla käitumuslikud. Ained võivad omakorda olla legaalsed või illegaalsed. Käitumine võib olla aktsepteeritav või taunitav. Kuid s�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool VEEBIPÕHINE OSTUKESKUS Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. E-KAUBANDUS.......................................................................................................4 1.1 E-poodidel kolm põhikategooriat ................................................................................... 5 1.2 Kuidas tasuda e-poe toodete/teenuste eest................................................................... 5 1.3Sul on õigus taganeda..................................................................................................... 6 2. REGULEERIV SEADUSANDLUS..............................
sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm) pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 (Lasteombudsman, Mis on koolikiusamine?) Mida teha? 1. Jää rahulikuks! Alustuseks võid proovida kiusajast mitteväljategemist. See lahendus töötab siis, kui kiusaja alles proovib, kas sind on võimalik kiusata ja närvi ajada. Kui kiusaja juba tegutseb või sind lausa füüsiliselt ründab, ei pruugi see enam aidata. (Lasteombudsman, 2014) 2. Mine ära! Kui võimalik, lahku kiusaja juurest. Väldi olukordi ja kohti, kus kiusaja sind tavaliselt ründab või mis on inimtühjad. Hoia teiste, eriti täiskasvanute ja õpetajate, 22 lähedusse. Teiste juuresolek võib kiusajat pidurdada. Kui kiusamine leiab aset kooliteel,
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellisest paketist, mis on saadetud sisse nö
Vähemarenenud piirkondades muretsetakse esmatoimetuleku pärast rohkem kui arenenud aladel ning kaalutlused intellektuaalse omandi pärast on sekundaarsed. Heaolu kasvades aga hinnatakse väärtused ümber, rõhutatakse rohkem indiviidide heaolu ja autoriõigus muutub olulisemaks küsimuseks.[9] Eetiline vastutus on kõikidel arvutiprofessionaalidel. Neil on suured teadmised ja nad on autoriteetsed. Neil on märkimisväärne mõju teistele, sealhulgas paljudele asjadele, mida inimesed väärtustavad ja peavad olema eriti vastustundlikud, püüdes vältida erinevaid huvikonflikte. [8] Nii infotehnoloogia Liit kui ka Eesti Infotehnoloogia Selts on kirjutanud eetika koodeksi, mis aitab mõista ning hallata eetilist vastutust. Koodeks annab turvatunde nii arvutispetsialistile kui ka ühiskonnale. Arvutiprofessionaal peaks olema esimene , kes tunneb ära eetilised probleemid ja pakub neile lahendust ning mõistab ka
Internet on meile andnud ka võimaluse edastada teavet kõigile, kellele see huvi pakub, näiteks blogide ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Miks paljud inimesed peavad blogi või veedavad suure osa ajast suhtlusportaalides? On inimesi, kellele meeldib blogide ja portaalide kaudu oma mõtteid väljendada. Osa neist ei julge inimestele kõike rääkida ja sellest internetis kirjutamine on neile kergem. Mõned tahavad, et nende mõtted saaksid teatavaks paljudele teistele, ja näevad, et internet annab neile selleks võimaluse. Üheks põhjuseks võib pidada ka ajaga kaasaskäimist ja tahet teistega sarnaneda. Kõik suhtlusportaalide kasutajad ei ole seal oma mõtete jagamiseks. Paljud neist raiskavad mitmeid tunde oma päevast lihtsalt selleks, et lugeda teiste postitatud teateid, pilte, linke või muud sellist. Paraku ei näe nad ise, et selles midagi halba oleks ja nii kulubki nende aeg eimillegi peale ära
Interneti võlud ja valud Internet on koht, kus saab kiiresti ja odavalt otsida seda, mida parasjagu vaja on. Selle kasutamine annab hea võimaluse inimesele end ja oma mõtteid avameelselt väljendada. Kuid kas selline avameelsus on hea või hakkavad inimesed ennast liiga hästi tundma ja sellist võimalust kurjalt ära kasutama? Minu arust see oleneb inimesest. Kõik ei ole sellised. Need inimesed on rahulikud ja neil ei ole mingeid isiklikke probleeme, mida tahaks kuskil välja elada. Nad on enesekindlad ja endaga rahul. Ebakindlad noored tunnevad just interneti teel end enesekindlamalt, kuna nad ei näe siis inimeste reaktsioone. Mis on selles positiivne? Väga lihtne piisavalt on aega suhtlusportaali kaudu inimest tundma õppida ja pärast näost näkku kokku saada, ilma pabistamiseta. Nii saavad ebakindlad noored suhelda ka vastassoost inimesega ja võibolla leida ka armastuse. Unustada
