Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui ka mõtlemine, ja need mõjutavad vastastikku teineteist. Eelkooliealiste laste ühised monoloogid kujutavad endast keele kui kommunikatiivse funktsiooni ja keele kui mõtlemisvahendi vahelist üleminekut, lapse monoloogid on sillaks sotsiaalse ja intellektuaalse funktsiooni vahel. Seega on endamisi kõnelev laps hõivatud oma edaspidise tegevuse planeerimise ja mõtete korrastamisega. Endamisi räägitud jutt internaliseeritakse hiljem sisekõneks või mõtteks. On leitud, et koostööl põhineval õppimisel on ka oma negatiivsed küljed. Võgotski seisukohtade sümpaatsusest hoolimata pole sõprade grupid probleemide lahendamisel alati kõige tulemuslikumad ning sellistes situatsioonides suureneb võimalus jääda ülesande lahendamisel kõrvalseisjaks. 4. : , - . , , . . - , , . , . , , , . "" . , : -
- mõtlemise ja keele omandamine - imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu 2) operatsioonide eelne 2-7 (keelekasutus on piisavalt arenenud, objekte tõlgendatakse kujundite ja sõnadena ning klassifitseeritakse neid ühe tunnuse alusel) - lapsed omandavad süstemaatilise loogilise mõtlemise - mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks - tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse LAPSEEEA EGOTSENTRISM - kolme mäe katse (Piaget & Inhelder, 1956) – kas laps suudab erinevaid probleeme lahendada lähtuvalt vaid oma vaatenurgast või ka üldistada - Genf, La Saleve (mägede siluett näha, tegi sellest mudeli ja lasi lahendada lastel ülesandeid – milline võiks olla vaade mäel teatud punktist vaid maketti vaadates) - paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt NELI STAADIUMI KOLME MÄE KATSES I alla 4 aasta – ei saa küsimusest aru
Piaget väitis, et intellektuaalne areng toimub järk-järgulise, astmelise evolutsioonina. Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel arvestataval määral varieeruda, staadiumide järjekord on aga muutumatu. Vaimsed operatsioonid on arengu alguses elementaarsed tegevused, mida on võimalik integreerida teiste tegevustega ning mis moodustavad osa organiseeritud võrgustikust. Arengu käigus teod internaliseeritakse, et panna alus organiseeritud vaimsetele operatsioonidele, mille olulisteks omadusteks on pööratavus (st mõte võib tagasi pöörduda oma alguspunkti) ja loogiline paratamatus (st järeldused tulenevad loogiliselt eeldustest). (Butterworth, Harris, 1994, 39) Lawrence Kohlberg (25. oktoober 1927 19. jaanuar 1987) oli ameerika psühholoog. 1958 avaldas Kohlberg moraalse arengu teooria. Kohlbergi ideed põhinevad Jean Piaget töödel
● Institutsiooni tasandil peab toimimise ja tehingute hindamise puhul keskenduma majanduse mõjule firmade ülesehitamisele. Samuti läheb arvesse turgude kasutamise kulud ja muud institutsioonidega seonduvad kulutused. 2. Pigou maks, definitsioon, näide (2 p.) ● Pigou maks ehk keskkonnamaks on sotsiaalselt optimaalse koguse juures rakendatav tootemaks, mille puhul maksumäär võrdub sotsiaalse piirkulu ja erapiirkulu vahega. Maksuga internaliseeritakse negatiivsed välismõjud ehk muudetakse välismõjude tekitaja sisemisteks kuludeks. ● Näide: Heaks näiteks võib tuua mõned aastad tagasi populaarse teema, milleks oli automaks. See tähendas, et kui su auto reostas kahjulike kemikaalidega loodust rohkem, kui riik oli kvoodiks määranud tuli maksta selle eest nö „karistustasu“. Selle eesmärk oli lisaks raha saamisele suunata inimesi ostma uuemaid ja keskkonnasõbralikemaid autosid
Koosneb astmeliselt toimuvast protsessist: *väärtuste aksepteerimine (vastuvõetavaks tunnistamine, heakskiit) *väärtuste eelistamine- väärtus on muutunud sisemiselt omaks, inimene on väärtusega niivõrd seotud, et püüab praktiliselt väärtust realiseerida, leida selleks võimalusi *sisemine kohustus- puuduvad kahtluse momendid väärtusega seoses, tugev veendumus, mis seondub emotsionaalse aktsepteerimisega mitteratsionaalsel alusel (absoluutne lojaalsus), inimene veenab ka teisi; internaliseeritakse üksikud väärtused 4.väärtuste süstematiseerimine- kui internaliseeritakse üksikud väärtused, siis hakatakse märkama, et paljudes olukordades on võimalik juhinduda mitmetest erinevatest väärtustest; elu pakub võimalusi väärtuskonfliktideks, kus tuleb valida, millise väärtuse järgi toimida. Protsessis kaks astet: *väärtuste süsteemi paigutamine- paigutada olemasolevad väärtused enda jaoks süsteemi koos nende omavaheliste seoste ja suhete määratlemisega
Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jäävus. Operatsioonide eelne staadium-Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise,Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks, Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse. Jäävus (Piaget) Lapseea egotsentrism- Kolme mäe katse.Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt. Animism -on hingeusk Formaalsete operatsionide staadium-Mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest. Motivatsioon-Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid
Laps suudab mõelda loogiliselt ,,konkreetsetest" probleemidest. ,,siin ja praegu". Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele · Formaalsete operatsioonide stadium (puberteediiga). konstrueeritakse abstraktseid objekte, mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute
Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek's on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 4. Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Parsons: Ühiskonna ajaloo suund:
keskkonnast omaenda tegevuste kaudu; objektid jäävad 0-2. e-a Operatsioonude eelne staadium- laps omandab süstemaatilise loogilise mõtlemise; organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks; Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise. Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse 2.-7. e-a Konkreetsed operatsioonide staadium- Mõelda konkreetsetes probleemisedt siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööravaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Tajuandmete usaldamiselt looika usaldamisele. Mõtlemine on pöörav ja paindlikum. Vajab mõtlemise teostamiseks konkreetset objekti
interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi: Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng: Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk- järgult sisekõneks. Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. (mida?) Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) - erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga.
Superego on eeskuju ja väärtuste hoidla, mida „mina“ ideaalina kasutab. Inimene monitoorib ise käitumist, võrdleb seda superegoga, karistab end lahknevuste korral. Ülimina on ülimoraalne. Sophokles „Kuningas Oidipus“ Freudi tõlgendus – 4-/5aastasel poisslapsel saab ema tema ihade objektiks, isas näeb rivaali, allasurutud soov isa tappa. Teda hoiab tagasi hirm kastratsiooni ees. Iha kaob, toimub samastumine isaga. (tsiviliseerumise loogika) Isa kui autoriteet internaliseeritakse (viiakse lapse sisse) ning last arendavad impulsid, moodustub südametunnistus – teadmine, mis on õige käitumine e. oma ihadest loobumine. Tootem ja tabu Hõimupealik – talle kuuluvad kõik naised, kõik mehed on ta pojad. Inimene sai süütunde, loodi kõrgem isakuju – jumal, kujunenes välja eetika. Ülimina esinedab inimese sisemaailma. Kristlikus kultuuris on Jumal superego. -- Ühiskond on kontroll ja piiramise protsess. Kuidas on see inimesele kasulik? Ehk on see ahistamine?
Nt. keelatud värvide mäng · Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. klotside kategoriseerimise ülesanne Individuaalsete funktsioonide sotsiaalsed alged · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development) · Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eaklaaslaste grupi abiga.
Hogg, Vaugham:127) MINA käsituse kujunemine ·Interneliseerunud midagiväärtole mise tingi mus (Rogers, 1961): ·Põhivajadused ·Teiste ini meste positiivne suhtumine ·Eneseteostuse vajadus Kui inimesele on keegi (tavaliselt lapsevanem) taganud tingimusteta positiivse suhtumise, on minakäsitus ja ideaalmina lähestikku kõrge enesehinnang. Kui teistelt lähtuv positiivne suhtumine on alati olnud tingimuslik internaliseeritakse väärt olemise tingimusi teiste reaktsioonidest. Hirm taunitava suhtumise järele. Ebarealistlikud eesmärgid, madal enesehinnang. Mina-käsitus · Käitumise põhjuste seletus Paljudel juhtudel seletus ei vasta p õhjustele ja põhjustena e eldatakse seda, mis ei m õ juta käitumist. · Käitumise prognoos · Tunnete prognoos Kalduvus ülehinnata väliste faktorite m õju o ma heaolule (lotovõit, AIDSi haigestumine )
Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Alsek’s on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) • Ühiskonna funktsionaalsed vajadused Talcott Parsonsi järgi- Talscott arvas, et inimese toimimisel on eesmärgid ning neid eesmärke pakub ühiskondlik
Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi nt keelatud värvide mäng. · Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks · Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. · Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon. See on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Lähima arengu tsoon - metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust. Lapse teadmised arenevad
Võib välja tuua järgmised argumendid: 1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel. 2. Oluline koht on usulisel sotsialisatsioonil. Religioosse kasvatuse üheks osaks on üldjuhul ennastsäästvate eluviiside õpetamine. Kui need väärtused võetaks sisemiselt omaks (internaliseeritakse), siis suur tõenäosusega inimesed hoiduvad mõnuainete kasutamisest. 3. Religioon võib kujutada endast kompensatoorset mehhanismi stressiga toimetulekuks. See tähendab, et kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed pigem palvetavad või otsivad Jumalalt tuge, selle asemel, et näiteks alkoholi abil lõõgastuda. 4. Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel
seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) Kokku saab nendest langage kui üldine inimvõime, st abstraktne iseseisev süsteem, omavahel seotud märkide kogum. Keele kõnelejad jagavad seda süsteemi
seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"? Talcott Parsons (19021979) lahkab dikotoomiat erinevateks aspektideks:
seosed? Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979),
Hoiaku tugevus: veendumusest mõttevälgatuseni Tugeva hoiaku tunnused: ajaliselt püsivad, vähemuutlikud, nendega seotud info on subjektiivselt olulisem, tugevamalt seotud käitumisega. Hoiaku kujunemine Paljud uurijad arvavad, et inimeste maailmapilt koosnebki hoiakutest, on üles ehitatud hoiakupõhiselt. Hoiakud jaotavad asjad maitsvateks/mittemaitsvateks; sümpaatseteks/mittesümpaatseteks jne. · Hoiakud arenevad välja sotsiaalses keskkonnas, kus paljud hoiakud internaliseeritakse(perekond, kool, olulised teised) · Kuuluvusrühmas levikud hoiakute internaliseerimine · Isiklik kogemus määrab samuti suhtumise. · Toodetud, ühtsustatud hoiakud hoiakud, mida luuakse sihipäraselt nt meedia, propaganda kaudu. Mis toetab hoiaku tekkimis? · Zajonc(1968) - hoiak ja tuntus mida tuttavamaks saab stiimul, seda positiivsemaks muutub hoiak. · Hoiaku keskne tunnus ajaline püsivus -> maailmapildi püsivus, isiksuse stabiilsus
Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Nt. keelatud värvide mäng Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng Nt. kategoriseerimise ülesanne Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka.
• Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab • Mõtlemise ja keele omandamine • Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu. Kokkuvõtteks: • Eristab end teistest objektidest • Objektide jäävus Operatsioonide eelne staadium • Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise • Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks • Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse 42 43 Jäävus (Piaget) Lapseea egotsentrism • Kolme mäe katse (Piaget&Inhelder, 1956) • Genf, La Saleve • Paigutada maketid vastavalt vaatele, valida välja pilt Neli staadiumi kolme mäe katses (Piaget) • I Alla 4 aasta: ei saa küsimusest aru • IIa 4-6 aastat: ei suuda teha vahet iseenda ja nuku vahel; valivad oma vaate
tuua välja järgmised argumendid. 1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide rikkumist taunitakse ja rikkujaid toetakse tagasipöördumisel. 2. Oluline koht on usulisel sotsialisatsioonil20. Religioosse kasvatuse üheks osaks on üldjuhul ennastsäästvate eluviiside õpetamine. Kui need väärtused võetaks sisemiselt omaks (internaliseeritakse), siis suur tõenäosusega inimesed hoiduvad mõnuainete kasutamisest. 3. Religioon võib kujutada endast kompensatoorset mehhanismi stressiga toimetulekuks. See tähendab, et kriisi ja pinge olukordades religioossed inimesed pigem palvetavad või otsivad Jumalalt tuge, selle asemel, et näiteks alkoholi abil lõõgastuda. 4. Positiivsete mudelite olemasolu tugineb tõsiasjal, et me õpime sotsiaalset käitumist olemasolevate näidete toel. Religioosses kogukonnas või organisatsioonis
Viirusele meeldib jahe vähem niiske atmosfäär. Eriti sage koolilaste seas. Risk? Seronegatiivsed: täiskasvanutel klassikaline gripp, lastel asümptomaatilisest tõsise hingamisteede infektsioonini. Kõrge risk: eakad, immuunkompromiteeritud, eelnevate südame- või respiratoorsete probleemidega. Ülemaailmne. Sagedasem talvel. Replikatsioon. Algab HA seostumisega spetsiifilistele siaalhappestruktuuridele rakupinna glükoproteiinidele. Viirus internaliseeritakse kaetud vesiiklis. Vesiikli hapestumine põhjustab HA konformatsiooni muutumise, paljastuvad hüdrofoobsed sulandumist promovad regioonid, viiruse ümbris sulandub endosoomi membraaniga, M2 prootonkanal võimestab ümbrise sisu hapestumist, interaktsioon M1 ja NP vahel katkeb prootonkanalite tõttu, nukleokapsiid vabaneb tsütoplasmasse. Nukleokapsiid liigub tuuma, kus valmistatakse mRNA. Gripitranskriptaas kasutab peremehe mRNA-d praimerina viiruse mRNA sünteesiks, võtab raku RNAlt capi.
koorikloomadega. Suudab vees vabalt paljuneda. Temaga saastunud vetes suureneb tekitajate arv soojadel kuudel. Levib saastunud toidu ja vee tarbimisel. Otsene inimeselt inimesele levik on kõrge infektsioosse doosi (108) tõttu harv. ID on kõrge sellepärast, et suur osa notitakse maos happe poolt maha. V. cholerae virulentsusfaktorid. • Koolera toksiin – elektrolüütide ja vee hüpersekretsioon. Toksiini B seostub GM1-ga (gangliosiidretseptor), A internaliseeritakse, aktiveerib adenülaadi tsüklaasi, cAMP tase tõuseb. Tulemusena sekreteeritakse Na+, K+, Cl-, HCO3- ja H2O. • Toksiini poolt koreguleeritud pilus – adherents soole mukoosarakkudele, CTXΦ bakteriofaagi kinnituskoht (ja bakteriofaag on see, mis koolera toksiini subühikute geene ctxA ja ctxB kodeerib. Seostub toksiini poolt koreguleeritud pilusega, liigub bakterirakku, integreerub V. cholerae genoomi. Lüsogeense bakteriofaagi kromosoomilookuses on ka
enam asjadest aru ja teeme järjest paremaid järeldusi. Kultuuriliste vahendite kasutuselevõtt toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng. Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda: Esmalt inimestevahelises suhtluses (olulise ja ebaolulise eristamisvõime) Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle võetud sotsiaalsetest vahenditest. Toimub väliste sots vahendite ülevõtmine hakkavad
Keeleteadus ja strukturalistlik pööre Ferdinand De Saussure (1857-1913) rajas tänapäevase keeleteaduse ja sellest tulenevalt mõjutas fundamentaalselt 20. sajandi humanitaarteadusi. Sarnaselt 19. sajandil noorgrammatikute nägemus keelest - laenamine, muutus ajas. Saussure'i monograafia indoeuroopa keeltest (1897) kukutas nad jäädavalt. Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Keel sõltub sotsiaalsetest tingimustest. Kõne aktualiseerib kollektiivsel tasandil eksisteerivad keelt, keele reegleid. Nagu male: malereeglid ja partii. Keelt tuleb vaadata tervikuna. Osad on omavahel seotud
olulisemaks? Ometi on kõigi erinevuste juures ühendavaks jooneks teadmiste ja teadvustatuse ning emotsionaalse läbielamise ja käitumusliku komponendi rõhutamine. Teise lähtekoha esindajad vaatlevad internaliseerimist kui aktiivses tegutsemises uute vajaduste ja motiivide tekkimist: Motiiv - eesmärgipärane tegutsemine - uued motiivid Kumb lähtekoht on õige? Vaatamata arvukatele uurimustele pole osatud anda selget vastust küsimusele: mida omaks võetakse (internaliseeritakse) ja kuidas see protsess toimub? Kasutatakse erinevaid mõisteid, ent ühest tõlgendust neil sageli pole, mistõttu iga uurija võib anda ühele või teisele mõistele oma sisu. Nii tulebki välja, et on põhjalikke uuringuid motiivide, eesmärkide, tegevuse, veendumuste, harjumuste, teadmiste, emotsioonide jms kohta, ent tervikpilt puudub. Leedu professor Bitinas (1984) on internaliseerimisprotsessi mõistmisel lähtunud Jadovi (1975) dispositsiooniteooriast
annaabi.ee 
