Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bali saared (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele kuuluvad Bali saared?
  • Milline kliima valitseb saarel?
  • Milline ookean jääb Balist lõunasse?
  • Mis oli rahvaarv siis?
  • Kes on enamik Bali elanikudest?
  • Kes asustasid Bali?
  • Millal iseseisvus Indoneesia?
  • Mille poolest on Bali populaarne?

Lõik failist

Bali  saared
Selles slideshows on 10 küsimust 
koos õigete vastustega.
Kellele kuuluvad Bali saared?
Indoneesiale
Itaaliale
Jaapanile
Kanadale
Bali saared kuuluvad..
Indoneesiale
Itaaliale
Jaapanile
Kanadale
Milline kliima valitseb saarel?
Lähispolaarne
Troopiline
Ekvatoriaalne
Lähisekvatoriaalne
Saarel on … kliima
Lähispolaarne
Troopiline
Ekvatoriaalne
Lähisekvatoriaalne
Milline ookean jääb Balist lõunasse?
Vaikne ookean
India ookean
Põhja-Jäämeri
Atlandi ookean
Balist lõunasse jääb..
Vaikne ookean
India ookean
Põhja-Jäämeri
Vasakule Paremale
Bali saared #1 Bali saared #2 Bali saared #3 Bali saared #4 Bali saared #5 Bali saared #6 Bali saared #7 Bali saared #8 Bali saared #9 Bali saared #10 Bali saared #11 Bali saared #12 Bali saared #13 Bali saared #14 Bali saared #15 Bali saared #16 Bali saared #17 Bali saared #18 Bali saared #19 Bali saared #20 Bali saared #21
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paradiisitips Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
docx

Indoneesia

Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri, Malaisia, Filipiinide ja Austraaliaga. Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit. LOODUSLIKUD TINGIMUSED PINNAMOOD Indoneesia saarestiku põhilisemad reljeefivormid on vulkaanid, sest see asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani. Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali) väga viljakad mullad, mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi.

Geograafia
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

16 Kollane 416 106 17 Uus ­ Guinea 338 2665 18 Sulu 335 5576 19 Serami 161 5319 20 Florese 115 5121 21 Amundseni 98 585 22 Bali 40 1589 23 Sise ­ Jaapani 18 74 24 Surnumeri 1050 356 25 Kaspia 379 1025 26 Araali 36,5 54,5 Vaikse ookeani põhilised laevatatavad väinad Nr. Nimetus Pikkus, km Laius, km Faarvaatri väikseim

Meretranspordi geograafia
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

KLIIMAVÖÖDE ­ vöötaoline ala ümber maakera, mille piires on soojus- ja niiskus tingimused enam-vähem ühesugused. ARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · 1 aastaaeg · Polaarjoonte ja pooluste vahel. · Mõõdetud kõige madakam temperatuur ­89.3 oC Vostoki uurimisjaamas. · Laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. · põhiliseks loodusmaastikuks on külmakõrbed : jääliustikud, jääväljad · Põhja jäämeri, Gröönimaa, mõningad Ameerika ja Euraasia saared. LÄHISARKTILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Talv väga külm. Suvi lühike ja jahe. · Talvel arktilised õhumassid, kuid suvel parasvöötmeõhumassid. · Loodusmaastikuks tundra, üldiselt lage, tasane ala, vahel ka mägisem reljeef. Puhmad PARASVÖÖDE ­ · 40´ndatel laiuskraadidel ja polaarvöötmete vahel. · 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed.

Geograafia
thumbnail
22
docx

Hawaii saared vs Kanaari saared võrdlus

.....................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...........................................................................................................................5 2.4.1Maavärinad..................................................................................................................6 2.4.2Tsunamid........................................................................................

Geograafia
thumbnail
10
doc

Must aafrika

Referaat Must aafrika Tallinn 2007 Üldine informatsioon: Aafrika tsivilisatsioon on välja kujunenud Aafrika mandril (ja samanimelisel maailmajaol) ning hõlmab sellest Saharast lõunasse jääva mandriosa. Aafrika mandrist lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole India ookean. Loodustingimused Aafrikas varieeruvad niisketest troopilistest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehiste metsade taimestik. Aafrikas elab 800 miljonit inimest, kes esindavad väga eripalgelisi kultuuritraditsioone. Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Nendest Musta Aafrika tsivilisatsiooni levialas on riike ligikaudu 35. Mitmes riigis eksisteerivad kõrvuti täiesti erinevad kultuurid, mõne riigi territoorium hõlmab nii Musta aafrika

Geograafia
thumbnail
11
docx

Kenya referaat

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 C Kenya Referaat Õpetaja: Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia ja kliima 5 Rahvastik 5 Religioon 6 Tervisehoiusektor 6 Haridus 6 Majandus 7 Turism 7 Põllumajandus 8 1 Tööstus 8 Energia 9 Kultuur

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra Norra kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneosas. Maapiir Venemaa, Soome ja Rootsiga. Rahvaarv 4 799 252 inimest (2009.a.). Norra valdused on veel Antarktikas asuvad Bouvet' ja Peeter I saared ning nõudlusala Kuninganna Maudi maa. Pindala on 323 758km2 ning pealinn on üle 800 000 elanikuga Oslo. Norra on jagatud 19 maakonnaks; riigikeeleks on norra keel ning rahaühikuks norra kroon. Norra on konstitutsioonilise monarhiaga riik, mille pea on päritava võimuga kuningas või kuninganna. Monarhil on põhiliselt esindusfunktsiooni (kuigi ta saab ka seadustele veto panna või neid heaks kiita, ta on relvajõudude ülemjuhataja, Norra kirikupea, nimetab

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
thumbnail
21
doc

Inglise ÜhendKuningriik

sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. Sotimaa on Suurbritannia ajalooline omavalitsuslik osa Suurbritannia saare põhjaosas ning seda ümbritsevatel saartel. Sotimaa maapiiri pikkus Inglismaaga on 96 km. Peamised saarerühmad on Shetlandi saared, Orkney saared ja Hebriidid. Kuni 1. maini 1707. aastal oli Sotimaa iseseisev riik. Rahvuslill on karuohakas. Kaitsepühak on apostel Andreas. 1603. aastal sai Soti kuningast James VI-st Inglismaa kuningas James I. Sellega sai teoks Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon, mis viis kahe riigi ühendamiseni ja Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Wales [u'eils] on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab

Inglise keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun