Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks  maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis  ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang
Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas  See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK  on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumi sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust (mõiste). Mõiste: riik tuli kasutusele XVIII sajandil. Enne on olnud kasutusel : polis, respublica, civitas. Mõiste  ühelauseline konkreetne seletus
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud
paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia  majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3
riigid. Riikide vahel tekkisid tihedad Ei suheldud omavahel. Sidemed vaid emamaa ja sidemed, kujunes tööjaotus ja koloonia vahel. 1 kapitalivood Kiiresti arenesid pealinnad ja Rohkem arenenud olid need kes tegelesid loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa.
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, ma
millele üksnes ühine keskvalitsuse loomine oli vastu võetav kompromiss(Kanada).Loomise eesmärk võibolla ka soov koondada ja tugevdada väikeriikide võimu ja resursse(Austria ja Sveits) või hajutada poliitilist võimu(Saksamaa)c) Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu,näiteks EL. mis on maailma majandus- Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused,käsitluna nende omavahelistes seostes ja suhetes,nagu need ilmnevad maailmaturul,rahvusvahelistes arveldustes,riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses.mis on tootmisviis- Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis,mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad ühiskondlikud suhted
valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik  lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus  tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon  liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. 3) Maailmamajandus, kuidas seda mõõdetakse, mis seda mõjutab ning majanduse erinevad liigid: maailmamajandus  kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhtes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses; käsumajandus  majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, selle
RIIKIDE LIIGITUS Näitajad, mille alusel võib riike liigitada: 1) SKT või SKP  arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI  Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad
arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena :
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste  tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni
korilus - toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest. arengumaa - madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. Tavalised näitajad arengumaale on madal SKP, puudulik haridustase, piiratud tervishoid ning inimeste madal eluiga. arenenud riik - riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. elatusmajandus - majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise. traditsiooniline tootmisviis - tavade ja traditsioonidele üles ehitatud majandus. industriaalne tootmisviis - eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja ühiskonna sellist riiklikku korraldust, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist. postindustriaalne tootmisviis - tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb
· Industriaalse tootmisviisi levik sai alguse Euroopast, sest seal oli hea ühendus Vahemerega ning hea taime- ja loomakasvatuse tasakaal. · Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem Tõu- ja sordiaretus Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus
Tootmisviis  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond  ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970. aastatest; domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Tööjaotus- töö jagunemine erinevateks töö liikideks. Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm
ressursid Hõive Valdav osa Valdav osa Valdav osa töötajaist töötajaist töötajaist tööstuses teeninduses põllumajanduses Peamine Maakond, Riik (emamaa ja Kogu maailm tegevus- provints kolooniad) piirkond Osalemine Üksikud kaubad Palju erinevaid Globaalne maailma- kaupu,eri maailmamajandus majanduses piirkondade kaubavahetus 2.Mõisted: turumajandus, industrialiseerumine (millal algas, kus, millised olid esimesed tööstusharud), iseseisev industrialiseerumine, sõltuviindustrialiseerumine. turumajandus: majandussüsteem, kus tootjad ja tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel (arenenud riikides) põhijooned: hinna kujundab turg, konkurents, kaupade ja teenuste lai valik, omandi- ja ettevõttenormid
Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast , tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
struktuuriga riik, peamiselt maakera põhjapiirkondades. Elatusmajandus- rahatu majandus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu. Traditsiooniline tootmisviis- olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse enesepoolt, elatusmajanduslik ja maailmamajanduses ei osale. Industriaalne tootmisviis- suurte inimhulkade koostöö, eeldab kõrget haridus taset ning uusi tehnoloogiaid. Postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks. Postindustriaalset tootmisviisi iseloomustavad aatomienergia, kõrgtehnoloogia jms kasutuselevõtmine ning füüsilise töö üha laialdasem asendumine vaimse tööga.
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis  taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis  taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand)  naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia  vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted  väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline  elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne  tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega
kogukondade suhtlus puudus uuendused levisid väga aeglaselt oli madal haridustase puudus kirjaoskus levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt 5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele).
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks.  Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus  Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika)  Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega.  Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru.  Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil.
(Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaariik  lihtriii,millese ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi(Eesti,Läti) Föderatsioon-liitriiik,koosneb autonoomsetest osariikidest,kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. (USA,Venemaa,Saksamaa)Konföderatsioon- ehk riikide liit on ühendus kus mitu oma suveräänsuse säilitanud liimesriiki(EL).AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](varaagraarne ja hilisagraarseks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne,postindustriaalne) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi : agraar,industriaal- ja infoühiskond. Maailmamajandus  on kõikide maailma riikide rahvamajandused käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes nagu need
Muutused ühiskonnas. Korilus- inimühiskonnas vanim tootmisviis, mis seisneb söödavate viljade kogumises, loomade küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond  ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi
saj…….19saj……Kuhu rajati asunduskolooniaid? 16.-18.saj-Euroopa vajas kolooniatest eksootilisi põllumajandussaaduseid ja maad rahva paigutamiseks. 19.saj-vajati lisaks tooraineid, toiduaineid, uusi turge. Asenduskolooniad rajati Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, Austraaliasse, LAV, Siber ja Uus-Meremaale. 4. Millest sõltus arengu kiirus asunduskolooniates? Mille poolest ja miks erines Põhja-Ameerika areng Lõuna-Ameerika omast? Sõltus sellest, milline tootmisviis parasjagu oli ja milline oli põlisrahva elulaad. Põhja-Ameerikas kiire areng-emamaalt viidi varaindustriaalne tootmisviis, põlisrahva elulaad hävitati. Lõuna-Ameerika aeglane areng-emamaalt viidi hilisagraarne tootmisviis, põlisrahvas rakendati mõisates. 5. Mille poolest erinevad Põhja riigid Lõuna riikidest? Miks on taoline erinevus tekkinud? 1. Põhjas on hõive rohkem teeninduses, Lõunas põllumajanduses. 2
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafi
2) Industriaalühiskond / industriaalajastu 3) Infoühiskond / infoajastu Agraarajastu Vanim vorm on korilus: · Inimene on rändava eluviisiga · Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud · Pole raha, pole tööstust · Madala tööviljakusega käsitsitöö · Pered on nii tootjad kui ka tarbijad · On levinud praegu vähesel määral Okeaanias, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas / vähesed hõimud / Varagraarne tootmisviis 6000-10000 a tagasi · Põlluharimine (alepõllundus) ja loomade kodustamine, loomakasvatus, rändkarjandus, vahetuskaubandus · Eelduseks paikne eluviis · Praegu on levinud tundrates, mäestikualadel, kõrbetes · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult Hilisagraarne ühiskond · Alepõllunduselt minnakse üle põlispõllundusele · Kasvab põllumajanduse tootlikkus VT MAAILMAMAJANDUSEKUJUNEMINE.ppt Globaliseerumine Eeldused
4) MIS ON FÖDERATSIOON ? (TOO NÄIDE ) Liitriik , mis koosneb autonoomsetest osariikidest , kus osariigi võim on antud keskvõimu pädevusse . Näide : USA , Venemaa 5) MIS ON UNITAARRIIK ? ( TOO NÄIDE) Liitriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi , vabariike , osariike,liidumaid jt . Näide : Eesti , Jaapan , Prantsusmaa 6) ISELOOMUSTA LÜHIDALT AGRAARSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ? Traditsioonilised tootmisviisid : kalapüük , küttimine , korilus . Vara agraalne tootmisviis  põlluharimine , kodustati loomi , vahetuskaubandus põlluharijatele ja loomakasvatajatele , kasutusel tööriistad /käsitöölised . Esineb mäestiku aladel , kõrbetes ja tundrates . Hilis agraalne : Taime ja loomakasvatuse ühendamisel , põlispõllud , kaubandus , põllundus . 7) ISELOOMUSTA LÜHIDALT INDUSTREAALSE TOOTMISVIISIGA ÜHISKONDA ?
II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND  Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND  tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti
sfääri piires ühest sfäärist teise veeringe  vee ringkäik maakeral; väikeses veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid jätkusuutlik ja säästev areng - 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA 6. Ühiskonna areng ja globaliseerumine 35. 1.Traditsiooniline tootmisviis ehk agraarühiskond · levinud väikestes inimgruppides · toodetakse oma tarbeks ja tarbitakse eneste poolt · elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne  pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne  tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2
arengutasemelt kõige ebaühtlasem piirkond on Kagu-Euroopa. Kaasaegne energiamajandus. Looduslike energiaressursside liigid? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Looduslikud energiaressursid on: päikese energia, maa pöörlemise energia, gravitatsiooni energia. Iseloomusta kaartide abil Saksamaa transporti? 12. Pilet Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus. Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi-, nisutalud, maisitalud. Industriaarne tootmisviis – segatalud – talunik tootis iseenda jaoks. Istandused – on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Seal kasuatakse odavat. Postiindustriaarne tootmisviis – piimakarjatalud, rantšod, uusistandused, aiandid, loomavabrikud. Kergetööstus ja selle paiknemist mõjutavad tegurid? Kergetööstuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
