Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artikkel "Väärtuste ja huvide vahel" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Artikkel „Väärtuste ja huvide vahel“
1.Tugineb Eurobaromeetri korraldatud väärtuste uuringule.
1)“Vaid veidi üle poole(54%) arvab , et me oleme üksteisele väärtustelt lähedased, aga kolmandik ei jaga seda seisukohta.“ Kui juba inimesi on vähe, kes arvavad , et me oleme väärtustelt lähedased siis ongi raske rääkida ühiste väärtuste liidust .
2)“Kasvav sisseränne, mis toob juurde erineva tausta ja kultuuriga inimesi, kes tahavad küll osa saada euroopalikust heaolust, aga pole mitte alati nõus jagama samu põhimõtteid.“
2.Euroopa liidule omased väärtused seavad kõige tähtsamaks inimõigused, aga ka rahu, mis on tihedalt kannul.Demokraatia on arvatud kolmandale kohale, millest vaid 34% seavad selle tähtsaks ja viimasele kohale on asetatud seaduslikkus 22%-ga. Personaalsetest olulisemaiks väärtuseks on arvatud rahu, aga ka inimõiguseid peetakse tähtsaks. Sarnasus on see, et demokraatiat tähtsustatakse mõlema puhul vähe, jäävad 20-30% piiresse.Erinevuseks võib veel tuua personaalsete väärtuste ja Euroopa Liidu väärtuste puhul selle, et personaalselt üsna oluliseks väärtusteks peetakse ka austust elu vastu.
Eesti puhul on neid inimesi, kes peavad tähtsaks demokraatiat, keskmisest vähem ligi 10%.Mis peaks meid tõsiselt järele mõtlema panema.
3.
1)Sotsiaaluuringute firma EMOR -nende andmete põhjal selgus, et Y-põlvkonna noortele on oluline päritolu kui ka juured, kuid see ei ole seotud teistest hoolimisega.Selgus, et tegemist on väga enesekeskse ja pragmaatilise põlvkonnaga.Olulised on nii kuulsus kui ka rikkus, tähtis on välimus ja mood.
2) Lastekaitse Liidu organiseeritud väärtusteteemaline konverents -Selgus, et põhiväärtused-headus, tõde, ligimesearmastus ja elu- on jätkuvalt hinnas. Ja samas leiti, et muutunud on see, millises järjekorras need väärtused paiknevad.
3)Põhikooli lõpuklasside küsitlus Eestis, Soomes ja Venemaal-Selgus, et Eesti noored torkavad silma sellega, et hindavad väga kõrgelt puhtust ja hügieeni. Andmete põhjal leiti ka, et kõigi kolme riigi noored peavad tähtsaks sõprust ja perekonda.
4.
Teksti põhjal selgub , et MeWe -põlvkond rõhutab peale individualistlike väärtuste ka grupikuuluvust rõhutavaid väärtusi. Tähtsaks on saamas ka teiste inimeste huvid ja väärtused . Vähem otsitakse elu mõtet ning esile kerkib elu praktiline pool. Y-põlvkonna ja MeWe-põlvkonna vaheline erinevus võib avalduda selles, et MeWe põlvkond tähtsustab vähem rikkust ja kuulsust kui Y-põlvkond ning pööratakse rohkem tähelepanu ka teiste heaolule.
Artikkel-Väärtuste ja huvide vahel #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Paiba Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õpilaste väärtushinnangud
24
odt

Õpilaste väärtushinnangud

1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit. Neid saab seostada õpilaste vastustega teemadel nagu: milleks on raha vaja, miks on sõbrad olulised ning üldiselt väärtushinnangutega. Järgmine artikkel sisaldas kahte põhilist küsimust, millele üritati leida vastus. Üheks selliseks küsimuseks oli: 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks? Eestis viidi läbi uurimus 2002. aasta sügisel, mille järgi saaks hinnata ,,kuivõrd on Eestis elavad inimesed oma eluga rahul ja millised on olulisemad tegurid, mis nende eluga rahulolu mõjutavad."2 Antud uurimust rahastasid Eesti Teadusfond ja Tartu ülikooli psühholoogia osakond

Uurimistöö
VÄÄRTUSKASVATUS
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes,

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst
40
docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

• Noorsoouuringud 1980.-l mõjutasid tugevasti plaanimajanduse piirangute süvenemine ja erainitsiatiivi suurendamise katsed. Noored olid jätkuvalt suurimad riiklikust sotsiaalpoliitikast kasusaajad ning neilt oodati panust majanduse arendamisse. •Kuhjuvaid probleeme ning noorte rahulolematust tõlgendati lahknevusena nende suurenevate ootuste ja piiratud töö võimaluste vahel. Empiirilised andmed erinevatest kogemustest ja ootustest võimaldasid kirjeldada noori eri gruppidena: tudengid, töölised, maanoored. •Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980

Pedagoogika
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

küsitavaks kooli ja õppimise vahelise seose, sest õpilased saavad suurema osa oma oskustest ja teadmistest ilma õpetaja abita. Kui koolis tema sõnul üldse midagi õpitakse, siis on õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

............................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................................15 5.1Miks on erakondi vaja?................................................................................. 16 5.2Parteide kohanemine ühiskonna arenguga...................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7

Ühiskond
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

Devotions upon Emergent Occasions, 1624 Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades. Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. 2. Moraalirelativism

Eetika
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega vähendada veelgi enam puhvri efektiivsust, mis omakorda lihtsustab stressoritepoolset süsteemi ülekoormamist. Nii tekib positiivne tagasiside

Ühiskond
Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs
42
docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsioloogia rõhutab kollektiivse elu terviklust nagu (sotsiaal)antropoloogia. Erinevused nende vahel on ähmased. Sotsioloogia ja psühholoogia erinevus on selles, et teine lähtub inimkäitumise põhjustest, esimene situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Esimene on tegurite poolest pigem väline, teine seesmine. 1.3. Millele viitab ja mida tähendab sõnapaar «sotsioloogiline kujutlus»? Sotsioloogiline kujutlus põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogid uurivad, kuidas isiklikud probleemid muutuvad ühiskondlikeks. Sotsioloogiline

Ühiskonna uurimine ja analüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun