Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wilbur (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kontrollida lennumasinat siis kui ta juba kord õhus on?
“Esimene lend kestis vaid 12 sekundit, lend, mis on väga tagasihoidlik võrreldes lindudega, kuid see oli siiski esimene maailma ajaloos, mille puhul inimest kandev masin tõstis ennast oma jõul õhku, seilas otse ilma kiiruse vähenemiseta, ning viimaseks maandus ilma purunemata.“ - Wilbur ja Orville Wright maailma esimese mehitatud ning motoriseeritud lennu kohta, mille pikkuseks oli 40 meetrit. (17. detsember 1903).
Wilbur ja tema noorem vend Orville parandasid ning tootsid jalgrattaid. Kiriku piiskopi poegadena, olid nad mõlemad vallalised, kes ei lõpetanud kunagi keskkooligi. Kuid nad veetsid terve lapsepõlve, tegeledes ühise huviga lendamise vastu, mis sai alguse ainult ühest mänguasjast. Peagi sai huvist kinnisidee saavutada inimese lendamine.
Mida rohkem Wilbur lubes lendamise kohta, seda rohkem ta veendus inimese lendamise võimalikkusesse. Koos oma mehaanilisest võlurist venna Orville’ga said nendest iseõppinud insenerid.
Vaatamata faktile, et kumbki neist ei lõpetanud keskkooli, oli Wilbur silmapaistev õpilane (perekonna kolimine takistas Wilburil diplomi saamise ning uisutamise õnnetus rikkus tema plaanid minnaYale’i ülikooli). Orville seevastu oli koolis üleannetu ning tuli koolist aasta enne lõpetamist, et avada trükitöökoda. Vaatamata iseloomu erinevustele jagasid mõlemad vennad vaimustust tehnoloogilise probleemilahendamise suhtes, mida julgustas ka nende isa, kes täitis maja kahe tohutu raamatukoguga.
Vennad omasid ka mehhaanilist kalduvust, mida aitas arendada ema, kes oli oma lapsepõlves veetnud palju aega oma isa transpordi poes, ning õppinud disainima ja ehitama lihtsaid majapidamisinstrumente ja mänguasju Wrightide koju. Kui Orville armastas mingi probleemi detailseid mehhanisme, siis Wilbur vaatles kõige juures suurt pilti. Vendade edukat koostööd võib näha näiteks trükipressi tegemises vana kaariku osadest. Orville leiutas ka iseõlitava rattarummi.
Kuid alles peale kuulsa Saksa inseneri surma 1896. aastal asusid vennad oma suurima saavutuse teele. Sel hetkel sattus Wilbur Otto Lilienthali, mehe, kes tegi üle 2000 õnnestunud lennu rippuva purilennukiga, palju avaldatud töödele. Innustatult hakkas Wilbur lugema kõiki artikleid, mida ta lendamise kohta leidis. Kolm aastat hiljem oli ta vastuse välja mõelnud peamisele probleemile, mis takistas inimesel lendamast – kuidas kontrollida lennumasinat siis, kui ta juba kord õhus on?
Vastus peitus lennuki tegutsemises kolmel liikumise teljel . Peagi aga peale mitmeid katsetusi oli midagi ikkagi valesti. Kuigi nende purilennuk tõestas nende kontrollsüsteemi töötamist, jäi tõstevõimsus liialt väikeseks. Seejärel ehitasid nad oma jalgratta poe taha tuule tunneli, et testida kindlaid tõste ja tõmbe mõõtmisi, kasutades Orville’i poolt disainitud geniaalset tasakaalu asetust. Peale mõõtmisi oli jäänud lahendada ainult võimsuse küsimus. Keegi aga ei olnud valmis ehitama piisavalt kerget ning võimsat mootorit, mis suudaks lennumasinale anda piisavalt võimsust. Seega nad ehitasid masinisti abiga mootori ise valmis, mis omas sel ajal kõige paremat jõu-kaalu vahekorda .
Kuna vennad võtsid endale aega rahulikult kalkuleerida ja testida igat lennumasina komponenti, siis nad teadsid, et nende neljas purilennuk – Flyer ning nüüd tuntud Kitty Hawk nime all – lendab. Märtsis, 1903. aastal, andsid Wrightid sisse taotluse patendi saamiseks oma tööle. Üheksa kuud hiljem, 17. detsembril, sooritasid vennad viie tunnistaja juuresolekul lennu, lennates üle 40 meetri. Vennad sooritasid sel päeval kokku neli lendu, millest kõige pikem oli 284 meetrit 59 sekundiga.
Wilbur suri 1912. aastal peale nelja nädalast võitlust tüüfusega, kuid Orville elas piisavalt kaua, et näha nende auks püstitatud monumendi sündi. See on ainuke monument Ameerika Ühendriikides, mis on püstitatud siis, kui selle nimekaim veel elab.
Orville arendas veel küll automaatpiloodi, kuid enamuse oma ajast tegeles ta töödsäästvate tööriistade loomisega kodupidamise tarbeks – pliidi kaugjuhtimissüsteemi, leivalõikuri ning rösteri. Ta suri nagu ta elas – südameatakki uksekella parandamise ajal.
Mõlemad vennad surid poissmeestena. Lennundus oli nende ainuke kirg elus.

Wilbur & Orville Wright


Raimond Makara
8.a
Wilbur #1 Wilbur #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ramzes Õppematerjali autor
Wilbur

Sarnased õppematerjalid

Vennad Wrightid
4
odt

Vennad Wrightid

Wilbur Wright sündis 1867 Indianas Millville'is, Orville 1871 Ohios Daytonis. Neil oli viis õde- venda: Reuchlin, Lorin, Katharine ning kaksikud Otis ja Ida. Kumbki vend ei abiellunud kunagi. 1878. aastal tõi nende isa, kes oli piiskop ja reisis tihti, kahe noorima poja jaoks koju mängu helikopteri. Seade tugines Prantsuse lennunduspioneeri Alphonse Pénaud' leiutisele. See oli umbes pool meetrit pikk. Wilbur ja Orville mängisid sellega, kuni see katki läks, ja ehitasid siis endile ise uue. Nad said sellest mänguasjast huvi lendamise vastu. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei lõpetanud. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli. Orville sattus algkoolis pahandustesse ja visati sellepärast koolist välja.

Kuulsused
Lennuki leiutamine ja ajalugu
6
docx

Lennuki leiutamine ja ajalugu.

Kandevkonstruktsiooni (lennuki plaaneri) ehitusmaterjali järgi jaotuvad lennukid puit-, metall-, komposiit- ja segakonstruktsiooniga lennukiteks. Metall- lennukid valmistatakse peamiselt kergmetallide alumiiniumi ja titaani sulamitest. Komposiitlennuk on valmistatud polümeervaikudega immutatud klaas-, süsinik-, kevlar- või muudest kiududest. Esimese lennuvõimelise lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. Orville (vasakul) ja Wilbur (paremal) 1876. aastal. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei saanud diplomeid. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse (kus pere oli 1870. aastatel elanud) takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli lõpetamist. 1885-86 aasta talvel sai Wilbur kogemata hokikepiga vastu nägu sõpradega jäähokit mängides, põhjustades tal esihamba kaotuse. Ta oli jõuline ning sportlik

Ajalugu
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika



Kommentaarid (1)

keijuhhei profiilipilt
keiu kaur: Ärge tõmmake seda , see on mingisuguse 8.a klassi õpilase poolt kopeeritud netist mõtetu *****, kuidagi ei leidnud kasuliku materjali .
15:24 04-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun