Tasmaania
Tartu Kommertsgümnaasium
Janete Kuiv
8.b
Tasmaania
Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik.
Tasmaania pealinn ja suurim linn on Hobart.
Pindala 67 800 km²
Elanikke: 502 600 (2009 aasta seisuga)
Asend
Saarest...
Tasmaania on mägine saar.
Seal on kaunis puutumata loodus.
Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad
rahvuspargid.
Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel.
Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India
ookean .
Rahvas
Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jannujou
Õppematerjali autor
TASMAANIA Referaat SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 Ajalugu, lähiajalugu lk 5 Geograafia, kliima lk 6 Mullad, Tasmaania kurat lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart.
loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. Austraalia üldandmed Austraalia Austraalia Ühendus Riik asub Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja paljudel teistel saartel. Pindala 7,7 milj. km2. Rahvaarv 17,7 milj. inimest (1993), neist põliselanikke vaid 1,5%, ülejäänud on sisserännanute inglaste, iirlaste ja sotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest. Pealinn Canberra, elanikke umbes 279 000. Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000). Riigikeel on inglise keel, kõneldakse veel itaalia, kreeka, hiina keelt ja põliselanike dialekte.
TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise Usklikud: kristlased Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: Kevin Rudd Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 RIIGIPÜHAD · 1
GEOGRAAFIA EKSAM 8. klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE
Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene leht- ja segametsavööndis 4. PARASVÖÖTME OKASMETS ...................................................................8 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimene okasmetsavööndis 5. TUNDRA .............................................................................................10 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik ·
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid sett
Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö
ostetakse Austraaliast juurde. Loomakasvatus on peamiselt murusöödal,aga talvekuudel kasutatakse silo ja heina, et korvata karjamaa aeglast kasvu. Kasvatakse ka kartulit ning köögi- ja puuvilja. Uus-Meremaal on umbes 400 tuhat luuviljaliste kasvatajat, kes kasutavad 3 tuhat hektarit maad, peamiselt Hawke's Bay ja Otago piirkondades. Kolm neljandikku toodetud puuviljadest tarbitakse siseturul. Suurteks ekspordi toodeteks on õunad ja pirnid, neid kasvatakse peamiselt Hawke Bays ja Tasmaania piirkonnas neid on kokku ligi 10 tuhat hektarit. Üle 29 tuhande hektari on Uus-Meremaal viinamarjade istandusi (2007), enamasti Marlborough, Hawke's Bay ja Gisborne. Igal aastal korjatakse 250 tuhat tonni viinamarju. 2007 aastal oli Uus-meremaal 543 veintootjat. Peaaegu kõik hein ja silo tarbitakse samas põllumajandusettevõttes, kus see on toodetud. Enamik täiendavat söödakultuuri kasvatatakse South Island, seal hoitakse talvevarusid laos, kuna seal on suhteliselt külm kliima. Nisu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid