Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karini, peredes, haridus, koolikohustus, tunnevad, taheta, inimolemuse, mõistatus, elude, täiendada, majas, käidi, veeda, pliidi, majapidamist, isad, palgatud, perel, jätku, esmatähtis, haritus, loevad, olemuselt, halbadeks, rowling, tahad, heites, ajavad, ajate, mõttesse, kogemustega, ajaga, öelnud, lähedased, ootavad, mängimine, hakkaksInimhing on alustanud oma järjekordset teekonda, et läbi raskuste ja katsumuste, samas ka läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tuleb läbi elu või elude täiendada, saavutades lõpuks oma eesmärk. Inimolemust teise nurga alt vaadates võib samastada seda inimese sisemise olekuga, mis väljendub tema emotsioonides ja käitumises. Siinkohal ei saa seda samuti lahterdada, sest inimesed on oma hingelt ja olekult väga erinevad. Võidakse küll öelda, et inimesed jagunevad headeks ning halbadeks, kuid selleks, et kedagi sildistada, tuleb teda põhjalikult tundma õppida. Inimese olemust ei saa paika panna mõne tema eksimuse järgi
Inimolemus, tõde ja vabadus Inimesed on siia ilma loodud justkui puhtale lehele ning igaüks meist alustab ise oma teekonda elus, arenedes selle jooksul. Elu on täis tõuse ja mõõne, me areneme läbi raskuste ja katsumuste. Väga palju on arutatud inimolemuse, tõe ja vabaduse teemal, kõigile neile mõistetele puudub kindel definitsiooni ning kõigil inimestel on nendest omamoodi arusaam. Inimolemuse mõistet on peaaegu et võimatu üheselt mõista, see on siiani üks suur mõistatus. Usun, et inimolemust saab kõrvutada inimese sisemise olekuga, mis väljendub meie käitumises ja emotsioonides. Inimesi on oma hingelt ning olemuselt väga erinevaid, et kellegi kohta midagi kindlat öelda, peame neid väga hästi tundma. Usun, et me ei saa kedagi
" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte luhtumine pole ainult Karini lõbujanu ja kapriissuse süü, vaid ka Indreku süü, kes oli ohjad liiga lõdvaks lasknud. Tegelikult vajabki Karin mehe tugevat järelvalvet ja võimu, mida ta ka ise tunnistab, kuid mida ta Indrekult piisavalt ei saa "Naist peab pidama nagu noort hobust- ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et
lahendusena. Poisile mõjus neiu surm raskelt, ta ei suutnud kogu öö magada ning tundis ennast halvasti. Indrek oli tüdrukusse väga kiindunud ja talle meeldis temaga vaielda. Aga nüüd tundis ta ennast Kristi surmas süüdi. Ma arvan, et Kristi poleks pidanud kõike nii tõsiselt võtma, kuid tema seotus revolutsiooniga muutis natuke ka tema iseloomu ja siis ta ei suutnud vastu võtta seda, et tema isa on nuhk. Neljanda osa kurvim koht oli minu arust Karini trammi alla jäämine. Ühtlasi aitas see ka Indrekul näha, et naine tegelikult ikkagi armastas teda, kuid nüüd oli juba liiga hilja. Nende kahe õnnetu lõpp oli juba algusest aru saada, sest ainuke asi, mida nad koos tegid, oli vaidlemine. Neil oleks olnud raske õnnelikuks saada, sest nende elluvaade oli väga erinev. Karinile meeldis, kui teda imetleti, talle komplimente tehti:''Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev
mingit kasu ei olnud. 4. sina- * Nende konflikte põhjustas lisaks ka erinev haridustase ning stiil perekondlik taust. ...millise ajalooga paigast pärined. * Kui austad lähedasi, teed tööd ja näed vaeva, tuleb ka armastus. * Näiteks on sul head sõbrad ja perekond, kuid materiaalselt oled vaene või vastupidi. 5. nn üles- kutsed 6. * A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" IV osas oli läbi terve teose täis muutu- Karini ja Indreku vahelisi pisikonflikte. matute * ...et neil oleks võimalik leida läbi kirjanduse iseennast. sõnade * Austan väga vanu inimesi just nende elutarkuse ja teadmiste tõttu. vale * Meie eeliseks on meri, mille kaudu on laevaliiklus heal tasemel tänu kasuta- asendile. mine * Eda-Ines Setti. Elu elatakse läbi oma lapse. * Tavaliselt kehahoiaku kohta arvatakse, et nemad on rahulikud ja hea iseloomuga.
Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa. V- Karin tuli tuppa ja hakkas kohe isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI-Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud
Nad vaidlesid seal veel omavahel ja vahetasid oma arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid paremaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal ajal nad kuulsidki Karinit uksetaga lastega rääkivad ja ta tuli tuppa. V Karin tuli tuppa ja hakkas kohe oma isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega
lahkumisel tekib temas tundmus, ,,nagu oleks ta hingeliselt kui ka kehaliselt käinud läbi solgitoru" (lk 53), kuid Karinis pole jõudu ega tahtmist välja rabeleda sellest mülkast, kuhu ta üha sügavamale ja sügavamale vajub. (H.Tobias) Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis
Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld,
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3
Niipea kui asutakse lihtsalt vilju nautima, muutuvad asjad näruseks. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"?James oli igatsenud kangelaslikku inimloomust ega märganud enda ümber suuri kangelaslikkuse välju. Ent tema see seisis tema ees töötavate klasside igapäevaelus. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest. Kangelasi tasub otsida kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest, jne. Äkitselt tundis James sümpaatiat täiesti tavaliste inimeste elude vastu. Ta pidas vooruseks töökust, sest mitte ükski teine voorus pole niivõrd ehtne. Kangelased ongi meie ümber-täiesti tavalised inimesed. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? James peab sisemisteks ideaalideks teiste inimeste eludes olevaid saladusi, milleni me põhimõtteliselt mitte kunagi tungida ei suuda, kuigi midagi inimeses võib meile tihti teadvustada nende olemasolu. Enda proovile panemine,
eeldavad, et see teeb nad õnnelikuks. Kui nad selle saavutanud on, avastavad nad, et see polegi suurt midagi ja püüdlevad uue eesmärgi poole. Samas ei jää neil aega nautida elu ja lõõgastuda, mis võib lõpuks vaimselt ja füüsiliselt väga kurnavaks kujuneda. Seega on väga erinevad õnne liike olemas ja siit tulenebki see, et sõna ,,õnn" on väga raske defineerida, sest igale inimesele on õnn väga erinev. Mõned tunnevad rõõmu suurtest asjadest, teised aga väiksematest. Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Mis siis teeb ühe inimese õnnelikuks? Tegemist ei ole just kõige lihtlabasema küsimusega, sest sellele on tegelikult väga raske õigesti vastata. See eeldab individuaalset lähenemist, kuid samas objektiivset
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
Inimesed ei taha, et teised neid petaks, samas kui ise petavad nad nii ennast kui teisi. Tihti petetakse teisi enda kasu eesmärgil, nt meelitustega, räägitakse seda, mida on vaja selleks, et saada enda jaoks positiivne tulemus. Tõde on raske taluda- kuigi me võime öelda, et tahame kuulda tõde, siis sisemuselt jääb meisse see osa,mis ei talu tõde ning mis ootab meelitusi ning tahab kuulda enda kohta head, mitte midagi sellist, mis tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Tuleb näha vaeva, et mõelda, see on kõlbluse põhialus. Inimene teab, et ta sureb, teab, mille poolest on universum temast üle. Inimene teab oma puudusi, oma nõrkusi, mis teda teistest eristab, on mõtlemine ja seda peame kohtlema väärikusega ning selle nimel vaeva nägema. 11
Tulles vastu ema palvele ja suutmata näha tema kannatusi, annab Indrek Marile surmava rohuannuse. Sellega suurendab ta oma süükoormat, ehkki teda ajendas halastus. IV köide - Inimese võitlus inimesega või iseendaga. Indreku abielu lugu, psühholoogiline romaan. Tegevus toimub 1920. aastate Eestis. Indreku naine Karin pärineb tõusikkodanlikust perest. Tema isa, kaupmees Vesiroos, on rikastunud sõja ajal spekuleerimisega. Indreku ja Karini abieludraama ongi kahe maailma kokkupõrge. Kuidas nad ka ei püüaks, ei suuda nad ikkagi teineteist mõista, vaid teevad üha rohkem haiget. Ikka teeme kõige enam haiget neile, keda me kõige rohkem armastame. Indrek on mõtisklev, kinnine, aus, tugeva õiglustundega natuur, kuid halb psühholoog: ta ei suuda naisele selgitada oma väärtushinnanguid, oma iroonia põhjust seltskonna suhtes. Karin on aga energiline ja tegevust otsiv naine, ta vajab teravaid elamusi ja armastust.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse temast maksku mis ma
