põhigrupiks: 1) Intelligentsuse struktuuri mudelid ja 2) Intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse e. infotöötlust käsitlevad mudelid. Need kaks põhigruppi jagunevad veel omakorda väiksemateks alarühmadeks: 1) a) üldandekuse e. ühe faktori mudelid; b) esmaste e. primaarsete võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. 2) See rühm järgib peamiselt Robert Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli
kõrgem pärast sõda. Samal ajal mehed, kelle IQ oli alla 90, pärast sõda said u. 34% võrra vähem võrreldes rahvusliku keskmise sissetulekuga. - IQ on seotud rahvuste rikkusega. Lynn ja Vanhanen järeldasid oma analüüside alusel, et rahvustevahelised intelligentsuse erinevused on kõige võimsam ja fundamentaalsem seletus lüngale vaeste ja rikaste riikide vahel. On oluline meeles pidada, et IQ-l ja intelligentsusel on õrn erinevus olemas, intelligentsus haarab võimet omandada ja kasutada teadmisi, samal ajal IQ paneb oma definitsiooni mõõdetavatesse parameetritesse. Stephen Jay Gould rääkis, et IQ ei võta arvesse isiklikku keerukust ja konteksti, milles iga inimene elab. 20. sajandi alguses Harvardi Ülikooli psühholoog Edward Boring väitis, et intelligentsus on see, mida intelligentsuse test hindab. Seega IQ testi
Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel;
tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funktsioonid • Peaajus on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku • Iga neuron on sünapside abil ühenduses 1000 – 10 000 teise närvirakuga. • Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi ühendusi. Peaaju piirkonnad 1. Piklikaju – kõige vanem aju osa, autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised refleksid
refleksid. Tingimatud refleksid on kaasa sündinud ja vajalikud selleks, et sensoorsele infole koheselt reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Piirdenärvisüsteem ehk Perifeerne reguleerib liikumiselundite tööd ja võtab vastu infot välismaailmast.Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumise puutuv,vahendades mitmesuguste ärrituse vastuvõttu.Motoorne allsüsvälisärritusele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust.
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks.
eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala aju osad Ülesanded Seljaaju jätk koljuõõnes
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. Emotsionaalselt intelligentne inimene mõistab hästi teiste hingeelu ja seab endale elus selgeid sihte. Ta on võimeline ennast vastavalt olukordadele muutma ja tundeid kontrollima. See kui inimene on intellektuaalselt intelligentne ei tähenda veel, et ta ka emotsionaalselt intelligentne oleks.
Tänapäeval on eriti populaarne igasugune testimine ja seda eesmärgiga saada parem pilt inimesest kui indiviidist ning andmaks võimaluse teda paremini mõista. Ka vaimsete võimete mõõtmine kannab seda eesmärki. Käesolev referaat annab ülevaate vaimsete võimete mõõtmisest. Vaatluse all on erinevate testide liigid, kuidas ja millega testitakse, millised on testide tulemused ning mida testimine meile üldse annab. Saamaks teemast paremat pilti, on veidi pikemalt peatutud ka intelligentsusel kui mõistel. Eraldi alateemana on välja toodud ka testimise kriitika. Siinkohal mainib töö autor, et referaadi eesmärgiks on anda ülevaade testimisest, mitte erinevatest teooriatest. Sellest tulenevalt on jäetud erinevad intelligenstusteooriad käsitlemata. 3 Intelligentsus kui vaimsete võimete kvaliteedinäitaja Intelligentsust kui vaimsete võimete kvaliteedinäitajat on defineeritud erinevalt. Mis see intelligentsus siis õigupoolest on? On see võimekus olla koolis edukas
