................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................8 Massihävitusrelvadeks nimetatakse suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Töös on eraldi välja toodud massihävitusrelvade kolm liiki: aatomipomm, bioloogilised relvad ja keemiarelv. Tulenevalt nende liigitusest nimetatakse massihävitusrelvi ka ABC-relvadeks(inglise keelest atomic, biological ja chemical lühend). Arutluse teemaks valisin massihävitusrelvad sellepärast, et teada saada millisteks õudusteks on inimesed võimelised. Järgmistes lõikudes proovin vastuseid leida küsimustele: kuidas on neid ajaloos kasutatud,
Kaugemal lainete jõud raugeb ja purustusedki on väiksemad. Seismilised lained liiguvad maavärina fookusest kaugemale sarnaselt tiiki visatud kivi tekitatud lainetele. Seismilised lained on kolmemõõtmelised. Ookeanipõhjas toimunud maavärina tagajärjel tekivad sageli hiigellained e tsunamid, mis võivad liikuda mitmesajakilomeetrilise tunnikiirusega ning olla rannikule jõudes mitmekümnemeetri kõrgused. Rannikut ründavad tsunamid põhjustavad suuri purustusi ja arvukalt inimohvreid. Maavärinad koosnevad alati mitmest üksteisele järgnevast tõukest. Iga üksik maavärinatõuge kestab vaid mõne sekundi. Sellele järgnevad nn järeltõuked, mis võivad toimuda mitmeid päevi (isegi kuid ja aastaid) hiljem. Esineb ka nn eeltõukeid, mis annavad märku toimuvast suuremast maavärinast. Igal aastal raputab Maad enam kui 100 000 maavärinat, seega ligi 300 maavärinat ööpäevas. Õnneks on suurem osa neist nõrgad. Inimesed neid isegi ei märka
Maavärin Pakistanis 2013-09-24 11:29:47 2013-09-24 16:29:47 UTC+05:00 epitsentris 7.7 magnituudi Epitsenter asus Awarani linnast Pakistanis 69 km kaugusel ja 270 km kaugusel Karachi linnast Pakistanis. Sügavus: 15.0 km 26.971°N 65.520°E Maavärin Pakistanis Tekkis India ja Eururaasia laamade kokkupõrkel. Viimase 40. aasta jooksul ei ole olnud palju maavärinaid. Suurim enne seda oli 6.1M(tappis 6 inimest) Maavärinaid kokku on olnud sellel alal üsna palju Inimohvreid ei olnud. Maavärin oli suurematest linnadest eemal ja asustus ei ole tihe. Kaasnevaid nähtusi ei ole olnud. VIII Awaran <1k VI Panjgur <1k VI Bela 20k V Turbat 76k V Pasni 33k V Kharan 31k V Larkana 364k IV Nawabshah 230k IV Malir Cantonment300k IV Hyderabad 1,386k IV Karachi 11,624k (k = x1,000) Kasutatud kirjandus http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpa http://earthquake.usgs.gov/product/shakemap/u http://earthquake.usgs
kasutasid ka legionäärid. · Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. · Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides. Üks suuremaid koole oli Ravennas. Roomas oli neli kooli, millest kõige suurema oli Ludus Magnus. · Lanista-gladiaatorite väljaõpetaja Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. · Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. · Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit valijate häälte võitmisel. · Võitlusi peeti amfiteatrites.
taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. berliini blokaad Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna ööläbi kütuse ja toiduainetega. Massihävitusrelvad Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumapommide kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad, ehk ABC relvad. berliini müür 1961. Aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida- Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. Aastate jooksul hukkus sel viisil palju süütuid inimesi. See müür muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Heaoluühiskond Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike
aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid purustusi ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik. OHUD Mauna Loa on ootamatu, massiivne kokkuvarisemist volcano servadele, nagu mis tabas vulkaan lääne küljele 100000 kuni 200000 aastat tagasi. See vulkaan ei toonud eriti palju inimohvreid, kuid aga põhjustas natuke varalist kahju. Natukene seepärast, et vulkaan voolab jalakäija kiirusel.
tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa) imeainet), rituaalid toimusid templites
Eesti on küll väikeriik, aga mulle meeldib siin elada. Minule ei ole see oluline, et ma elan nii väikeses riigis. Kõige tähtsam on see, et ma saan elada vabas riigis, kus ei pea elama pidevas hirmus. Eesti on suhteliselt turvaline koht elamiseks kui pidada silmas looduskatastroofe. Meil ei esine siin tornaadosid, maavärinaid, tsunaamisid ega vulkaane, mis võivad purustada korraga Eesti suuruseid maa-alasid ning mis võivad tuua kaasa palju inimohvreid. Siin esineb ainult mõni tugevam tuul, mis on võimeline viima mõne maja katuse, aga see on tühine võrreldes sellega, mis paljudes riikides tomub. Samuti ei ela meil väga palju mürgiseid madusid ega ämblike. Eestis ei ela väga palju inimesi ning tänu sellele ei pea me elama üksteise seljas nagu on paljudes Aasia riikides. Meil on võimalik minna ja olla omaette või siis lihtsalt eemale saada oma argielust. Kõik see tühi maa võimaldab meil minna sinna kuhu me tahame ning
Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati ka lilli, loomi, toiduaineid. Maajade kiri Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas mitusada märki. Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsistjalust ja asetasid ta ohvrikivile. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne
Berliini blokaad-Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külmasõja ajal. Berliini müür-Jagas Saksamaa kaheks:Ida-Saksamaaks ja Lääne-Saksamaaks. Tehti selleks et Ida-Saksamaalt ei põgeneks inimesi Lääne-Saksamaale. Kõik kes üritasid seda teha oli käsk maha lasta. Heaoluühiskond-Ühiskond,kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Massihävitusrelvad- Suure häbitamisvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Teemad: Külmasõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad)
mistõttu vähenesid Eesti meeste valiku võimalused veelgi rohkem. Oli ka neid kes läksid Soome ja liitusid Soome armeega, neid kutsuti soomepoisteks. Üks valikuvõimalustest oli ka metsavendlus. Sõja lõpuaastatel hakkas üha rohkem inimesi põgenemine läände. Kokku lahkus Eestist umbes 80000 inimest, kes kartsid punast võimu. Ka poliitikute valikud olid piiratletud. Maailmasõja puhkedes, kuulutas Eesti end kohe neutraalseks, et vältida inimohvreid. Selline poliitika tundus tol ajal väga mõistlik. Poliitikute teine suur valik oli liitlaste otsimine, mida siiski ei teostatud. Eesti sai endale hädavaevu liitlaseks vaid Läti. Peale baaside lepingu sõlmimist, muutusid eestlaste võimalused väga väikeseks. 1940. aastal toimus Eestis riigipööre ning Eesti pidi astuma Nõukogude Liitu. Kui Eestis algas Saksa okupatsioon, olid eestlased ja poliitikud väga rahul ja õnnelikud , kuid juba natukese aja pärast selgus,
Eesti NSV nimetati ümber Eesti Vabariigiks, kuigi Nõukogude Liidust välja veel otseselt ei astutud. 1991 kuulutati keerulises ja pingelises olukorras välja Eesti Vabariik ning nii Eesti, Läti kui Leedu said oma iseseisvuse taastatud. Eestit tunnustasid kiiresti mitmed välisriigid, kellest esimene oli Island. Maailmas pälvis palju tähelepanu Balti riikide n.ö veretu iseseisvumine ja laulev revolutsioon. Eestlased peaksid olema uhked, et iseseisvus õnnestus taastada inimohvreid toomata ning pealtnäha imelihtsalt. Kindlasti selle aja võtmeisikud olid ja on seisukohal, et kõik nii kergelt ja iseenesest ei toimunud, tuli teha kiiresti väga pinevas olukorras õigeid otsuseid, mille tagajärjed mõjutasid kogu riiki ja andsid kogu maailmale selgeid sõnumeid toimuvast ja sellega saadi hakkama. Taasiseseisvunud eesti vabariigi presidendiks sai Lennart Meri.
VII rühm: Maria Bambus, Madis Suuroja, Marie Stefanie Helm, Tähe-Kai Tillo Kreeka mütoloogia Artemis ja Apollon · Õde ja vend(kaksikud) · Vanemad: Zeus ja Leto · Sündisid Deelose saarel Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose valitsejanna karuga käest. · Jahijumalanna · Kujutatakse koos · Muutis Aktaioni
Eesmärk: Vahemeri Itaalia sisemereks (Komintern) revolutsiooni Etioopia ja Albaania vallutamine ja maailmarevolutsiooni õhu Liitlassuhted Saksamaaga (Jaapan) bolsevikud Mustsärklased fasistide relvastatud natsid salgad 1922 - Marss Rooma peaminister "Mõõdukas diktatuur" Natsionaalsotsialistid süüdistavad -vähem inimohvreid ühiskonnahädades juute ja teisi -väiksem salapolitsei vähemusrahvaid kõrvaldamine -hea läbisaamine kirikuga http://et.wikipedia.org/wiki/NSV_Liidu_Siseasjade_Rahvakomissariaat
tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv. Maajad arvasid, et Chac'id hoiavad taevast maa peale langemast. Aga taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Siniseks värvitud inimkeha viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Ohverdamisrituaal oli väga julm. Ohvrilt lõigati välja süda, ning pritsiti verega jumala kuju. Sellele järgnes veelgi rängem talitlus. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus
Berliini vahel, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist 6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8.massihävitusrelv Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland,
võimeline riiki ülal pidama ja edasi arenema paremuse suunas. Paljud aga ütlevad vastuväiteks, et sõjalist vastupanu esitades oleks hilisemad repressioonid olnud leebemad, sest vaatamata sellele, et kaotus oleks olnud pääsematu, siis vastu sõdinud riigiga oleks ehk oldud järeleandlikumad kui riigiga, kes koheselt alistus. Sel juhul oleks aga langetatud üpriski läbimõtlemata otsus, sest riik oleks tekitanud oma territooriumile suured kahjustused ja toonud palju inimohvreid, lootuses, et ehk annab Nõukogude Liit seejärel Eestile vabamad käed valitsemise osas. Ilmselgelt on selline suhtumine äärmiselt naiivne. 1939. aastal langetatud otsus mitte kaitsa end sõjaliselt, oli Eesti situatsioonist lähtudes õige valik. Võttes arvesse, et Eestil puudus piisav kaitseväe koosseis, et astuda Punaarmeele vastu ning võidelda iseseisvuse eest, ja mõeldes riigi tuleviku peale, langetas president Päts Eestimaa suhtes parima valiku.
aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui mudavool hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Hukkus 23000 elanikku. Mudavoolude tekkele aitabki kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju. Vulkanismi tõttu on isegi hävinud ka terved riigid ja kultuurikolded, kuid siiski on vulkanismil ka positiivseid külgi. Vulkanismil on ülesehitav toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus. Vulkaaniline tuhk on ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised
Paljud juhid on selle juba endale soetanud ning õnnetused metsloomadega on jäänud harvemaks. Sõites pimedas väsib juht kiiremini kui valgel ajal. Väsimus on aga äärmiselt ohtlik, nii enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seda võib võrrelda isegi joobes juhtimisega. Väsimuse tagajärjel võidakse näiteks roolis magama jääda, mis võib omakorda kaasa tuua kraavisõidu või mis veel hullem, otsasõidu teisel autole. Sellised kokkupõrked võivad aga kaasa tuua ka inimohvreid. Väsimust tundes on kõige õigem sõiduk ohutult parkida ning 20 minutiline uinak teha. Pärast väikest puhkust on tunduvalt lihtsam edasi sõita ja mis kõige tähtsam, juht tunneb ennast tunduvalt erksamana kui varem. Praegusel ajal, mil läheb kiiresti pimedaks, liigub õhtuti palju rahvast. Probleem seisneb selles, et paljudel neist puuduvad helkurid ning seetõttu on nad juhtidele väga raskesti märgatavad .
taastamise kava Raudne eesriie - Idariike ja lääneriike eraldav müür, mis ehitati, et kommunism ei pääseks lääneriikidesse. Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Võidurelvastumine - Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes. Massihävitusrelvad - Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustaks hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Nt tuumapomm. Heaoluühiskond -Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja masanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Nt USA Trumani doktriin - Harry Trumani esitatud seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema mittekommunistlike rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu kommunismi eest. Tähesõdade kava - USA loodud kava, mille eesmärgiks oli kosmosesse luua kaitsekilp tuumarakettide vastu. 4.Moodustage kolmikud: Teine tulp: D,A,C,E,B
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
teistest riikidest üle olla. g) - vanade natside hävitamine ja noorte b) - lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi ümbertöötlemine pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki h) - NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma eluvaldkondi . liitlasi muust maailmast. c) - suure purustusvõimega relv, mis tekitab palju kahju ja toob hulgaliselt inimohvreid. d) - ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 6. Võrdle USA ja Saksamaa Liitvabariigi arengut peale teist maailmasõda? Nende kahe riigi areng oli suhteliselt sarnane kuigi USA oli oma arengus euroopa riikidest natuke ees. Saksamaa liitvabarik tegi USA-ga tihedat koostööd. 7. Miks süvenes pärast teist maailmasõda Euroopa integratsioon?
· Kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana · Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv · taevaid oli kolmteist, Mida paremat elu inimene maa peal elas, seda kõrgemasse taevasse ta pärast surma sattus · Allilmu oli üheksa · Kõige sügavamas põrgus, valitses surmajumal Ah Puch · Usuti, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet · Toodi palju inimohvreid · Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule · Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile · Laip heideti püramiidilt alla ning nüliti · Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu · Ohvri keha samal ajal kas põletati või kui ohverdatu oli mehine sõjamees jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks
Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes: Lääne Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV). 1949. aastal katestati esimest Nõukogude tuumapommi. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV Liidus veelgi võimsam vesiniku- ehk termotuumapomm. Massihävitusrelvadeks nim suure hävitusvõimega relvi, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid. Sellised relvad on tuumarelvade kõrval ka keemia- ja bioloogilised relvad. Võidurelvastumine viis selleni, tuumalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri- olemasolevate pommide ja rakettidega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. Nii USA-s kui ka NSV Liidus eraldati relvade tootmiseks ja sõjaväe ülalpidamiseks tohutuid rahasummasid, mida muidu oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 1948
Võimalik, et see toimib, kuid mis saab, kui katsetuse tulemused on kurvad ja inimene hukkub? Kes siis selle eest vastutab? Arvatavasti tembeldatakse selline asi õnnetusjuhtumiks, kuid küsimus jääb, kas asi on seda väärt. Turvalisuse küsimus puudutab ka taoliste andmete säilitamist. Kui turvaline on sellist infot kuskil hoida ja kes ja mis põhjusel peaks sellistele andmetele juurdepääsu saama. Info vale inimese kätte sattumine võib kaasa tuua inimohvreid.( Nt. Kui taolist uut ravimit katsetatakse inimese peal, teadmata, kuidas see mõjub) Eksperimendid loomadega põhjustavad paljude loomade surma jam is veel hullem, sagely peavad loomad enne surma pikalt piinlema. Ka nemad on elusolendid ja mis annab inimesele õiguse kellelegi taolisi piinu tekitada? Loomakaitsjate arvates pole sellisele teole seletust ja see õhutab neid mässule, mis omakorda tähendab rahutusi ühiskonnas.
praegu kaunis juhmistunud. Ei teaks, kes me õieti oleme. Vene sõjaväes sain kokku meie sugulasrahvastega maride ja udmurtidega, kes arvasid, et nad on ikka venelased, aga et nad on metsas elanud ja sellepärast õige vene keele ära unustanud ja räägivad mingisugust segamurret. Nii et Jumal tänatud, Vabadussõja me võitsime. '' Eelnevalt rääkisin, mis oli rahulepingu ning Vabadussõja juures head, kuid oli ka halbu asju. Üheks asjaks võib kindlasti lugeda inimohvreid. Eesti väed kaotasid Vabadussõja lahingutes langenutena ligi 2300 inimest; haavata sai umbes 13 800 inimest (sealhulgas 300 surnut ja 800 haavatut kaotati Landeswehri sõjas), millele lisanduvad välismaiste vabatahtlike ja liitlasvägede kaotused. Kindlasti peab ära mainima, miks Eesti üldse Vabadussõja võitis. Eesti poleks mitte mingil juhul enda jõududega sõda võitnud, kuna sõdalasi oli liiga vähe. Kuid õnneks oli
seda suurem äravool. kaspia araali,sahara kesk austraal kõrbalad. Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi, mandrijää ja liustike vesi. Inimteg mõjust rannikule-setete pikiränne on looduslik protsess ja võib toimuda aastate jooksul,kui seteid jätkub. Kui kavatstakse rajada maju nii, et see takistab setete rännet,siis tuleb arvestada setete kuhjumistega takistuse taha. Üleujutus-põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. mererannikutel tingitud merevee ootamatust tõusust. Suuri ja katastroofilisi üleujutusi on ka eestis 2001 Pärnus. Kaitseks tehtakse tamme, veehoidlaid, nende abil on võimalik parandada ka veevarustust.
Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae Dies Irae (viha päev) see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest). Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid. See meloodia on jäänud muusikas surma sümboliks tänaseni. Mitmehäälsus. Ei ole täpselt teada, millal kirikukoorid mitmehäälselt laualma hakkasid. Viited sellele pärinevad~7. sajandist. Organum esimene mitmehäälne vaimulik laul. Algselt 2-häälne, kus
aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks
3. Üleminekuperiood iseseisvusele - pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis kolmele Balti riigile iga hinna eest liidulepingut peale suruda. 1991. aasta jaanuaris kasutati omariikluspüüdluste mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväge ning rünnati mitmeid tsiviilobjekte, oli ka inimohvreid. Eestis suudeti verevalamist vältida. 4. 1991 jaanuari kriis Leedus Erimiilitsa salk ründas teletorni kaitsjaid, et lõpetada iseseisvumise pöördumisega saated, hukkus 14 inimest. 5. Iseseisvus referendum 1992 aastal toimus ja selle käigus kiideti heaks põhiseadus. 6. Omariikluse taastamine Tehti rahareform=kroon. Vabakaubandusleping Euroopa Liiduga, välisinvesteeringud ja raha Eestisse.
kujundid. osa isiklikult Kaliifidele ja vaba, osa pidi aga teistele tähtsatele sunnismaisena tegelastele rajati uhkeid paleesid. harima valitseja Bagdadis rajati ja ülikute tarkuse maja. See maavaldusi. oli nii Kasutati ka raamatukogu kui orjatööd. ka Elanike arv võis observatoorium. olla umbes Araablased 200000. õppisid palju ning Jumalatele toodi võtsid üle vanadelt inimohvreid. kreeklastelt. Aastatel 1519- Paljude kreeka õpetlaste tööd 1521 vallutasid tõlgitigi araabia asteekide riigi keelde. Kõige hispaanlased. kõrgemalt hinnati Vana-Kreeka filosoofi Aristotelest. Üks Araabia kuulus õpetlane Ibn Rud, kes oli pärit Hispaanist, pühendas oma elu Aristotelese teoste uurimisele. Teda nimetatakse Euroopa päraselt Averroeseks. Ka araablastel endil oli silmapaistvaid saavutusi mitmetes teadusharudes. Nad tegelesid veel
üksikute lahingute pidamine Tehnilised uuendused: - Gaasi kasutamine, - Kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid, - Tankide kasutamine (Somme'i lahing 1916), ei omanud erilist sõjalist kasutegurit, - Autode levik, - Lennunduse areng, algas masstootmine: luurelennukidpommitajad, - Allveesõda, eriti Saksamaa poolt, kes kuulutas välja piiramatu allveesõja; uputati kõiki laevu. Sõja tagajärjed: 1.Inimohvreid üle 30 miljoni sh. 10 miljonit langenut ja 30 miljonit haavatut. 2.I MS rahulepingutes peitusid uue MS alged, kuna rängad rahutingimused tekitasid sakslastes ja teistes kaotanud rahvastes kibestumust. 3.Muutus jõudude vahekord maailmas, sõda aitas kaasa USA majandusliku ja poliitilise võimsuse lõplikule väljakujunemisele. 4.Sõda muutis põhjalikult poliitilist kaarti kuna impeeriumid lagunesid ja tekkisid uued rahvusriigid. 5.Toimus maailma demokratiseerumine: 5.1
· Võtsid omaks KeskAmeerika kõrgkultuuri sealhulgas tempelpüramiidid, kiri ja kalendrisüsteem. Montezuma II (1470 1520) · Saavutas juhistaatuse 1502. aastal. · Viimane iseseisva asteekide riigi juht. · Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Kultuur · Kummardasid arvukalt jumalaid. · Usuti, et kui nad ei too päikeseja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. · Ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Tenochtitlan (1325 1521) · Pealinn asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel. · Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitasid asteegid kanaleid ja tammteid. · Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. · Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli)
pKr). Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal Huizilopochtli. Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites. 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri. Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr. Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu.
väikeriikide saatused. Mina näen selles pigem ka kui rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist- Eesti kuulus 1919. aastal loodud rahvasteliitu, kuid too ei suutnud effektiivselt tegutseda, et Balti riikide annektsiooni ära hoida. Eestlased olid sunnitud mobilisatsiooni nii saksa armeeformatsioonidesse kui ka Punaarmeesse, kandes suuri kaotusi. Küsimusele, kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla on tänapäevani suhteliselt raske vastata. Kui vaadelda inimohvreid, siis kindlasti oleks võinud nad olemata olla, kuid vaadeldes väikerahvaid, nagu eesti, siis olid maailmasõjad segaduste aeg, mil oli võimalik iseseisvus kätte võita kuid kahjuks ka see kaotada.
Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalate nimel olulistel puhkudel: templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel ja muidugi ka seoses surma või sõjaga. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange ohverdamiseks. Kuid ohverdati ka oma inimesi, sealhulgas oli vabatahtlikke, nii mehi kui ka naisi, täiskasvanuid ja lapsi
vihmaperiood: - oktoobrist jaanuarini on vett rohkem, sest lõunapoolkeralt suubuvate lisajõgede piirkonnas on siis suvine sademeteperiood - põhjapoolkeralt suubub Kongo jõkke vähem lisajõgesid, seepärast on vett veebruarist septembrini vähem Narva jõe keskmine vooluhulk on 379 m3/s seega ~100 x väiksem 3. Üleujutused Maailma paljudes piirkondades esineb üleujutusi, mis põhjustavad inimohvreid ja suurt majanduslikku kahju. Üleujutused kõige tavalisemad ja laialdasemad looduskatastroofid maailmas. Enamasti kutsuvad üleujutusi esile tugevad ja pikaajalised vihmasajud. Üleujutuse põhiliike on kaks: siseveekogude üleujutused, mida põhjustab jõgede kõrge veeseis või tammide purunemine; mere tekitatud üleujutused, mida põhjustavad tavaliselt maavärinad või tormituuled. Üleujutus võib tekkida kiiresti või aeglaselt. Enamasti areneb üleujutus pikema
mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8
Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teiste tolleaegsete humanistide mõte oli luua sõdadeta Euroopa, kus eurooplased saaksid nautida jõukust, mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud. Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut. Pärast Teise maailmasõja ametlikku lõppu on maailmas relvakonfliktides tapetud üle 76 miljoni inimese, praegugi kestab kuus sõda. Jälle kõlavad preventiivse sõja doktriini
07.1914. aastal Austria-Ungari Serbiale sõja. Sellepeale tormas Venemaa Serbiale appi ja kuna Saksamaal oli liiduleping Austri- Ungariga Kuulutas ta Venemaale sõja ja ka Prantsusmaale. Saksamaa alustas Prantsusmaa ründamist läbi Belgia, rikkudes sellega Belgia neutraalsust oli sunnitud ka Inglismaa Saksamaale sõja kuulutama. Veel osalesid sõjas Itaalia ja hiljem ka USA, Türgi ja Bulgaaria. Algas maailma üks verisemad sõdasid, kestis kuni 11.11.1918.aatani. Sõda tõi endaga kaasa palju inimohvreid ja vägivalda aga ka mitmeid positiivseid sündmusi. Kas sõjaga kaasnenud positiivsed sündmused pälvivad rohkem tähelepanu kui negatiivsed? Üheks suureks positiivseks sündmuseks oli kindlasti uute riikide tekke, tänu millele sai ka Eesti oma riikluse. Võõra võimu all olevad riigid kasutasid ära suurt sõja segadust ja suurriikide nagu Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa kokkuvarisemist ning nägid õiget aega iseseisvuda. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Eesti, Läti,
Litosfäär 1. Maa siseehitus Välimiseks kihiks on maakoor, mis on 5-80km paksune, millele järgneb vahevöö kuni 2900km sügavuseni. Vahevööle järgneb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Maa kivimline koor jaguneb kaheks: Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard,- sette-, ja moondekivimitest. Manndriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus 40-70km Kuni 5-15km Vanus Vanem, u 2-4mld aastat Noorem Tihedus Kergem Raskem ivimikihid Basaldikivimi-, Basaldikivimi-ja granaadikivim-,ja settekivimikiht settekivimikiht 2. Laamad · Ookeaaniliste laamade eemaldumine - magma liigub ma...
Kaupmehed käisid kaugetes maades ning tõid troopiliste lindude sulgi, kulda, vääriskive ja jaaguarinahku Religioon Asteekide religioon oli keeruline ja ühendas endas erinevaid jumalaid, tähtpäevi, juhendeid ja värve Põhiline on religioonis hirm looduse ning maailmalõpu ees Asteegid kummardasid arvukaid jumalaid sõja-, vihma-, päikese- ja tuulejumalaid ning tõid oma jumalate soosingu võitmiseks inimohvreid Sõjaväelaste üheks ülesandeks oli vangide võtmine, et preestrid saaksid nad altaril ohverdada Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge Ohvri verega kallati üle jumalate kujud Asteegid uskusid, et inimveri oli jumalate jaoks ainus sobiv toit Asteedid pidasid väga tähtsaks looduse tasakaalu ning arvasid, et iga väike kõrvalekalle võib
rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt. Vähemal määral esineb ka vulkaanilist tuhka. Basalt on ultraaluselise koostisega vahevöö osalise sulamise tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne, sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. Klassikalised pursketüübid 20. sajandi alul lõi itaalia geoloog Giuseppe Mercalli vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel. Süsteem on tänapäevalgi kasutusel, ehkki tema subjektiivsuse tõttu mitte nii laialt kui varem. · Hawaii-tüüpi purse efusiivne, purskeproduktiks peamiselt laava.
äärealasid võimalike maavärinate, vulkaanipursete ja tsunaamide ette ennustamiseks. Sellest üksi jääb aga väheks. Suurt rolli mängib siin reageerimisaeg- kui kiiresti teadlased tekkinud situatsiooni ohtlikuks tunnistavad ning kui ruttu levitatakse konkreetne teave ohupiirkonnas viibivale rahvale. Kui läheb hästi, jõutakse inimesi õigeaegselt hoiatada, kui aga halvasti, siis lähenevat ohtu enam peatada ei saa. Isegi siis, kui jõutakse õigel ajal ning inimohvreid ei ole, ulatuvad majanduslikud kahjud kõrgusteni ning tuhanded inimesed jäävad koduta. See on konkreetne näide inimese jõuetusest looduse vastu. Me püüdleme totaalse valitsemise poole kogu Maal. Inimvõimetel on aga piir ning võib minna mitmeid sajandeid, enne, kui inimene on võimeline valitsema loodusjõudude üle. Pole aga välistatud, et seda ei juhtu iial, kuna inimkond saeb päev- päevalt oksa, millel istub.
külmalaineid. · El Nino põhjustab orkaane, tugevaid vihmasadusid, kliimasegadusi (põud, üleujutus) · Orkaan Mitch 1998. a , nõudis tuhandeid ohvreid (üle 11 tuhande) ja tekitas tohutult purustusi, paiguti sadas alla kuue tunniga Eesti aastane kogus vihmavett, · Orkaan Andrew 1992. a , tuuletugevust polnud võimalik mõõta, sest seadmed langesid lihtsalt rivist välja, tekitas riigi majandusele rekordilise kahju (üle 30 miljardi dollari), inimohvreid oli kõigest 43 tänu õigeaegsele hoiatusele · Kuumalaine (juuni-september) 1980 44 miljardi dollariline kahju põllumajandusele ja tööstusele, umbes 10 000 hukkunut · Üleujutus Texases, Oklahomas, Louisianas, Mississippis mai 1995, kaasnesid tugevad vihmasajud, rahe, tornaadod 6 miljardit kahju, 32 surnut. 3 2 Rahvastik 2.1 Rahvaarv USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas
Ristiusk ja konstaninoopoli- Riigi lõhenemine- Lääne rooma langus- Rahvasterändamine- põhjused 1) aasia aladel olid toimunud rahva arvukuses kiire kasv ja rändkarja kasvatajad otsisid uusi karjamaid ning tungisid lääne poole. 2)Lääne pool asuvad põlluharijad olid sunnitud rändkarjakasvatajate peale tungi tulemusel omakorda liikuma lääne poole ja nii jõudsid germaani hõimud lääne rooma aladele. Gladiaatorite mängud- Said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. Toimusid amfiteatrites. Gladiaator oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, mõnikord elu ja surma peale. Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Foorum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit
sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingite uskumused Viikingid näiteks uskusid ühesilmsesse Odini kes oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.
1500. aastaks kuulus asteekidele mehhiko suurim impeerium. Asteekide kultuur on saanu palju mõjutada samas piirkonnas elanud rahvaste omast olmeegidest ja tolteegidest. Nagu teised hõimud, kummardasid ka nemad palju erinevaid jumalaid näiteks Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Usuti, et kui nad ei too sõja-ja päikesejumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Asteegid ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdati vallutatud linnadest võetud vange.Preestrid tapsid lahingutest saadud vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Nende linnad olid jaotatud neljaks tsooniks ,,campan", need omakorda igaüks 20 rajooniks ,,calpulli". Igal calpulli'l oli oma turuplats ,,tiyanquiztli".
Naaberriik ei aidanud nälgivale rahvale ja keeldus vedada nendele vili, mis võiks päästa paljud elusid. Juhtus teistmoodi: vili väljavedu toimus Eestist Rootsi ja Soome. Veel on kurb ka see, et mõned jõukamad inimesed, feodaalid ja mõisnikud, said näljahädal endale suurt raha teha. Ikalduse ajal vilja hind tõusis, ja inimesed, kes omasid tagavarasid, tegid kasumi vaeste murel. Parem oleks kõikidele ühineda ja proovida üheskoos selle raske aja üle elada, selleks, et väheneda inimohvreid, et ei peaks emadele oma lapsi süüa, et inimesed ei püüdnud söömiseks sama näljaseid hulkuvaid kasse ja koeri, ning selleks, et näljahädast ei tuleks uus ohtlik epideemia. Väga masendav oli näha surnute inimeste arvud, sest sain aru et, iga numbri taga on ühe inimese elu, kes tahtis õnnelikult elada, aga pidi ära surema, sest tal lihtsalt ei olnud toidu enda ja oma pere jaoks. Mul on kahju neid inimesi, kes peaksid sellisel raskel ja rangel ajal elama. Nende elu
suutetud suurt midagi muuta. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Kõiks esialgsed plaanid jäid teostamatta: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Need tõid kaasa vaid hulgaliselt inimohvreid . Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Ristisõjad tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased