Realismi eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult on. Ilma liialdusteta ja ilustusteta. St eelkõige vastuseisu romantismile. Realismi äärmuslik suund oli naturalism, mis kirjeldab elu pahupoolt : viletsust, pahelisi instinkte, kuna need pidid paremini tõde esindama. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac), Inglismaal(Dickens, Thackery, õed Bronted) ja Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Gogol). Realistliku kirjanduse suurkujud olid eelkõige suured individualistid. Nad kujundasid oma individuaalse stiili. Domineerivaks zanriks oli realistlik romaan.
Karismaatiliste organisatsioonide eesotsas on inimesed, kes on nö jumala kingitused. Ta on erinev tavalistest meestest, varustatud üleloomuliku, üleinimlike või vähemalt eriti erandlike võimete ja omadustega. Järgijatel ja õpilastel on absoluutne usaldus liidrile. Karismaatiline autoriteet tõrjub varasemat ja on revolutsioonilise jõu mõjuga. Tänapäevases maailmas, paljud kasvavad elavad firmad on juhitud karismaatiliste inimeste poolt nagu Steve Jobs individualistid kel on tugev ühendus jumala ja puhta visiooniga, individualistid kes on parimate juhtimisomadustega ja kes loovad kontakti inimestega, omavad vajalikke oskuseid , et tulla efektiivselt toime kasvava organisatsiooniga. Kui sellised liidrid nagu Jobs lahkuvad või lähevad erru, võib olla ekstreemselt raske leida inimest, kes täidaks samahästi liidrirolli juhtimissüsteemis. Kui Steve Jobs lahkus elavate seast, võttis ta kaasa endaga karismaatilise juhtimisstiili, mis
Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei
mõjutavad psüühikat palju tugevamini. Lk 212 · Ideed tulevad siis, kui sa neid pingsalt otsid. Lk 215 · Luule on armastuskiri maailmale. Lk 257 · Intellekt ilma tunneteta on iseloomulik paadnud kurjategijatele, tunded ilma mõistuseta iseloomustavad kahjutut lollikest. Lk 268 · Ainult töö annab elule mõtte, kõik muu on vaid petlik vervendus. Lk 295 · Geeniusel ja kurjategijal peabki palju ühist olema, sest mõlemad on äärmiselt suured individualistid. Lk 301 · Kujutlus on samasugune tõe lähendus kui matemaatline tõestus. Tõde saavutada ei ole alati võimalik ratsionaalselt. Lk 302 · Sõda on kui Minotaurus, kes õgib ära noored ja jätab ellu vaid küünilised raugad. Lk 399 · Ei, tähed tähtede seas annavad tõepoolest vähe valgust, soojust veel vähem. Lk 403 · Majanduslik surutus ja tööpuudus viivad ühiskonna vaimsele uuestisünnile. Lk 403
varasema loomingu taasavaldamisele ning peletanud endast eeamle huvilisi ja biograafe. · J.D.Salinger tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi. · Ta elu on salapärane ja loomingust pole pärast 1965. aastast midagi teada. Looming: · Võõrandumine ühiskonnast-Salinger kirjutab noortest inimestest, kes ei suuda sobvituda ühiskonda,kuna see näib neile võlts ja kale,neist on saamas võõrandunud individualistid,kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. · Salingeri tegelased üritavad välja astuda nn rottide võidujooksust ja protestivad kasuahnuse ning edukuseideaali vastu. · Küünilisuse ja võõrandumisega võitlevad inimesed ihalevad ning idealiseerivad laste mõtteilma. · Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahnusest.
taustal, et imelikku vaikust ei oleks. Mina olen suur muusika austaja, ma kuulan igapäev muusikat ja veel erinevaid zanre. Mu lemmik on rokk, sest rokis on midagi sellist, mis teeb selle lihtsalt nii heaks. Dubstep ja muu lihtsalt tümakas mulle ei meeldi, sest neil pole sõnumit. Mu lemmikbänd on Nickelback. Muusika ajalugu tean ma vähe, kõige rohkem on mul teadmisi viimase 30 aasta muusikast. 1000 aastat enne meie aega, tulid Lääne-Euroopasse keldid, kes olid suured individualistid. Nad olid erakordselt musikaalsed ning nad olid ühiskonna kõige austatumad liikmed. Keldi muusikuid nimetati Bardideks. Muusika nad improviseerisid ise ning kirja seda ei pandud. Samuti oskasid nad ennast väga meisterlikult mingi pilliga saata. Nende muusikal oli müstiline jõud, mis andis lahingutes ka neile rohkem jõudu. Sellepärast tapeti lahingutes vaenlaste poolt kõige esimesena muusikud. 21
monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Tema arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust. Presbüterlased puratanismi kogudus, kes arvasid, et kogudus peaks määrama oma etteotsa auväärsetest koguduste liikmetest vanemad - presbüterid, kes omakorda valiksid koguduse vaimulikud.
Inimene, kellele langevarjuhüpe ei meeldi ning kes ei oska langevarjuga hüpata, ta ei lähe lendama langevarjuga ma usun. Miks mitte kuulata koduteel laule, mis sulle meeldivad ja kasutada aega targasti, nii ka mina teen. Enamasti kuulan pop ja räpp stiilis laule, kuid vahest juhtub ka midagi ebatavalist ja kuulan mõnda muud stiili. Keltide jaoks oli muusika antiikajal väga tähtsal kohal. Nad tulid Euroopasse umbes 1000 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, suured individualistid ja ülimalt musikaalsed. Keldi muusikuid nimetati barditeks. Bardid olid keldi ühiskonna kõige tähtsamad liikmed. Nende muusika andis inimestele tohutu suure jõu ning see ühendas individualistlikke kelte. Sõdades võitsid keldid lahinguid tänu bardide esitatud muusikale. Keldid ei pannud oma laule kirja, neil puudus noodikiri ja nad improviseerisid iga kord, mistõttu laul sai alati uue variandi. Laulud kandusid edasi pärimuslikkuse teel. Keldi lauludel
sajandi alguse Eesti külas. Tuna. 2002. 4. http://www.folklore.ee/pubte/rahvaarstid/2.html 3 Hügieenioludest ja argikultuurist Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 http://pluss.sakala.ajaleht.ee/1141802/etnoloog-eestlased-pole-alati-individualistid-olnud 4
Sotimaal kujunesid Edinburgh ja Glasgow kohalike ülikoolide toel Soti valgustuskeskusteks ning omandasid ülemaailmse tunnustuse. Mõtlejad nagu David Hume, majandusteadlane Adam Smith, luuletaja Robert Burns ja leiutaja James Watt moodustasid toona soti intellektuaalse eliidi ja panustasid väga palju maailma ning valgustuse arengusse. Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju inglise filosoofid. Taustaks oli Prantsusmaal
ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida. Pigem tundub teadusele kasulikum olevat Kuhni relativistlik seisukoht, mis rõhutab indiviidi tähtsust teaduslike teadmiste avastamisel. Teadlaste seas käib ka sage vaidlemine objektivismi ja individualismi üle. Individualistid väidavad, et teadust mõistetakse sõltuvalt erilistest veendumustest, mis on iga indiviidi puhul erinevad ja iseloomulikud. Need veendumused püsivad isiku ajus ning neid ei ole eriti lihtne muuta. Objektivismi seisukohalt vaadatakse aga teadust pigem indiviidi mõistusevälisena seda ei mõjuta inimeste veendumused. Objektidel on alati olemas teatud omadused, olenemata sellest, kas inimene on nende olemasolust teadlik või mitte.
Tõstes inimeste motivatsiooni ja soovi uusi ülesandeid peale võtta selle asemel, et keskenduda IQ tulemustele, võib saavutada paremaid tulemusi. Roberts at al. (2008) järgi hariduslik sekkumine võib tõsta IQ-d u. 8 ühiku võrra - mis hiljem võib osutuda oluliseks selles, kuidas me edaspidi kasutame omandatud oskusi õppimisel ja tervise ning rõõmutunde saamiseks. Kultuurilised erinevused vaadetes intelligentsusele. Ühed seltskonnad lahendavad probleeme isiklikul tasemel (individualistid), teistes aga muretsetakse rohkem probleemidest, mis toovad sotsiaalset harmooniat (kollektivistid). Individualistidele faktide mäletamine ei ole oluline, nende seas on populaarne väga kiire õppimine enne eksamit, mis lõpuks ei jäta teadmisi pikemas perspektiivis. Kollektivistid aga peavad faktide mälu tähtsaks sügavama mõtlemisviisi ja intelligentsuse vaatenurgast. Teine näide erinevusest on vaikus. Mõnedes seltskondades peetakse
Nad on rahutud ja tapavad oma nooltega! - nii hoiatati eurooplasest seiklejat, kes suundus lobisid avastama veerand sajandit tagasi. Vaatamata sellele, et tänapäeval niisugune hoiatus enam ei kehti, on ammustest aegadest omaette hoidvad, külalislahkuseta ja sõjakad, koguni vennatappudega kuulsust kogunud lobid säilitanud oma mässajaliku meele tänaseni. Nad ei lase endale liiga teha, ja peavad jahti - nagu ennevanasti - vibu ja nooltega. Loomult individualistid, ei tunne nad tsentraliseeritud poliitilist struktuuri ja elavad endiselt suveräänsete peredena. Lobi küla kujutab endast kindlustatud elamute laialipillatud kogumit, kus pered elavad üksteisest üsna kaugel. Lobid ohverdavad esivanematele ja selle tänini elava riituse tarbeks valmistavad nad kujukesi ja amulette, mis on tähelepanuväärselt napid ja silmatorkavalt suure sisemise jõuga. Igal lobi perel on oma kultusese, mille tarvis ehitatakse pere elamisse eraldi ruum
Püüti kaitsta talupoega ja kaotada pärisorjus. VALGUSTIS INGLISMAAL Valgustusajastu sünnikoht on Inglismaa, kuna see oli tolle aja demokraatlikuim maa, kus kehtis sõna- ja trükivabadus. Kui varasemal ajal lähtuti Aristotelesest, siis nüüd asuti ise katsetama. Lisaks Inglismaale ka Holland maa, kus on alati hinnatud vabadust. Thomas Hobbes (1588-1679) kõik inimesed on võrdsed. Valitseda on neid vaja vaid seetõttu, et nad on individualistid. Õige kuningavõim on absolutism. Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest oli sunnitud Inglise revolutsiooni ja parlamendi võimu ajal olema paguluses. John Locke (1632-1704) täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. Pooldas nn loomuõigust riigi tekkides loobusid inimesed osadest oma vabadustest ja õigustest riigi kasuks. Sellest tuleneb, et riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest
Töö tähendab edu, aeg on raha. (Hofstede et al 2004) Ameerika äritegelased on saavutanud maine, mille kohaselt nad on kõige karmimad ja järeleandmatumad kogu maailmas. Kuid tegelikult on nendega mitmes mõttes lihtne asju ajada. Ja seda sellepärast, et nende ärifilosoofia pole üldsegi keeruline. Nende eesmärk on teenida nii palju raha kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik. Selle nimel teevad nad kõvasti tööd, kasutavad sihile jõudmiseks kiirust ning võimu. Nad on individualistid- tahavad tegutseda üksi, ilma juhtkonna kooskõlastuseta. Huumorit kasutatakse igal võimalikul juhul, isegi kui nende partner ei saa sellest aru või leiab, et see on kohatu (Hofstede et al 2004). Ameeriklased löövad tihti ka oma kaardid kohe alguses lauale ja nende edasine tegutsemisliin rajaneb põhimõttel “pakkumine pakkumise vastu” ning nad satuvad sageli raskustesse, kui teine pool oma soove ei paljasta
siis nüüd muutusid põhilisteks vaatlus ja eksperiment. Ürgühiskonnale pöörati suurt tähelepanu ühiskonna ja riigivalitsemise probleemide käsitluses. Sellest lähtudes arendati riigi ja võimu tekkimise teooriat. Aluseks võeti arusaam, et looduslikust ehk loomulikust olekust pärinevad inimese loomulikud õigused. Inglise filosoof Thomas Hobbes ütles: ,,Oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda." Kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Hobbes arvas, et kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas
liigiks, kes elab Maa keskkonnas ning on sellest sõltuv. Keskendutakse parema tuleviku loomisele. (Ibid.) Futuristlik vaade keskendub väga pikale perspektiivile. Ka selle seisukoha austajad on arvamusel, et inimkond sõltub loodusest ja on vaid üheks siin elavaks liigiks, kes võib tulevikus kas edasi elada või välja surra. Minevikku käsitletakse eeskujuna tuleviku muutuste tegemisel. (Ibid.) 3 Individualistid on seisukohal, et jätkusuutlik areng on seotud vaid inimeste ja nende heaoluga. Keskkonda võetakse vaid kui ressurssi, mille abil tagatakse elukvaliteet. Tunnustatakse fakti, et mõned inimesed on edukamad kui teised ning kõigil on õigus keskkonda kasutada parema elujärje saavutamiseks. (Byrch et al 2009, 2) Esimesed neli vaadet sarnanevad selle poolest, et kõik aktsepteerivad fakti, et inimesed on vaid üks liik, kes Maa looduses eksisteerib. Saadakse aru, et inimkond sõltub
4 Backpacker Plus – kogenud reisijad,enamasti hästi makstud ametis,võivad olla võtnud reisimiseks vaba aasta. 5 Backpacker – maksimaalselt kaua piiratud eelarve raames,tihti võtnud vaba aasta peale kooli ja enne ülikooli või tööle asumist,naudivad matkamist ja vaateid 6 Massiturist – vähese reisimise kogemusega,eelistavad suurtes gruppides reisimist,võivad olla jõukad,naudivad loodusvaateid ja loomi. 7 Avastajad – seikluslembelised üksikud individualistid,võivad olla jõukad aga eelistavad palju mitte kulutada. 23. Millised on enamlevinud loodusturismi turunduskanalid? 24. Nimeta taluvusvõime tasandeid ja selgita nende olemust Ökoloogiline ehk looduslik taluvusvõime hõlmab kõiki loodus- ja tehiskeskkonna ning infrastruktuuri muutumatuid ja paindlikke seisukohti. Turistide üleliigne arv võib kahjustada ka floorat ja faunat. Märkimisväärsem kahju tekitatakse murule, samblale,
- Fatalism–inimene tunneb end väliste jõudude kontrolli all olevat, ent ei tunneta end sotsiaalselt kaasatuna ja ei näe ennast ühiskondlike protsesside (sh oma elu) mõjutajana. - Keskkonnakonfliktid sünnivad maailmavaateliste erinevuste pinnal (Douglas & Wildavsky,1982) - Võrdsust ja kollektivismi pooldavad egalitaristidpiiraksid indiviidide ja ettevõtete tegevust, et vältida keskkonnale kahju tekitamist - Individualistid ja hierarhistidei talu ühiskondlikku sekkumist, mis piirab ettevõtluse ja valitsuseliidi tegevust keskkonnaressursside kasutamisel. - Fatalistlik orientatsioon kahandab keskkonnaprobleemide oluliseks pidamist (Hadlerja Wohlkönig, 2012) 8. Inglehart materialistlikud / postmaterialistlikud väärtused ja nende kujunemine. - Materialistlikud väärtusorientatsioonid puudutavad füüsilist ja majanduslikku
evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis D., et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Darwini evolutsiooniteooria sai kiiresti laialt tuntuks. Kirik tunnetas, et darvinism õõnestab tema seisukohti ja asus seda raevukalt ründama. Juhtivad valgustustegelased Inglismaal Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga loomult on nas individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni, kuni ei tegeletud põllumajandusega ega tehtud töö, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas
(1914) ei paku midagi uut, siis ,,Siluetid ja dekoratsioonid" (1918) on teatav samm edasi autori arengus. Seegi raamat on täis salapärasust, sisaldades katkendlikke novelle, mille väärtuseks on lüürilised, laia värvi-ja heliskaalaga impressionistlikud looduskirjeldused. Järgmine kogu ,,Hing ja veri" (1919) sisaldab realistlikuma elukujutusega sõjajutte: on esitatud mõni olustikupilt, tegevus kulgeb konkreetses ajas, kuid tegelasteks on anarhistlikud individualistid. Midagi mainimisväärset ei paku novellikogu ,,Kolm näokatet" (1919). Kirjaniku esimene ulatuslikum töö oli romaan ,,Minevik" (1920). Sellegi sentimentaalsusesse kalduva teose peategelane on tüüpiline vaimuaristrokraat, kes ihaleb üksindust, nagu väga paljud Rohu tegelased. ,,Minevikus" suundub kirjanik nii tegelaskujude loomisel kui ka looduse kirjeldamisel siiski realistliku kujutusviisi poole. Ja edaspidi annab Roht kunstilisi
kokkusobivad julgeolekuhuvid ning ühine kultuuriline pärand. Valitsuse tasemel tagab selline lähedus tähelepanuväärse ulatusega koostöö väga laialdaste küsimuste osas. 8 2. KULTUURIHOIAKUD 2.1 Väärtushinnangud: käitumise põhialused 2.1.1 Millest lähtutakse otsuste langetamisel Inglased on suured individualistid, kes võtavad endale vastutuse oma otsuste eest, kuid alati toimub see perekonna, rühma või organisatsiooni raames. Üksikisiku algatusi ja saavutusi tõstetakse esile, mille tulemuseks on tugevad juhid. Inglastel pole raske ei öelda. Üksikisikul on õigus eraelule ja seda ei arutata ärialastel läbirääkimistel. Sõprussidemeid sõlmitakse harva ja erandjuhtudel. 2.1.2 Võrdsuse ja ebavõrdsuse probleem
termin). Triandis: kõne, mida kasutatakse kuuluvuse ja enesekehtestuse eesmärkidel on seotud "'vastastikuse sõltuvuse ja seltskondlikkuse" faktoriga, mille väärtus kaldub olema kõrge paljudes modernsetes, individualistlikes kultuurides. /.../ Kollektivistid /.../ on sündinud teatavatesse gruppidesse ja on nendega enam-vähem lahutamatult seotud. Seega ei pea kollektivistid tegema erilisi pingutusi, et olla aktsepteeritud, samas kui individualistid peavad selle nimel tublisti vaeva nägema. Seepärast tuleb individualistidel rohkem rääkida, katsuda olukorda verbaalselt oma võimu alla saada, ning nad ei hinda vaikust". Vaikimine iseloomustab pigem põhjapoolseid rahvaid, sellega kaasnevad vaikuse vasted kehakeeles. Põhjused: suurem distants? Kliima? Lehtonen and Sajavaara "The Silent Finn" (1985) mõõdupuu: vaikusetaluvus ("tolerance of silence"), nt ameeriklastel äärmiselt madal, soomlastel kõrge.
Stirner lükkab eemale kõik ja jõuab ,,loovtühjusesse", kust omakorda kõik uuesti välja kasvab. Stirnerit on peetud nii anarhismi, nihilismi kui eksistentsialismi vanaisaks. Ise tõrjus ta kõiki silte peale ühe egoisti oma. Hävitava järjekindlusega lubas ta Ainsale kõik: ema võib tappa lapse, vend magada õega ja mõrvar austada oma tööd. Maailmas, kus keegi ei võlgne midagi, on lubatud kõik. Pole imestada, et Stirnerit vihkas Marx ning temast vaimustusid individualistid ja post-anarhistid, kelle jaoks pole esmatähtis ühiskonnakord kukutada, vaid seda ära kasutada. Raskem, kuid Stirneri mõistmiseks hädavajalik, on tunnetada tema 9 loomingu humaanset elujaatavust. Pöördun kontrasti mõttes tema essee ,,Hariduse valest põhimõttest" poole, mis ilmus vahetult enne ,,Ainust ja oma": ,,Olles midagi võrratut, tood sa
vältimatu. Väikest looriga pillbox-kübarat kanti nii laialdaselt, et see mõjus juba odavalt ning muutus lõpuks naljanumbtiks. Populaarsed olid marshmallow- üleni sulgedega kaetud ääreta kübar, ning Edwardi-aegne picture hat. 35 Tüdrukud armastasid meeste panamakübarat, mis sobis hästi lihtsate vaba aja rõivastega vabaõhuüritustel, aerutamas ja polomängul. Trotsides hulljulgelt poliitilise korrektsuse nõuet, kaitsesid individualistid oma päid karusnahksete mütsidega. Igaüks, kes üritas vähegi sportlik ja moekas välja näha, pidi kandma juustes disaineri päikeseprille, ja seda vaatamata aastaajale. Alates 1970ndatest olid päikeseprillid olnud kohustuslikud BMW-ga või Golf GTI-ga sõites. Kuulsatel armastatud kaheksakümnendatel tõmbas paljusid muusikuid väikese musta kõvakübara, kaabu või bareti poole, mida vilkalt ka videoklippidel eksponeeriti. Boy
maailmas erakordsed ja peame seda jätkama. Eesti muusika üle on suur heameel, et nii väikese rahva hulgast on nii palju maailmatasemel väljapaistvaid loojaid tulnud. Tahaks kangesti, et eesti kultuur ikka püsiks, et eesti keel püsiks. Kirjanikul on see illusioon, et kui teda ennast enam füüsiliselt pole, siis ta on oma teoste kaudu ikkagi kuidagi olemas. Oleme ühemiljoniline rahvas ja püsime paljus ka tänu sellele, et oleme individualistid, kes tahavad end igaüks kuidagi eriliselt teostada. Küsitlenud TARMO TEDER
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne
silmitsi moodsa kapitalistliku ühiskonna väärtushinnangute ja konformismiga. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad ennast üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Salinger kirjutab noortest inimestest, kes ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see näib neile võlts ja kale, neist on saamas võõrandunud individualistid, kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. Radikaalsed antimaterialistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus, millega nad üritavad võidelda. Täiskasvanuile, kes on omaks võtnud ühiskonnas valitsevad väärtushinnangud ja elavad nn tavalist elu, seab J. D. Salinger vastu laste rikkumata mõttemaailma, kus eksisteerib veel omakasupüüdmatu ja puhas armastus ning mõistmine. Läbi lapse
elukorralduse juurest eemale ning rohkem universaalse indiviidi, maailmakodaniku ja impeeriumi suunas. Epikuurlased väitsid, et hea elu ei realiseeru mitte polises, vaid hea elu on siis, kui inimene ei koge valu ja muret, vaid naudingut (mis Aristotelese jaoks oleks olnud loomalik...). Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad/õnnelikud on kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnast, varast, kodakondsusest, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat, midagi idealiseeritud kommunismi laadset
Linnriigi lõpp Vana-Kreeka mõtlemine liikus järjest enam eemale kogukonnalt ja poliselt ning rohkem universaalse indiviidi, maailmakodaniku ja impeeriumi suunas. Epikuurlased väitsid, et hea elu ei realiseeru mitte polises, vaid hea elu on siis, kui inimene ei koge valu ja muret, vaid naudingut. Jumalad ei hooli inimestest, ei sekku inimeste asjadesse ning tark inimene ei tegelegi poliitikaga. Inimesed soovivad olla õnnelikud ning seejuures on nad ka individualistid (head kogevad kõik ühekaupa, mitte karjakaupa). Sellise individuaalse õnne püüdlus ajendab üldse inimest ühiskonna poole. Ka küünikud vastandusid linnriigiga ning ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest erinevustest. Mitte polis, vaid tark inimene on piisav iseeneses. Küünikud ei hoolinud perekonnas, varast, kodakondsust, haridusest, heast mainest jms. Pooldasid võrdsust, anarhiat,
annaabi.ee 
