Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ookeanid (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Ookeanid
Ookeanid
· Ookean on maailmamere suurem osa.
Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle
70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu,
lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad
katavad proportsionaalselt suurema osa
lõunapoolkerast (81%) võrreldes
põhjapoolkeraga (61%), siis esineb
märkimisväärseid erinevusi poolkerade
ilmastikus.
v
· Vaikne ookean
· Atlandi ookean
· India ookean
· PõhjaJäämeri
Vaikne ookean
· Vaikne ookean on maakera kõige
suurem ookean, ulatudes Beringi
väinast Antarktise rannikuni,
Ameerikast Austraalia ja Aasiani.
Tema laius põhjast lõunasse on
umbes 16 000 km ja läänest itta
20 000 km.
Peale selle, et Vaikne ookean on
maakera suurim, on ta ka
maakera sügavaim ookean,
keskmine sügavus on ligikaudu 4
km ja suurim sügavus Mariaani
süvikus üle 11 km.
Atlandi ookean
· Atlandi ookean
hõlmab umbes
viiendiku Maa
pinnast. Ookean
jaotatakse lõuna ning
põhjaosaks, neid
eraldavaks piiriks
loetakse reeglina
ekvaatorit
India ookean
· India ookean paikneb
nelja mandri Aasia,
Austraalia, Antarktise
ja Aafrika vahel.
Keskmine sügavus on
30004000 meetrit,
suurim sügavus 7450
meetrit.
Põhjajäämeri
· PõhjaJäämeri ehk Jäämeri on
väikseim ookean Maal.
Ümbritseb põhjapoolust. Teda
piiravad Euraasia ning Põhja
Ameerika.
· Mõnikord ei loeta PõhjaJäämerd
eraldi ookeaniks, vaid Atlandi
ookeani osaks.
· Erinevalt teistest ookeanidest
paikneb tervikuna külmvöös.
Ookeani siseosa on aastaringselt
kaetud mõnemeetrise
jääkaanega, mis ümber pooluse
päripäeva pöörleb.
Autor
Robert

Vasakule Paremale
Ookeanid #1 Ookeanid #2 Ookeanid #3 Ookeanid #4 Ookeanid #5 Ookeanid #6 Ookeanid #7 Ookeanid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor robertmrk Õppematerjali autor
Siin on infot kõikidest ookeanidest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Ookianid

Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool Ookianid Referaat Maria Kruusma 2013.a Atlandi ookean Atlandi ookean on maakera suuruselt teine ookean. Vaikse ookeaniga võrreldes on Atlandi ookean madalam, suur osa ookeani pindalast on 3000-6000 meetri sügavune. Suurim sügavus - 8742 meetrit - on mõõdetud Puerto Rico süvikus. Atlandi ookeani keskosas kulgeb põhjast lõunasse S-tähe kujuline Kesk-Atlandi mäestik. Mõlemal pool mäestikku asuvad sügavad nõod. Atlandi oookean ulatub kõikidesse soojusvöötmetesse, mistõttu sealne kliima on väga mitmekesine. Atlandi ookean on elustiku poolest vaesem kui Vaikne ookean. Ometi on siin rikkalikke kalavarusid. Rohkesti püütakse turska ja heeringat. Atlandi ookean on rikas maavaradel.Otsingumeeskond teatas , et on leidnud osa 2009. Aastal ookeani kukkunud Air France`i reisilennuki mu

Geograafia
thumbnail
8
doc

ATLANDI OOKEAN

Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri ja Lõuna-J

Geograafia
thumbnail
8
doc

Ookean

1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna-

Bioloogia
thumbnail
15
doc

Meretranspordi geograafia

Mereteede geograafia Sissejuhatus Mereteede geograafia on üks osa planeet Maa üldisest geograafiast. Alused mereteede geograafiale pandi juba kauges minevikus, kui inimkonnal tekkis vajadus ja võimalus kasutada veeteid oma eluliste probleemide lahendamiseks. Mereteede geograafia kui teadusharu on eelkõige seotud ohutute laevadeteede uurimistega meredel ja ookeanidel, sadamatega, kaubavedudega, klimaatiliste tingimustega jms. Meretransport võtab tänapäeval enda alla enam kui 60% kogu maailma kaubaveost. Kokku on maailmas enam kui 80 tuhat laeva kogumahtuvusega üle 400 miljonit registertonni. Aastas veetakse nendel laevadel maailma eri paikadese laiali rohkem kui 3,5 miljardit tonni erinevat kaupa. Ilmselt hakkas muistne inimene veeteid, eelkõige jõgesid ja järvi, kasutama kohe peale algeliste tööriistade leiutamist. Arvatakse, et puudest kokkuseotud parvi ja ühepuulootsikuid hakati kasutama juba 40 tuhat aastat enne Kristust. Kalapüügiga tegeleti juba varem

Meretranspordi geograafia
thumbnail
9
odt

Põhja -Jäämeri

Põhja ­ Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole. Jääpangad tõukuvad üksteise vastu, tõusevad, kasvavad jääküngasteks - rüsijääks. Rüsijää kohal huilgab kord lumetorm, kord sähvivad taevas virmaliste sinakad lindid. Ja nii kestab see kevadeni. Kevadel hakkab sil

Geograafia
thumbnail
16
odt

Abiks geograafia eksamiks õppimisel

Õhu liikumisel avaldavad olulist mõju aastaaegade veheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud ning ka maakera pöörlemine. 5. Veestik Maailmameri Kõik suuremad veekogud moodustavad maailmamere. Ülejäänud väikesed ja üliväikesed veekogud koos jõgede, põhjavee ja liustikega nimetatakse siseveteks. Maailmamere suuremad osad on ookeanid. Maakeral on ookeaneid kolm kuni viis: Vaikne ookean, India ookean, Atlandi ookean, üpris tihti loetakse ka Põhja- ning Lõuna-Jäämeri ookeaniteks.

Geograafia
thumbnail
16
odt

Laamtektoonika

Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . 8 2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.2.Maavärina tegevus. .

Loodus õpetus
thumbnail
8
doc

Spikker

Maailmamere suurus. Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks

Merefüüsika




Meedia

Kommentaarid (4)

____Rass____ profiilipilt
____Rass____: üpris hea :)
21:01 01-12-2009
t2ring profiilipilt
t2ring: päris hea.
18:50 15-02-2009
scythians profiilipilt
vilbur vamma: väga hea!!
16:25 25-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun