Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimtegevuse mõju keskkonnale". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reostus, gaas, kliimamuutus, süsinikdioksiid, kasvuhoonegaasid, kütus, inimmõju, kasvuhooneefekt, hoovus, kliimamuutuse, tsirkulatsioon, soojus, kliimamuutused, taimestik, reostamine, vähemaks, veekogudesse, vähenenud, põlevkivi, joogivee, põletamine, jätku, süsteemist, vajav, naftamajandus, vahepeal, nägid, sunnib, pumpama, lasebInimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike
aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus.
põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: 4 * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Põhilisteks vee reostuse allikateks on:
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises
TALLINNA TEENINDUSKOOL Aleksandra Olesk MK13-T1 GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Heikki Esskuson Tallinn2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4 2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4 3.KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID...........................................................................5-6 4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7 5.KASUTATUD KIRJANDUS .
Happesademed hävitavad okkaid katva vahakihi-suureneb aurumine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. Samuti kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Mullad muutuvad happelisemaks. Mõjutab ka inimese tervist- sagenevad hingamisteede haigused. Selleks, et vältida happesademete teket, tuleks vähendada fossiilsete kütuste põletamist ning piirata metallide sulatamist. 4. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Näiteks: keskmine sademete hulk ei ole muutunud, kuid on muutunud sadaemete jaotus aasta jooksul - talved on vihmased ja suved põuasemad.Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks peetakse inimest, aga ei arvasetata tihti, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevad muutumises ja seda ilma igasuguse inimmõjuta. Niiet kokkuvõtvalt põhjustavad kliimamuutusi inimene ja loodus koos ja nende vastastikune mõjutamine
Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises
...............................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22
II Inimese tekitatud globaalprobleemid 16. Globaalne soojenemine Päikesesüsteemi planeetide kontekstis Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus).
Tallinna Kalamaja Põhikool Globaalne Soojenemine Referaat Tallinn 2011 1 SISUKORD 1. Mis on globaalne soojenemine? 2. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoognegaasid - Põhilistest kasvuhoognegaasidest 3. Loodus ja süsihappegaas 4. Temperatuuri mõõtmine 5. Temperatuur ja sademed 6. Tormid ja ekstreemne ilm 7. Maailmamere veetaseme tõus 8. Liustikud ja polaaralad 9. Ökosüsteemid ja põllumajandus 10. Amazonase vihmametsad 2 1. Mis on globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on atmosfääri ning ookeni keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul.
KLIIMAMUUTUS Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest.
ära hoida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke häireid kliimasüsteemis. Sellise taseme peaks saavutama aja jooksul, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusega, ei ohustaks toiduainete tootmist ja võimaldaks majandusarengu jätkumist säästval viisil. Konventsiooni kohaselt kontrollivad 189 valitsust oma riigis toodetud kasvuhoonegaase ja annavad selle kohta aru, töötavad välja kliimamuutuse tegevuskava ning aitavad vaesematel riikidel kliimamuutusega toime tulla. Nad kohtuvad asjade arutamiseks ja järgmiste sammude üle otsustamiseks ühe korra aastas. Konventsioon kavandati raamistikuna, mis hõlmaks tulevikus rohkem meetmeid.3 III. Õhk tahked osakosed ja osoon Tänapäeval elab umbes 80% kõigist eurooplastest linnapiirkondades. Suurlinnade kiire elutempo ning tänavate ja kiirteede tihe liiklus mõjutavad olulisel määral õhu kvaliteeti ja
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
kasukate muretsemiseks. Putini suhtumine on muidugi õige ja vaimukas, kuid probleemil on ka tõsine külg, mille uurimise vajadust rõhutas ta isegi. See seisneb selles, et hilinemine meetmetega kasvuhoonegaaside vähendamiseks atmosfääris võib tuua katastroofilisi kliimamuutusi tulevikus. Seepärast oodati, et just Moskvas avaldavad Vene riigimehed tahet Kyoto lepetele alla kirjutada. Kliima ja teadlased Teadlased ei eita, et kasvuhooneefekt mõjutab kliimat, lahknevad on aga selle efekti mõju suuruse hinnangud. Üks kuulsamaid aktinometriste maailmas, kasvuhooneefekti asjatundlikemaid uurijaid, mitmete Eesti teadlaste juhendaja ja oponent, Vene akadeemik Kirill Kondratjev ei ole sugugi veendunud, et kasvuhooneefekt nii oluliselt kliimat mõjutab, kui mõned ajakirjanikud ja rohelised seda väidavad. Miks ta nii arvab? Aga seetõttu, et kasvuhooneefekt põhjustab atmosfääri soojenemist, viimane aga pilvisuse kasvu
20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2). (E-õpe. Õhu saastamine. http://www.e- 11 ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/hu_saastamine.html (2012, 5 veebruar). ) 2.3. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja
Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Kliimamuutus). Aastasadade jooksul on maakera kliima palju kõikunud, praeguses
Globaalne soojenemine Maa keskmine temperatuur tõusis 1906 ja 2005 aasta vahel 0,74 kraadi võrra, 0,2 kraadi iga kümne aasta jooksul. USA kliimateadlased kinnitavad, et maailma keskmine temperatuur on tõusnud viimase 12 000 aasta kõrgeimale tasemele. Kõige kiiremini on kliima soojenenud viimase 30 aasta jooksul. Hinnanguliselt on selle põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid soojenevad atmosfääri saabudes ning seejärel soojendavad ka ennast ümbritsevat atmosfääri. Globaalne soojenemine avaldab juba praegu loodusele arvestatavat mõju. Taimed ja loomad suudavad toime tulla vaid kindlates kliimatingimustes. Viimaste aastakümnete soojenemine on sundinud neid põhja poole rändama. 2003. aasta ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö põhjal on möödunud sajandi teise poole jooksul poolustele lähemale rännanud 1700 taime-, looma- ja
