Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt
tehnoloogiad meie vajadusi veel paremini täidaksid? Demokraatlik-kapitalistlikus ühiskonnas on ressurssid (tootmisvahendid) inimeste individuaalses omanduses. Ettevõtja / juht on indiviid, kes käsutab materiaalseid ressursse, tööline aga inimene, kes müüb oma füüsilist ressurssi. Insener, analüütik, selle ahela (JuhtInsenerTööline) vahelüli, kes oma intellektuaalse võimekusega rakendab ettevõtja ressursi töölise abiga tarbija (ühiskonna) vajaduste rahuldamiseks. Seega võib inseneri kujutada osalevana ka järgnevas ahelas: EttevõtjaInsenerTarbija. Insener omab väga spetsiifilisi oskusi ning teavet, intellektuaalset ressurssi, mis ülejäänutele tootmise ahelas jääb kättesaamatuks. Sellega seoses asetub insener kui inimene dilemma keskele: Individuaalne kasumInsenerÜldine heaolu. Kuidas leida tasakaal, balansseerida isikliku kasu ning ühiskondliku (altruistliku) heaolu vahel? Lihtsustamaks ning abstraheerimaks inseneride ees laiuvaid moraalseid
Referaadid: 1. Ettevõtlus ja eetika 2. Äri, haridus ja eetika 3. Väike-ettevõtte eetikanormid 4. Äri, seadus ja eetika 5. Eetika ja poliitika 6. Kõlbeline vabadus, vastutus, hinnang 7. Kõlbeline konflikt ja selle lahendamine 8. Etikett, viisakus, taktitunne, empaatia jt. Suhtlemise soodustajana Essee, referaadi teemad: · Kutse-eetika olemus ja põhimõisted. · Inseneri elukutse ja eetika tänapäeval. · Äri ja inseneri loometöö. · Toode ja hind üksi ei hoia klienti kinni. · Professionaalsus versus haltuura. · Kapitalistliku demokraatia mudel ja eetilised inveteeringud. Allikad: Airaksinen, T.1993. Mis on praktiline eetika.- Akadeemia nr.12. Pojman,L. 2005. Eetika.Tallinn Sutt, T. Aukartus, vastutus ja lootus. 1993. Akadeemia nr.11. Tuulik, M. 2002. Eetika ja moraal. Tallinn. 4
kolmandaks ei juleta vastutust võtta, sest alati on olnud kõrval keegi nö vägevam ja suurem, kes on kõik ees ära otsustanud, sellest aga välja kasvada on paras väljakutse. 1 Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Tõenäoliselt on meil inseneri näol tegemist ka perfektsionistiga, kes soovib kõike kohe ja hästi teha, et vältida hilisemat kriitikat. Alustuseks proovime motiveerida insener Jacob Arnoldit läbi Maslow vajaduste hierarhia. Maslow teooria järgi on inimese esmajärgulisteks vajadusteks nende füsioloogilised vajadused, see on siis toit, õhk, vesi ja uni. [CITATION Mai98 p 49 l 2057 ] Kuna insener Arnold on pärit vaesest perekonnast siis varasemalt võis mõni
· Juht peaks pakkuma insenerile töid, mis pakuvad arengu võimalust Skinneri tagajärje reegel: Selle järgi püüab alluv korrata soodsate tagajärgedega tegevust ja vältida ebasoodsat- seda teeb ka Jacob, ta käib pidevalt juhi juures oma mustanditele heakskiitu saamas ja ta teab siis, et teeb kõik õigesti. Võimalik, et Jacob lapsepõlves ei saanud väga kiita ja nüüd ta üritab seda tasa teha Soovitused juhile: · Julgustama inseneri iseseisvaks tööks ja mitte võtta jutule, enne kui töö on päris valmis · Ignoreerida tema hirmu ja anda aga uusi töid · Anda tagasisidet iseseisva töö eest · Võib olla ei tohik nii palju kiita Oostuste teooria Victor H. Vroom Motivatsioon on kolme teguri tulemus · Valents- kui väga soovitakse tasu, hüvitust · Ootus- kaalutlus toimetuleku tõenäosusest · Hüvituse tõenäosus- tegutsemise tulemusena saadava võimaliku
Lahend ei meeldiks mulle ka siis, kui oleksin bussijuht, sest oleksin eelkõige oodanud firma poolt vabandust- juba ainuüksi sellest oleks piisanud. Eetilised printsiibid: Ma leian, et selle probleemi puhul inimest ei ole austatud kui eesmärki iseeneses, vaid teda on kasutatud kui vahendit Firma on taganud kõik õigused teada ja juhul kui millesti aru ei saada on võimalus pöörduda osakonnajuhataja või mõne teise pädeva töötaja poole, kes on kohustatud andma selgitusi või korraldama talle vastava koolituse. Sebe pole taganud oma töötajatele turvalisust: töötajad ei ole kindlad, et neid lahti ei lasta, tehkse ületunde millega seavad ohtu nii enda kui teiste elu. Kuldar Väärsi (Ettevõtte juht) sõnul ei piisa Sebe bussijuhiks saamiseks vaid sellest, kui inimesel on D-kategooria luba taskus – väga olulised on usaldusväärsus ning head klienditeenindusoskused.
ametikohta. Ferdinand nõustub. Kuid vaevalt saab ta tööle asuda, kui Steyr liitub Austro- Daimleriga. Ferdinand lahkub. 1930 loob Ferdinand koos vana sõbra Karl Rabega Stuttgartis iseseisva disainifirma. Esimeste suuremate tööde hulgas olid rahvaauto prototüübid firmadele Zündapp ja NSU. 1931 Registreeritakse ametlikult Porsche Konstruktionsbüro KG (hilisem Dr.Ing.h.c.F.Porsche GmbH). 1932 külastavad Porschet kolm vene inseneri. Veidi hiljem saab Ferdinand kutse tasuta sõiduks Venemaale. Ferdinand nõustub. Teda sõidutatakse ühest Venemaa otsast teise ja tutvustatkse vene inseneride saavutusi. Moskvas pakutakse Ferdinandile "inseneride tsaari" kohta. Ta oleks saanud kõik, peale vabaduse, st. taheti, et ta jääkski Venemaale. Ferdinand valis vabaduse. 1935 testitakse Volkswageni esimesi prototüüpe. 1939 projekteeris F.Porsche rekordauto Mercedes-Benz T80. Selle mootoriks oli 44,5-liitrine
Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas. Eetika on väärtusteadus,mis põhineb moraalsetele kohustusele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast või halvast.Tema eelduseks on vabadus.Eetika arutleb moraali üle õpretades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest.Eetika ei anna konkreetset retsepti vaid täpsustab,kuidas mõista,hinnata käitumist,valikud ja vastutada.Eetika kui filosoofia praktiline osa,mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastest. Sellest järeldub,et eetika on väga tähtis kuna eetika on sama kui käitumise kombed. Käitumine on väga tähtis ühiskonnas,kuna ta aitab kontrollida õhiskonda ja inimesed ei muutu loomaks.Siin me võime öelda,et eetika eraldub meid loomast ja muust jungle maailmast.Eetika ei anna nõu,kuidas käituda vaid täpsustab,kuidas mõista ja hinnata käitumist,kuidas teha valikuid ja oma valikute eest vastutada.Eetika on:väärtushinnangute ja nende mõtteliste konstruktsioonid
karistamist kuna need põhjustaksid inseneris hirmu valede otsuste langetamise ees ja selle tagajärjel kardaks ta veel rohkem ise mõelda, peljates ülemuse pahameelt samuti nagu ta noorena kartis oma rangete vanemate reeglite vastu eksimist. Kustutamine annaks samuti halva tulemuse kuna nähes, et ülemuse sõbralik olek lakkab, hirmutaks see Jacobit veelgi, mitte ei julgustaks teda olema avatum ja riskialtim. Iseseisvus annab vastutuse tulemuste eest ja tagasiside kaudu saab töötaja teada, kui efektiivselt ta töötab. Et suurendada vastutust, tuleks täiustada töökohti ja lisada tööülesandeid, mis pakuvad inseneridele väljakutseid ja mille tulemusena suureneks huvi tehtava töö vastu. Jacobiga peaks ülemus vestluse käigus selgitama välja, mida ta sellelt töökohalt ootab ja mis on tema arvates puudu. Kui Jacob sulanduks kollektiivi, jõuaks ta arusaamisele, et ta on sama väärtuslik töötaja nagu teisedki ja julgeks langetada otsuseid iseseisvalt
1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub oluliselt kogu süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide projekteerimiseks ja loomiseks. 2. Mida tuleb silmas pidada süsteemi tükeldamisel alamsüsteemideks? Süsteem on kogum om
Juhi ja alluvate suhtlemine ei peaks kujunema ainult tööprobleemide arutamiseks. 5) Inimene ei ole ise alati võimeline objektiivselt hindama oma töö tulemuslikkust, seetõttu võib töötajal jääda mulje, et ta ei tööta küllalt hästi. Teiste hinnang tehtud tööle on väga tähtis ja juhid peaksid märkama ja kiitma head tööd, et töötajatel tekiks soov veelgi paremini töötada. 6) Väga oluline on töötajaid tehtud töö eest tänada. Töötaja tänamine ei väljenda ainult viisakust, vaid ka seda, et tehtud töö oli vajalik ja tähtis. 7) Kollektiivis tuleb luua rahulik ning pingevaba õhkkond. Iga töötaja peab tundma end tööl turvaliselt. HERZBERGI TEOORIA Hügieen Motivatsioon 1. Töötasu Mehe töötasu on hea. 1. Tunnustus Ma arvan, et juhtkond ei Firmas ei ole keegi töötasu üle nurisenud. tunnustanud Jacobit väga palju. Kui teda
mida vaatles lähemalt artiklis "Mõtlev masin, eetiline teooria". Alan Mathison Turing, 23. VI 1912 (London) 7. VI 1954, inglise matemaatik; universaalsete automaatide teooria ja esimese inglise universaalse arvuti looja, aitas välja arendada arvutite alusbaasi. A. M. Turing on üks suuremaid inglise matemaatikuid, kes andis hindamatu panuse küberneetikasse. Ta sündis haritlaste perekonnas. Tema suguvõsast on teada mitu tuntud füüsikut ja inseneri. Alan Turing huvitus matemaatikast juba kooliaastatel. 1931. aastal astus Cambridgei Kuninglikku kolledzisse matemaatika erialale, 1935. aastal kaitses dissertatsiooni ning valiti Kuningliku Seltsi liikmeks. 1936. aastal asus tööle USA-sse Princetoni kolledzisse. 1938. aastal sai filosoofiadoktori kraadi. 1938. aastal läks tagasi Inglismaale ning tegeles teadusliku uurimistööga Cambridgeis. Enne Teist maailmasõda hakkas Turing välja töötama suurte loogiliste võimalustega arvutusmasinat
Näiteks töötajate riietumisstiil, tööruumide paiknemine, uste avatud või suletud olek jne. Kuid ka tehiskeskkonda analüüsides ei saa teha kiireid järeldusi. Selleks on vaja kõigepealt mõista mõttemalle. Tehiskeskkonna elemendid ei teki juhuslikult. Schein peab organisatsioo- nikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Et need inimesed saaksid segamatult töötada, oli igaühel eraldi kabinet, mille ukse kohal põlev lamp näitas, kas tülitamine on lubatud või mitte. Ka aastakümneid hiljem jätkus firmas traditsioon, et kõik töötajad, kaasa arvatud sekretär, olid oma kabinettides suletud uste taga. Kuid ettevõtte tööspetsiifika oli muutunud ning nõudis ti-
linn. Linnades olid teed kivist ja puidust blokkidest, mis andis võimaluse sõita küllaltki tasapinnasel sillutisel selle aja kohta. 1700-ndatel aastatel saabus pöördepunkt teeliikluses, kui hakati kasutama tollipunkte.Tollipunktides olid väravad üle tee, et hoida kinni liiklus kuni teemaks oli makstud väikesesse putkasse tee serval. Teemaksuga kogutud raha kasutati teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Insenerid nagu Thomas Telford ja John Macadam töötasid välja uusi võimalusi teekatte parandamiseks.Killustikuga kaetud teed oli suur edusamm 1800-ndatel aastatel. Need teed tegid võimalikuks postitõldadel läbida pikki vahemaid linnade vahel tunduvalt kiiremini. Kuid 1800-ndate aastate lõpus tuli läbimurre transpordivahendites leiutati auto. Selle tulemusena oli vaja paranda veelgi teekatet. Teid hakati tegema asfaldist ,väikeste kivikeste segu kuumas tõrvas. Selle
tuleks neid vaadelda koos sest neil on märkimisväärne ühisosa õppeainetes. Ka õpetamise poolt vaadatuna, Eesti väiksust arvestades, on otstarbekas hariduskavades mitte eristada kolme kutsevaldkonda. Arvestades ehitustootmise omapära s.t ehitiste kordumatust ja projekti keerukust (s.h. suurust ja kestust), mis tähendab, et iga ehitis omab erineva tehnilise lahenduse, kus lõplik variant valitakse alternatiivide majandusliku võrdluse alusel, peavad insenerid valdama majandusliku hindamise ja projektijuhtimise tehnikaid. Samal ajal eelarvestajad, ökonomistid ja projektijuhid peavad tundma ehituskonstruktsioone, materjale ja tehnoloogiaid. Ehitustehnika alaseid teadmisi ei ole võimalik omandada väljaspool üli(kõrg)kooli, kuna selleks on vaja omandada põhjalikud teadmised matemaatikas, on vajalikud laboratooriumid ja on vaja läbida suuremahuline õppe projekteerimise tsükkel. See tähendab
ülikoolidesse. Seejärel proovis ta sisse saada Amhersti Massachusettsi ülikooli, kuhu ta ka vastu võeti. Ning 1957. Aastal lõpetas ta seal parimate hulgas keemiatehnoloogia eriala. Aastaks 1960 oli ta juba omandanud ka doktorikraadi, mille ta omandas Illinoisi ülikoolis. Edasi oli vaja langetada valik õppejõu või laboratooriumi teadlase ametite vahel. Noormees otsustas viimase kasuks, asudes tööle General Electricu uude keemiatehasesse inseneri ja projektijuhina. 3.2 Inseneri aeg Jack Welch’i esimene tööpäev General Electricus oli 17. oktoober 1960. Tema ülessandeks sai plastiku labaratooriumist välja toomine ning tootmine, palgaks oli 10 500 dollarit aastas. Paljulubav karjäär sattus peagi ohtu, kui ta langes bürokraatia ohvriks: kuigi tal olid paremad tulemused, siis eesootav palgatõus on aga võrdne teiste töötajatega, kelle 4 töötulemused ei olnud nii tasemel
võimekusest aga ilmselgelt kui mees vastutust võtta ei suuda ja otsused teiste kaela veeretab siis ei saagi sellist asja tunnustada. Küll aga võib ülemus kiita tema tehtud eskiise või mustandeid, seda ma tekstist välja ei loe. Tõenäoliselt ei tunnusta ta iseennast ka väga kõrgelt kui kardab pidevalt, et teeb midagi valesti. On pidevalt sõltuv teistest ega suuda ühtegi saavutust ise vormistada. Tagajärg sellisel olukorral ongi ebakindel töötaja nimega Jacob. Kui tema tehtud töö kannatab kriitikat ja tal on ainult pseudoprobleemid siis lahenduseks võiks olla siin kohal psühholoogiline nõustamine ja töökaaslaste innustamine. Kuna Maslow vajaduste progressiooni printsiibi järgi läheb päevakorda hierarhia kõrgem tase alles siis kui madalam tase on rahuldatud. Sellest tulenevalt tundub, et eneseteostusvajadus pole veel Jacobini jõudnud, kuna eelnevad vajaduste hierarhia püramiidi tasemed on veel rahuldamata
INSENERIEETIKA ARVESTUTÖÖ Küsimused 1. Eetikas uuritakse traditsioonilisi moraaliprobleeme: mis on hea, mis halb. Arutledes moraali üle ja õpetades kohaste vahenditega mõtlema väärtustest. Eetika kuldreegel: „Mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile!“ 2. Eetiline dilemma paneb inimest valida kahe variandi vahel, kuid kumbki ei lahe olukorda eetiliselt vastuvõetavalt. Seega inimene pannakse olukorda, kust tuleb leida kahe halva valiku vahel, parim valik. Näide. On lõpetatud pinnasetöödega kui märgatakse, et vundamendi kaitseks jäi drenaaž lisamata. Nüüd jääb valida, kas kaevata vundamendi äär uuesti üles ning lisada vaja minev drenaaž, mille puhul kaotatakse raha ja jäädaks graafikust maha või jätta mainimata drenaaži puudumine ning looda, et sellest ei teki hoone vundamendile probleeme. 3. Eetilise käitumise juhtum: Ehituse käigus tekkinud probleemide teatamine tellijale, isegi kui see nõuab
Tööde kirjeldus - x -/x Joonised x - x/- Tabel 3.1 Iseloomustab, mida iga leping endas sisaldab FIDIC lepinguid iseloomustab see, et lepinguosaliseks on ka Insener. Definitsiooni 1.1.2.4 kohaselt on „Insener isik, keda Tellija on ametisse nimetanud selleks, et ta tegutseks Lepingus Insenerina“. Inseneri kohustuseks on täita talle lepinguga pandud kohustusi. Insener oma olemuselt peaks olema justkui erapooletu, samas peab ta tegutsema Tellija huvides. Joonis 3.5. Lepingupooled FIDIC lepingute puhul Antud raamatute kasutamine nõuab tellijalt ja pakkujalt aga väga häid teadmisi. Üheks põhjuseks, miks FIDIC lepingud nii populaarsed on, seisneb selles, et tegemist on lepingu poolte huve tasakaalukalt ja mõistlikult reguleeriva instrumendiga
Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavndusi. Elektriga toimiv katus oli üks tähelepanu väärsemaid. Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. Tekkisid drive in kinod, restoranid ja Lõuna Californias isegi drive in kirik. 50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel. 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Nad olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega, insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja välja töötanud ka palju uusi lisaseadmeid ja abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Tänapäeva autod on juba palju keerulisemad ja palju suurema lisavarustusega,
riigikorrast, olgu selleks siis kas Hiina, Venemaa või hoopis Lõuna-Aafrika vabariik. Riigikord, tema geograafiline asukoht või seal räägitav keel ei mängi mingit rolli. Selle asemel on vajalik edu aluseks oma kauba sinna müümine ekspordi näol (sealne rahvas peab nägema toodetavas kaubas endale tarvilikku asja ning olema nõus seda ka ostma). Ekspordi olemasolul panustab ettevõttes tegutsev isik maailmamajandusse, kuna välismaal ostetud kaubahinnas on juba sees töötaja töötasu ning vaev asja tegemiseks, mida mujal müüakse ning millega on panustatud firma tootlikkusse, millega omakorda panustab firma maailmamajandusse. Ning kui maailmajandusel läheb hästi, siis läheb ka ettevõttel hästi. See omakorda tähendab ka riigile paremat majandust, sest riigi tulud pärinevad firmadelt, kes maksavad oma töötajatele (riigi jaoks maksumaksjatele) tasu, mille hiljem omakorda maksude näol riik saab kätte. Ühesõnaga on tegu ühe suure ringiga.
