Ramilda kiri Indrekule ,,Tõde ja Õigus, II osa" Näete, esimene kiri mõjus hästi, muidu ei kirjutaks ma uuesti. Tõepoolest, kõigist inimestest ilmas sobite just teie kõige paremini mulle sõbraks. Seda teile kirjutada on muidugi mõttetu. Minu küsimus on samuti mõttetu, aga ma küsin siiski. Ja vastus andke tingimata eesti keeles, sest olen tähele pannud, et inimene on emakeeles palju ausam ja otsekohesem kui ükskõik mis võõras. Sellepärast peavadki diplomaadid ikka võõraid keeli mõistma, muidu ei saa nad hästi valetada. Sest emakeeles on inimesega rääkinud kord need, kes temale elus on kõige vähem valetanud, nii et emakeel on kõige ausam. Pealegi on needsamad inimesed temale rääkinud on kõige südamlikumad sõnad, võib-olla nii südamlikud, et niisuguseid ei kuule inimene enam kogu eluaeg. Aga kus sa siis valetad keeles, milles oled kuulnud nii palju tõtt ja õrnust. Ehk kuigi valeta...
Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule. Temaga tegi tutvust ka Tigapuu, kes polnud õieti ei õpilane ega õpetaja, vaid midagi vahepealset
pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Mauruse kooli saavad kõik sisse, rahaga hästi, kuid ilma rahata ka, punase habemega mees oleks isegi sinna õppima tahtnud minna, kuid ei saanud, sest tal oli habe, mida maha ajada ei tahtnud, habe meeldis naistele, tema samas kiitis kooli, kool tegi poistest mehed, õpetas kuidas koolini jõuda
ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme edasise probleemi allikaks. Nad hakkavad koos linnas käima ja satuvad seetõttu härra Maurusega pahandustesse. Tigapuu veab kord Indreku Siberisse ning annab talle rubla eest kaheks nädalaks oma "onu kingitud padja" ja teki. Trikke teeb Tigapuu ka siis, kui härra Maurus annab neile raha, mida Indrek tahab võrdselt ära jagada, kuid Tigapuu arvab, et ta peaks saama rohkem. Peagi jättis ta Indreku kohvikusse üksinda ning läks ise ära
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes.
mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süvendamise arutamiseks. Kassiaru Nõmmann valiti koosolekujuhatajaks, kes oli rohkem huvitatud Muulu soo kuivendamisest, kui jõe süvendamisest
Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta. Karini isa jääb pankrotti, kui sõber Köögertal teda petab. Advokaadist seelikuküti Paralepa kaudu pääseb naine Köögertalide juurde peole, kus plaanib oma isa pankrotist välja aidata ja oma positsioon taastada, mille ta paratamatult isa pankroti tõttu kaotas. Varsti kuuleb Indrek oma
,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud.Viskab I koolist välja Jumala salgamise pärast. Üürikorteris elas koos emaga Lombakas Tiina, kes uskus jumalasse, et too aitab tal paraneda. Kui ta I kuulis, et jumalat pole olema, muutus ta kurvaks. I valetas lapsele, et jumal on olemas, sisendas talle seda. Teos lõppeb sellega, et I salgab tõe maha. ,,Tõde ja õigus" III osa.
kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? 2. Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist?
Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb appi ks neist samadest noormeestest ning nad lhevad jrvekaldale haava puhastama. 4. peatkk Linna judes lheb Indrek sma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja hrra Bstri vestlust. Vanahrra rgib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peatkk Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata. Indrekule hakkab see t aga meeldima ning iga palvega improviseerib ta jrjest rohkem. ige pea leiab ta he oma palvetest avaldatud Rahva sbras. Ta kutsuti toimetusse, et arutada tema Orava loo avalikustamist, kuid tsensor pidi selle vastu olema ning see toiming ji katki. 6. peatkk Perettar Kristi on maalt koju judnud. Ta rgib isa ja emaga Ameerikasse sidust, kuhu tal kunagi on plaanis minna, et vabaks saada. Mssudest eemale. Kristi tunnistab Indrekule, et kib salaja mssajate koosolekutel juba pool
aga saa saad olla iseenda jumal, kui sa seda vähegi ise tahad. Indrek oli maapoiss, kes läks Tartusse õppima, et omandada haridus. Tema valikuks oli Mauruse erakool, sinna võeti vastu kõik, kes vähegi õppida soovisid või need kellel oli raha õppingute eest tasumiseks. Mauruse koolis ei olnud piiriks seal juures ka rahvus ega vanus. Mauruse erakooli Jumalaks oli härra Maurus ise ehk ta nimetas ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust. Kuigi härra Maurus oli pidevalt ise üpris valelik ja salatsev. Maurus aga pidas seda õigeks tegutsemis viisiks ning oli kindle, et kõnnib õiget radapidi, sest ta ise on Jumal. Indreku kodus olidi teda kasvatatud teadmisega, et jumal on olemas ja temasse tuleb uskuda. Koolis olles hakkab, aga Indreku usk Jumalasse kaduma, tänu Mauruse hoiakutele ja käitumisele. Indrek mõistab lõpuks, et
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II
hindade alandamist. § 12. Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 2. Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O , kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu , mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 3000 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A , kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping , A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada , et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist?
2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine
Kuusik aga keeldus ja nüüd kahetses. Viljasoo- tema oli ajalehe rahva sõber kirjastaja. Oli neljakümnendates vanapoiss. Kellel olid kindlad tõekspidamised ja käitus ainult nende järgi. Oli ka kaalutlev ja heatahtlil. Nt võttis kahelapsega ema enda kulule. Oli naistega suhtlemises saamatu. Suhteliselt must v ei olnud puhas inimene. Oli terava keelega. Ütles välja mida arvas Boströi- oli vanamees kes ei olnud oma elatud eluga rahul. Oli liiga rutiinne ja tahtis muuta seda. Andis indrekule head nõu. Oli jäärapäine. Nt ütles et tema sööma ei tule ja ei tulnud ka, söö või nuge. Suri täiesti süütult. Indrek lohkude juurde elama. Ostaavliga saavad kokku kes kutsub ta koosolekule. Siit see koosolekutel käimine alguse saigi. Äraminekul soldatid ründavad ja indrek saab ka haavata. Söögikohas tutvub koeramamma ja boströiga. Edasi kohtub peretütre kristiga ja hakkavad koos koosplekutel käima. Neil tekib side
noor neiu. Ramilda armastas saksa keelt. Iseloomulikud jooned Uhke Peen Jutukas Kaastundlik Elas saksa pansionis. Isa maksis tütre üüri. Ramilda külastas isa. Söögitoas viibimine oli rangelt keelatud. Ramilda käis söögitoas Indrekuga juttu rääkimas. Tüdruk kurtis, et tal on igav elu. Ramilda pidas Indrekut oma sõbraks. Neiu tundis end üksildasena. Dr. Brummfeldt soovitas tüdrukule kliimavahetust. Ramilda sõitis Saksamaale sanatooriumisse. Ramilda saatis Indrekule kirju. Tüdruku tagasilöök paranemises. Miralda Maurus suri Saksamaal. Tänan kuulamast!
IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Oti ära saatmist, aga ei saadeta. Ott tabatakse öösel aknast Elli tuppa Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma ronimast, ta saadetakse minema. Ott käib sel öösel veel Juuli juures, jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. aga Juuli ei tahagi endale sellist näru. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule XXIII Ott saadetakse minema. Ott lastakse soosillal maha, pärast külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. pauku jookseb Elli talle järgi, aga Oskar püüab ta kinni ja toob VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. tagasi. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe XXIV Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi
Pearu suri enne Andrest, kuid leppida need kaks meest ei jõudnudki. Indrek tuli pärast naise surma linnast ära maale, isakoju. Ta taaselustab isa ammuse unistuse jõe puhastamise ning süvendamise. Asjad hakkavad liikuma ja lõpuks isa näebki veel enne surma tööde algust. Tiina oli tagasihoidlik, alandlik, lapsemeelne, sõbralik, aus, truu ja kinnine inimene. Ta oli Indreku teenija linnas ning ta tuleb Indrekule maale järgi. Ta otsustab maale jääda ha vaatab Indreku õe juurde tüdruku koha. Tiina meeldib alguses kõigile, kuid noorte hulgas tekitab tema tulek pingeid ja intriige. Ta ei tekita neid teadlikult, sest tema jäi maale Indreku pärast, kellesse ta oli armunud. Nähes, et vastuarmastust pole loota, otsustas ta tagasi linna minna kuid Indreku õde ei lase tal lahkuda. Tiina räägib oma tunnetest ja Indreku lubadusest ta naiseks võtta ning lõpuks lähevad Tiina ja Indrek koos linna.
Tema järgi mindi proovima puu ladva otsast alla laskma. Matu õpetas poistele kuidas usse sipelgapessa viia. “Matu oli poistele näidanud, mis võib ussiga teha: ta oli ussile näpitsa sappa pannud ja ta näpitsa otsas sipelgapessa viinud. Seda armastas Andres Matule järele teha.” Tülid Indrekuga Andres ei mõistnud ega kannatanud Indrekut, sest ta ajas Andresele ebameeldivat juttu ja nende arvamused ei kattunud kunagi. Kui andres sõnadega ei suutnud Indrekule midagi selgeks teha, siis võttis ta abiks jõu. Andres pidas end noorest vennast paremaks ja targemaks. -Indrek võttis ussi salaja sipelgapesast ära, mille Andres oli sinna pannud -Vaieldi kummal on kuuse otsas õigus, kas varestel või raudkullidel -Andres läks indrekut põllutööd tehes kiusama, mille tagajärjel viskas Indrek kiviga kogemata Mari. Andrese vägivallatsemine koera kallal Andres ei kartnud haiget teha. Ta peksis perekoera jõhkralt kui teada sai, et Pollo
Lugemiskontroll A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle meeldis seal vahelduseks käia. Tal oli koht, kuhu minna, koht, mis polnud Vargamäe. Ta sai nii Tiina kui ka Molliga hästi läbi ja ta kiindus neisse
· Kellele, millele vastandub Indreku elutunnetus? Miks? Kes kannavad endas kasumiiha? Tõesta näidetega teosest. Kirjelda Köögertali pidusid. Hinnang moraali seisukohalt. Hinnang Indrekule, Karinile. Paralepp - seelikukütt. Ava sisu. Tõesta näidetega teosest. Iseloomusta Karini kriitikameelt. Keda, miks ja kus peitis Indrek? Tõesta Karini isekus. Miks ja mil moel hakkab Karin äritsema? Kuidas läheb? Kes on Tiina? Kuidas suhtub ta Karinisse, kuidas Indrekusse? Kes kannavad naudinguiha teoses? Tõesta Näidetega teosest. Iseloomusta Köögertali mahhinatsioone, nende ohvreid ja ohvrite kaotusi. Kes on Itamid ja nende suhe Paasidega
(pildil minu parim sõbranna Kadi, ta on seda juba 11 aastat olnud ) Need Need pildid on siis lõpuks noorukieast: See on kõige värvikam periood mu elust ja sinna kuulub ka õnneks inimene keda ma armastan ja tänu kellele tunnen ennast armastatuna. Väga olulisel kohal on sõbrad ja just need suure S-tähega sõbrad. 2. a) vastutusvanemlus: Indrekul on tuduaeg ja vanemad teevad selgeks et on aeg magama minna. Vanemate sõna peab kuulama ning seepärast tehakse ka Indrekule selgeks et on aeg mänguasjad ära panna ja magama minna. Isa natuke tutistas väikest tüdrukut et to veidikenegi saaks aru et isal on tõsi taga ja jonnimine ei aita. Väike tutistamine pole veel füüsiline vägivald ja kui muu ei aita siis kuidagi moodi peab ju lapsele selgeks tegema, et ta peab kinda kätte panema, isegi siis kui ta ei taha. - Ema ei hakka iga kord järele andma, Joosep on nii suur poiss küll, et oskab ise pissile minna, juua ja süüa võtta
Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus. Indrek oligi nõus. Kord kõnnivad Kristi ja Indrek koosolekult enne selle lõppu koju ja märkavad turuplatsil rahvahulka ning mõistavad, et seal jätkatakse koosolekut. Järsku käib rahvamassist läbi ärev jutt,
Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde. Hiljem saatis Indrek Tiki ka välja ja mõtles räägitule
seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. 2.Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le müünud. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist
Mariliis töötab personalijuhtina umbes 3 aastat, kui ta tuli, siis kohe sai aru, et inimesed pühandevad enda heale teenindusele. Aga on aeg, kui Mariliis peab kolima ja enda asemel on vaja valida üks inimest kolmest – Nadezda, Indrek ja Siim. Mariliis valikuks osutus Indrek, kes oma ta oli kõige kõrgema staažiga ning ta oli palju vaeva näinud, et oma karjääriredelil tõusta. Niipea kui Mariliis oli oma ametikoha loovutanud Indrekule, siis tekkis probleem töötajate ja värskelt ametipostile saabunud Indrekuga. Inrek eelistas tema sõpruskonnas töötajaid rohkem ning määras neile kergema töö mis nõudis vähem füüsilist tööd. Paljud töötajad märkasid seda koheselt kui Indrek sai osakonna juhatajaks. Siis tekkis konflikt Indrek ja osade töötajate vahel, kuna kõigil peaks olema ühed töötingimused ning nende vahel peaks olema võrdsus. Probleemi määratlemine Kuidas taastada head suhted
(4) 7. Nimetage kolm teemat, mille üle teoses vaieldi, ning mis seisukohtadel nende suhtes oldi. 8. Indrek hakkas teoses kahel korral halvasti õppima mis põhjustel? 9. Miks Indrek koolist lahkuma pidi? 10. Teoses oli kaks haiget tüdrukut mis olid nende nimed ja mis haigused neil olid? 11. Milline ime juhtus teose lõpus? 1.Indrekule tundus Tartu kui suur ja võõras linn. Tartus tundis ta end üksinda ja maha jäetuna, sest ta polnud varem nii suures linnas olnud. Koolist olid ta imelikud muljed, sest motelli pidaja oli kooli kohta midagi halba rääkinud. Esmamulje koolist oli negatiivne. 2.Valge ja kividest tehtud, seest hämar ja pimeda võitu, sest aknaid oli vähe. Pööninguruum oli kitsas ja pidi põlvitama. 3.Kapil olid Goethe ja Schilleri kujud. 4
Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi. Ott ei teinud Tiinast enam välja, ja Oskar pidas viha ikka Otile, kui Tiina talle mõnikord naeratas. Tiina räägib Indrekule kuidas lood üleval tema pärast on. Tiina satub kokku jälle Eediga, kes ajab lolli juttu ja muudkui, et Tiina ilus tüdruk. Tiina kuuleb poisilt veel, et Ott käivat Oru peres salaja Juuli juures. 15) Imestakse, miks Tiina küll selle poisiga suhtleb. Tiina arvab, et Eedi on lihtsalt naljakas ja muud ei midagi. Elli jutuajamine Otiga, kus Ott ütleb, et Elli meeldib talle. Tiina räägib Ellile, et Ott käivat Orul Juuli juures. Elli vihastab Tiina peale
Indrek peab koolipetajaametit,tal on naine Karin ja kaks ttart,kelle eest hoolitseb ustav ja natuke salaprane teenija Tiina. Karin ei tule oma elu sisustamisega toime,mistttu neil on abielukriis.Karin hdaldab,et Indrek ei armasta teda enam.Indrek aga on tsist tusku ja ritab seda naiselegi sisestada. Karin kib kohvikutes ja olengutel,abielukriis sveneb.Karin ritab Indrekut rritada ,mis viib asja selleni et Indrek tulistab KArini pihta,kuid kik lasud lhevad mda,Indrekule mratakse tingimisi vanglakaristus.Karin sureb. Tde ja igus 5 Kohtuotsus ei rahuldanud Indrekut,ta tunneb end KArini surmas sdi.Indrek saabub tagasi Vargamele,kus on nii mndagii muutunud.Andres on talu ttre perele prandanudja sauna elama asunud,eemale asistest muredest.Pearu peab vanaduspevi rehnutipidamisega,kellele oma talu prandada.Surevad nii Andres kui Pearu.Kolmas plvkond vtab tegevuse le. Millele eri osad keskenduvad?(aeg,teema,autori phihuvi) 1 osa Phisisuks on vitlus maaga
Andresega ja nad ühise lapse said. Süütunne piinas Marit tema elu lõpuni. Kuna väike Andres oli üpriski kelmusi täis, siis kemples ta pidevalt Indrekuga, kes oli rahulik ning õpihimuline. Ühel päeval lõppes nende põllul toimunud riid halvasti. Indrek üritas Andrest kiviga visata, kuid viimane hüppas eest ära ning kivi tabas hoopis Marit, kes pikali kukus. Koht, kuhu kivi lendas, jäi Maril elu lõpuni valutama ning see oli Indrekule kui meeldetuletus tema süütundest. Oru Pearu, kes oli jõukas, ent kiuslik taluomanik, teadis süütundest väga vähe. Alates sellest hetkest kui Andres Vargamäele tuli, hakkas Pearu temaga tülitsema. Peale oma tegude tegemist ei tundnud ta kunagi süüd, välja arvatud Krõõda matustel, kui ta tundis häbi kord lõhutud aia ja kõrtsis Mari ja Andrese kohta laimujuttude levitamise pärast.
korruptsioon ja äraostetavus; kuidas rikkamaks saada; põhimõteteta ja moraalitu elu. Kas ja kuivõrd mõjutas ühiskond abielu purunemist korruptsioon. Indrek nägi, et kõrgseltskond on pealiskadne ning tahtis Karinit sealt ära tuua. Karin aga tahtis tähelepanu, Indrekult seda ei saanud. Abielu päästmine teineteisega oleksid pidanud nad rääkima; suhtlemine; Karin oleks pidanud loobuma oma seltskonnast. Tiina ei andnud mõista Indrekule, kes ta tegelikult on, sest ei tahtnud Indreku olukorda veelgi keerulisemaks teha. 4 V osa. Resignatsioon. 20.sajandi 20-ndate aastate lõpp. Indrek, Tiina, Andres, Pearu. Indrek pöördub tagasi Vargamäele. Tema isa on kolinud sauna ja talu omanik on õde Maret. Probleemid tekivad peretütar Elli, poeg Oskariga, Tiina, kes järgneb Indrekule, sulase Otiga ja naabertalu lastega
utreeritud versiooniks tavalistest inimestest. Sealjuures on utreeritud kõik – tegelaste riided, kõne, liikumine, tunded, isegi nimed. Mõlemad mehed on natuke jännis oma naistega. Flavio muudkui jookseb Isabella järgi, sealjuures jääb mulje, et Indrek ei jookse Mari järgi üldsegi mitte. Samas aga ei saanud Indrek tegelikult oma tahtmist. Kogu aeg jäi etendust vaadates mulje nagu Indrek oleks Mari suhtes võimupositsioonil, kuid tegelikult oli ju Mari võitja. Mari jättis Indrekule mulje nagu tema käes oleks võim. Raamatuid ei viidud ometigi prügimäele. Järjest rohkem inimesi tuli kohale, et „põlenud mäge“ otsida. Lõpuks hakkas Indrek ise ka raamatuid lugema. Lõpuks hakkas Indrek ka Marisse leebemalt ning armastusväärsemalt suhtuma. Flavio muudkui jooksis Isabellal järel. Niisiis on tegelikult ka Flaviol projekt – Isabella. Mehe kujutamise aspektist on etenduses üks väga huvitav stseen. See on lavastuse neljas pilt, kus
sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte. Härra Maurus teeb Indrekule selgeks, et selles koolis on ta võrreldav jumalaga ja miski ei pääse tema silme eest ja kuna Indrek on ainus aus mees nimetab Maurus ta messiaks. Sammuti ei ole onu Maurus heal arvamusel juutidest mida ta mitmel koomilisel viisil selgeks teeb. Kuna koolis käib ja töötab igasuguse taustaga inimesi on kogu Mauruse kool võrreldav kogu kristliku maailmaga. Loo edasi kulgedes hakkab Indrek üha enam kahtlema oma usku jumala vastu saades selle abil selgeks millal valetada. Lõpus kui Paas
Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse. Oma elu lõpul arvavad mõlemad, et õigus ei olnud neil vaid vastasel. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Naised lähevad tagasi sauna, kus Tiina Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Lõpusõnad: “ Ja ta (Indrek) pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf
vajas paikapanemist nagu väike laps). Nii seisabki Karin korralikult Paralepa juures, kuigi alguses pidas toda ainult naljanumbriks. Kuid kui tuleb välja et Paralepp Karini raha investeerinudki pole, vaid maksnud talle olematuid intresse oma taskust, ei taha Karin tast enam midagi kuulda, mehe tagantjärgi saadetud raha annetab tolle nime all bordellile. Mõningase arupidamise järel räägib Karin Indrekule kõik ausalt ära, mida viimane tegelikult ei taha. Järgmiseks enesehinnangutõstjaks valib Karin Köögertali naise (peenutseva, kunstivõhikust kunstitoetaja) lemmikpoisi, laulja Rönee, kelle tegelik nimi on hoopis Rein. Tegelikult ei huvita teda see kogenematu poisike, talle on lihtsalt vaja "köögertalimutile" veidi ülalt alla vaadata. Kuid kui Karin teda kasutab ainult enda hästi tundmiseks, on mehehakatis tõsiselt armunud
Iida- Karla naine Ott- Eespere/Mäe sulane Juuli, Helene, Olga- Oru tütred TEGEVUS: Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. Ta tuleb tagasi Vargamäele ja hakkab tööd rabama. Vargamäe on tema jaoks suuresti muutunud, aga peagi harjub sellega. Räägitakse, et paremad ajad Vargamäel on möödas ning nüüd ei viitsi enam talupojad tööle täielikult pühenduda, nüüd on masinad ja poekaubad. Ka uued peremehed pole enam nii hakkajad kui vanad. Tiina tuleb linnast Indrekule külla, see ei meeldi Indrekule, Tiina lahkub. Jõesüvendamine, uued hooned rajatakse Vargamäele. Andres: ,,Inimese õigus Jumala ees on tühine ja inimesed on Jumala tööriistad." Tiina tuleb tagasi ja saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus. Ott ja Oskar kaklevad Tiina pärast. Ott ja Juuli sehkendavad omavahel, Tiina avastab nende suhte, suhe saab kindlaks. Juuli on rase. Eedi tungib Tiinale kallale, aga koer päästab ta. Orule otsitakse pärijat
lootes aga otse vastupidist. Kõrsmik tõdeb tihti, et ,,Litsid mehed need Vargamäe omad." Kui Indrek sünnib kutsutakse tema ristsetele ka Pearu, kes rikub peo ära. Ta ajab peolt minema köstri ja isamaa armastaja rätsepa tolle viimaste viletsalt õmmeldud pükste pärast. Püksid võtab Pearu jalast ära ja käib paljalt ringi päeva lõpuni ja saab selle eest naistelt peksagi, see jääb aga väiksele Indrekule pikaks ajaks meelde. Vahepeal on talus sulane Jaagup, kes mängib lõõtspilli ja armastab Põlluotsa Roosit, kihelkonna kaunimat neiut. Poiss näljutab ennast, et kroonust pääseda ja satub saatuse tahtel lõpuks kolmekümneaastase vanatüdruku Miina, kellel ta lapse tegi, juurde sauna elama. Järgmiseks sulaseks on Matu(Mart), kes naaseb talusse ja seal veel enne äraminekut Pearuga arveid klaarib. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas ja tülitsevad alalõpmata
SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 70 00 EUROT. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2
enam võõraste meeste käte vahele. Indreku ükskõiksus ja hoolimatus sunnivad Karinit otsima hellust ja hoolt teistelt meestelt. See kõik viib välja traagilise lõpplahenduseni. Indrek tühjendab Karini suunas revolvri – mitte armukadedusest, vaid pimedast vihast oma naise inimliku madaluse üle. Lasud läksid põhiliselt mööda ja kohus karistab Indrekut tingimisi. Kohtusaalist väljudes jookseb Karin Indrekule järele, märkamata lähenevat rongi. Ta saab rongilt surmava löögi. Nüüd on Indreku kord öelda: „Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.“ See on neljanda jao lõpplause
kes üritasid oma eluga suurlinnas toime tulla ning loomulikult ei puudunud ka suuremad sekeldused. Indreku sattumine revolutsiooni mellu ning Rastignaci ponnistused maitsta õukonnaelu võlusid oli nende romaanide peasündmusteks. Mõlema puhul oli selgelt näha, et tegelikult otsiti seda mida me kõik loodame elus leida õnne. Siiski ei ole võimalik elus saavutada midagi ilma tagasilöökideta. Kristi enesetapp, Mari surm läbi piinade, pettumine revolutsioonis kõik see oli Indrekule õnne leidmises vaid üks käänulise tee nurgelisi kurve. Seega noorus on vaid üks väike osa õnne otsimise teekonnast. Ka järgmistel eluetappidel ei puudu õnneotsingud. Olgu keskeakriis, lihtsalt vanadus või noorukiea lõppemine ikka ja jälle avastad ennast samast olukorrast. Üritad leida paremat eluteed ning rõõmu oma ellu. Juba veidikene vanemas eas esinevad teistmoodi probleemid kui varasemas nooruses. Tekivad konfliktid töökohtades, avalduvad probleemid tülikate naabritega
teha ning ta oli rohkem kunsti- ja loomeinimene, kes oleks Vargamäel töötamise asemel suurima heameelega läinud maailma avastama. Oluliseks sündmuseks võib pidada seda, mil Indrek tahtis Andrest kiviga visata ent viskas mööda ning tabas oma ema Mari. Pärast eelnevalt nimetatud konflikti jäid teda pikalt vaevama süümepiinad, mis tähendas, et ta erines tublisti teistest tolle ajastu eestlastest, kes olid ääretult kadedad ning hoolisid ainult enda ja oma lähedaste heaolust. Kuna Indrekule meeldisid linnud ning talle meeldis neid vaadata, ent vihkas kasse, kes neid linde sõid, lõi välja Indreku varjatud pool ning kättemaksuks lasi ta koeral kassile lõpu peale teha, mis tundub õiglane, ent julm. 4.Iseloomusta Pearu häid ja halbu külgi. Milline peremees ta on? Pearu oli korraga nii hea kui ka halb tegelane, kes tundus mulle üldjuhul väga egoistlikuna, kuna ta soovis ainult endale head elu ning hakata kogu Vargamäe valduste omanikuks. Kuna talle ei
vastuollu läks? - Ühise kraavi kaevamine Pearu maale 4. Sama 5. Kui Andres ja Pearu kõrtsis rahadega ärplesid, jäi võitjaks Andres. Mil moel ta naabrimeest tüssas? - Andres lasi kõrtsis olevatelt inimestelt raha kokku laenata, et näha Pearu nördimust 6. ,,.................... mehed need Vargamäe mehed" naeris kõrtsmik ja sülitas läbi hammaste. - Litsid 7. Kord kartulipõllul juhtus Maril, Indrekul ja Andresel valus vahejuhtum, mis Indrekule kogu eluks hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski Jussi surma, et saada Andrese naiseks ning seega ka perenaiseks) 10
talu ostes oli arvestanud. Inimesed ülehindavad peale oma töövõimete ka armastust ja armastatut, mis võib neile väga kurvalt lõppeda. Nii ebaõnnestus Andrese kooselu Krõõdaga, kes suri liigsuure koormuse tõttu töös, mida Andres tal pidevalt teha lasi, ja Mariga, kellega läbisaamine takerdus pidevalt Jussi puudutavatesse mälestustesse. Armastusega seotud probleemid said saatuslikuks ka Andrese pojale Indrekule, kelle esimene armastatu abiellus vanemate sunnil teisega ja teine armastatu Ramilda ootamatult suri. Kuid siin ei olnud süüdi meeste suured ootused, vaid halbade asjaolude kokkulangevus. Ei saanud Indrek muuta Molli vanemate otsust ega Ramildat taaselustada. Võib küll tagantjärgi tark olla, kritiseerides Andrese otsuseid, mis Krõõta niiviisi tegutsema sundisid, kuid ega Andres süüdi olnud, et Vargamäe tunduvalt tugevamaks pähkliks osutus, kui ta arvanud oli.
soldatid olevat isa ja Antsu ära viinud, kuhu ega kauaks polnud kellelegi teada. Nad otsisid ka Indrekut, leidmata aga võtsid kaasa kõik kirjad, mis majast leidsid. Indrek läks ema juurde, kes oli parajasti suurtes valudes ning andis talle toodud rohtu. Paariks tunniks oli küll rahu, kuid siis algasid oigamised uuesti. Täna oli jõuluõhtu. Teise jõulupüha õhtul tuli isa koju. Ants lamas veel teki all. Hiljem tuli välja, et ta oli tapetud. Isa rääkis Indrekule, kuidas Ants surma sai. Teda olevat süüdistatud Vargamäe Vabariigi loomises, mis oli tegelikult lastel nalja pärast kirja pandud. Mõlemad, nii isa kui poeg said peksa selle eest, kuid poeg sai selle käigus surma. Kui Indrek oli abiellunud, ei osanud ta arvata, et tema naine Karin oleks võinud teda petta ja armastuse tagajärjel trammi alla jääda. Nad küll tülitsesid ja sõimlesid palju, kuid seda ei oleks ta osanud küll uskuda
Taas asus Matu Pearuga sõtta. Ta kiskus orgid maast välja ning loopis kraavi ümbrusesse laiali. Järgmisel korral viis ta orgid kohta, kus Vargamäe rahvas jõest läbi käib ning toppis maasse. Tagapere peremeeski lõhkus oma jala ära. Paraku ilmusid orgid peagi vanasse kohta tagasi. Seekord jäi Matu oma tööga vahele. Pearu mängis talle relvaga vingerpussi. Kättemaksusks ,,parandas" Matu teed nii, et Pearu sinna kinni jäi. XXXI Matu rääkis oma vingerpussidest ja tegemistest ka Indrekule ja noorele Andresele. Nemadki proovisid kaseladvast alla lasta. Indrek rääkis peale seda tempu, et tal käis külm tuul südame alt läbi. Sama tunne valdas poissi kui ta nägi Andrest midagi ohtlikku tegemas. Andres polnud ise kunagi sellist tunnet tundnud ning sai seetõttu Indreku peale pahaseks ning kakles temaga. Üldse kaklesid poisid väga tihti. Vaieldi isegi vareste ja kullide vastasseisu pärast. Ükskord läksid nad ema juurde kartulipõllule
Probleemid Andrese ning Pearu vahelised suhted. Kahe talu vahelised pinged, mis A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus I" lõpuks kohtuistungitega päädisid, põhjustasid asjatuid pingeid nii mõlemale perele kui ka ümberkaudsetele kõrvalisematele isikutele. Jussi ning Mari suhted. Pärast Krõõda surma pidi Mari hakkama Tegevuse koht ja aeg tegelema Mäe talu lastega. Juss, saatudes masendusse hirmust Marit kaotada, Vargamäe, 1870-1890 ...
ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused Tegevuse koht ja aeg selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud. Tartu, XX sajandi teine veerand Karini ja I...
Ka tuntud poetessi Lydia Koidula suhe Eduard Michelsoniga lõppes õnnetult. Nende vahelist suhet mõjutas ühe lapse surm, suur koduigatsus ja naise vähkihaigestumine. Kroonlinnas elamine oli Koidula jaoks väga raske ja vastuoluline. See viis ka nende suhte lõpule. Ema on tahes-tahtmata inimese elus üks tähtsamaid ja kallemaid inimesi. Ema armastus on piiritu, millele võib elu lõpuni tänulik olla. ,,Tõe ja õiguse" III osas ütles Liine Indrekule: ,,Mis on meil emaga võrreldes viga ? Mitte midagi. Ema häda on mulle terveks eluajaks õpetuseks, et peab õppima kannatama, kui tahab elada." Võibolla õpetasid ka Indrekut Mari piinad elus kannatama. Mees üritas rahulikutl suhtuda mitmetesse põhjendamatutesse riidudesse Kariniga ja solvangutesse, kuid kui noorik puudutas Indreku südames hellakohta, katkes mehe kannatus ja ta vihastas nign tulistas naist. Karin oli ainuke, kellele Indrek oma
kuid ühes kohas oli ühe alusega tehtud väga huvitav kujund, nii et sellele alusele kogunesid kõik selle stseeni vahetus läheduses surma saanud tegelased. Seal oli üks Aleksander Eelmaa mängitud tegelane, kelle põhiideeks oli, et inimesi tuleb hirmutada, hirmu kardetakse, ta on muidu liiga hea inimene ja keegi ei karda teda, vaid kõik austavad teda. Aga selleks, et oma ideesid ellu viia, on vaja, et teda kardetakse. Siis läks sinna alusele veel Kristi, kes rääkis Indrekule mõistuloo sellest, et hiljuti kirjutati ajalehes tüdrukust, kelle tema vanemad saatsid Ameerika laevale, aga tüdruk kukkus laevalt vette. See võis olla, ja ilmselt oligi Kristi ise, kes tahtis väga Ameerikasse sõita, aga päris kindel tüdruk selles ikkagi polnud, kas ta tahab kodumaalt ära minna. Ameerikasse sõit oli tema jaoks rohkem selline paaniline nutu pareerimine, kui kõik asjad kuhjusid ja tundusid väga halvad olevat, siis tuli meelde, et ta tahab ju Ameerikasse
annaabi.ee 
