headus, tõde, ligimesearmastus ja elu- on jätkuvalt hinnas. Ja samas leiti, et muutunud on see, millises järjekorras need väärtused paiknevad. 3)Põhikooli lõpuklasside küsitlus Eestis, Soomes ja Venemaal-Selgus, et Eesti noored torkavad silma sellega, et hindavad väga kõrgelt puhtust ja hügieeni. Andmete põhjal leiti ka, et kõigi kolme riigi noored peavad tähtsaks sõprust ja perekonda. 4. Teksti põhjal selgub, et MeWe-põlvkond rõhutab peale individualistlike väärtuste ka grupikuuluvust rõhutavaid väärtusi. Tähtsaks on saamas ka teiste inimeste huvid ja väärtused . Vähem otsitakse elu mõtet ning esile kerkib elu praktiline pool. Y-põlvkonna ja MeWe- põlvkonna vaheline erinevus võib avalduda selles, et MeWe põlvkond tähtsustab vähem rikkust ja kuulsust kui Y-põlvkond ning pööratakse rohkem tähelepanu ka teiste heaolule.
ühiskonnas elades ei mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale, elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja rahvas muutub materialistlikumaks. Eriti paistab see silma noorte hulgas, kes soovivad kuskile kuuluda, selle saavutamiseks peab moega kaasas käima, omama viimase peal tehnikat ning samuti pannakse suurt rõhku välimusele. Samuti mainib Katrin Saks oma artiklis ,,Väärtuste ja huvide vahel", et individualistlike väärtuste kõrvale on kerkinud grupikuuluvust rõhutavad väärtused ja praktiline elu pool on tulnud rohkem esile. Kõige tähtsamad põhimõtted, väärtushinnangud ja maailmavaade antakse kaasa loomulikult kodust. Lapsed võtavad tavaliselt üle vanemate ellu suhtumise, kes on selle omakorda saanud oma vanematelt, kuid siiski erinevad põlvkondade väärtused suuresti. Põhjuseks võib pidada vanemate inimeste elukogemust. Tänu sellele oskavad nad õigesti
· Emakeele õppimisega omandame emotsioonimõisted ja rahvale omase "sisemaailma" nägemise viisi Eestlaste tüüpiline iseloomuomadus · H. Orava uuring: 1. Inimese iseloom üldiselt 2. Sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomustus 3. Eestlase iseloomustus 4. Iseenda iseloomustus · Ligi 5500-st väljendist esikohal töökas · A. Saareste: "Loomu poolest on eestlased tõsised, pisut flegmaatilised, sagedasti ka koleerilised, teravalt individualistlike kalduvustega, iseseisvust armastavad, praktilise mõtteviisiga, töös ja ettevõtetes visad ja püsivad, sagedasti kangekaelsed ja jonnakad. Tööd armastab eestlane kirglikult..." · Laiskust ja ületöötamist ei sallita (nt Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi; liigne agarus on ogarus) Viha kui põhiline emotsioon · Viha - kõige prototüüpsem tunne eestlastel · Viha esineb kõige rohkem noorte ja meeste seas · Viha plussid ja miinused
eutanaasia legaliseerimisehääletust seadusandjatele. Eutanaasia lubatavuse või mittelubatavuse eetiline põhjendamine tugineb küllalt lihtsatele ja selgetele aluspõhimõtetele ning keskseks probleemiks on siin inimelu kuuluvus ning ka sellega manipuleerimise lubatavus. Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Eestis on eutanaasia teema suhteliselt vähe ühiskondlikku tähelepanu pälvinud.
Me ei tea, miks mõni inimene peab mõne haiguse käes enam kannatama kui teine, see võib olla nii Jumala tahtel ja inimesel ei ole õigust lühendada oma elupäevi. Inimene ei ole endale elu andnud ning tal ei ole õigust seda ka ise ega teiste vahendusel endalt võtta. Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Nii või teisiti on eutanaasiaprobleem võtnud meie elus sellise
Kultuurides, mis rõhutavad ellujäämisega seotud väärtusi, on suhteliselt madal subjektiivse heaolu tase. Inimeste tervis on halvem, teiste gruppide suhtes ollakse vähem tolerantsed, ei usaldata üksteist, valitseb sooline ebavõrdsus, rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tekib väärtuste muutumises uus nihe suund eneseväljenduse väärtustamisele. 1.4 Suhtumine aega Monokroonne ajakäsitus · Aeg on lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku.
vabadusi, muuhulgas omandivabadust, siis sotsialism mõtleb võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone,kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. 67. anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stiriner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama väärks Hobbes'I teesi loodusliku olukorra võimatusest. 68. libertarism (Nozick) pooldab individuaalsete õiguste, eriti vabaturu-õiguste maksimeerimist. Lähtekoht utilitaarne: võrdne kohtlemine nende arvates vaid nii võimalik. Riigi roll olgu minimaalne, administreeriv. Nozicki argument: kuna me omame ennast täielikult, siis omame ka seda, mida toodame
selle maailma mõista, siis 1980ndate generatsioon hakkas järjest enam hindama sotsiaalse positsiooniga seotud väärtusi nagu prestiiz ja karjäär. 3 Ilmselt oli selle põhjuseks tol hetkel kehtinud ja valdavalt kollektiivsele vaimule tugevat rõhku pannud ideoloogia nö ,,lõdvenemine". Pealesurumistaktika oli teinud oma töö- järelevalve lõdvenemisel tegi ühiskonna aktiivsem pool (s.o. peamiselt noored) esimesi samme individualistlike väärtuste poole. Staatusel põhinevas ühiskonnas sündinud ja kasvanud noorte inimestega puutun kokku pea iga päev. Loengu raames mõnd testi või kontrolltööd sooritades olen nii mõnigi kord tähele pannud lausa lausa uskumatut geniaalsust, mida ilmutatakse mahakirjutamisel. Tunnistan, et ka ise olen mitmeid kordi tundnud kiusatust sobival hetkel oma konspekti piiluda, kuid seni olen sellest tungist jagu saanud
Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. Kõikide teiste hulgast olid oma eluga kõige vähem rahul töötud ja need, kes ei
sotsiaalset harmooniat (kollektivistid). Individualistidele faktide mäletamine ei ole oluline, nende seas on populaarne väga kiire õppimine enne eksamit, mis lõpuks ei jäta teadmisi pikemas perspektiivis. Kollektivistid aga peavad faktide mälu tähtsaks sügavama mõtlemisviisi ja intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus. Mõnedes seltskondades peetakse seda intelligentsuse tunnuseks, kuid see kindlasti ei kehti Lääne- ja individualistlike seltskondade puhul, kus vaikuse taga tihti nähakse intelligentsuse puudust. Sternbergi uuringute järgi praegusel ajal on 3 intelligentsuse tüüpi: probleemide-lahendamisega seotud, verbaalne ja sotsiaalne intelligentsus. Mõõtes intelligentsust peab arvestama isiku vanust usutakse, et lapsed on intelligentsed, kui saavad edukalt hakkama probleemide lahendamisega, vanemaid inimesi aga hinnatakse sotsiaalse adaptatsiooniga seotud oskuste alusel.
kohustatud eutanaasia läbi viima vajalikul meditsiinilisel tasemel ja tähelepanuga. Vajalikku ühiskondlikku kontrolli teostavad vastavad komiteed, kellele esitatakse sooritatud eutanaasia juhtude materjalid ning kes hindavad toimunu vastavust kehtestatud regulatsioonidele. 3 Kokkuvõte Kokkuvõtteks tuleb märkida seda, et meditsiini võimaluste areng kaasajal ei lahenda suure tõenäosusega iseenesest elu lõpuga seotud eetikaprobleeme, vaid võib neid pigem koos ühiskonna individualistlike suundumistega veelgi süvendada. Eutanaasia lubatavust või lubamatust saab vaadelda inimese olemusliku konfliktina, kus ei klapi omavahel kokku inimese bioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne poolus ning väljapääsu olukorrast nähakse vaid eksistentsi lõpetamises ja selle tunnistamises, et elu iseenesest ei pruugigi alati olla kõrgeimaks väärtuseks. Nii või teisiti on eutanaasiaprobleem võtnud meie elus sellise
toimuv; astudes vastu ideoloogiselt mõjutatud kirjanduse üksluisele realismile, naeruvääristas ta kommunistlikku reziimi absurdsust ja inimvaenulikkust. Kundera mänglev ja samas tõsine proosa on sageli sürrealistliku varjundiga, oma poliitiliste ideede edasiandmiseks kasutab kirjanik muu hulgas erootilisi fantaasiaid. Esimene rahvusvahelise tuntuse saavutanud romaan ,,Nali" (1967) tõi Kunderale pahandusi võimudega ning varsti pandi tema teosed neid ilmnevate ,,individualistlike tendentside" pärast Tsehhoslovakkias keelu alla. 1975. aastal oli Kundera sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta asus elama Prantsusmaale. Milan Kundera imlselt tuntuim raamat on romaan ,,Olemise talumatu kergus" (1984). See räägib armastusest ja kodumaatusest, aga ka Vene okupatsioonist, Lääne naivismist, ühtumaise kultuuri allakäigust. Näiliselt juhuslikest kildudest on siin loodud väga täpne ajastupilt. Romaan ,,Teadmatus" (2000) käsitleb tunnetega seotud valusat teemat inimese
see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. . Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus. Natuke on küll oluline see, et ta oleks korralik, järjekindel ja püüdlik omadused, mis määravad ära meelekindluse. Nagu Tammsaare ajal, nii toob töö ka praegu inimestele armastust ja õnne. Kõikide teiste
elavad koos tavaliselt mitme põlvkonna esindajad. Legaal-ratsionaalne domineerimine põhineb seadustel, mis piiravad ametnike õigusi. Legitiimsus väärivus olla tunnustatud. Lesbi homoseksuaalne naine Levimus kirjeldab kõiki teadaolevaid haigusjuhte populatsioonis kindlal ajavahemikul, olenemata sellest, millal nad alguse said. Linlikkus tähendab eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid on asendunud individualistlike normide ja käitumisstiilidega. Linnastumine tähendab linnadesse ja eeslinnadesse koondunud elanikkonna tasakaalu tõusu rahvastikus tervikuna. Loomulik eksperiment sama populatsiooni uurimine enne ja pärast sündmuse loomulikku toimumist, millel oli eeldatavasti situatsiooni muutev iseloom. Loomulik iive sündide ja surmade arvu vahe. Maagia käitumine, mille abil soovitakse manipuleerida nähtamatute jõududega.
huve ja kõrvaldada tervisekindlustusest kasumotiiv. 30. mis on linn? Linlikkus? Linn - mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Sageli määratletakse linna vastavalt tema elanike arvu järgi. Mõistega "linlikkus" märgitakse eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega 31. millega tegeleb linnasotsioloogia? Linnasotsioloogia tegeleb sotsiaalse elu ja inimestevaheliste suhete uurimisega linnapiirkondades. Püütakse uurida linnapiirkondade struktuure, sealtoimuvaid protsesse ja muutuseid, aga ka linnastumisega seotud probleeme. 32. milline on linnakultuur? Kui palju ja mille poolest erineb linnakultuur maakultuurist? Linnakultuur on linnade ja metropolide kultuur. Üle terve maailma, nii minevikus kui tänapäeval, võib
võrdsusest radikaalsemalt. Kui eraomand põhjustab ebavõrdsust ja rõhumist, siis oli sotsialistide ettepanekuks sellest loobuda. Luua assotsiatsioone, kus tootmisvahendid oleksid ühised ja kõik töötaksid võrdselt. Algse sotsialismi meetoditeks olid veenmine ja eeskuju (mitte nt. revolutsioon). Anarhism on kõige utoopilisem võimuvastane projekt. Kõigi autorite ühisjooneks on vastalisus riigi institutsioonide suhtes. Kuidas ilma riigita elada, ses osas lahknevad individualistlike (Stirner) ja kollektivistlike (Kropotkin) anarhistide seisukohad, kuid igatahes peab anarhism kuulutama vääraks Hobbesi teesi loodusliku olukorra võimatusest.Ideoloogiakriitika: kapitalism viib totaalselt hallatava ühiskonnani. Klassivõitlus ei toimi, kuna inimesed tasalülitatakse popkultuuri ja meedia abil. Siit ka ideoloogiakriitika vajalikkus -- paljastada meie ühiskonna ideoloogilised "alusmüürid". Foucault: "Mulle näib, et tegelikuks poliitiliseks ülesandeks meie
Humanistliku suhtumisega inimesed on sotsiaalsete gruppide suhtes sallivad. Näiteks: humanistliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest, et iga inimene peab leidma võimaluse aidata neid, kes ise oma eluga toime ei tule. Inimene, kellel esineb puue, vajab rohkem mõistvat suhtumist kui raha. 2) protestantlik suhtumine puuetega inimestesse. Max Weber tähistas protestantliku eetikaga nähtust, mis väljendub individualistlike väärtuste, töökuse ja korraväärtuse omamises. Protestantlik eetika seondub konservatiivsuse ja etnotsentrismiga (Kaz & Hass, 1988). Näiteks: protestantliku suhtumise skaala koosneb järgnevatest väidetest, et enamik inimesi, kes ei tule ise enda eluga toime, peavad surema. Ema, kes on sünnitanud puuetega lapse, ei peaks ohverdama oma elu tema kasvatamisele, vaid peaks lapse ära andma jne. 3) etnotsentristlik suhtumine puuetega inimestesse peegeldab rigiidset tendentsi suhtuda
kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi, manipuleerides tarbijatega läbi meedia ja reklaami); 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus, mille järgi inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida sotsiaalset kuuluvust (selle funktsiooni täitmisel on olulised kaupadega seonduvad sümbolilised assotsiatsioonid); 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine, mis rõhutab individualistlike, enesele suunatud tegevuste osa. Kui esimene tarbimisühiskonna käsitlus näitab tarbijat kui manipuleeritavat persooni, kes tarbides rahuldab vaid talle ettekirjutatud ja mittetõelisi vajadusi, siis kaks viimast lähenemist rõhutavad pigem inimese vabadusi ja tahet omada midagi, kuuluda kuhugi ning saada sellest otsene heaolutunne. · Disniseerimine. (Bryman, 2004 Disneyisation). Disniseerimise aspektid:
7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite hulgast. Tulemuseks kujunes, et eluga rahulolu hinnangud olid oluliselt ja üksteisest sõltumatult seotud neurootilisus (üks viiest põhilisest isiksuseomadusest), vanus, sotsiaalne kapital
küsimuse kõrvale või jätavad tähelepanuta testpidises suunas liikumistele [Zajadlo 2001, lk 25]. 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses Inimõiguste universaalne põhjendamine põhineb peamiselt loomõigusel. Seepärast ei ole see vastuvõetav koolkondadele, mis eitavad ülipositiivsete normide olemasolu. Muudel on vastuvõetamatu ka arengumaadele, kuna nad näevad selles püüdu suruda neile peale võõrast Lääne filosoofiat koos selle liberaalsete individualistlike väärtustega. Loomuõiguslik põhjendus rajaneb väidetavalt indiviidi ning ühiskonna ja riigi huvide vastandumisel. Sellepärast on see mudel mõnedele mitte-euroopa kultuuridele olemuslikult võõras [Zajadlo 2001, lk 24]. 4 Loomuõiguse põhitunnused [Jõgi 1997, lk 44-45]: 1) Looduses kui harmoonilises tervikus või inimloomuses eksisteerib mingi ratsionaalne kord ehk sisemine korrastatus
B. Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus? C. Järglaste arv, mida keskmine populatsiooniliige ajaühikus toodab? D. Keskkonna stressi väljendav näitaja. Definitsioon ütleb meile, et C on õige; 140. Milline arusaam tuleneb Gause reeglist? A. On võimalik, et kooslused on liikidega küllastunud; B. Looduslik valik toimub alati suurema kohasuse suunas; C. Kooslused on pigem superorganismid kui individualistlike liikide kogumid; D. Isaseid ja emaseid isendeid sünnib enamasti võrdses koguses; E. Saak ei sõltu külvitihedusest; F. Tartu Ülikooli peahoone on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Gause reeglist tuleneb otseselt limiteeriva sarnasuse printsiip, sellest omakorda otseselt võimalus, et kooslused saavad olla liikidega küllastunud, A on õige; 141. Kas taimede maa-alune konkurents on pigem: A. Sümmeetriline? B. Asümmeetriline? C. Kaudne? D
staatuses; iseloomus, tarkuses, abitsioonikuses jne. ● Buss et al. (1990) 10 000 meeste ja naiste partneri eelistuste uuring. Naised valivad mehi resursside hankimise potentsiaaliga (nt. küpsus, ambitsioon, raha teenimise potentsiaal). Mehed valivad naisi kõrge paljunemise potentsiaaliga (nt. noor, ilus, terve) ● Füüsiline atraktiivsus on vähem oluline kollektivistlikes kultuurides võrreldes individualistlike kultuuridega. Kollektivistlikud kultuurid – oluline staatus grupis, perekonna staatus jne. The matching phenomenon Inimestel on tendents valida paariliseks see, kellel on sama tase mingi konkreetse tunnuse osas (nt. füüsiline atraktiivsus). Fenomen kehtib nii sõprussuhete, kohtingute kui ka abielude puhul. Kardame olla tõrjutud nende poolt, kes on füüsiliselt atraktiivsemad kui me ise? Tõrjume neid kes on meist vähem füüsiliselt atraktiivsemad? Õigluse teooria.
4. traditsioon vs muutus - maa on traditsiooniliste väärtuste kants ning linn koht, kus traditsioonid purunevad ja arenevad uued normid. Maal tehakse nii nagu on alati tehtud, linnas on rohkem kokkupuuteid välismaaga/võõraste ja teisiti elavate inimestega, kellelt õpitakse uut ja sellega viiakse ka oma elus läbi muutuseid. 21.2. Millele viitab sotsioloogias omadussõna «linlikkus»? Eluviis, mille puhul traditsioonilosed külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega. 21.3. Kuidas kontsentrilise tsooni mudel linna kirjeldab ja kuidas see erineb sektor- ning mitmetuumalise mudeli kirjeldusest? Linn koondub tuumas/keskuses oleva kommertslinnaosa ümber. Nr üks viitabki keskuseks olevale ärikeskkonnale, kuhu on koondunud finantsasutused ja büroo/kontorihooned. Edasi on muud asutused, siis elumajad neile, kes äripiirkonnas tööl käivad. Neljas tsoon on kallimad/paremate tingimustega elumajad
Loe lisaks: Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk.3.6-3,7, lk.139-164: mõjuvõim ja järgijate võimustamine; otsustamine ja vastutamine eestvedamisprotsessis. 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad Arusaamine juhtimisest/eestvedamisest on rahvuskultuuriti erinev. Seejuures mitte ainult ei erine juhtide käitumine vaid ka alluvatepoolsed ootused juhtide käitumise osas ehk see milliseid isikuomadusi ja käitumist peetakse sobivaks heale juhile. Individualistlike ja kollektivistlike ühiskondade organisatsioonide juhtimine ja eestvedamine erineb teineteisest oluliselt. Tabel 4 annab lühikese võrdluse organisatsioonide olemuse ja tegevuse fookuste erinevusest Jaapanis ja USA-s. Table 5. Klassikaliste äriettevõtete prioriteedid olulisuse järjekorras (Türk 2001:55). Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine
- Primimise mõju enne on mingi info tehtud rohkem kättesaadavaks Kaaluva kõrvalseisja mudel (vt slaid) Piliavin'i tasu-kulu maatriks (vt slaid) Aitamise kulu mitte aitamise kulu Kõrvalolijate olemasolu võib vahel tõsta tõenäosust, et minnakse appi. Asukoht ja kultuur - Linnapiirkondades on vähem prosotsiaalset käitumist. Linnas ei märgata, abistajaid on rohkem, väikelinnades on kokkukuuluvustunne suurem. - Kollektivistlike ja individualistlike kultuuride erinevused. Aitaja kesksed mõjutajad - Isiksus sisemine kontrollkese, suurem sotsiaalne vastutus ja empaatia - Kompetentsus piisab ka subjektiivsest kompetentsuse hinnangust - Meeleolu positiivsed emotsioonid suurendavad tõenäosust et inimene läheb aitama; emotsiooni-primimise mudel ja emotsioon- kui- informatsioon mudel (emotsioon kui sisend). Erand: Kui inimene tunneb süüd, siis läheb ta aitama. See on ebamugav emotsioon ja soovime seda leevendada.
Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus. Autor väidab, aga et see vaade on veelgi radikaalsem kui Euroopa ühendriikide mudel, sest erinevalt tollest mudelist, kus üritatakse lihtsalt muuta riikide piire, üritatakse siin ümberdefineerida nii riikide ja rahvuste omavahelisi piire kui ka rahvustesiseseid piire. Autor toob võrdluse, et praeguses olukorras on riik Euroopa Liidu sees võrdne inimesega rahvusriigi sees, kes üritab oma individualistlike huvide eest seista. Kogukondlik Euroopa ei ürita rahvusriike kaotada vaid taltsutada nende enesehuve läbi uue korra. Euroopa kogukonna mudel mis kätkes endas rahu, heaolu ja rahvusülesust andsid inimestele tagasi ideaalid, millesse paljud olid peale Teise maailmasõja õuduste nägemist usu kaotanud. Euroopa kogukond ei lükanud tagasi ei liberalismi ega sotsiaaldemokraatlike vaateid. Euroopa idealistlik struktuur koos oma maitsetusega viis
Noored ise tahavad olla produktid, leiutada endale järjest uusi kasutusi ja konnotatsioone. Ehk siis noored ei ole tarbekaupade mõju või hõllanduse kütkes vaid need tarbekaubad vormivad (paratamatult) isiklikke ja kollektiivseid identiteete (Lipsitz 1994) Noortekultuuride väärtus Mis on noortekultuuride väärtus tarbimiskultuuri arengu seisukohast? Kas noored hakkavad vanemaks saades kultuuri mõjutama või hoiavad lihtsalt vanadest väärtustest kinni? Ühelt poolt noorte edu individualistlike valikute tegemisel sellistel aladel nagu reklaam, teenused - uus keskklass. Ekspressiivne individualism. Uuringuid on väga vähe. David Cannon (1994) jätkab Douglas Couplandi Generatsioon X mõistet. Gen X-i noored on globaliseerunud noored, kuid nad ei ole seotud enam mingi ideoloogia abil vaid nad teavad väga palju samadest tarbeesemetest: Nike, Bennetton, Haagen Dazs, Windows, Mac jne. Noored kes kukuvad koolist väja, kuna ei
aastal juba üle miljoni, praegu 7,2 miljonit. · Linnastumise statistilised määratlused: Linnastumise mõõtühikuks on rahvaarv: paljudes maades on olemas, täpne, aitab määratleda sotsiaalse elu aspekte ning olukorda Linnastumine · Mõistega "linnastumine" kirjeldatakse teatud asukohas asuva elanikkonna suurust, tihedust ja mitmekesisust. · Mõistega "linlikkus" märgitakse eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega Linn · Seostatakse nii vabaduse, progressi, põnevuse ja muutusega kui kunstliku, üksildase, stressi ja ebameeldivaga. · Miks tullakse linna elama? Industriaalühiskondades: Keerulisem tööalane struktuur Paremad töövõimalused Paremad majanduslikud võimalused Rohkem kultuuri ... Linnastumine ehk urbaniseerumine... ...tähendab suure osa elanikkonna koondumist linnadesse või eeslinnadesse.
annaabi.ee 