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus) IQ ja EQ ei ole vastandlikud pädevuse liigid, pigem lihtsalt eraldiseisvad. Meis kõigis seguneb intellekt ja emotsionaalne terasus; stereotüüpidele vaatamata kohtab suhteliselt harva inimesi, kelle IQ on kõrge, EQ aga madal või vastupidi
olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.[10] Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompetentsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend.[10] 11 5 PÄRILIKKUS JA KESKKOND INTELLIGENTSUSE KUJUNDAJATENA Küsimust, mis on ennekõike määravaks meie intelligentsuse kujunemisel, on
eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne, tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest. Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele. Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300- 1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani. Eristatakse 5 ajuosa: piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju. Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala. 6
o algatusvõimeline o otsustamisel kaalutleb põhjalikult ja jääb otsusele kindlaks Välise kontrollkeskmega inimene : o usub, et edu ja ebaedu on pigem välistest ja juhuslikest asjaoludest tingitud o allub kergemini autoriteetide mõjutusele o usub, et tulevik on ettemääratud o planeerib vähem tulevikku o pingutab eesmärkide nimel vähem KÕRGEM NÄRVITALITLUS. Inimese aju kaalub ligikaudu 1300-1400 g. Aju kaalul ja inimese intelligentsusel pole täheldatud otsest omavahelist seost. Aju koosneb põhiliselt veest ja meenutab sültjat massi. Ometi on tegemist keerukaima bioloogilise struktuuriga. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus ehk teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid Närvisüsteem võimaldab:
tegevusvaldkonnad seotud firma ressurssidega. Liidri tegevusvaldkonnad on seotud inimestega, et nende töö kaudu saavutada organisatsiooni eesmärke 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt. 1. Tähtsuste omistamine- seisneb põhjuse-tagajärje suhetele tähtsuse omistamises, kus igal sündmusel on põhjus, liidriks omistamist tunnustavad ainult teised aga tegelik tähtsus on hoopis intelligentsusel, isikupärasusel, headel verbaalsetel võimalustel, agressiivsusel, energilisusel, arusaamisel, töökusel, "high-high". 2. Karismaatiline liider: kangelaslik, heroiline: raskes olukorras on julge ja edukas; erakordsete võimetega; enesekindel; idealiseerib paremat tulevikku; võimeline edasi andma oma parema tuleviku visiooni; käitub ebatavaliselt; on muutuste hing; keskkonnatundlik. 3
Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt Intelligentsuse tüübid Gardneri järgi Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju Inimese aju koosneb 100 miljardist närvirakust.
- IQ päritavus keskklassis on 50%, kehvema elujärjega inimestel väiksem - Keskkonna homogeensus mõjutab päritavust. Sternbergi väitel N-liidus päritavuskoefitsendid märgatavalt kõrgemad - Intelligentuse päritavus 2015 - Ülegenoomne kompleksomaduse analüüs: alternatiivne võimalus päritavuskoefitsnedi leidmiseks, kus sugulusaste tuletatakse inimeste geneetilisest sarnasusest. Selliselt leitud päritavus on intelligentsusel ca 30%ˇ - Genome-wide polygenic score GPS – ülegenoomsel uuringul põhinev intellientsuse skoor mis kombineerib infot väga paljudest teadaolevatest intelligentsusega seotud polümorfidest - Päritavus suureneb elu jooksul – 20% lapsepõlves, 80% vanemas eas – isiksuseomadustega vastupidi - Intelligentsus ühendab geneetilisi efekte erinevatele elementaarvõimetele - Assortatiivne paarumine – intelligentsuse puhul parternite vaheline korrelatsioon
tähendust ega osanud seepärast õigesti vastata või ei suutnud tõesti näha seost. 9)Praktilise intelligentsuse mõõtmine. Mõõtmine on keeruline. Sternberg soovitab selleks kasutada igapäevaolduses kohanemise võimet. Ühed inimesed valdavalt adapteeruvad keskkonnaga, teised kujundavad seda. Edukad inimesed kipuvad olema kujundajad. 10) R. Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria, selle põhiolemus. Hindamise aluseks on ekspertide arvamus. Ta eristab intelligentsusel kolm tahku: • Kontseptuaalne ehk analüütiline tahk – informatsiooni töötlemise oskus. • Kreatiivne ehk loominguline tahk – uute ideede genereerimine. Teoorial on kaks komponenti: uudsus ja automaatsus. • Praktiline ehk kontekstuaalne intelligentsus – osa arukast mõtlemisest, millele inimesed viitavad kui tervele mõistusele. Võime tulla toime igapäevaste probleemide ja ülesannetega, kohanduda uutele oludele. Nn Street Smart. 11) H
Mida ennustab IQ eelkõige? Esialgselt tähendas IQ vahet kronoloogilise vanuse ja vaimse vanuse vahel, mis väljendati valemiga: IQ= vaimne vanus / kronoloogiline vanus x 100 Kronoloogiline vanus * vanus aastates. Tänapäeval on IQ tähendus muutunud. See on tavaline lühend inimese sooritusele mingis hästi järele proovitud vaimsete võimete testis. Tänapäeval on selle arvutamise valem järgmine: IQ = (100 + x - µ) / x 15 117. Kuidas on omavahel seotud Intelligentsus ja õnnelikkus? Intelligentsusel ja õnnelikkusel ei ole mingisugust seost. Väga intelligentne inimene võib olla õnnetu ja vastupidi, inimene, kes on vaimseid võimeid nõudvas tegevuses nõrk, võib olla väga õnnelik ja enda eluga rahul. 118. Mida tähendab Sternbergi järgi praktiline intelligentsus? Praktilist intelligentsust võib nimetada ka kaineks mõistuseks. Võime kohaneda igapäevase keskkonnaga, seda kujundada ja valida. Teisisõnu võime saavutada edu enda sotsiaal-
käitumine jne) # kasutusel kliinilises töös ("vana-hea-vestlus-meetod", mittekvantitatiivne hinnang: on/ei ole normaalne) # hulk subjektiivseid otsuseid => usaldusväärsus madal Võimekuse nomoteetiline ehk standardiseeritud hindamine # universaalsed protseduurid kõikidele inimestele ja hindamiskordadele # mehhaanilisus => objektiivsus => usaldusväärsus # võimekusele antakse kvantitatiivne hinnang ehk seda mõõdetakse - intelligentsusel palju võimalike väärtusi - võimaldab otseseid võrdlusi # mõõtmiseks kasutatakse võimeteteste - komplekt ülesandeid, mille lahendamine nõuab inimeselt vaimset pingutust Hea psühhomeetriline test # Reliaablus ehk püsivus: kuivõrd ajaliselt püsivad on testi näitajad? # Valiidsus ehk kehtivus: kas test mõõdab ikka `seda', mille mõõtmiseks see on välja töötatud?
Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetast midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompententsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. 2.2 Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik
sotsiaal-kognitiivset oskust: 1) tundlikkus sotsiaalsete probleemide suhtes; 2) alternatiivsete lahenduste leidmine sotsiaalsete probleemide lahendamiseks; 3) eesmärgi saavutamiseks vajalike sammude tegemine; 4) sotsiaalsete põhjuste tuvastamine (nt konkreetne aktuaalne situatsioon on seotud varasemate sündmustega); 5) sotsiaalsete aktide tagajärgedega arvestamine; 6) pikaajalise perspektiivi tajumine. Sotsiaalne kommunikatsioon ja keel Intelligentsusel on oluline verbaalne komponent, sest keele abil kujuneb välja maailmapilt, formuleeritakse konkreetseid ja abstraktseid interpretatsioone maailmast. Samal ajal on tähelepanu, mälu ja sotsiaalne kommunikatsioon ning samuti eesmärgipärane käitumine lahutamatult seotud keelega. Seetõttu pole üllatav, et keelelise võimekuse ja kriminaalse käitumise seostele on pööratud suurt tähelepanu.Dunedini kestvusuuringus tehti kindlaks indiviidide vähene verbaalne võimekus kui
