Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on: o Binet'-Simoni test o Raveni progresseeruvad maatriksid o Wechsleri intelligentsusskaalad Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt loodud maailma esimene intelligentsustest, Testi töödeti eelkõige välja selleks, et tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa. Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeseselt anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel liiga palju eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale lapsele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega.
o Testi vastustega võivad tutvuda ainult inimesed, kes oskavad tulemusi adekvaatselt tõlgendada; o Testitaval on õigus tutvuda ainult oma tulemusega (punktisummaga) aga mitte vastusega. Vastasel juhul võivad vastused avalikuks saada ja testitavatel on võimalik õiged vastused pähe tuupida.[6] 3.3 Binet'-Simoni test Binet-Simoni test on Alfred Binet ja Theodore Simoni poolt 1904. aastal loodud maailma esimene intelligentsustest, mis leidis kasutust veel 1960. aastatel. Testi väljatöötamise tingis vajadus tuvastada lapsed, kes normaalkoolis hakkama ei saa.[7] Test on mõeldud 3-15 aastastele lastele, esialgne test sisaldas 30 ülesannet. Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist
talle andi noorematele lastele mõeldud testi, seni kuni vigu enam ei tehtud. Nii sai teada mis vanusele lapse vaimne areng vastas. Samamoodi tehti ka ülespoole teste, kui laps ületas oma vaimse vanuse. Intelligentsuskvoot ehk IQ. William Stern võttis kasutusele selle. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. Tänapäeval kasutatakse vastavaid tabeleid. Selle punkti arv ongi IQ väärtus. Üks enamlevinumaid teste on intelligentsustest- nii täiskasvanutele kui ka lastevariant. J.C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mis on mittesõnaline intelligentsustest, milles mindaks siis aina raskemate ülesannete juurde. Kõigil ülesannetel on sama põhimõte. Testitulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid järeldusi, kuid test aitab inimesel saada ettekujutust oma võimetest.
7 3.2 Wechsleri intelligentsusskaalad Wechsleri intelligentsusskaalad on David Wechsleri poolt välja töötatud intelligentsustestid, mida peetakse tänapäeval maailma parimateks intelligentsustestideks. Tegemist on individuaaltestidega. David Wechsler töötas välja mitu intelligentsustesti, millest tuntuimad on kolm: 1. Wechsleri intelligentsustest täiskasvanutele (WAIS), tänapäeval kasutusel WAIS- III versioon (16-89 aastastele). 2. Wechsleri intelligentsustest lastele (WISC) tänapäeval kasutusel WISC-IV (6-16 aastastele lastele). 3. Wechsleri intelligentsustest eelkooliealistele ja algkoolilastele (WPPSI) tänapäeval kasutusel WPPSI-III (2a 6kuu-7a 3kuu vanustele lastele). Täiskasvanute ja laste testil on 11 alamskaalat, mis sisaldavad eri raskusastmega ja järjest keerulisemaks minevaid ülesandeid
Keskmine on 90-109 punkti. Oluline on eristada IQ väärtus loovusest Merilin Machi'l oli IQ 230, kuid Einsteinil 173. Väga populaarsed testis on David Wexhsleri intelligentsustestis lastevariant ja täiskasvanute variant, neid peetakse parimateks testideks üldse. Binet-Simoni ja Wechsleri testide puudused on: ebavõrdne olukord probleemide tundmine aitab õigesti vastata; keele tundmise vajadus. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi 1938 mittesõnaline intelligentsustest, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Ülesanded ei nõua erilisi teadmisi, kuid üha raskemate ülesannete lahendamine tähendab, et vastaja õpib testi tehes. Peavad olema kujundite nägemise harjumus ja testi pliiatsiga täitmise oskus. Ameerika Ühendriikides kasutatakse teste muu hulgas selleks, et õpilasi klassidesse jaotada. Nii võivad lapsed, kes said vähem punkte, sattuda mahajääjate klassi ning mõjutada inimese elukäiku.
Ta oksendab hommikul. Kui õpetaja on kursis lapse hirmuga kontrolltöö ees, siis on hea julgustavalt pead silitada ja öelda ,,pea natuke vahet, siis tee edasi" see annab lapsele julgust, tahet ja rõõmsama olemise. JUHTUM: Thomas 10a. Agresiivse käitumisega, ei suuda kollektiivi lülituda. Kui huvi kaob lõpetab koostöö, esineb kõnehäireid kogeleb. Ise on ka mures, närvis hja hirmul, et ei lõpeta kooli. Talle tehti intelligentsustest see on loogilise järjestamise võime, mälu, taju, eristamisteravus, sõnade, arvsümbolite ja ruumiliste tegevuslike ülesannete kogum. Siin on hirmu põhjuseks kõnehäirete ja suurenenud agressiivsusega seotud keskendumis- ja õpiraskused. Selle põhjustas 10 aastasele lõpetamisest, hinnetest, lõputunnistusest rääkimine, see on nende peres põhiteema. Pole ime, et lapsel tekib tõke suur hirm mitte hakkama saada.
aluseks võttes. Leiab aset mõõtmine vastavalt reeglile.Test mõõdab teatud käitust, 5 näiteks, ekstravertsust või võimeid. See käitumine (ekstravertsus / võimed) on saadud (mõõdetud) standardtingimustes. On olemas skoorimise reeglid. Viis kuidas panna numbreid sellele käitumisele, ekstravertsusele / võimetele. Mensa: intelligentsustest Objektiivsed testid: koostatud sageli küsimustikena, võimaldavad saada vastuiseid isikliku elu seikade ja teda iseloomustacate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmdandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust või pidamatust. Nt MMPI test koosneb suurest hulgast küsimustest, millel tuleb vastata õige/vale, ja/ei vormis. Projektiivtestid: testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama
Testid selgitavad inimestevahelisi erinevusi püsitingimustes, katses aga selgitatakse tingimuste süstemaatilise varieerimise mõju uuritavale nähtusele. Psühholoogilised testid on praktiseeriva psühholoogi töös informatsiooni hankimise kesksed vahendid. Teste on loodud erisugustel eesmärkidel: võib kasutada gruppides ja sel juhul antakse ülesanded kõigile üheaegselt. Individuaalsed teste kasutatakse aga üksikisikut uurides. Üldisemalt tuntud on: 1. Intelligentsustest, millega mõõdetakse andekuse eri tegureid, nagu keeleliste ja arvülesannete sooritamise tulemuslikkust. 2. Isiksustestidega püütakse selgitada testitava isiku loomulikke kalduvusi, tundereaktsioone ja motiivistruktuure. 3. Eriotstarbelised testid. Tähtsamad on ajukahjustuse ja psüühiliste häirete diagnoosimiseks mõeldud kliinilisel testid. Testide kasutamises on objektiivsuse nõue tagatud siis, kui mõõtmistulemused on tegijast
millises mahus see toimub. Üks olulisi tegureid on lasteasutuse õppekava, kuid peale selle on ka teisi tähtsaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada tööd lastega. Nendeks on lastega tegelejate ametialane kompetentsus, haridus ja eriti töö kvaliteet, mis on kahe eelneva faktoriga tihedalt seotud. Uuringutest tuleb välja intellektuaalse arengu väga tugev seos haridusega ja koolis edasi jõudmisega. Intelligentsustest mõõdabki akadeemilist intelligentsust, jättes kõrvale praktilise ja emotsionaalse intelligentsuse ning loovuse. Kuid samas on lapsele intelligentsustesti sooritamine piisavalt suur pinge ning üks test ei peakski mõõtma akadeemilise intelligentsuse kõrval praktilist ja emotsionaalset intelligentsust ning loovust. Vastasel juhul oleksid erinevad arenguplokid esindatud üksikute ja pealiskaudsete ülesannetega, mis ei anna lapse arengust usaldusväärset pilti.
Esimeses järgus anti lapsele ette tema tegelikule vanusele mõeldud test. Kui laps testi täitmisel eksis, anti talle järgmiseks ette nooremale vanusele mõeldud test. Kui laps ei eksinud, siis katsetati kõrgema vanuse testiga. Testi raskusastme suurendamist või vähendamist võis vajadusel korrata.Testi tulemusena saadi teada lapse vaimne vanus võrreldes tema ealise vanusega. Wechsler - intelligentsustest laste ja täiskasvanute intelligentsuse mõõtmiseks. Tegemist on individuaaltestiga. Wechsleri intelligentsusskaalad on väga oluliselt mõjutanud psühholoogilise hindamise valdkonda. Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve.
55. Inteinid. Lühike aminohappeline järjestus primaarses translatsiooniproduktis, mis on võimeline polüpeptiidist iseennast välja lõikama. Tegemist on nagu valgulise introniga. X. 56. Vaimsed võimed. Ehk intelligentsus. Mõõdetakse vaimse ea testide ja IQ-testidega. Eesti koolides ka rühmatestid. Üldiseid vaimseid võimeid tähistatakse tähega g. 57. Vaimne iga. Individuaalsed testid. - Binet-Simeon'i intelligentsustest (koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest) - Stanford-Binet skaala (mõõdab hästi lapse võimekust). 58. IQ. Intelligentsuse kvoot. IQ=VI/KI*100, st 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. - W. Stern arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne 59. Rühmatestid Eesti koolides. - Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ülesannetest
50-70 Nõrk vaimne alaareng (perekondlik pärandumine) 75-130 Populatsiooni keskmine (95% populatsioonist) > 130 Vaimselt väga andekad o PÕHJUSED Geenid – Lugemis-, kirjutamis-, kõnevõime. Dementsus Uudikmutatsioonid – “Päritavuse puudumine” Keskkond – Teadmata geenide avaldumine Vaimne iga (individuaalsed testid) o Binet-Simeon`i intelligentsustest (1904) koolilaste vaimse taseme määramiseks, eraldada rumalad targematest o Stanford-Binet skaala (1916) Mõõdab hästi lapse võimekust (näiteks 6-aastane on 8-aastase tasemega) IQ (intelligentsuse kvoot) o W. Stern (1912) arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne o IQ = VI/KI*100, s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks Eesti koolides rühmatestid
tõttu või kui tehakse mingisugune valik siis tihtipeale ollakse sellega hiljem rahulolematu. ● Iga valiku juures toovad inimesed enamasti välja negatiivse ehk selle mis neile ei meeldi asja juures ning kõrvale jäetakse mis meeldib. ● Rohkem valikuvõimalusi = rohkem võrdlemist PEATÜKK 11 – intelligentsus. IQ ja edukuse vahel ei ole mingit seost (Bob Sternberg). Esimene intelligentsustest oli mõeldud ainult lastele – et leida need, kes ei olnud koolis võimekad; neile määrati „vaimse ortopeedia“ kursusi (Alfred Binet). Intelligentsust mõjutab elukeskkond (nt vaesus alandab ja haridus tõstab). Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel et al, 2004). WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju)
intelligents on küllaltki üldine omadus, mis ilmneb tunnetusliku tegevuse paljudes valdkondades. See vaatepunkt viis testi koostamisele, mis koosnes erineva sisu ja raskusega ülesannetest (jäljendada olemasolevat joonist, korrata öeldud arvu, tunda münte ja osata anda raha tagasi, seletada absurdsusi jne). Nagu selgus, vastasid testimise tulemused koolihinnetele ja õpetajate hinnangule laste intelligentsuse kohta. Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks. IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga. Intellligentsusvanus näitab, kas isiku vaimne tase vastab
eellasvalgus toimub inteini koosseisus oleva endonukleaasi toimel valgu autokatalüütiline splaissing, moodustuvad peremeesvalk ja intein. X 296. Vaimsed võimed: IQ alla 20 pole võimelised rääkima, 35 tugev vaimne alaareng, 45 mõõdukas vaimne alareng, alla 70 low, üle 115 high, üle 145 exeptionally gifted, 160+ genius; põhjused- geenid (lugemis-, kirjutamis-, kõnevõime, dementsus), keskkond (teadmata geenide avaldumine) 297. Vaimne iga (individuaalsed testid Binet-simeon'i intelligentsustest 1904 koolilastele- eraldada rumalad targematest, Stanford-Binet skaala 1916 mõõdab hästi lapse võimekust, nt 6-aastane on 8-aastase tasemega, pole perekondlikku pärandumist. 298. IQ (intelligentsuse kvoot) W. Stern 1912 arvestab nii vaimset (VI) kui ka kronoloogilist (KI) iga, test individuaalne, IQ=VI/KI*100 s.t. 100 on vanusegrupi keskmiseks tulemuseks. 299. Rühmatestid Eesti koolides: Raveni progressiivsed maatriksid, koosnevad vaid mitteverbaalsetest ül, wonderlicki
kaalutletud reaktsioon Kriitiline iga kuni 2.a – lastekodud, adopteerimine Heal järjel vanemate lapsed – geneetiline võimekus realiseerub 36.Käitumisgeenide mutatsioonid IQ taseme põhjused: - Geenid – lugemis-, kirjutamis-, ja kõnevõime; dementsus - Uudikmutatsionid – päritavuse puudumine - Keskkond – teadmata geenide avaldumine Vaimsete võimete mõõtmine Vaimne iga (individuaalsed testid) - Binet-Simeoni intelligentsustest -koolilastele et eraldada rumalad targematest - Stanford-Binet skaala – mõõdab lapse võimekust IQ – intelligentsuse kvoot - Stern – vaimne kui kronoloogiline iga - IQ = VI/KI*100 Eesti koolides rühmatestid - Raveni progressiivsed maatriksid – mitteverbaalsed ülesanded - Wonderlicki intelligentsustestid – verbaalsed ja mitteverbaalsed Uudikmutatsioonid Rett’i sündroom - Dominantne X-liiteline uudikmutatsioon ehk ei pärandu järglastele
2) Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid. Esimesed katsed mõõta 1905.aastal Binet-Simon – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas konkreetne õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. Stanford-Binet - eelmise edasiarendus. Küsimused on jaotatud rühmadesse raskusastme kasvamise järjekorras. On individuaalne intelligentsustest, kus testimine toimub testija ja testitava osalusel. Testimine nõuab palju aega ja on kulukas. Raveni progresseeruvate maatriksite test – sellega saab mõõta ruumilist kujutlusvõimet. Testitaval lastakse kahes näidiskujundite reas esinevast seaduspärasusest lähtudes identifitseerida kolmanda rea viimane komponent nii, et ka selles ilmneks vastav seaduspärasus. 3) Vaimsete võimete mõõtmine ja mõõtmistulemuste interpreteerimine. Enamik teste koosneb erinevat liiki alatestidest
ja testi läbiviimise litsentsi saanud inimene. · Testi läbiviimise etapid: o Testi valik sõltuvalt uuringu eesmärgist o Testi läbiviimine vastavalt testi manuaalile o Testi tulemuste töötlus, andmetöötlus o Testi tulemuste interpreteerimine. · Testide liigid: o Saavutustestid (nt. aritmeetika- ,lugemis-, ajaloo- ja ärioskuste test jne). Tulemus väga oluline. o Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad · Küsimustikud (Edwards'i isiksuse test, Myers Briggs tüpoloogia, Cattell 16 PF, Eysenck'i test, Big Five küsimustik)
õpiraskustega lapsi ning suunata neid õppima eriprogrammi alusel. Binet koostatud test oli esimene standardiseeritud skaala, mille abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. See andis võimaluse kasutusele võtta mõiste vaimne vanus. Binet ja tema kaastöötaja Simoni loodud intelligentsustest avaldati esmakordselt aastal 1905 ning edasiarendatud kujul tuntakse seda Stanford-Binet skaala nime all. · Kirjelda intelligentsusteste. Esimesed IQ testid loodi Alfred Binet (1905) poolt, et teha kindlaks ja aidata vähem võimekaid lapsi Pranstuse koolides.Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevad võimed. Sobivad IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjaldamiseks normaaljaotuskõver
inimesed intelligentsuse alusel väga sarnaselt. - Johnson, Bouchard, Krueger, McGue & Gottesman, 2004 Olukord Eestis 1999.a. Sotsiaalministeeriumi uurimus: intelligentsust mõõtvaid teste ~20, neist ca pooled individuaaltestid => aegunud ja Eesti oludele kohandamata (normeerimata, standardiseerimata) Mõned grupitestid: # Kainiku vaimsete võimete test (1968): n=1013 (1985) # Kompleksne intelligentsustest (1986) # Vaimsete võimete test (Sõerd, 1976): n=806 (1999) # Võimete struktuuri test (1953): n = 103 (1985) # Üldandekuse test (1951): n = 699 (1980) # Raveni progresseeruvad maatriksid (1938): n = 1700 (2001) Mitmed personaliotsingu ja värbamise firmad kasutavad ja/või pakuvad oma teste, näiteks:' # Fontes (SHL; www.fontes.ee): Aritmeetilise ja verbaalse loogilise mõtlemise testid numbrilise ja verbaalse võimekuse mõõtmiseks. # Tripod Grupp (www.tripod
nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere) Kitsaskoht:subjektiivsus, kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks. Ajalugu Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga.
7. Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse? 8. Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale? Test Küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud! Liigid: füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), isiksustest suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud), tegevustest (N: käelised tegevused, operatsioonide sooritamisel kiirus, täpsus), valedetektortest füsioloogiliste protsesside dünaamika mingitele küsimustele vastamise käigus. Standardtestid. Originaaltestid. Jäämäeparadoks Intervjuu Vestlus eesmärgiga selgitada välja kandidaadi sobivus pakutavale töökohale. - aeganõudev, oskusinõudev
Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse? 8. Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale? 44 Test Küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud! Liigid: füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), isiksustest suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud), tegevustest (N: käelised tegevused, operatsioonide sooritamisel kiirus, täpsus), valedetektortest füsioloogiliste protsesside dünaamika mingitele küsimustele vastamise käigus. Standardtestid. Originaaltestid. Jäämäeparadoks Intervjuu Vestlus eesmärgiga selgitada välja kandidaadi sobivus pakutavale töökohale.
• Inimesel peab olema selge arusaamine iseendast. Nõustaja ülesanne on koguda infot nõustatava võimete, huvide, väärtuste, isikuomaduste kohta. • Inimesel peavad olema teadmised ümbritseva maailma kohta, näiteks millised on oluli- sed nõuded eri kutsetele. Nõustaja ülesanne on anda selle kohta vajalikku teavet. • Ratsionaalse valiku tegemine. Seda teooriat järgivad mitmesuguseid intelligentsusteste kasutavad koolkonnad. Kõige tun- tum on Binet’ intelligentsustest, mis võimaldab väljendada inimese intelligentsust teatud koefitsiendi abil. Standard on 100. Talente on jaotatud mitmeti. Üks võimalik jaotus on järgmine: • verbaalsed anded; • induktiivsed anded (oskus loogiliselt mõelda); • ruumilised anded (oskus töötada ruumi mõõtmetega); • numbrilised anded (oskus töötada kiiresti ja korrektselt arvutamise nelja põhitehtega); • pertseptiivsed anded (oskus tajuda kiiresti üksikasju ja detaile, taju kiirus ja täpsus)
reaktiivne Kognitiivsed protsessid aeglustuvad vananedes - Visuaalruumilised enam kui verbaalsed - Jõutakse vähem mällu salvestada ning teiste protsesside aeglasem kulg jätab vähem aega/ressursse kordamiseks – halvem baas otsustuste tegemiseks - Noorte ja vanemate täiskasvanute mälu maht mälu-materjalist ja kaasnevatest ülesandest sõltuvalt Treeningu efekt võib ülesannete vahel üle kanduda: töömälu > intelligentsustest. Pigem treenid üldist oskust informatsiooni vastu võtta. Kas on midagi mille puhul viletsam töömälu võiks kasulikuks osutuda? - Rohkem ’otseteid’ – tugeva töömäluga analüüsitakse liiga palju - Vastupanu ärevusele – ärevus takistab ülesannete lahendamisest, halva mäluga teavad nkn et ülesanne võib ebaõnnestuda ja sellest pole hullu - Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID
7. Kuidas suhtub kandidaat oma endistesse tööandjatesse? 8. Miks kandidaat soovib tööle asuda just teie organisatsiooni ja pakutavale töökohale? Test küsimuste ja neile vastamiseks etteantud vastusevariantidega küsimustik, mis võimaldab koguda infot kandidaadi isikuomaduste, intelligentsuse, konkreetsete teadmiste, oskuste jm. kohta. NB! Kiiresti täidetav, usaldusväärne ja praktikas eelnevalt kontrollitud! Liigid: · füüsiliste võimete test (N: masinakirja kiirus), · intelligentsustest (N: mälumaht, loogiline mõtlemine, väljendusoskus), · isiksustest suhtlemisega seotud töödel (N: väärtused, omadused, hoiakud), · tegevustest (N: käelised tegevused, operatsioonide sooritamisel kiirus, täpsus), · valedetektortest füsioloogiliste protsesside dünaamika mingitele küsimustele vastamise käigus. Täpsuse alusel jagunevad: a) Standardtestid vabalt ja kiiresti leitavad, madala usaldusväärsusega,
annaabi.ee 