intranetile, sel juhul nimetatakse võrku ekstranetiks. 1.3.2 Andmeedastus 1.3.2.1 Mõistete ,,veebist allalaadimine" ja ,,veebi üleslaadimine" sisu. Allalaadimine (alla laadimine) on protsess, mille käigus toimub andmete ülekanne kaugsüsteemist (serverist) lokaalsesse süsteemi (tööjaama). Üldiselt mõistetakse selle all andmete jäävat või ajutist salvestamist, mispuhul andmeid saab kasutada pärast kõigi faili moodustavate pakettide kohalejõudmist. Seda ei tuleks segi ajada voogedastusega, mille puhul saab kohalejõudnud andmeid kohe kasutada, ootamata edastuse lõppu, näiteks youtube-is videot vaadates või internetiraadiot kuulates. Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi. Kasutaja poolt vaadatuna tähendab faili üleslaadimine faili saatmist teise arvutisse, mis on seatud seda vastu võtma. 1.3.2
juttudest. See ei tähenda, et teistel midagi öelda ei oleks: tagasihoidlikumad, nooremad või lihtsalt viisakad kuulavad vaikides. Just neile annab elektrooniline kommunikatsioon võimaluse oma arvamusi paremini avaldada. Ekraanilt lugemine läheb kiiremini, kui räägitava kuulamine ja selle mõistmine ja nii saab iga osavõtja sama aja jooksul vastu võtta hoopis rohkem teavet. Rühmatöö arvutivõrgus võimaldab oma seisukohti väljendada anonüümselt. See annab paljudele julgust väljendada mõtteid ja seisukohti, mida muidu ei julgeta avaldada kartes tunduda pealetükkiv või naeruväärne. Kuid just veidrad ja ebatavalised arvamused võivad kokkuvõttes olla kõige kasulikumad. 12 Näidetena võiks veel tuua IBMi poolt 1987. a. spetsiaalselt sisustatud elektroonilise koosolekuruumi, mille kasutamise tulemusena vähenes koosolekute vältus keskmiselt 56% võrra
lubatud. 5 Sageli viidatakse nn häkkerieetikale, mille järgi informatsioon kuulub kõigile, seda ei tohi kellegi eest varjata. Kui kõigil on vaba juurdepääs koguinfole, pole privaatsus loomulikult enam võimalik. Kuna info ei kuulu enam kellelegi, võib igaüks seda ka muuta. Järelikult, kui me infot ei kaitse, ei saa me ka olla kindlad selle õiguses. Aga näiteks isiklikud andmed. Nad on kättesaadav paljudele, samas neid ei tohi muuta. Siin abiks tuleb juba riigi poolt sätestatud turvasüsteem. Üldiselt on tänu tehnoloogia pidevale arengule võrdlemisi keeruline täpselt paika panna, kuidas tuleks lahendada turvalisusega seotud probleeme. Selline tegevus juhib aga tähelepanu kõrvale arvuti tegelikult rollilt sellelt, et arvuti on siiski eelkõige inimese abiline. Tavakasutajale ei olegi vaja kõike neid uusi programme, kuna see toob kaasa ainult lisakulutusi
Teadaolevatel andmetel pole tänu Interneti turundusele veel Eestis keegi juriidiline või ka eraisik üleöö hiigelvarandust teeninud ja ega maailmamastaabis ka selliseid näiteid kindlasti massiliselt tuua pole võimalik. Võib ilmselt väita, et Eestlased pole Interneti turunduse vallas midagi kardinaalselt uut leiutanud ja järgivad neid tõdesid ja eeskujusid mida saadakse muust maailmast, põhiliselt just Ameerika Ühendriikidest. Juba antud ajahetkel on Internet küllaltki paljudele firmadele tähtsaks turundusinstrumendiks, kuid tulevikus peaks ta osakaal veelgi suurenema. 1. Interneti kaubandus On väidetud, et 1998 aastal oli Interneti kaubanduse kogumahuks kusagil 500-600 miljonit dollarit. 1999 aasta kohta väidetakse, et see arv oli tunduvalt suurem, ulatudes 24 miljardi dollarini. Päris täpseid andmeid on ilmselt võimatu saada ja tõenäoliselt ei tea mitte keegi maailmas kui suur see number tegelikult olla võiks. Praeguseks prognoositakse USA-s 2003
Kas pidada Briani variatsioone, mis suudavad nakatada ka kõvaketast, aga mis kõiges muus on täiesti analoogsed, uuteks viirusteks või mitte? Aga kuidas suhtuda tulevastesse modifikatsioonidessse, mis sisaldavad juba destruktiivset (hävitavat) koodi? Kas see on juba uus viirus? Aga mida teha juhul, kui keegi võtab ühe segmendi Brian viirusest ja kasutab seda uue viiruse loomise baasina? Samasugused raskused on ka viiruste klassifitseerimisega. Paljud viirused sisaldavad mitmeid eri viiruseklassidele iseloomulikke jooni. Seega on üsna raske neid mingi kindla tüübi alla paigutada. Üldiselt võib viiruseid klassifitseerida nelja eri moodi: 1.Kahjustuste järgi. (kas viirus sisaldab destruktiivset koodi või mitte) 2.Tõrjutavuse järgi. 3.Töökeskkonna järgi. 4.Viiruste (nakatamise) käitumise järgi. Käesolevas töös on põhiliselt vaadeldud DOS-keskkonna viiruseid iseloomulike nakatamisviiside järgi. 1. Esimesed arvutiviirused.
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
