India Hiina Jaapan 1.Kultuuri tärkamiseaeg III aastatuhandel eKr 4000a eKr 3. sajand pKr 2. Usundid, religioossed Hinduism, budism, dzainism. Konfutsianism harmoonia, Algselt sintoism kogu loodus on õpetused Usk hingede rändamisse, traditsioonid, mõõdukus. Taoism hingestatud, tenno pärineb looduse igavesse ringkäiku. vabadus, sõltumatus. päikesejumalast. Hiljem budism, Tohutu fantaasiarikkus Täiendasid teineteist zen-budism 3
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik 1271-1368 mongolite Yuani dünastia
Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki. Indias on arhidektuur ja skulptuur sulandunud omapäraseks tervikuks ja eraldi neist kahest rääkida on raske. Templid peamised vana kunsti mälestusmärgid meenutavad rohkem
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes.
Tallinna Nõmme Gümnaasium 11B Sander-Ville Võsa Hiina arhitektuur Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2011 Käesolev Referaat on refereeritud erinevatest Interneti ja kirjalikest allikatest. Referaat räägib Hiina arhitektuuri eripäradest ja üldiselt Hiina arhitektuurist. Hiina arhiteuuri on suuresti mõjutanud relligioosed uskumused. Hiinas eksisteerivad ajaloos kõrvuti 3 usundit, milleks on : taoism, konfutsionism ja budism. Iga uskumus
IDAMAADE KUNST JA KESK- AMEERIKA Koostaja:Lanne Varjula 11B Keila Kool 2012 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja kolmada sajandi esimesel poolel eKr. ning levis naabermaadesse nagu näiteks Jaapanisse,Birmasse,Laosesse ning Indoneesiasse. 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks ning teda peetakse vanimaks Budistliku arhitektuuri ehitusvormiks.Legend räägib,et Buddha olevat soovinud enne oma surma,et tema säilmed pandaks erinevatesse stuupadesse. Varaseimad säilinud stuupad asuvad Sanchis. Sanchi Stuupa koos taastatud aiaga. Budistlikud monumendid-kell Sanchis. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid olid seest väga lihtsad ning ilma
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju
1. Kultuuri tärkamise aeg. Umbes 4500 aastat tagasi, III IV aastatuhat e. Kr (keraamika), II aastatuhat e. 3-5 sajand. aastatuhandel e. Kr. Kr (arhitektuur) 11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad konfutsianism ja taoism. Algseks usundiks oli sintoism, mis dzainism ja need olid rajatud Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja õpetab, et kogu loodus on hingestatud.
Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad,
· 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks, paljude ruumide ehitiseks
Müüri kitsaim koht: 4,1m Kants kõrgem kaitsetorn · Peamine ehitusmaterjal puit. · Rajatud keerukale palktappkonstruktsioonile. · Värviliste reljeefide ja maalingutega kaunistatud hoone osad. · Mitmekordsed keerulise vormiga katused. · Ehitused kaetakse ohtra keraamilise ja puunikerdusega. · Pagoodid ehitismonumendid Buddhale (rajati säilmete matmispaigale) · YOUXGOUSI PAGOOD Raudne pagood 1041a 1048a Kaetud emaileeritud metallplaatidega 57,3m kõrge Tai kivialusel paiknev puidust ühekorruseline pühamu KEELATUD LINN (1368-1644) Pekingi vanalinnas Ehitatud 24 Mingi dünastia keisrile ja nende perekonnaliikmetele. Lihtinimestele keelatud 9 paleed, 9999 ruumi jne 250 ha Kõik tuletatud ringi ja ruudu kujundist, peegelduvad teljel Jaguneb: Keelatud linn, keiserlik linn, siselinn, Peking
India kunst Alice Karlson Noarootsi Gümnaasium 11M Taust India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka veel suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. Tsivilisatsioon tekkis juba ca 4500a tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust).
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit.