terve isiksuse üle. - Philia – sõprus, meeldivus. - Agapé – ennastohverdavus. Soov teisele pühenduda. V. PSÜHHOTERAAPIA: Neurootilise ärevuse muutmine normaalseks ärevuseks. Mitteautentse eluga kaasneb kogemuse tõrjumine alateadvusse. Nt tahan olla vaba, aga olen alati suhetes. Efektiivse teraapia eeldus – empaatiline mõistmine. Logoteraapia – põhineb terapeudi intelligentsusel ja oskusel sõnastada. Filosoofilised vestlused elust. Aitab inimestel aru saada, et pole olemas asju, mis teevad asju mis teevad sust parema inimese. Saad olla see, kes oled. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA FENOMENOLOOGILINE LÄHENEMINE GEORGE ALEXANDER KELLY (1905-1967) The psychology of personal constructs: vol 1-2. New York: Norton (1955). A theory of personality: the psychology of personal constructs. New York: Norton (1963=
olemasolevaid ressursse efektiivselt. 1.2. Intelligentsuse teooriad 1.2.1. Intelligentsuse ühe faktori teooriad Binet lähtus sisuliselt intelligentsuse ühe faktori (teguri) teooriast. Selle kohaselt isiksusel on üks spetsiifiline integraalne isiksuse omadus intelligentsus. Sarnastel seisukohtadel olid ka Terman ja Thorndike. 1.2.2. Intelligentsuse mitme faktori teooriad Tegelik intelligentsuse testimise praktika aga viis arusaamale, et intelligentsusel on palju erinevaid faktoreid ja üks spetsiaalne isiksuse omadus intelligentsusena ei kehti (Thurstone, Guilford, Gardner). Thurstone: Intelligentsuse moodustavad esmased (7) ja teisesed faktorid. Intelligentsuse esmased faktorid: sõnaline võimekus (käepärasus) sõnaline mõistmine ruumiliste suhete mõistmine taju kiirus arvuline võimekus induktiivne mõtlemine
Kuid inimese intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on võimeline ka probleeme püstitada. See avardab inimese tunnetuslikku tegevust. Kuid inimese intelligentsusel on palju erinevaid liike. Näiteks intelligentsuse liike liigitatakse enamasti vastavalt inimese tegevusalade järgi näiteks muusikaline, kehalis-kinesteetiline, ruumiline, lingvistiline, loogilis-matemaatiline, intrapersonaalne, interpersonaalne intelligentsus. Niimoodi jaotas intelligentsuse Garnder. Loovus on aga inimese isiksuse omaduste kogum. Mida loovam on inimene, seda enam ta suudab erinevaid probleeme lahendada ja saada tulemusi. Suure loovusega inimene suudab luua uusi ideid
intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on võimeline ka probleeme püstitada. See avardab inimese tunnetuslikku tegevust. Kuid inimese intelligentsusel on palju erinevaid liike. Näiteks intelligentsuse liike liigitatakse enamasti vastavalt inimese tegevusalade järgi näiteks muusikaline, kehalis-kinesteetiline, ruumiline, lingvistiline, loogilis-matemaatiline, intrapersonaalne, interpersonaalne intelligentsus. Niimoodi jaotas intelligentsuse Garnder. Loovus on aga inimese isiksuse omaduste kogum. Mida loovam on inimene, seda enam ta suudab erinevaid probleeme lahendada ja saada tulemusi. Suure loovusega inimene suudab luua uusi ideid
Kuid inimese intelligentsuse mõistet määratletakse aga laiemalt. Selle sisu on palju abstraktsem. Kõige lihtsama intelligentsuse määratluse järgi on intelligentsus inimese vaimsete võimete süsteem. Mida intelligentsem on inimene, seda enam ta probleeme lahendada suudab ja seda enam ta suudab saavutada selliseid tulemusi, mis on kasulikud ja planeeritud. Kuid intelligentne inimene on võimeline ka probleeme püstitada. See avardab inimese tunnetuslikku tegevust. Kuid inimese intelligentsusel on palju erinevaid liike. Näiteks intelligentsuse liike liigitatakse enamasti vastavalt inimese tegevusalade järgi – näiteks muusikaline, kehalis-kinesteetiline, ruumiline, lingvistiline, loogilis-matemaatiline, intrapersonaalne, interpersonaalne intelligentsus. Niimoodi jaotas intelligentsuse Garnder. Loovus on aga inimese isiksuse omaduste kogum. Mida loovam on inimene, seda enam ta suudab erinevaid probleeme lahendada ja saada tulemusi. Suure loovusega inimene suudab luua uusi ideid
annaabi.ee 
