Matemaatiline modelleerimine inseneridele (4 EAP) TE.0933 [email protected] Õppeaines käsitletavad teemad on: 1. Mudelite liigid ja modelleerimise käsitlused. 2. Tutvumine programmipakettiga SCILAB. 3. Maatriksid ja lineaarvõrrandisüsteemid (rakendused). Võrrandid ja võrrandisüsteemid ning nende lahendamine. 4. Funktsioonide lähendamine. 5. Polünoomidega interpoleerimine. 6. Harilikud diferentsiaalvõrrandid, osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, nende ligikaudse lahendamise meetodid. 7. Numbrilised meetodid. Simulatsioonid ja numbrilised eksperimendid. 8. Optimaalse juhtimise teooria elemendid. 9. Dünaamiliste protsesside modelleerimine. MUDEL on (tunnetatava) objekti analoog, mis tunnetusprotsessis seda objekti asendab. [J. Lotman. Kultuurisemiootika http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuurisemiootika/kunstmod.htm] ...
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...
docstxt/12739213094907.txt
Pürmiidi tipus Püramiidi Tipus Väljapaistvaid kodu ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari Hetkel on käimas kolmas hooaeg Saade 28.03.2013 IT rakendused Tutvustati kolme Eestis tekkinud IT firmat mis on nüüdseks tuntud maailma mastaabis GrabCADFacebook inseneridele ERPLYuudne internetipõhine majandustarkvara ZEROTURNAROUNDlisatarkvara java ja muude programmeerimiskeelte tegijatele http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=137207 Saatejuhid: Astrid Kannel Sündinud 7. Juunil 1967. aastal Haapsalus Lõpetanud Audru keskkooli, Pärnu lastemuusikakooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, samuti on tal magistrikraad politoloogiaosakonnast Aastatel 19972001 oli Eesti Televisiooni ja Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas
INSENER JACOB ARNOLD Situatsiooniülesanne Organisatsioonis on tekkinud probleem insener Jacobiga, tema ebakindlus ning iseseisva otsustusvõime puudumine toob kaasa lisatööd nii firma juhile kui ka teistele inseneridele. Tegu võib olla Jacobi motivatsiooni puudumisega riskeerida ja oma oskusi näidata, lihtsam on tema jaoks teha töö nii-öelda kindla peale, konsulteerides enne kolleegidega. Jacobi ebakindlus või olla põhjustatud kasvamisest range korraga peres, samuti sellest, et tal tuli noorena kõvasti tööd teha, et tasuda õppimis- ja elamiskulusid. Võimalik et seetõttu on tal ka praegu suur eksimise hirm, sest noorena võis eksimus tekitada talle nii rahalised
enesekindlust rohkem, et vastu võtta suuremaid otsuseid. Motivaatoriks oleks enesele ja ka grupikaaslastele välja teenitud boonus hea soorituse korral. Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne. Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama. Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide kallal koos töötamine ja teiste ideede kuulmine, samuti regulaarsed koosolekud arendavad töötajaid ning üksteise ideid täiustades jõuaksid nad paremale tulemusele kui igaüks eraldi töötades. Ülemus peaks mõtlema selle üle, kui palju on töötajatel otsustusõigust ja kas ta on projektide nägemisel pigem kriitiline ja negatiivne või rohkem toetav, tunnustades head tööd ja pakkudes välja ka enda
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond PROOVITÜKI NR. 710 ANDMETE ANALÜÜS Informaatika insenerierialadele Kodune töö nr. 2 Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Proovitüki üldiseloomustus........................................................................................... 4 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................4 3. Risttabel.........................................................................................................................4 4. Rühmitamine ja graafikud....................................................................
Teisisõnu peab Nullmaja arhitektuur väga suurel määral lähtuma tehnosüsteemi nõuetest. Mis ei tähenda et selline maja võiks olla kole vaid lihtsalt teistsugune. EESTI PERSPEKTIIV Kas Eesti suudab energiasäästlikus ja tervislikus ehitamises ning renoveerimises muu maailmaga sammu pidada või jätkub meil lühinägelik tavamajade ehitusbuum? Passiivmaju ehitatakse juba ka Tsehhis, Venemaal ja Valgevenes. Passiivmaja ei ole ilmselt Eesti nokia, kuid siiski meie inseneridele, arhitektidele ja ehitajatele jõukohane kaasaegne tehnoloogia, mis annaks meie ühiskonnaliikmetele parema elukeskkonna ning looks ka üha laieneva turuga ekspordivõimaluse. Vaadates passiivmajade ehitushindu Saksamaal, kus need on ligikaudu 15 000 EEK/ m², siis võib arvata, et Eesti madalamate palkade ja odavamate toorainetega (puit, betoon jmt.) peaks saama passiivmaju ka meil ehitada Eesti ehitusturu keskmiste hindadega. Kuid küttekulud on
kõik juhtimise astmed kuni suure metallurgiatehase juhatajani. · Ameerika mehaanikainsener ning ta oli pühendunud töö sooritamiseks paremate meetodite leidmisele; · ,,Ettevõtte teadusliku juhtimise alused" (,,The Principles of Scientific Management"). F.W.Teylor i eesm ärk Suurendada produktiivsust läbi tööliste oskuste suurendamise. Ta saavutas selle usaldades töö planeerimise vabrikus spetsialiseeritud inseneridele ja kasutas tööliste ümberpaigutamist ja järelevaatajaid vastavalt inseneri plaanidele. Taylor i pr intsiibid · Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; · Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida; · Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks; ·
toob selline koodeks kaasa ka teatava surve klientide poolt, kes tänu suuremale teadlikkusele teavad ka rohkem nõuda. Oluline on meeles pidada, et hoolimata koodeksi avalikust esitlemisest mainekujunduse eesmärgil, on vajalik kehtestatud reegleid ka järgida üksnes näilisest eetilisusest ei piisa. Samuti toob väärtuste deklareerimine kaasa suurema ühiskondliku kontrolli. Hakatakse tähelepanelikumalt vaatama, kuivõrd neid deklaratsioone täidetakse. Lühidalt, eetikakoodekseid inseneridele vajatakse: · heade tavade kirjapanemiseks · ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil · grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas) · väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); · maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis
sinult oodatakse (76%), isikliku teostamise tunne on tähtsam kui head juhendajad ja töökaaslased (68%), Töö grupis on tähtsam, kui iseseisev töö (67%), Hea palk on tähtsam, kui tunnustus, et töö on hästi tehtut (64%), Liikumine ametiredelit mööda on tähtsam, kui töö turvalisus (61%). 17.12.15 24 14.6. Professionaalse teenistuse määrustik inseneridele ja teaduritele 1973 a. ilmus raamat “The Guidlenes to Proffessional Employment for Engineers and Scientists” mis on kasutuses nii USA-s kui ka Kanadas. Määrustiku ilmumise põhjus oli selles, et sellel momendil kehtivad eetikakoodeksid olid mõeldud vaid inseneridele erapraktikas ja vahest sellest ei piisanud inseneridele, kes töötasid tööstuses, haridussüsteemis ja juhtimis-organites. Kümne aasta pärast tehtud küsitlus
teed/asulad, piirid jms... Nende alla kuuluvad ka topograafilised kaardid (üksikasjalikud maastikku kirjeldavad kaardid, nt Eesti põhikaart) · Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme. · Erikaardid: teatud erialatöötajatele suunatud suuremat täpsust nõudvad kaardid (nt merekaardid meremeestele, kaardid inseneridele, sõjaväelastele, Tallinna veetrasside kaardid jne). Vormi järgi jaotatakse kaardid kaheks: · Klassikalised paberkaardid · digitaalkaardid 5
· Suurendus: 32x · Sisemälu: kuni 30 000 andmerida · Välismälu: toetab USB Flash Drive andmekandjaid · Andmete ülekanne: USB liides andmete edastamiseks DiNi seadme ja PC arvuti vahel (kahepoolne andmeside) · Sisemine aku: Li-Ion, 7,4 V / 2,4 Ah · Tööaeg: töötab 3 päeva, kui ei kasutata valgustust · Kaal (koos akuga): 3,5 kg (7,72 lb) LEICA OPTILINE NIVELLIIR NA720 Loodud ehitajatele, inseneridele ja maamõõtjatele. Kerge mahakukkumine, vette kukkumine, raskemehhanismide vibratsioon Leica NA720 jätkab mõõtmist igas olukorras. Pole vaja aega nõudvaid kontrollimisi. Lisaks oma klassi parim ja valgusjõulisem optika võimaldab teha tööd nii täpselt nagu vajad ja isegi videvikus. Kokkuhoid tööajas, tänu sellele kõrgem tootlikkus, millest omakorda tuleneb kõrge täpsus ja usaldusväärsus äärmiselt mõistliku hinna eest. Tehnilised andmed: · Täpsus:
" · ,,Nojah, oi-jaah" Keel kui mõtlemisvahend Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele, kunstnikele (viimastel ka kujundlikud emotsioonid) ,,Ilma keeleta on mõtted vaid üks ebamäärane kaardistamata udukogu." (Ferdinand de Saussure) Keel kui identiteedi kandja Keel * info edastaja, * tööriist, mille abil inimesed oma elu ühiskonnas korraldavad Miks mitte üks keel kogu maailmas?! lihtne suhelda PARAKU: keel on identiteedi väljendaja (keeli tuhandeid) Identiteedi tuum rahvuskeel (ka eestlastel)
kaasa tõi. Tuua välja silmapaistvamad detailid ja lisaks huvitavaid fakte. 3 2.Ajalugu Auto valmistamise idee pärines Ferdinand Piëchilt, kes 2002. aastal soovis ennem pensionile minekut arendada luksusauto mis pakuks konkurentsi BMW ja Mercedes-Benzi mudelitele. Phaeton oli mõeldud just pakkuma esmaklassilist mugavust nagu S-klass ja Lexus LS. Piëch andis inseneridele 10 nõuet millele pidi Phaeton vastama. Enamus nendest olid salastatud, kuid mõned neist avalikustati. Näiteks Phaetoni tippmudel pidi olema võimeline sõitma terve päeva kiirusega 300km/h, välistemperatuuriga 50 °C ning hoidma sisetemperatuuri 22 °C. Ta esitas selle nõudmise vaatamata sellele et Phaetoni tippkiirus on piiratud 250km/h. Algul ütlesid paljud insenerid, et sellistele nõudmistele vastavat autot pole võimalik ehitada. Vaatamata sellele saadi valmis esimene generatsioon.
töötavad spetsialistid televisiooni valdkonnas. 5 Kokkuvõte Ma olen väga rahul oma praktikaga, kuna sain täidetud kõik püstitatud eesmärgid. Sain palju teada inseneri tööst, õppisin ära õige ja täpse tegevuste kava töö käigus, samuti õppisin kiiresti reageerima ja rakendama teoreetilisi teadmisi praktikas. Väga hea oli see, et praktika juhendaja oli alati valmis mind aitama, hea meelega seletas asjade tööpõhimõtteid, tutvustas mind kollektiivile, inseneridele, tehnikutele ja isegi tutvustas kogu maja plaani, samuti oli väga positiivselt meelestatud kogu praktika vältel. Ma olen väga rahul, et läksin praktikale nimelt Eesti Rahvusringhäälingusse, kus ma sain mitte ainult teoreetilistele teadmistele praktilist tuge, vaid ka palju häid ideid ameti valimise osas ja ka motivatsiooni edasi õppida. Lisa(foto) Joon1. Inseneri töökoht. Joon2. Televiisorite ühendamine. Joon3. Serveri ja tehnika ühendamine. Joon4
Tallinna Reaalkool Arvutite areng läbi aegade Informaatika referaat Koostas: Lauri Välja Juhendaja: Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Arvutite ajalugu.........................................................................................................................4 Küsitluse analüüs.......................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud materjal.....................................................................................................................9 Sissejuh...
Ei tähtsustanud inimeste vahelisi erinevusi Pidasid töölisi vaid käsutäitjateks ning ignoreerisid nende ideid ja ettepanekuid 2.1.1 FREDERICK TAYLOR 19. sajandi lõpus murdsid Ameerika Ühendriigid välja Euroopa traditsioonidest ja võtsid kasutusele Frederick W. Taylori poolt loodud juhtimissüsteemi. Taylori eesmärgiks oli suurendada produktiivsust läbi tööliste oskuste suurendamise. Ta saavutas selle usaldades töö planeerimise vabrikus spetsialiseeritud inseneridele ja kasutas tööliste ümberpaigutamist ja järelevaatajaid vastavalt inseneri plaanidele. Taylori uudne lähenemisviis viis märgatavale produktiivsuse suurenemisele, aga sel oli ka olulisi tagasilööke. Tööliste ilmajätmine mõjuvõimust ja iseseisvusest tõi kaasa toodangu kvaliteedi languse. Vastutasuks kvaliteedi halvenemisele lõid vabrikuomanikud inspekteerimisosakondi, et kõrvaldada defektsete kaupade jõudmine tarbijani
toob selline koodeks kaasa ka teatava surve klientide poolt, kes tänu suuremale teadlikkusele teavad ka rohkem nõuda. Oluline on meeles pidada, et hoolimata koodeksi avalikust esitlemisest mainekujunduse eesmärgil, on vajalik kehtestatud reegleid ka järgida – üksnes näilisest eetilisusest ei piisa. Samuti toob väärtuste deklareerimine kaasa suurema ühiskondliku kontrolli. Hakatakse tähelepanelikumalt vaatama, kuivõrd neid deklaratsioone täidetakse. Lühidalt, eetikakoodekseid inseneridele vajatakse: heade tavade kirjapanemiseks ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste sõnastamise abil grupi lojaalsuse suurendamiseks ja väärtuste ühtlustamiseks (professionaalsete käitumisstandardite kirjapanek kutse-eetikas) väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks (nt Eesti Inseneride Liidu Eksperdi käitumiskoodeks); maine loomiseks või elukutse või grupi usaldusväärsuse tõstmiseks avalikkuse silmis
Abu Simbel Aswanist Nuubias kolmesaja kahekümne kilomeetri kaugusel asub Abu Simbel, mis on Egiptuse ajaloo ühe suurima ja kõige veidrama vaarao kõige ilusam ja illusoorne ehitis. See tempel on teooria järgi pühendatud Amon-Ra-le, Harmakisele ja Ptah-le, kuid tegelikult ehitati see oma ehitaja, Ramses Suure (Ramses II) hiilguseks. Templi ehitamine oli vaarao arhitektidele hiigelsuur väljakutse, mis, 2000 aastat hiljem, oli väljakutse ka maailma ühiskonna inseneridele, kes pidid päästma selle templi Niiluse vete eest. Nuubia kõrbe keskel, üksildases kadunud kohas asuv tempel, 38 meetrit lai ja 65 meetrit pikk, oli nikerdatud ühest kivitükist. Ebatavaline fassaad nikerdati " rohke tööliskonna poolt, kelle mõõgad viisid neid vanglasse", ning kes töötasid peamüürsepa juhtimise all. Fassaad koosneb neljast kolossaalsest vaarao kujust istumas oma trooni peal. Iga kuju on 20 meetrit kõrge, mõõtmed kõrvast
Järgmisel etapil tema seiklusrohkes elus, töötas Tesla 1886. aasta talve kraavi kaevajana. Seal ta muidugi rääkis kõigile oma induktsioonmootorist. Kolleeg mõistis tema paljutõotavaid oskusi ning tutvustas teda inimestele, kes aitasid teda edaspidi. (fi.edu, 2012) Niagara rakendamine Lapsepõlvest saati unistas Tesla loodus imest võimsuse kogumisest. Aastal 1893 tema unistus sai reaalsuseks, kui Westinghouse tegi lepingu, et ehitada elektrijaam. Ehitamis periood oli traumaatiline inseneridele, mehaanikutele ja töötajatele, aga kõige raskem oli see investoritele. Projekti toetajate hulgas oli mitmeid kõige jõukamaid Ameerika ja Euroopa mehi. Nende hulgas oli ka John Jacob Astor, Lord Rothschild ja W. K. Vanderbilt. Pärast viit aastat ebakindlust ja rahalisi kriise, projekt hakkas valmis saama. Tesla polnud kahelnud selle tulemustes hetkekski. Investorid olid sellegi poolest kahelnud. Kuigi Tesla mõttemaailmas
Loeng nr 7. Ehituse maksumuse hindamise uus väljakutse: BIM ja selle mõju ehitusmaksumuse hindamisele 7.1. Sissejuhatus Ehitusmaksumuse eelarvestamine on ehitusprojekti üks olulisemaid ja kriitilisemaid faase. Täpsete ja usaldusväärsete eelarvete koostamine otsuste vastu võtmisteks on eelarvestajate jaoks üks väljakutsuvamaid töid. Eelarve ei ole mitte vaid hinnapakkumuse koostamiseks vaid ka mitmeks projektijuhtimise funktsiooniks. Olenemata eelarvestamise täpsusest, on see jäänud üheks ajamahukaimaks protsessiks. Üks kõige aeganõudvam ja vähem efektiivsem töö eelarvestamises on õiges hulgas ehitusressursside määramine, mis on tuntud ka kui mahu arvutus. Mahu arvutuse puhul on tegu väga pika ja lihtsalt vigu tekitava protsessiga, mida eelarvestajad sooritavad kas käsitsi või kasutavad osaliseks abistamiseks mõnda tarkvara. Välja jäänud ja dubleeritud mahud on ühed põhilised, kuid mitte ainsad probleemid, mis võivad juhtuda mahtude...
Pärast alustasid oma transistorite ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA. Ameeriklsed ei kasutanud neid uusi väiksemaid arvuteid ainuüksi kalkulatsioonide tegemiseks. Nad avastasid et arvutid on väga head andemete töötlemiseks. Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. arvutifirmad hakkasid tootma kahte erinavat tüüpi arvuteid. Teadlastele ja inseneridele ehitasid nad suured ja võimsad mis olid väga head kalkulatsioonide 5 teostamiseks. Pankadele, kindlustuskompaniidele valmistati väiksemaid, kiireid arvuteid mis olid head andmete sorteerimiseks ja printimiseks. Arvutifirmad leidsid, et liiga kallis on toota kahte sorti arvuteid korraga, nii et nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal.
Pärast alustasid oma transistoride ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA. Ameeriklased ei kasutanud neid uusi väiksemaid arvuteid ainuüksi kalkulatsioonide tegemiseks. Nad avastasid et arvutid on väga head andemete töötlemiseks. Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. arvutifirmad hakkasid tootma kahte erinevat tüüpi arvuteid. Teadlastele ja inseneridele ehitasid nad suured ja võimsad mis olid väga head kalkulatsioonide teostamiseks. Pankadele, kindlustuskompaniidele valmistati väiksemaid, kiireid arvuteid mis olid head andmete sorteerimiseks ja printimiseks. Arvutifirmad leidsid, et liiga kallis on toota kahte sorti arvuteid korraga, nii et nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Kolmanda Generatsiooni arvutid.
tuvastatakse kujundite ja visuaalsete vormide seoseid, sarnasusi Kuna suhete hoidmisel ei ole uue info vahetamine peamise tähtsusega, ja objektide liikumise malle ning see info talletatakse mälus. siis tegelikult ei olegi eriti tähtis, mida öelda. Palju tähtsam on see, kuidas Mitteverbaalne mõtlemine on väga oluline erialane oskus näi- midagi öelda. Ja iseäranis tähtis on mitteverbaalne kommunikatsioon: hää- teks arhitektidele, inseneridele, lennujuhtidele ning loomulikult letoon, zestid, miimika ja kehahoid. Teadlased on välja selgitanud, et tun- kunstnikele. Kunsti eesmärk on vahendada tundeid ja meeleolu- nete edasiandmisel kasutatakse põhiliselt mitteverbaalseid signaale, mis sid, seetõttu ei tegele kunstnikud ainult objektide omavaheliste võivad sageli tühistada sõnumi sõnalise sisu. suhete teadvusliku kujutamisega, vaid mõtlevad kujundlikult ka
Ruta, (Leedu); Naiirid (Armeenia); Dnepr, Mir, Kiiev (Ukraina), Roboton 300 (Saksa DV) r Ameeriklsed ei kasutanud neid uusi väiksemaid arvuteid ainuüksi kalkulatsioonide tegemiseks. Nad avastasid, et arvutid on väga head andemete töötlemiseks. Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta, siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. arvutifirmad hakkasid tootma kahte erinavat tüüpi arvuteid. Teadlastele ja inseneridele ehitasid nad suured ja võimsad, mis olid väga head kalkulatsioonide teostamiseks. Pankadele, kindlustuskompaniidele valmistati väiksemaid, kiireid arvuteid, mis olid head andmete sorteerimiseks ja printimiseks. Arvutifirmad leidsid, et liiga kallis on toota kahte sorti arvuteid korraga, nii et nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal. Kolmanda põlvkonna arvutid
1) programmeerimiskeel on kirja pandult päris värviline 2 ) arvutiõpe ja programmeerimise koolitus muudaks koolielu värvikamaks ja huvitavamaks. Koolis võiks kasutada rohkem kaasaegseid õpetamismeetodeid näiteks e-õpet. Samuti peaks olema kindlasti koolis õppekavas arvutiõpetus ning ka programmeerimise algtaseme õpetus. Väga hea arvutikasutamise oskus on oma ametis hästi hakkama saamiseks vajalik nii arstidele, õpetajatele kui inseneridele, rääkimata infospetsialistidest. 3) kasutasin teemat „Värvid“enda programmeeritud mängus. Programmeerimise algõppe olulisus põhikoolis “Eestil ja eestimaalastel läheb hästi. Meie haridusnäitajad on maailma mastaabis esirinnas. Õpetajad teevad koolides väga head tööd. Ülikoolid paistavad silma oma saavutustega. Kuigi statistiliselt paistab kõik korras olevat, on tegelikkus keerulisem. Eesti lapsed ja ka õpetajad ei ole koolis õnnelikud, koolist väljalangevus on suur
kasutades teate, misjärel edastatakse see kommunikatsioonikanali kaudu (mida mõjutab müra) vastuvõtjale, kes omakorda dekodeerib sõnumi oma koodi kasutades. Kanali piiratud lainepikkuse, müra ning saatja ja vastuvõtja koodide erinevuse tõttu ei pruugi vastuvõtja saada sama sõnumit, mille saatja edastas. 1920ndail ja 1930ndail algupäraselt telekommunikatsiooni tarbeks arendatud informatsiooniteooria eesmärgiks oli aidata inseneridel ehitada paremaid kommunikatsioonisüsteeme. Inseneridele aga tegi muret sõnumi edastamise tõetruudus, kuid kultuurikommunikatsioonis on sõnumi (liiga) täpne edastamine ohtlik: eeldus, et kommunikatsioon on edukas vaid juhul, kui vastuvõtja rekonstrueerib täpselt saatja sõnumi, annab saatja tähendusele privileegi vastuvõtja tähenduse ees. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Mõjuvõimas võim või nähtus. Antiik ja keskajal autor väga oluline polnud. Suuline ja kirjanduslikud tekstid levisid samaväärselt
Joonis 1. Sarcos XOS Exoskeleton Joonis 2. HAL Exoskeleton Joonis 3. HULC Exoskeleton 3 1.2 Eksoskelettide ajalugu [1] [2] Esimese uurimuse eksoskeletist, mida kutsuti ,,Hardiman'i" projektiks (Joonis 4.) tegi 1960-l aastal General Electric. Selle eesmärgiks oli luua töötav, 680kg raskusi kergesti tõstma suutev eksoskelett, kuid teadlastele ja inseneridele oli kasutamiseks piiratud tehnoloogiad. Projekt ei olnud edukas, kuna iga eksoskeletti katsetus viis kontrollimatu liikumiseni, sellepärast ei pandud sinna sisse inimest kunagi. Edasised uurimused tehti ainult käega. Kuigi sellega sai tõsta 340kg raskuseid oli see Joonis 4. General Electricalu Eksoskelett ebapraktiline, sest kogu eksoskeletti ei saadud tööle.
pindalasid ning gabariitmõõte); - hoone väliskuju ning konfiguratsioon (mis edasise projekteerimise käigus täpsustub ning detailiseerub); - seletuskirjas antakse üldine krundi ja hoone arhitektuurne lahendus, üldised konstruktsiooni materjalid ning tehnilised näitajad; - maksumus ca 1/3 põhiprojekti maksumusest. Üldjuhul on vaja tellijale ja arhitektile hoone konfiguratsiooni kinnitamiseks ja edasiseks aluseks projekteerimisel eriosade inseneridele ja konstruktoritele. Ekskiisprojekti võib vaja olla olenevalt objektist kooskõlastamiseks omavalitsuse ametnike ja arhitektidega. 34. Mis kantakse põhiprojekti joonistele? Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda. Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1:100. Hoone plaanid koostatakse horisontaalsete lõikepindadena 1, 5 m kõrguses põrandapinnast ja
*Barbaarsuse periood ((sõjaline edu, mitte töö, võtlus eelkõige teiste inimestega) *Käsitööperiood *Tööstusperiood e. kapitalism 5. Kuidas määratles Veblen kapitalismi? ..kui masintootmist ja investeeringuid kasumi jaoks. Kapitalismi peamiseks vastuoluks pidas ta vanade(kombed, harjumused, temperament) ja uute(Rahvastiku kasv, teadmiste kasv) institutsioonide vastuolu. Kapitalismi peamine vastuolu on tööstuse ja bisnessi vahel. 6. Milliseid ül nägi Veblen ette inseneridele? Tegi ettepaneku kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine allutada inseneride piiramatule kontrollile; luua inseneride gildid, mis oleksid poliitilised organisatsioonid, ,,insereride pöörde" (rahvamajanduse ja riigielu juhtimise üleandmine inseneride nõukogule, mis ühendaks industriaalide ja bisnesmenide tegevuse) ettevalmistamiseks. 7. Millega täiendas J. Commons institutsionalismi? (,,Rikkuse jagunemine", ,,Töölisklassi ajalugu USA-s")
13 sotsialiseerumisfunktsioon · tutvumine antud eriala sotsiaalsete normide, väärtuste ja vastutusega · eetikakoodeks peab tutvustama moraali üldinimlikke väärtusi, mis on olulised toimetulekuks eraelus ja tööl 1. nõuandefunktsioon: 2. inseneri elukutse kõlbeliste ja professionaalsete põhimõtete teadvustamine nii inseneridele kui inseneriks õppijatele 3. sotsialiseerumise funktsioon: INSENERIKOODEKSID tavaliselt kolm osa: 4. Esimeses osas vaadeldakse isikliku eetika nõudeid 5. Teises käsitletakse tööeetika probleeme 6. Kolmandas räägitakse ühiskondlikust vastutusest, kaastöötajate austamisest, vastutusest keskkonna ja ohutuse eest, saavutuste avalikustamisest, töökeskkonna traditsioonide ja kultuuri austamisest Insenerieetika koodeksite puudused:
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 ...
mustkunstnik Jean-Eugene Robert-Houdin. Robert-Houdinit peetakse õigustatult modernse mustkunsti isaks. Tänu oma uudsele esinemismaneerile tõi ta trikid publikule lähemale ning kaotas seni valitsenud ,,ime" olemuse. Trikke jälgiti küll suu ammuli, ent enam ei seostatud neid religiooniga. Lisaks mustkunstile on Houdin suure panuse andnud ka mehaanika arengule. Kellassepana tundis ta hästi ,,hammasrataste maailma" ning tema leiutatud automaadid on siiani paljudele inseneridele eeskujuks. Kuigi Robert-Houdin elas vaid 66 aastaseks, töötades neist mustkunstnikuna ainult kümme, on tema panus illusionismi arengule üks suurimaid. Tänapäevani ei ole suurmeistrit unustatud, nii tema maja kui muuseum on kujunenud turistide lemmikpaikadeks. 35 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Mäkela, S. (1994). Mustkunstiraamat. (Väikeste kärbetega kuues trükk, Tõlkinud Ootsing, S)
Microsoft Visios saab joonistada graafikuid, diagrammid, plokkskeemid ning lisaks sellele kaartide koostamine (maa-alade ja objektide plaane joonistamine sh koduplaan, tehnosüsteemide kava, veevarustuse- ja torustiku plaan). Kaartide koostamiseks on suur hulk kujundeid, mis võimaldab koostada liiklusskeeme, objekti üldskeeme ning korruste plaane. (Microsoft. Visio Standard ja Visio Professional võrdlus. 16.03.14) AutoCAD Civil 3D on töövahend inseneridele teede, detailplaneeringute, geodeesia, keskkonnarajatiste jms projekteerimiseks. Võimaluste hulka kuuluvad mitmed maastiku ja rajatiste modelleerimisvahendid, georuumilised ja sadevete analüüsid, mahtude arvestus, dünaamilised mullatööde kalkulatsioonid, 3D visualiseerimine jpm. (Autodesk. AutoCAD Civil 3D. 16.03.14) Selleks, et selgitada, kui palju lauaarvuteid on päästekomandodes autor pöördus Päästeameti haldusosakonna peaspetsialisti poole. Selgus, et Päästeametis seisuga 10
Kõik töölised ei suutnud piisavalt kiiresti leida eraomanikele kuuluvates elamutes kortereid, isegi mitte kõige viletsamaid. Seetõttu hakkasid töösturid kavandama tootmisterritooriumi lähedusse terviklikke asundusi, kus elamud ei kuulunud eraomanikele, vaid tööstusettevõttele endale, ja neid anti töölistele soodsalt kasutamiseks kui tööandja elamispinda. Lisaks tööliselamutele ehitati sellistesse vabrikulinnakutesse sageli ka korralikumate korteritega maju ametnikele, inseneridele ja meistritele, vahel ka ettevõtte juhtkonnale. Nii pakuvad vabrikuasulad omalaadse sissevaate toonasesse rangelt hierarhiseeritud klassiühiskonda, direktori villa ja viletsad töölisbarakid võivad paikneda füüsiliselt lähestikku, kuid nende inimeste elumaailmu lahutab kuristik. Hiljem on tihti ka juhtkonnale mõeldud eramud jagatud mitme perekonna vahel ning inseneride ja vanemteenistujate suured korterid tükeldatud väiksemateks, nii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