Kuni 1980. aastate keskpaigani lasksid riigid osa radioaktiivsetest jäätmetest merre. 1967. aastal oli nendr koguhulk 20 000 tonni, 1983. aastal juba 100 000 tonni. Hispaania ranniku lähedal, kuhu jäätmed heideti, kasvas radioaktiivsus sama perioodiga 7 korda. Nüüdseks on jõutud rahvusvaheliste kokkulepeteni lõpetada radioaktiivsete jäätmete ladustamine merre. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käesoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist
· lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon
5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest pärinev dilämmastikoksiid; Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur; Tagajärjed:
Mida mõõdetakse? Maavärina võngete tugevust Purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Seni suurim 8,9 magnituudi Hokkaido saare lähedal 1906. a. MAALIHKED: NÕLVA PROTSESSID vt. tv.lk 26 ülesandeid Maa välisjõud tuul, vesi, jää inimmõju Maa sisejõud vulkanism, maavärinad, gravitatsioon Nõlvaprotsessis on kõik kivimmaterjali liikumised raskusjõu toimel. Protsess Mis toimub? Kiirus Toimumiskoht Varisemine Kivimi osakesed veerevad, Väga Eelkõige mäestikes. Eelduseks langevad hüplevad nõlva kiire suur nõlvakalle ja kivimite jalamile murenemine
mitme Okeaania saare linnustik on rängalt kannatanud invasiivse mao, pruuni boiga ohjeldamatu tegevuse tõttu. Ainuüksi Guami saartel suri pruuni boiga tõttu välja 8 metslinnuliiki 11st, sealsetes metsades valitseb nüüd kummituslik vaikus. Toiduotsingul on see täitmatu roomaja rünnanud isegi magavaid inimesi. Igal aastal kulutab Guami valitsus 4,6 miljonit dollarit selle isuka nuhtluse ohjamiseks. Kolmandaks suureks ohuks elurikkusele on üleilmne kliimamuutus. Kliima on läbi Maa ajaloo pidevalt muutunud, otsides pidevalt dünaamilist tasakaalu. Tasakaalu üheks osaks on maakera biosfääri reaktsioon abiootilistele teguritele nagu temperatuuri, niiskuse ja otsese päikesevalguse bilanss. Ökosüsteemid kujundavad kliimat ja reageerivad kliimamuutustele, seda nii lokaalsel kui üleilmsel tasemel. Inimene on viimase sajandi jooksul mõjutanud mõlemat väga intensiivselt: põletades fossiilseid kütuseid, samas kujundanud ümber
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................
edelatuulte tuulealusel küljel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Veelgi ilmsem ja tuntum on kõrgustike mõju lumikatte tekkimisele ning püsimisele, mida peegeldab püsiva lumikatte lagunemise kaart. Lisaks enamsademetele etendab seal oma osa ka madalam õhutemperatuur, mis meie sularohkete talvede juures annab märgatava efekti lumikattes (Raukas 1995: 193). Kui otsida Eesti kliima juhtivat kujundajat, võiks selleks olla Atlandi ookeani põhjaosas Golfi hoovus ning Islandi miinimum. Viimane on tsüklonite sagedase tekkimise paik ning saab nime keskmise õhurõhu järgi, mis on ümbritsevatest aladest madalam. Kuigi ilmastikku Eestis mõjutavad ka antitsüklonid ning teatul määral mujal tekkinud madalrõhkkonnad, on ligi pooled päevad aastast mõjutatud Islandi lähistel kujunenud tsüklonitest: valitseb pilves või sajune ning tuuline ilm. Kokku on keskmisel aastal Eesti 132 tsükloni ja 65 antitsükloni mõju all
suurriikide, nende kolooniate ja USA vahel. Reeglina oli see ebaõiglane kaubandus. 20. sajandi esimese poole globaliseerimise protsess oli katkestatud kahe maailmasõja ja nende perioodi vahelise majanduslangusega. Peale Teist maailmasõda uuenes globaliseerimine kiirenevas tempos. Seda soodustas tehnoloogiatäiustamine, mis viis kiirele kaupade veole mere-, raudtee- ja õhutranspordiga, aga samuti juurde pääsuga rahvusvahelisele telefonisidele. (E-õpe, 2012) 4. GLOBAALPROBLEEM KASVUHOONEEFEKT JA KLIIMA SOOJENEMINE Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja troposfääri osoon. (E-õpe, 2012) Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku
4 suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. 1.2.2. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon.
12.Looduslike elupaikade kadu Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel
................................................................................................................... 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine...................................................................................................10 3. RAHAVSTIK........................................................................................................................12 3
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE..................................................................8 9. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................9 LISAD.......................................................................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 .....................................................................................
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada:
Metsade hävitamine: Tagajärjed – kliimamuutused, kujundab maa geograafiat, taime- ja loomaliiide hävimine, maapinna kuivamine ja vaesumine, erosioon, halvendab elamistingimusi. Abinõud – troopiliste ja parasvöötme metsade kaitsestamine, lagedate maade taasmetsastamine, säästev tootmine ja kasutamine. Kliimamuutused - Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid 3. Ökoloogia alused- loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. 5 etappi: Empiiriliste teadmiste kogumine vanadel traditsioonidel. Geograafiliste avastamiste periood, renesanss. Darvini õpetus evolutsioonist ja ökoloogia kui teaduse formeerumise algus. Süsteemne konseptsioon, elus ja eluta looduse koosmõju. Kaasaegne periood – biokeskne suund.
annaabi.ee 