Mari on aga haigusest täiesti kurnatud ja tervenemist ei usu enam keegi. Ema tungival palvel annab Indrek talle üledoosi valuvaigistit. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920- ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib tugevalt tollase kodanluse eluviisi ja mõttelaiskust), Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. See tähendab, et Karin püüab olla iseseisev, aga see ei rahulda teda eriti. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Probleem on aga
inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne erinevalt -Briti psühholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski need, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga:
Kedagi ei saa usaldada. 101/792 Kui ei oleks saladusi ja piire, siis oleksid kõik kõigi vastu sõjas. 102/535 Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad. Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid lõbusaid mänge või hoopistükki lahendada ära mingi mõistatus. Hasartmänge minnakse mängima sel juhul, kui ei osata iseenda olemisest rõõmu tunda. Kui me hakkame iseendale mõtlema, siis me oleme õnnetud. Meil peab koguaeg mingi tegevus olema. Vaesemad on tavaliselt õnnelikumad, kui rikkad. Rikastel on kõik olemas, tehakse kõik nende eest ära. Neil jääb mõelda vaid iseendale ja sellest piisab, et olla õnnetu. 140/522 Keegi on kaotanud oma pere, siis ta ei mõtle oma kaotusele, kui ta tegeleb millegiga, kasvõi palli löömisega
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
kõik, mis kunagi oli, on alati igal pool alles; see on omakorda loomulikult seotud romaani “Karu süda“ korduva kordumatuse juhtmõttega: Karu-romaan juhindub arusaamisest, et kõik “kordus, sarnanes eelmise päevaga – ja kõik oli kordumatu. Korduva kordumatus oli see, millepärast ta [Niika] elas ja Avarilma oma ainsaks kodumaaks pidas”14. Korduva kordumatuse motiiv jätkub ka romaanis “Kentaur“, kus kujutatakse põlvkonnast põlvkonda edasikulgevat-korduvat elude ahelat. Loeme üsna “Karu südame“ laadis: Taas oli kevad ja õitsesid kirsid... kõiges korduvas oli midagi kordumatut – see oli ehk valus, rebis lahti juba armistunud haavu ega lasknud teistel armistuda. Ent just kordumatuse pärast korduvas oli mõtet lasta sõriseda neil sõredatel eluliivadel – sätendavatel liivateradel kõrbe määratus liivakellas.15 Niisiis, ainutine sündmus kasvab Baturini loomingus välja kogu maailma loost, olgu selleks
maailma väärtus seisnebki kultuuride mitmekesisuses. Kahjuks on ajalugu näidanud, et pealesurutud õnn ei tee kedagi õnnelikuks: tuletagem meelde Iraaki, Iraani, Lähis-Ida, Afganistani... Meile, eestlastele, on see eriti selge, kuna 50 aasta jooksul vastavalt Moskvast tulnud käskudele ei jõudnud ikkagi õnn meie õuele. Pigem oldi nõus iseolemise eest kartulikoori sööma. Täna on Eesti Euroopa Liidu üks kiiremini arenevama majandusega riik. Selle aluseks on traditsiooniliselt hea haridus, mis ei lasknud eestlasel ka okupatsiooniajal muutuda homo sovjeticuseks. Kuidas mina, täna 18-aastane abiturient elluastuja, kujutan ette oma õnneotsinguid? Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku. Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning
järgi, mis on sinu haardeulatusest väljas. 20. Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. 21. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. 22. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. 23. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. 24. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. 25. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 26. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. 27. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 28. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. 29. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. 30
Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. R. W. Emerson Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Tundmatu Palju parem on unustada ja naeratada kui mäletada ja olla kurb. C. Rossetti Inimene, kes sind vihastab, võidab su. T. Morrison Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. J.W.Goethe Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Edukas naine ehitab vundamendi kividest, millega teda loobitakse. Tundmatu Kui ükski võimalik lahendus ei sobi, siis kõlbab ka võimatu lahendus. Tundmatu Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca Võib olla rahu ilma rõõmuta ja rõõmu ilma rahuta, kuid mõlemad koos moodustavad õnne. J. B
üle õnnelik. Samuti on ka suur tähtsus iga inimese jaoks armastusel, sest elu üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Sageli muudetakse see imeline osa tühjaks, ebameeldivaks ja see ei ole üldse mitte selline nagu armastus on tegelikult loodud ,lähtudes sellest, et armastus on loodud olema positiivne tunne ja suhted väärt eluaegsed olema. Kahtlemata teeb elu rikkaks ka perekonna ning sõprade olemasolu, kogemusterohkus ja ka hea haridus võib osutuda suureks rikkuseks elus. Ilma nendeta ei saavutaks elu kunagi oma tõelist väärtust. On inimesi, kes on väga palju vaeva näinud, et saada jõukamaks, jättes tagaplaanile oma perekonna, sõbrad, tuttavad. Nad töötavad põhilise osa oma ajast, selle asemel, et perega aega veeta. Nii on paljud karjääriinimesed üksikud. Neil ei jätku aega sõpradega suhtlemiseks ega puhkamiseks. Kurb on selline olukord perekondade puhul.
Raamatute nimekiri: 1. Fridebert Tuglas „Popi ja Huhuu“ Huhuu oli n-ö mõtlematu inimene. Popi- tegi kõike, mida Huhuu tahtis. Kuhu võib küll jõuda, kui rumal inimene juhib elu. Huhuu (ahv) tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Popi (koer) polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota, kui peremees kodust lahkus. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest, millega nad ise pole otseselt kokku puutunud. Popi oli arg ja ebakindel. 2. A.H.Tammsaare „Kõrboja
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
" Lev Tolstoi · ,,Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii arv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kas ema südant tunned Sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata! Ta Sinu rõõmust rõõmu näeb, Su õnnetusest osa saab." Lydia Koidula · ,,Ma arvan, et elu algas siis, kui ma ärkasin ja hakkasin oma ema nägu armastama." George Eliot (Mary Ann Evans) · ,,Teda ei asenda keegi. Mingil kombel tunnevad lapsed isegi ta riideid puudutades, et need erinevad kõigi teiste riietest." Katharine Butler Hathaway · ,,Minu ema käed on nagu sile ja pehme siid, kui ta mu põski hõõrub. Nad teevad armastusega igisuguseid asju nagu mu juuste kammimine, mu kõrvade puhastamine ja mu riiete eest hoolitsemine." Kim Wilkinson · ,,Mitte keegi ei saa kunagi võtta yema kohta." Michelle Buchanan, 10-aastane 10.peatükk Minu jaoks alati olemas
o Inimese loomuseks on keha ja hing. Kuna pole võimalik, et see osa meist, mis mõtleb, oleks midagi muud kui vaimne. Ja kui väidetaks, et me oleme lihtsalt kehalised, siis otsustuksime ju veelgi võimetumaks asju mõista, sest pole midagi arutumat oletusest, nagu mõistaks mateeria iseennast. Me ei mõista kuidas me saaksime iseennast mõista. Inimene on iseendale looduse kõige suurem mõistatus, sest ta ei suuda taibata, mis on keha ja mis on vaim Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? o Inimesed pelgavad tõde. Nad ei taha öelda teisele et tol on mõni halb omadus, selle asemel nad kiidavad teist rohkem kui too väärt on mõne teise omaduse eest. Kui teised näevad meie puudusi ja räägivad meile neist, siis see ei ole ülekohus
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA..............................................9
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid
annaabi.ee 
