India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole. Ookeani ke...
India Ookean Kärolin Puusild 12.klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, n...
Ookeanid Ookeanid · Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. ...
Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India...
MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARI...
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120...
Geo. Ookeanid suuruse jrjekorras: Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean Phja-Jmeri Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu p...
Bali saared Selles slideshows on 10 küsimust koos õigete vastustega. Kellele kuuluvad Bali saared? Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Bali saared kuuluvad.. Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Milline kliima valitseb saarel? Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Saarel on ... kliima Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Milline ookean jääb Balist lõunasse? Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Balist lõunasse jääb.. Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Kui kõrge on sealne kõrgeim tegevvulkaan? 900 meetrit 3142 meetrit 201 meetrit Bali saarel ei ole vulkaane. Sealne kõrgeim tegevvulkaan on.. 900 meetri kõrgune 3142 meetri kõrgune 201 meetri kõrgune Bali saarel ei ole vulkaane. Viimane rahvaloendus saa...
Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni...
Veeringe Maailma veestik Vesi katab Maast 71%. Kogu seda vett nimetatakse maailmamereks. Sellepärast nimetatakse ka Maad siniseks planeediks Maailmamere suurimad osad on ookeanid. Kokku maakeral vett u. 1,4 miljardit km3 Suurem osa joogiks kõlbmatu (97%). Miks? Magedat vett alla 3% ja sellestki pole suurem osa kättesaadav. Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad s...
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
India rahvastiku iseloomustus India vabariigi üldiseloomustus Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas su...
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm...
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna -...
Getri Tomson G2A KONTROLLTÖÖ HÜDROSFÄÄR 1. Vii kokku vastavad pooled. 1. Maasäär 2. Jõe põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suur- vee ajal üle ujutatakse. 2. Jõelamm 8. Igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala 3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära ...
PUNANE MERI Anett Laidver 8.b Araabia poolsaar Aafrika India ookean Ümbritsevad alad ja ühendused Asub Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel. Ühenduses: Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, ...
GEO MÕISTED Geograafia- geograafia teadus loodi juba antiikajal ning kõige väljapaistvamaid avastusi saavutati Vanas-Kreekas Eratosthenes- arvutas välja Maa ümbermõõdu võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel Ptolemaios- lisas kaardile kaardivõrgu ehk koostas maailma esimese tõelise maailmakaardi Kaart- on Maa või mõne muu taevakeha üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega varustatud mõõtkavaline kujutis Üldgeograafilised kaardid- neil kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, riigipiirid jne). Siia hulka kuuluvad ka topograafilised kaardid, mis on neist kõige täpsemad Teemakaardid- need on kaardid, kus on kujutatud mingi kindel teema (nt poliitiline kaart) Erikaardid- need on sellised kaardid, mida kasutavad kindlate erialade spetsialistid või kindlate hobide esindajad (nt: merekaart) Digitaalkaart- a...
VAIKNE OOKEAN Vaikne ookean Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean. Ta asub Aasia, Austraalia, Antartika ja Ameerika vahel. Vaikse ookeani pindala on 179, 68 miljonit km. Vaikne ookean on maakera suurim, vanim ja sügavaim ookean. Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel...
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi (kõigil neil olid ühised fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama)oli võimalus lii...
Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal, sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli. Talveperiood...
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
New Delhi NEW DELHI; INDIA 1.ülesaane Kuu Sademed Temperatuur jan. 22,7 14,1 veeb. 20,1 16,9 märts 14,5 22,4 aprill 10,1 28,6 mai 15 32,9 juuni 67,9 33,8 juuli 200,4 31 august 200,3 29,8 ...
Ingrid Lembavere Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1. November 1880- November 1930 Missugust...
Tasmaania Tartu Kommertsgümnaasium Janete Kuiv 8.b Tasmaania Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Tasmaania pealinn ja suurim linn on Hobart. Pindala 67 800 km² Elanikke: 502 600 (2009 aasta seisuga) Asend Saarest... Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõ...
1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päike...
Laamtektoonika 1. Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. 2. Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegener? Millal ta elas? Missugust tema teooriat naeruvääristati? Millise teooria ta rajas? Alfred Wegener oli sakslasest meteroloog. Ta elas aastatel 1880-1930. Tema 1915. aastal avaldatud hüpoteesi, mida ta nimetas kontinentaalse triivi hüpoteesiks, naeruvääristati. Ta rajas mandrite triivi hüpoteesi. 3. Kuidas tõestas Wegener fossiilide abil hiidmandri olemasolu? Mis oli selle mandri nimi? Triiase ajal, kui leitud fossiilid olid veel elavad loomad, moodustasid Lõuna-Ameerika, Aafrika, India, Antarktika ja Austraalia suure hiidkontinendi(neil kõigil olid ühiseid fossiilid). Sel ajal elanud loomadel (kes polnud suutelised ookeani ületama) oli seega võimalus liikuda nn. kontinendilt teisele ilma ...
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik paljand? Kus ...
Austraalia asustus Maria Bahmatova 11a klass Riigi arengutase. Rahvaarv. Austraalia majandus on üks suuremaid majandusi süsteeme maailmas, kus SKT on 1,57 trilijon $ Austraalia rahvaarv on 23 421 078 inimest Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet: umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest (näiteks Horvaatiast 800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur rahvastiku tihedus on l...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning rahvastiku suure osa äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, ...
Milline pealinn on maailmas kõige põhjapoolsem? Üsna põhjapolaarjoonele lähedal asuv Islandi pealinn Reykjavik. Päris külm seal siiski pole, sest tänu Põhja-Atlandi soojale hoovusele on seal päris pehme kliima. Missuguse maa rahvaarv on kõige suurem? Maakeral elab 6 miljardit inimest ja tervelt viiendik neist ehk 1 249 987 000 inimest elab Hiinas. Teisel kohal on India, kus elab umbes 1 miljard inimest. See on tegelikult peaaegu neli korda rohkem rahvast kui Ameerika Ühendriikides. Milline riik on pindalalt suurim? Venemaa Föderatsioon hõlmab 17 075 400 ruutkilomeetrit. See võtab kokku sellise pindala, mille moodustavad Ameerika ja Kanada kokku. Milline usk on maailmas kõige levinum? Kristlus on kõige levinum religioon, sellel on 1 miljard 800 miljonit usklikku. Kristlusel on kolm põhisuunda. Need on katoliiklus, protestantlus ja õigeusk. Kristluse kõige levinum suund on katoliiklus. Sellel on 1 miljard usklikku. Katoliku kiriku kesk...
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Araabia meri ei jäätu , k...
LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD Laamtektoonika ehk laamade liikumine · Mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1912.aastal; · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise ...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna tiheduse st, olekust ja elastsetest omadustest - mida kergem on materjali deformeerida, seda aeglasem o...
Indoneesia nimi Indoneesia Kultuur India ookean. riis. Gamelan. Jaava ja Bail. -Kultuur Muusika instrumendid Road. Varjuteater. Instrumendid Metallophone Gong Kendang Muusika näited https://www.youtube.com/watch?v=viW0M5R2BLo&list=PLkbaG37V-vG 8Fib_qvgOKf3qzqA0SUk59 See on terve playlist. Palun. Viited. 1.Mis asi on gamelan? 1. TUBLI POISS!!! See on pilliorkester. 2.Kus asub indoneesia ? 2. See asub lõuna - ida osas indiaookenais. 3. Mis on põhi pillid mida mängitakse gamelan orkestris? 3. Seal on: Bonang, Gender, Gong ja Kendang. TÄNAN KUULAMA ST!!!
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalikreferaatPrantsusmaakohtam41484.html AITÄH! ...
Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia ...
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Maa siseehitus ja laamtektoonika Koostaja: Reet Tuisk Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Maa siseehitust saab uurida ... · Mis on Maa sees? · Kuuma sisemust tõestavad ... · Küsimused ootasid vastust ... · Mandrite triivi tõestavad ... · Miks mandrid triivivad? · Maakoor jaguneb laamadeks · Laamad lahknevad · Tekib uus ookean · Laamad põrkuvad · Toimuvad protsessid · Ookean kaob ... · Kordame · Eile, täna, homme ... Maa siseehitust võimaldavad uurida ... · Paljandid · Puuraugud · Seismilised lained · Laava keemiline koostis · Põhjavee keemiline koostis Mis ja kus on Eesti suurim looduslik ...
Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust...
Aafrika tsivilisatsioon · Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. · Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. · Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest troopiliste kõrbeteni. · Aafrikas on üsna mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestikud, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. · Aafrikas elab üle 900 miljonit inimese, moodustades 14% maailma rahvaarvust · Aafrikale on iseloomulik kultuuriline mitmekesisus, kolonialismi pärand ning suure osa rahvastiku äärmine vaesus. · Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senu...
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
Geograafilise asendi, loodusressurside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse arengule Jaotatud kolmeks osaks: -Majandusgeograafiline asend -Loodusgeograafiline asend -Poliitgeograafiline asend Geograafiline asend - väga tähtis mõju on vee (ookean, meri) lähedusel, sest suur osa kaubandusest toimub vee abil. Vee puudumisel väheneb kaubanduslik aspekt. -veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negat...
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem ...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
annaabi.ee 
