Viirusetõrje ja nuhkvara programmid (0)

VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL
Teenindusosakond

Arvutiteeninduse eriala

Õpilase Nimi

Viirusetõrje ja nuhkvara programmid

Referaat
Juhendaja : Ott Kukk
VANA-VÕIDU 2010

Sisukord

Sisukord 1
ARVUTIVIIRUSTEST 2
ANTIVIIRUS 2
VIIRUSTEST HOIDUMINE 4
NUHID 4
Kasutatud kirjandus 5

ARVUTIVIIRUSTEST

Arvutiviirus on fail või faili külge haagitud programmijupp, mille loomisel võib olla mitmeid eesmärke. Enamik viiruseid pole arvutile otseselt kahjulikud – nad püüavad end haakida aegamööda võimalikult paljude failide külge, mille tulemusel arvuti muutub üha aeglasemaks ja kõvaketas täitub “mitte millegi arvelt”. Kuid on ka väga kahjulikke viiruseid, mille tööalgoritmi on lisatud kindlad protseduurid, mis võivad viia programmide kaotuseni, hävitada andmed, kustutada arvuti tööks vajalikku infot. Pärast seda tuleb uuesti installeerida operatsioonisüsteem.
Üldiselt on viirus omaette tegutsev programm ja seega on tal enamasti ka programmile omane faililaiend: EXE, COM, BAT, VBS ( Visual Basicu laiend ), JS või PIF ( Program Info laiend). Lisaks sellele võib viiruse kirjutada juba olemasolevate süsteemifailide sisse, mille tulemusel ta levibki ainult teiste programmifailide sees. Kontoritarkvara võib nakatuda lisaks ka makroviirustega, mis levivad Wordi dokumentide (DOC-laiend) sees.

ANTIVIIRUS

Viirusetõrjeprogrammid on enamasti tasulised, kuid neile kulutatud raha on seda väärt, sest andmete hävimisest ja sellest põhjustatud tööajakaost maksavad nad kindlasti vähem. Tüüpiline tasuline antiviiruse programm maksab vähem kui 1000 krooni ning sel juhul on tagatud viirusetõrje failide uuendamine Interneti teel 1 aasta jooksul. Enamasti on nende programmide kodulehelt võimalik tõmmata ka prooviversiooni, mis töötab piiratud tingimustel. Tuntumad tasulised antiviiruse programmid on:

• Norton Antivirus (www.symantec.com)
  
• F-secure ja F-Prot (www.datafellows.com)
  
• McAffee VirusScan (www.mcaffee.com)
  
• Norman Antivirus (www.norman.com)
  

Kui te endale siiski tasulist viirusetõrjet lubada ei saa, peate leppima tasuta jagatavatega, milledest mõni on peaegu sam hea kui tasuline. Tasuta antiviirusprogrammid ei uuenda oma viirusetõrje faile paraku nii sageli kui tasulised programmid, mistõttu väga uute ja kiiresti levivate viiruste korral võib programm viirust mitte märgata. Tasuta programmidest tasub proovida:

• AntiVir Personal Edition (www.free-av.com)
  
• Kaspersky (www.kaspersky.ee/est/proovi/)
  
• proovida võib ka www.stallion.ee/scanners.
  

Nii tasulise kui ka tasuta antiviirusprogrammi puhul peak programm end uuendama ehk Internetist uute viiruste kirjeldusfailide olemasolu kontrollima vähemalt kord päevas (seda eriti püsiühenduse korral). Pidage meeles, et moodsad viirused nakatavad ühe päevaga miljoneid arvuteid, ka selliseid, milledel on viirusetõrje.
Viirusetõrje programm töötab enamasti operatsioonisüsteemi taustal – ta kontrollib kõiki kõvakettal kopeeritavaid ja käivitatavaid faile viiruste suhtes. Lisaks sellele tasub seadistada antiviirus nii, et süsteemseid ja olulisemaid faile kontrollitaks juba enne Windowsi laadimist. Lisaks sellele tuleks lasta viirusetõrjel kõiki (ka dokumente ja pakitud failide sisu) kontrollida kord nädalas automaatselt (nt öösel). Minu masinas töötav Norton Antivirus 2002 suudab väidetavalt avastada üle 57 tuhande viiruse, kuid sellegipoolest ei saa ma 100% kindel ja muretu olla...
Viirusetõrje saab pakkuda täit kaitset, kui see installeeritakse puhtasse arvutisse – vastasel korral võidakse nakatada ka viirusetõrje enda proframmifailid ning viirusetõrje lakkab korrektselt töötamast ega avasta kõiki viiruseid.
Kui viirusetõrje leiab mõnest failist viiruse, püüab ta seda kõrvaldada ja faili algkujul taastada. Sageli teatab viirusetõrje küll viiruse kõrvaldamise õnnestumisest, kuid tegelikult pole see 100%liselt võimalik, sest faili atribuudid ja kuupäev muutuvad (mõni programm on selles suhtes väga nõudlik ja keeldub “valede” failidega töötamast). Seetõttu oleks parem, kui teete aeg-ajalt Windows i süsteemifailidest ja oma dokumentidest tagavarakoopiad, et viirusega nakatumise korral neid tarvitada. Veelgi olulisem on see aga juhul, kui viirusetõrjel ei õnnestu faili viirusest puhastada. Muidugi on lihtsam viirust ennetada, kui selle tagajärgi likvideerida .
Peale tagavarakoopiate on oluline, et teie arvutile oleks tehtud ka Windowsi alglaadimise ketas (Startup disk ) ja viirusetõrje programmide poolt valmistatavad abikettad (Rescue disks), millel sisalduvad ka primaarsed viirusetõrje vahendid. Kui mõni viirus teie operatsioonisüsteemi halvas , võib õnnestuda nende ketaste abil Windowsi ja teie dokumendid siiski taastada. Kõik oleneb sellest, kui kiiresti te ohtliku olukorra avastate ja kui läbimõeldult tegutsete.
Algajad arvavad sageli ekslikult, et mida rohkem antiviirusprogramme arvutis on, seda turvalisem. Paraku see nii pole. Pidage meeles, et te võite kasutada oma arvutis korraga vaid ühte viirusetõrjet. Mitme programmi korral hakkaksid need teineteise tööd segama ja arvuti jookseb kinni (ka uuesti käivitamine ei pruugi enam aidata). Kui olete siiski programmi arvutisse installeerinud, vaadake, et see suudaks kontrollida ka teie meiliprogrammi, st teie meilikonto asukoht arvutis tuleb viirusetõrjele veel eraldi ette näidata. Paluge vajadusel abi mõnelt asjatundjalt – viirustega ei naljatata. Nalja saavad sellest vaid viiruste tegijad.

VIIRUSTEST HOIDUMINE

Arvutiviirused on oma laastamistööd teinud juba sellest ajast, kui esimesed arvutid loodi. Enamast kasutab arvutiviirus arvutisse tungimiseks inimese enda “abi”, peitudes näiteks flopil mõne faili küljes ning kopeerides end sobival hetkel kõvakettale. Seega on suuremates süsteemides viirusetõrje programmide olemasolust sõltumatult vaja väga täpselt paika panna, kuidas toimub väljastpoolt tulevate andmekandjate kasutamine. Kui olete kindel, et te oma sõbralt või ärikliendilt saadud flopil või CDl viirust arvutisse ei too, ei tähenda see veel, et seda ei tee näiteks teie (või teie ülemuse) lapsed, kes teie teadmata (töö)arvutile ligi pääsevad. Lapsed on hoolsateks viiruselevitajateks seetõttu, et neile meeldib sõpradega arvutimänge vahetada – enamasti aga pärinevad need turult , mistõttu võivad vägagi suure tõenäosusega ka arvutiviirusi sisaldada . Kui kahtlete, on võimalus flopi ja CD-seadme kasutamine arvuti BIOSis ära keelata või võimaldada seda ainult seal, kus süsteemi kontrollib kaasaegne ja värske viirusetõrjeprogramm.
Ka Interneti kasutamisel on väga oluline, et te oskaksite hoiduda arvutiviirustest. Arvutiviirused levivad enamasti meili teel, sest inimesed peavad oma meilipostkasti privaatseks (kuhu võõrad oma kirju ei saada) ning unustavad kergesti valvsuse. Lisaks sellele võivad viirused levida ka uudisegruppide, jututubade, ICQ (I Seek You, programm, mida saab oma arvutisse alla laadida ja mis võimaldab jälgida, kes teie töötajatest, sõpradest või tuttavatest tegutsevad parajasti Internetis) ja WWW kaudu, kuid sel juhul peate nendec allalaadimiseks ise nõusoleku andma. Järelikult on oluline, et te oskaksite arvutiviirust varakult ära tunda ja ohututest failidest eristada.

NUHID

Et Interneti kasutamine aga eriti “hirmutavaks” teha, on paljudel väiksematel tasuta programmidel kaasas ka veidi nuhkimise või reklaamitarkvara. See tähendab, et programmi installeerimisel paigutatakse teie arvutisse salaja veel üks programm, mis hakkab teie veebiharjumuste kohta infot välja saatma või püüab teie brauserile aeg-ajalt ette sööta mingeid kindlaid kommertslikke veebilehti.
Selliste nuhkode vastu aitab vastunuhk, mis neid arvutist otsib ja eemaldada võimaldab. Üks enamlevinuid on tasuta saadav Ad- Aware (www.lavasoftusa.com), mille maht on vaid umbes 1 MB. Ad-Aware skaneerib teie arvuti mälu, Windowsi registrit ja kõvakettaid, püüdes leida selliseid reklaamiprogramme nagu Adware , Alexa, Aureate, Comet Cursor, Cydoor, Doubleclick, DSSAgent, EverAd, Flyswat, Gator , Gratisware, HotBar, NewDotNet, OnFlow, TimeSink, Web3000, Webhancer ...
Paremklõpsu abil saab jooksvalt üle skaneerida iga kas kogu süsteemi või kahtlustäratava kausta (ka välismäluseadmetel).
Leitud nuhkprogrammid on võimalik Remove nupu abil eemaldada. Enne seda aga võite neist teha arhiivikoopia (Backup) juhuks, kui mõni programm pärast enam käivituda ei taha ja soovite algseisu taastada.
Tasub meeles pidada, et osa Adware-tüüpi tarkvarakomplekte ei tööta pärast reklaamikomponendi eemaldamist. Windows NT / 2000 korral tuleb Ad-Aware käivitamiseks sisse logida administraatori õigustega. Tagaselja nuhkimise vastu aitab ka arvutis töötav tulemüüritarkvara, mis nuhkidel oma emaserveriga ei lase ühendust võtta.

Kasutatud kirjandus

materjalid.tmk.edu.ee/mati_muinaste/.../TurvalineArvuti.doc
0