India kunst Indose jõe orus hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest e.Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism. India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid
Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju. Oli ka teisi mõjutegureid: hiina traditsioonilised usundid, filosoof Laozi õpetus taoism, I aastatuhande algul pKr Hiinasse tunginud budism, hiina teadlaste aktiivne tegevus jne. · Konfutsianism eetika- ning filosoofiasüsteem. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle
INDIA HIINA 1. kultuuri tärkamine III aastatuhat e.Kr Induse IV aastatuhat e.Kr kultuur (üks inimkonna kõrgetasemeline keraamika ja vanemaid kõrgkultuure) II aastatuhat eKr kujunenud arhitektuurivormid. 2. usundid, religioon, Hinduism, budism, Taoism, konfutsianism, õpetused dzainism (kõigile neile on budism, chan-budism ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku) 3. arhitekti omapära Monoliitsed Buddha Arhitektuur on rajatud mälestussambad, India keerukale templid, stuupad (poolkera palkkonstruktsioonile.
INDIA KUNST Usulahkude jagunemise kaart I. Usulahkude jagunemise kaart II. Hinduistlik arhitektuur Hinduismi tekkimine ja põhisuunad: Hinduism on rahvuslik ehk etniline religioon, sest see on lahutamatult seotud India ajaloo, kultuuri ja elulaadiga. Hinduismil puudub rajaja. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud veeda-usund (1500-800a. eKr.) ja brahmanism (800eKr.-400pKr.), võib teda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism
1. EELLUGU Pärast nn Induse oru ehk indosumeri tsivilisatsiooni (3000-1500 eKr) lõppu kiratses kujutav kunst üle tuhande aasta, kuna aarjalased (nn veedede periood 1500-500 eKr), kes olid küll religiooselt, filosoofiliselt ja kirjanduslikult väga loovad, olid pärast India vallutamist purustanud sealse kunstitraditiooni, kuid polnud täitnud tekkinud tühimikku enda traditsiooniga, kuna see neil lihtsalt puudus. Ainukesed veedade ajajärgust säilinud esemed on savist ebajumalakujud, mida kasutati usuteenistusel ja rituaalidel, samuti suur
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb
Õue taga asus sammassaal, seal paiknesid jumalakujud. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosneb kahest kõrgest müüriplokist. Omaette tüübi moodustasdi nn. Päikeseetmplid, mille tährtsaimaks osaks oli kõrge obelisk müüriga piiratud õuel. Obelisk oli tavaliselt samuti hieroglüüfidega kaetud. Templeid raiuti ka kaljusse, kusjuurs imiteeriti vabalt seisvate ehitiste detaile, eriti sambaid. 2. Madalmaade maalikunst 15 sajandil Madalmaades olulisimaks maalitehnikaks tahvelmaal /altarimaal.Madalmaade maalijad kasutasid 15 sajandi jooksul õlivärve, aga itaalias levisid need alles sajandi lõpul. Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA Õlivärvide segamine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, mis paremini vastavad looduses nähtavaile. Õlivärvide mahlakus ja erksus andsid edasi ülipeeni detaile.. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele
· Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7 · Rõivastus lk 8 · Kultuur lk 916 *** Kool lk 910 Eksamite süsteem lk 1011 Religioon lk 1113 Kombed ja tavad lk 1315 Kunst lk 1516 · Kokkuvõte lk 17 · Kasutatud kirjandus lk 18 · Lisad(pildid) lk 1920 2 Sissejuhatus Hiina ehk taevadraakoni maa on üks maailma tsivilisatsiooni hälle
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. RELIGIOON..............................................................................................................4 1.1 Budism.....................................................................................................................4 1.2 Konfutsianism..........................................................................................................4 1.3 Taoism......................................................................................................................5 2. YIN JA YANG............................................................................................................
Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes
in vino veritas veinis on tõde qualis rex, talis rex milline on valitseja, selline on rahvas ubi beni, ibi patria kus on kodumaa, seal on hea § 12. Sissejuhatus kunsti. Kunsti tekkimine. Kunsti tekkimine. Hästi suured muudatused toimusid inimkonna ajaloos u 30 000a tagasi. Esiteks, hakati elama sugukondades. Inimest hakati eristama rasside järgi. Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
