Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese prenataalne areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
prenataalne, looteperiood, kehaosad, õunapuu, tooming, arenguperiood, kolmes, perioodis, kõrvad, organid, varitsevadalles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandud: osa teadlasi loeb selleks 12 nädala ehk kolme kuu möödumist eostushetkest, sagedamini nimetatakse eostusvilja fetaalseks ehk looteliseks juba pärast kaheksa üsasisese elunädala möödumist. (Vikipeedia,
oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad). 3) Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks. (Uljas, J. et al, 2002) 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine.............................................................................................. 5.1 S�
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab
Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas
INMESE ALGNE ARENG IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE · Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust. · Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut. · Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta. · Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas. · Neljandal arengukuul algab luude kujunemine. · Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu. · Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda. · Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini. · Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks. · Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks.
millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks kinnitub viljastatud munarakk ehk sügoot emaka limaskesta külge. Embrüonaalperiood kestab kolmandast nädalast kuni 8.nädala lõpuni. Sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda, kehaosad (käed, jalad jms). Looteperiood on üheksandast nädalast kuni sünnini. Selleks ajaks on embrüol olemas kõik organid, kehaosad, ta meenutab inimest
välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Eelkõige füüsiline areng- keha välismõõtude ja elundite suurenemine. küpsemine.-osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaalselt. Seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Sünnieelne areng.- ehk prenataalne areng kestab viljastumise hetkest kuni lapse sünnini ja selles eristatakse 3 perioodi: eostumis, embrüonaal- ja looteperiood. Väga olulised on kaks esimest perioodi, sest siis moodustuvad kehaorganid. Viljastumine,- Spermatosoid tungib munarakku ehk toimub viljastumine. eostumisperiood,-kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastatud munarakk ehk sügoot jagunema
sisse ei pääse. Seemneja munaraku tuumade ühinemine, mille tulemusena moodustub diploidne rakk, lõpetab raseduse esimese staadiumi. Pilt 1 Munaraku viljastamine 4. Loote areng Viljastatud munaraku arengut võib vaadelda kahe parioodina: 1. embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani, sellel perioodil arenevad välja kõik elundid 4 2. looteperiood: 60. elupäevast sünnini, sellel perioodil loode kasvab intensiivselt Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6
4. NÄDAL Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid, millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas: · Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. NÄDAL Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks. Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks. Kui need kaks toru ühinevad, saab laps endale funktsioneeriva südame. Samuti arenevad mõned teised organid, sealhulgas
teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. Lootemuna edasine areng. Viljastatud munaraku e. lootemuna arengut võib vaadelda 2 staadiumina : Esimene staadium kestab munaraku viljastumisest 60. Elupäevani (ligikaudu 8 nädalat). Seda nimetatakse embrünoaalperioodiks ja selle perioodi inimalget embrüoks. Selles ajavahemikus moodustavad uue inimese organid Teine staadium kestab 60. elupäevast sündimiseni. See on fetaal- e. looteperiood ja embrüost on nüüd saanud loode. Selles ajavahemikus kasvavad kõik organid intensiivselt ning alustavad talitust. Loote elu algus. Emakaõõnes toimub rakkude jagunemine edasi. Sisemiste ja välimiste rakkude vahele tekib vedelikuga täidetud õõs. Rakkude kogumit ümbritsev tugev kest lahustub ning umbes 5.-6. päeval tekib kontakt toitekesta ja emaka limaskesta vahel
füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni. Hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad, kõrvad) 3. Looteperiood - 9ndast nädalat sünnini. 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on olemas kõik organid ja kehaosad, meenutab inimest ning hakatakse nimetama looteks. 4. Esimene eluaasta - väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng väga olulised. 5. Väikelapseiga - esimesed kaks eluaastat, esimeste elukuude jooksul on motoorne käitumine üsna piiratud, üritavad ümbrust käte ja jalgade kaasabiga uurida, silma ja käe koostöö(nt
moodustunud kaks sagarat. Ultraheliuuringul on loode nähtav. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. Loode on kuni 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Kuues rasedusnädal Loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140-150 korda minutis, s.o ligi kaks korda kiiremini kui täiskasvanu süda. Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. Seitsmes rasedusnädal Loode on ligi 7-9 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on
Embrüonaalperiood(3- 8. nädal). Kõige kiirema arengu periood, seega ka suur oht arenguhälveteks. Tihti pole naine sel ajal rasedusest veel teadlik. Kujunevad kõikide kehaosade ja organite alged (nt 1. kuu lõpul hakkab töötama süda, on moodustunud aju, neerude, maksa, seedetrakti algmed, 2. kuu lõpul hakkab funktsioneerima kesknärvisüsteem, loode reageerib puudutusele, 3. kuul liigutab). Looteperiood (9. nädal– sünd). Lootel on olemas kõik kehaosad ja organid, looteperioodil need kasvavad ja arenevad. Laps kuuleb 4 kuud enne sündi.16. nädalal on loode u 15-17 cm pikk 23. nädalal on loote une ja ärkveloleku tsükkel sarnane ema omaga (loode magab, kui ema magab) Perioodi lõpul (u 40 näd) on loode u 50 cm pikk ja kaalub u 3000- 4000 g.Alates 6. raseduskuust võib sündinud laps ellu jääda. Loote käitumine Loode on pidevas liikumises
Samuti hakkavad kuju võtma teised olulised elundid nagu neerud ja maks. Väikesed kopsud on praegu üksainus toru, kuid hakkavad võtma pauna kuju; nad peavad veel jõudsasti arenema, enne kui on valmis hingamiseks. (www.pampers.ee, raseduskalender) Kuuendal nädalal tekivad aju põhiosad: suuraju, keskaju ja väikeaju. Ilmunud on jäsemete alged ja järk-järgult kujunevad käsivarred, käed ja jalad. Seitsmendal nädalal alustavad arengut teised kehaosad: käelabadest ja jalalabadest arenevad ujulestadega sõrmed ja varbad. Kaduma hakkab ka saba. Arengus ei ole mitte ainult jäsemed, edusamme teeb ka kõht. Soolestiku arenemisel liigub kesksool nabanööri, kuna sellele ei ole kõhuõõnes piisavalt ruumi. Juba selles varases etapis hakkavad tööle sooled, mis eemaldavad jäägid organismist. Kuu aja pärast, kui lootel kõhus tekib rohkem ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba
......................................... 8 Ravimid ja rasedus........................................................................ 9 Spontaan abort............................................................................. 10 Kasutatud kirjandus............................................................ 12 Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas.
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks
Kui sul on poiss, hakkavad munandid tootma testosterooni Loode liigutab, võib juba käega puudutada pead, nägu, suud; ta avab ja sulgeb suud ning neelab. Pikkus pealaest ristluudeni on umbes 31-42 mm, kaal 5 grammi ringis. 11. nädal. Tekib naha tundlikkus peopesadel. Hakkab tööle haaramisrefleks. Areneb haistmine, loode tunneb emalt saadud toidu lõhna. Lõpeb loote südame-veresoonkonna süsteemi kujunemine. 11. ja 12. nädala vahel hakkavad funktsioneerima neerud. Kõrvad jõuavad järkjärgult kaelalt pea külgedele, pea on ikka veel ebaproportsionaalselt suur - pool kogu keha suurusest. Pikkus pealaest ristluudeni umbes 44-60 mm, kaal 8 grammi ringis. 12. nädal. Loote kasv on jätkuvalt hoogne -- viimase kolme nädalaga on ta mõõtmetelt kahekordistunud ning nüüd on ta pikkus 6-7 cm, kaal aga 9-13 g. Enamikul luudest tekivad luustumise keskused, juba võib eristada sõrmi varvastest, näha on küüned. Nahas tekivad juuste, näärmete ja küünte alged
Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad, 38.- 40.nädalal valmis sündima, (/leht/) 5. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamneditüüpi, mis püsivad läbi kogu lapsepõlve: Kerged beebid- kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest Rasked beebid – ärrituvad kergesti, ei kohane kuigi hästi ja on uutest olukordadest häiritud Aeglaselt reageerivad beebid – vajavad rohkem kui teised aefa kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. 6
kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku. Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi. Spermatosoididel eritatakse 4 arengufaasi: paljunemis-, kasvu-, küpsemis- ja transformatsioonifaas. Spermatogenees kestab meestel kõrge eani, erinevates arenguastemetes on seemnerakke umbes 200- 300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml.
Rasedus nädalate kaupa KOLMAS NÄDAL -hakkavad arenema veresooned ja magu -21. Elupäeval hakkab tööle süda NELJAS NÄDAL -tekivad luude ja lihaste alged -laps on nüüd 5-10mm pikk ja kaalub alla 1grammi, sarnanedes üsnagi looma lootega VIIES JA KUUES NÄDAL -embrüo hõljub vedelikuga täidetud kotis -tal on lihtsa ehitusega aju,selgroog ja kesknärvisüsteem -moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed -pea piirkonda on tekkinud neli lohku, millest hiljem arenevad silmad ja kõrvad -arenevad kõht ja rindkere. Süda on nähtav suure kühmuna rindkere eesseinal SEITSMES RASEDUSNÄDAL -pea on suur ja rinnale kõverdunud. Moodustub nägu, kuigi silmad asetsevad pea külgedel ja on kaetud. Silmapiirkonnas naha all on nähtav must pigment. -käed ja jalad on selgelt nähtavad, nende otstes on lõhed, millest arenevad sõrmed ja varbad -süda hakkab verd pumpama -embrüo närvisüsteem on peaaegu välja kujunenud -hakkavad arenema luurakud
Kodukeemia, ravimid -> potentsiaalselt ohtlikud /kantserogeensed ained/mürgid/piiritus/kiirgus Alkoholi mõjud samad mis täiskasvanule, kordades tugevam. Raseduse suhtes null-dolerants. Nikotiin mõjutab juba enne rasedust naise rakke - > deformeerib. ( empiiriliselt tõestatud) Kohv- loode saab sama kofeiini koguse, mis ema Liigne stress - mõjub läbi kortisooli süsteemi. Toitumine -> toidueelistused ka lapsel Kuni 12.rasedusnädalani on kõige suurem mõju organitele, sest siis kujunevad organid. Võimetele, mis inimene omab pannakse alus enne sündi- taju, tunnetusprotsessid, mälu, õppimine, seostamine. Kui kaks spermi tungivad munarakku siis munarakk hukkub. Loote areng Loode saavutab eluvõimelisuse, kohandub emakeväliste ekstrauteriilsete, elutingimustega. Viljastatud munarakk muutub sügoodiks, mis hakkab kohe arenema. Prenataalse arengu etapid Sügoot-(1-2 Rasedusnädal) germinaalstaadium viljastumisest 10 päevani
Referaat ,,Rasedus" Kool: Tallinna Laagna Gümnaasium Klass: 11b Nimi: Olga Minkowska Tallinn 2007 Sisukord 1.sissejuhatus...............................................................................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Sissejuhatus Rasedus on protsess, mille käigus
Viljastatud munarakus hakkavad tekkima erinevate ülesannetega rakurühmad ehk organite alged, lootel moodustuvad veresooned, magu, närvisüsteem ning süda. XX või XY kromosoomide järgi on võimalik aimu saada tulevase lapse soost. 4.-6. nädal Munarakk jaguneb kaheks: embrüoks ja platsentaks. Embrüol on märgatavad kihid. Kõige sisemises kihis on maks ja kopsud; keskmises kihis arenevad süda, suguorganid, luud, lihased; välimises kihis arenevad organid ja koed sealhulgas närvisüsteem, juuksed, silmad, nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos
1. See kuidas te välja näete ja käitute on pärilike tegurite ja elukeskkonna vahelise pideva vastasmõju tulemus. 2. Eostumisperiood 2 nädalat alates viljastumise hetkest, umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot jagunema; esimese nädalaga moodustub ühest rakust 100 rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külg. 3. Embrüonaalperiood - 3-8 nädala lõpuni, sel perioodil hakkavad kujunema kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad. 4. Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, Fenotüüp keskkonna mõju ja genotüüp kokku. 5. kõndimisrefleks, ehmatusrefl, otsimisrefl, haaramisrefl, ujumisrefl, pupillirefl. 6. Väikelapseiga esimesed 2 eluaastat - esimestel kuudel liikumine piiratud, 4ndal kuul ltõstab pead, rindkere ja keerutab ennast, 6. kuul areneb silma ja käe koostöö, 8
ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEENUTAB INIMEST (LOODE); 38.-40. NÄDALAKS ON TA UMBES 50CM PIKK JA 3KG RASKE NING VALMIS SÜNDIMISEKS. VASTSÜNDINU TEMPERAMENT, VASTSÜNDINUTE OSKUSED TEMPERAMENT: 1) ,,KERGED BEEBID" KOHANEVAD HÄSTI; HUVITUVAD UUDSETEST OLUKORDADEST, 2) ,,RASKED BEEBID" ÄRRITUVAD KERGESTI; EI KOHANE HÄSTI; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED:
inglise keelest tõlgitud materjali. Esimese kuni seitsmenda raseduskuu ülevaate koostas Karolin, kaheksandat raseduskuud kuni viienda elukuuni kirjeldas Helerin ning kuuendast elukuust kuni esimese eluaastani tegi kokkuvõtte Triin. 4 1. RASEDUSKUU Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt n
Rasedus on jagatud kolmeks trimestriks: · raseduse esimene trimester kestab 12 nädalat. · teist trimestrit (13.-26. nädalat) peetakse "comfort" trimestriks. · Kolmas trimester on 6. kuni 9. Kuuni. Esimeste üheksa nädala jooksul lootel on juba pea, süda, käed, jalad, vereringe, aju ja selgroog. Raseduse ajal toimuvad naise organismis muutused. Kaheksandal nädalal loode näeb välja nagu väike mees, vaatamata sellele, et käed, jalad ja teised kehaosad on arendamas. Naisel võib esineda rasedustoksikoos. Esimene ultraheliuuring tuleb teha 10. -14. nädalal. Ultraheliuuring näitab, kas lootel on geneetiline või muu anomaalia (DOWNi sündroom). Kui ema on vanem kui 25 aastat vana, tuleb tal analüüsi teha, mis aitab välja selgitada, kui suur on geneetilise anomaalia risk. Ultraheliuuring näitab, mitu loodet on. Kui suguvõsas on kunagi olnud kaksikud, siis üle põlvkonda on kaksikute sündimise tõenäosus on suur
,,Loote areng" Kristiine Salumäe 10.R Jüri Gümnaasium Jüri 2012 Järjekord Sissejuhatus..................................lk3 Implantatsioonieelne faas.................lk4 Implantatsioon Emakaväline rasedus Pärast munajuhast väljumist Rakkude pooldumine munajuhas Rakkude diferentseerumine................................lk5 Platsentavereringe Rasedus 5. nädalal..........................lk6 Rasedus 10. nädalal........................ lk7 Rasedus 15. nädalal........................ lk8 Rasedus 20. nädalal........................ lk9 Rasedus 25. nädalal........................ lk10 Rasedus 30
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Käroli Kajak Areng enne sündimist referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Areng nädalate kaupa ja muutused naises............................................................................................4 Kokkuvõte..........................................................................................................................................10 Kasutatud allikad................................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadiga eesmärk on anda ülevaade rasedusest ehk lapse arengust enne sündi. On palju uskumusi läbi ajaloo, mis on seotud lapseootusega. Rased
Ultraheliuuringul on loode nähtav. Loode on ligi 2,5 mm pikk ja pirnikujuline. Ümaramast otsast areneb pea ning teravamast selgroog. Praeguseks on arenenud algeline nabanöör ja platsenta. Nabanöör vahendab lootele toitaineid ja hapnikku. 6 raseduse nädal: loode 5 mm pikk. Keha hakkab õiget kuju võtma, kuigi pea on veel suur. On märgata, kuhu moodustuvad jäsemed. Peas ilmnevad lohud kohtadesse, kuhu hiljem arenevad silmad, suu ja kõrvad. Beebi süda lööb 140150 korda minutis.Hakkavad moodustuma lihased ning loode teeb mõne aja pärast oma esimesed liigutused. Moodustunud on lootekott, kus loode kasvab ja areneb kuni sünnituseni. 7 raseduse nädal: Loode on ligi 79 millimeetrit pikk. Välja hakkavad arenema käed, jalad ja nägu. Kõige paremini on näost eristatavad silmad (tumedamad täpid) ja kõrvad. Loote nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust.
Referaat Rasedus Seemnerakk kohtub munarakuga Eostumine toimub kolmes põhietapis: ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge kui see on toimunud, algab rasedus. Kuidas toimub ovulatsioon Ovulatsiooni ajal, mis toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas, puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ja munarakk pääseb välja. Purunenud folliikul moodustab kollakeha. Kollakeha eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta selle rolli üle võtab
annaabi.ee 