Ta austab oma töökohamaa seadusi. 2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse. 3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud. 4. Ta peab olema pühendunud inseneritööle ja võtma osa oma erialale vastavatest EIL liikmesorganisatsioonide ja teiste inseneriühingute tööst, eriti nendest üritustest, mis propageerivad inseneri elukutset ja aitavad kaasa jätkuvale kutsealasele täiendõppele. 5. Ta kasutab ainult tiitleid ja nimetusi, milledele tal on õigus. Tööalane eetika 1. Insener võib tööülesandeid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses. Kui tööülesanne nõuabtema kompetentsist välja jäävaid oskusi ja teadmisi, peab ta kasutama vastava ala eksperdi abi. 2. Ta on kohustatud tagama endale võetud tööülesannete täitmise. 3
kuidas neid väljendada ja märgata. Nendeks on: tähelepanelikkus, usaldus, uhkustunne, teistega arvestamine, tunnustamine. Kõikidel osadel on oma väljendusviis ning autor lähtub oma kirjutatus just nendest viiest omadusest. 2 Tähelepanelikkus Üheks oluliseks isikuomaduseks peetakse tähelepanelikkust. Tähelepanelikkus väljendab inimese huvi endast ümbritseva vastu. Seda peetakse töötaja palkamisel väga oluliseks omaduseks. See näitab, kui suur on huvi antud töö vastu ning kas ollakse teadlik töö olemusest juba enne tööintervjuule tulekut. Soovitatud on küsida erinevaid küsimusi tema enda kohta, millega inimene ennast avab. Juba see näitab inimese motiveeritust ning tahet antud vallaga tegeleda. Ka tööandja ise peab olema tähelepanelik, et märgata kõiki omadusi inimeses, mis ametikohale on vajalikud. Just see tagabki hea töötaja ära tundmise.
E. Scheini väitel ei saa luua uut kultuuri, saab hakata tööd teisiti nägema ja tegema. Kui sõnadele tekib uus tähendus, siis inimesed omandavad uued hoiakud ja varasemast erineva ettekujutuse iseendast. Kui seda tegevust saadab edu, kujunebki uus kultuur. Schein peab organisatsioonikultuuri edu produktiks seda, et tulevikus püütakse korrata seda, mis ükskord on firmale edu toonud. Ta toob selgituseks näite: üks ettevõte saavutas algusaastatel edu selle läbi, et insenerid töötasid välja väiksemaid tooteid, mille loomiseks piisas ühe inimese oskustest ja võimetest. Loengu slaididel on toodud välja muudatuste juhtimise etapide juures kaks nime Schein ja Lewin. Antud kirjeldav mudel on aga loodud Kurt Lewini poolt, niinimetatud ,,jääkuubiku mudel". Lewin eristab muudatuste läbiviimise protsessi kolme sammu: lahtisulamist, muutumist ja kinnikülmutamist. 5. Innov. Liigid (4P-d, A.Körne) Innovatsiooni liigid: · Produkt toote, teenuse muutmine
Seal pandi ta õppima Oberlini Keskkooli. Seejärel jätkas Hall õpinguid Oberlini Akadeemias ning lisaks sellele ka Muusikaakadeemias. 1880. aastal pani ta ennast Oberlini Kolledzisse kirja ning lõpetas selle aastal 1885 bakalaureusekraadiga kunstis. Charles Martin Hall sündis reverend Heman Bassett Hall`i ja Sophronia H. Brooks Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid. Katsete tegemisel kasutas ta käepäraseid kodust leitud vahendeid, kuid hiljem juba, kui ta oli Oberlini Kolledzi esmakursuslane, sai ta laenata vahendeid sealsest kooli laborist. Suure huvi keemia ja kõige sellega seonduva vastu sai ta oma õppejõult Frank Fanning Jewett`lt, kes näitas talle alumiiniumi tükki ja ütles, et kes
süsinikmonokoki ja nelikveoni. · Rahvusvahelises tudengivormelite sarjas on saavutatud aastate jooksul mitmeid häid tulemusi, sekka ka mõni kahvatum hooaeg. · ,,Formula Student on hästi kestlik ettevõtmine, mis on täitnud oma põhilise eesmärgi. See ei ole aga mitte autode tootmine, vaid tipptasemel inseneride kasvatamine," räägib Arno Sillat. ,,Meie poiste lahendused on maailmas studenti võistlustel tõmmanud väga hästi tähelepanu ja noored insenerid on saanud hulgaliselt tööpakkumisi." · Sillat toob näite, et kaks eestlasest inseneri töötab Rootsi superautotootja Koenigseggi tehases, mis on autotööstuse innovatsiooni tipp. 2017. aasta suvel · FEST18 · Parameetrid Nelikvedu, süsinik monokokk-kere, 15+ isearendatud trükkplaati, 4G telemeetria, mass 181 kg, aku 6.45 kWh & 554 V, tippkiirus 110 km/h · Tulemused FS Italy I koht FS East II koht · Aastal 1921 toimus Eestis esimene võidusõit autodele ja
48 ÄRIMUDEL INFRASTRUKTUUR PAKKUMINE KLIENT Peamised partnerid Peamised tegevused Väärtuse loomine (pakutav Kliendisuhted Sihtgrupp lisaväärtus) -Firmad, mis tegelevad - Värvimiskamerate (autode - Pikaajaline kogemus antud -Individuaalne lähenemine -Firmad, mis tegelevad autovärvimisega; jaoks) teenindamine ja valdkonnas; igale klientidele; samas või sarnases
2.1.1 FREDERICK TAYLOR 19. sajandi lõpus murdsid Ameerika Ühendriigid välja Euroopa traditsioonidest ja võtsid kasutusele Frederick W. Taylori poolt loodud juhtimissüsteemi. Taylori eesmärgiks oli suurendada produktiivsust läbi tööliste oskuste suurendamise. Ta saavutas selle usaldades töö planeerimise vabrikus spetsialiseeritud inseneridele ja kasutas tööliste ümberpaigutamist ja järelevaatajaid vastavalt inseneri plaanidele. Taylori uudne lähenemisviis viis märgatavale produktiivsuse suurenemisele, aga sel oli ka olulisi tagasilööke. Tööliste ilmajätmine mõjuvõimust ja iseseisvusest tõi kaasa toodangu kvaliteedi languse. Vastutasuks kvaliteedi halvenemisele lõid vabrikuomanikud inspekteerimisosakondi, et kõrvaldada defektsete kaupade jõudmine tarbijani. Kui praaktoodang jõudis tarbijani, oli tavaline, et omanik küsis inspektorilt: "Miks seda välja ei praagitud
enam kohta formaalsetel töömahuloenditel, teistes aga pakkumushinnal. Mahtude arvestajad, kelle tegelikud oskused ilmnesid hinna plaanimisel, pandi nüüd tegutsema ehitusökonomistidena selle sõna kõige laiemas tähenduses. Nendest on saanud tunnustatud eksperdid ehituskulude hindamisel ja nad osalevad paljudes projektides, kus polegi ette nähtud töömahtude loendi koostamist. Siiski on ehitushinna plaanimisel ja kontrollil selline tähtsus, et paljud arhitektid, insenerid ja ehitajad vajavad siin oskusi ning mitmed neist spetsialiseeruvad ümber kas eelarvestajateks või maksumusplaanijateks, kus eelarvestajad töötavad töövõtja huvides ja maksumusplaanijad tellija/hankija huvides. Arvutisüsteemide areng ja ka kasvav ehitamine välisriikides muudab 3 ehitusmaksumuse üheks projekteerimise parameetriks ja koostisosaks, mis eksisteerib koos projekteerimisega.
ehitada ise-opereerivaid masinaid, millest osad sarnanesid ka loomadele või inimestele. Paljud iidsed mütoloogiad ja modernsed religioonid sisaldavad tehis inimesi, seostuvalt on ka palju legende, näiteks Kreeka jumala Hephaestuse ehitatud mehhaanilised teenrid, savi gigandid ja golemid ning ka müstiline Pygmalioni kuju, mis väidetavalt ellu ärkas. Kuid alles paarsada aastat e.m.a. sai see teadus tõsisema tähelepanu, insenerid üle maailma hakkasid enda teadmisi rakendama ja nii ärkasid ellu esimesed automatiseeritud masinad nagu valamu, mille autoriks oli Kreeka insener Ctsesibius ja mehhaaniline aurul töötav lind nimega „The Pigeon“, mille autoriks oli Kreeka matemaatik Archytas. Tulevate sajandite jooksul leiutati veel palju märkimisväärseid mehhaanilisi masinaid, paljude erinevate kuulsate teadlaste ja inseneride poolt
Moraalirelativism ehk eetiline relativism on relativismi variant, mille kohaselt moraalistandardid ei ole absoluutsed, vaid tulenevad sotsiaalsetest tavadest ja teistest allkatest See filosoofiline positsioon ulatub tagasi vähemalt Protagoraseni, kelle järgi "Inimene on kõikide asjade mõõt". Tänapäeva tõlgenduses võiks see tähendada, et asjad on olemas üksnes neid vaatlevate inimeste kontekstis 6. Tööga seotud eetilised probleemid – töötaja, tööandja, personalivalik HUVIDE KONFLIKT tekib siis, kui on vaja valida oma huvide ja organisatsiooni või mõne teise grupi huvide vahel. Näiteks altkäemaks (isiklik huvi) mõjutab ametialaseid otsuseid firma kahjuks. Eesti oludes on tihti olukordi, kus firma töötaja (juht) on samaaegselt teise (konkureeriva või lepingusuhetes oleva) AUSUS JA ÕIGLUS on peamised moraaliatribuudid otsuste tegemisel. Teadlikult ei tehta
See teeks töö topelt raskeks. Ka kulude kasv seoses muutustega seadusandluses võib tulla suureks ohuks, kuna selletõttu peaksime oma hindu tõstma ja kardetavalt kaotaksime sellega mitmed oma kliendid, kes meile truuks juba jäänud on, kuid kes ei suuda võimaldada sellise hinnaga tooteid. 7.0 TOODE JA TEENUS Meie teenus seisneb riiete/rõivaste disainimises e. kujundamises, nende valmisõmblemises ja lõpiks täiustamises. Kui klient pöördub meie poole, siis esiteks uurivad stilistid välja mida klient soovib, kuidas ta seda soovib ja mis kindlasti klienti häirivad. Omaltpoolt annab stilist meie kliendile soovitusi, mida klient võib, aga ei pea arvestama. Stilist edastab andmed disaineritele. Siis, kui just klient ise enda kavandit kaasa võtnud ei ole, hakkavad meie disainerid kavandama kliendi soovi. On võimalus valida kataloogist juba olemasolevate rõivaste disainide seast. Kuid kui klient soovib, et
veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti. Vendade edukat koostööd võib näha näiteks trükipressi tegemises vana kaariku osadest. Orville leiutas ka iseõlitava rattarummi. Kuid alles peale kuulsa Saksa inseneri surma 1896. aastal asusid vennad oma suurima saavutuse teele. Sel hetkel sattus Wilbur Otto Lilienthali, mehe, kes tegi üle 2000 õnnestunud lennu rippuva purilennukiga, palju avaldatud töödele. Innustatult hakkas Wilbur lugema kõiki artikleid, mida ta lendamise kohta leidis. Kolm aastat hiljem oli ta vastuse välja mõelnud peamisele probleemile, mis takistas inimesel lendamast kuidas kontrollida lennumasinat siis, kui ta juba kord õhus on?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
