Džäss Džässmuusika, mis tekkis 19 sajandi lõpul, kujutab endast Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel tekkinud revolutsioonilist muusikastiili. Selle eelkäijateks loetakse USA mustanahaliste töölaulu, spirituaali, bluusi ning ragtime’i. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässmuusikas on suur osa improvisatsioonil. Džäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. See oli emotsionaalne, ettearvamatu ja kirglik. Kuna džässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtuti sellesse halva eelarvamusega. Siiski oli džässil tormiline võidukäik 20. sajandi esimesel paarikümnel aastal. Džäss läks eelkõige peale noortele inimestele, kes tahtsid vastanduda oma vanematele. Seda käidi kuulamas kindlates klubides, nagu Cotton Club New Yorgis.
Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised: https:// www.youtube.com/watch?v=9f6V-QehbU 4 http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Berlin http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE% C3%A4ss https://www.google.ee/search? q=Irving+Berlin&es_sm=93&source=lnm
autoreid: Martorelli ja Suurem osa neist Galba ,, Tirant Valge" DRAMAATIKA kujunes XV sajandi 2. Poolel Commedia dell'arte - ajaviitelektüüriks neis ning Rodriguez de improvisatsioonil kordusid sarnased Montalvo ,,Amadis de kunstilised võtted, Gaula" 1508 põhinevad teatrietendused
flamenkotantsijad ja kitarristid esinesid paljudes kohvikutes, 20. sajandi algusest alates ka teatrites. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi, milles on tihti altereerritud kolmas ja seitsmes aste. Tüüpiline on nn Andaluusia kadents, mis früügia E helistikus tähendab harmoonilist järgnevust Am G F E. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst; varieeruvus saavutatakse hääletämbri ja mikrotonaalsuse abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid (nt 12/8, 6/8 + 3/4). Belén Maya 2001
6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8. Iseloomusta hellenismi ajajärku. V: Muusika muutus iseseisvaks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetusesja see ei peegeldanud hästi tegelikku musitseerimist, milles oli suur osa improvisatsioonil. 9. Iseloomusta rooma võimu ajajärku V: Lähtus vanakreeka muusikapärandist ega lisanud sellele kuigipalju olulist. Keisririigi ajast on teada mitmeid kitarrivirtuoose. Koguti kokku hiiglaselikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli ka mitmehäälsuse elemente 10. Kes oli leviit ? V: kutseline muusik, kes mängis templis
Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 1917). 20. sajandi alguses loodi New Orleansis uus dzässmuusika stiil dixieland, mille eestvedajaks sai Louis Armstrong. 1920ndad Count Basie
Dzäss Dzäss on Ameerika Ühendriikidest pärit muusika vorm, mis tekkis mustanahaliste kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud
seas, kelle hulka kuulusid peamiselt andaluuslased aga ka mustlased. Flamenko kuldajastu jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algusesse, mil flamenkotantsijad ja -lauljad esinesid paljudes kohvikutes. Flamenko Ajalugu Flamenkol on kolm peamist ja võrdväärset avaldumisvormi: laul, kitarrimäng ja tants. Flamenkomuusika kasutab früügia (dooria) helilaadi. Laulude meloodia ei ole enamasti suurema ulatusega kui üks sekst, varieeruvus saavutatakse hääletämbri abiga, suur osa on improvisatsioonil. Taktimõõt võib olla 2/4, 3/4 või 4/4 kuid kõige tavalisemad on 12-löögilised süsteemid Muusika Flamenkokitarristide ehk tocaor'ide asend ja tehnika erinevad suurel määral klassikalise kitarri mängija omadest. Tänapäeval kasutavad paljud tocaor'id klassikalisi kitarre, kuigi flamenko jaoks on olemas kindel instrument ehk flamenkokitarr. Kitarristid kasutavad erinevaid tehnikaid: alzapúa (kiire korduv rütm, mida mängitakse kolme erineva pöidlatõmbega) Kitarrimäng
J azzi muusik Julia Shashkina & Sofja Ümarik 8B J azz-muusika kujunes välja Ameerika Ühendriikides Euroopa ja Aafrika rahvaste muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Seda ei saa täpselt noodistada, see toetub blues´i heliastmikule ning armastab erilisi kõlavärve. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa esitaja improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija R agtim e , mille kõrgperiood oli 1897 1917aastatel. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Sving 1930ndail sai alguse sving. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem
tähtsaimaks tantsumuusika jalööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dixielandansambli koosseisu kuuluvad trompet (varem kornet), klarnet, tromboon, banjo (või seda asendav kitarr), bass (kõige arhailisem ontuuba, hiljem hakati kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid
Jazz - muusika 1. Jazz - muusika alged pärinevad afroameerika muusikast (töölaul, ballaad, spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4
Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. 1920ndate kuulsamateks dzässmuusikuteks olid Bix Beiderbecke ning Paul Whiteman. 1930ndatel sai alguse sving - uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga
Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure arengu ning muutunud väga populaarseks. 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri Big Bandi teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mis vabastas dzässi igasugustest piirangutest (kaasa
dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud: Duke Ellington Count Basie Glenn Miller Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said
Sündmused ja etendused happening'id ja performance'id Häppening ing k to happen - toimuma, aset leidma on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm kujunes 1960. aastatel eesmärgiks likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus üldjuhul ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena Etendus ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri
Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist vokaali saadavad kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. Žanriti võivad instrumendid erineda. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues'is. 1960
asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lõõklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsiooniline jazz, sing ja nüüdisaegne jazz. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. Jazzmuusika pillid Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid, hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu
võõraks. Nanotehnoloogia- väga väikeste masinate ja materjalide loomine. MOOD Grunge- pulstunud välimus Kiirmoe levik Kanda võib kõike Muusikastiil: Jazz - Loodi 19. sajandi lõpus USAs. Populaarsust kogus 20ndail aastail. Kahe maailmasõja vaheline aeg oli Jazziajastu. - New Orleansist pärit Louis Armstrong oli Jazztrompetist oli 20- 30ndate staar. Ta oli ka uue jazzmuusikastiili eestvedajaks (diksiländ). - Jazzis on suur osa improvisatsioonil. Saavutused 2 maailmasõja vahelisest ajast - 1923- Inglismaal loodi raadiokompanii BBC aastal - 1930- Esimesed katsetused televisooniga (1940 televisiooni algus) - 1927- Esimene helifilm valmis - 1930- Esimesed värvifilmid - 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers - Jazzi levik
Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis dzäss 1920.aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku:traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpseltnoodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Louis Armstrong Click to edit Master text styles 20.Sajandi alguses loodud Second level Third level dzässmuusika uue stiili dixieland Fourth level eestvedaja. Fifth level Count Basie Click to edit Master text styles Second level Third level
mis kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Häppening (ing k to happen - toimuma, aset leidma) on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm, mis kujunes 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel. Üldiselt toimuvad häppeningid vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena (tegevusakt, ettevõtmine), kusjuures tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel. Üldjuhul häppeninge ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra. Häppeningi olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus. Etendus e. Performance on siiski happening'iga võrreldes plaanipärasem ning esineja, esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud.Performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri. 1960. aastatel levisid Lääne-Euroopas ja USA-s mitmesugused ühiskonnakriitilised
- Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks. - Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse. Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King New Orleansi jazz - Jazz muusika sünnikohaks peetakse New Orleansi. - Kujunes 20.saj algul kuni 1917. - Tekkis erinevatest kultuuridest segunemisel. - Orkestrid. - Euroopa muusikaga võrreldes räme, kuid intensiivne ning emotsionaalne.
keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd HELLENISMI AJAJÄRK Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil ROOMA VÕIMU AJAJÄRK Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini
Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime`i. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning
street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine. Karaktertants on üks lavatantsu eriliike, üks koreograafia väljendusvahendeid. Karaktertants on sündinud iseloomustava tantsuna. Algselt, st 16.-17.sajandil, on karaktertants tants, mis nõuab tegelase iseloomustust, tants karakteris, kujus. Vabatants tantsunumbrid, mis baseeruvad modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil. Vabatants eeldab mõtestatud ja läbitunnetatud tervikut. Estraaditants stiliseeritud lavatants; show-, karakter- ja rahvatantsu elemente sisaldavad tantsunumbrid. Estraaditantsu iseloomustavad efektsus, kergus, pidulikkus ja atraktiivsus. Olulised on kostüüm, joonised ja sünkroonsus. Showtants efektsed kaasaegsete tantsustiilide (disco, ladina, showjazz jne.) meelelahutuslikud tantsunumbrid kaasaegse muusika järgi. Efektsust lisavad kostüüm,
orkestris 1940. aasta paiku selle dzässinstrumendi, millisena me seda täna tunneme. Duke Ellingtoni juures näeme me esimest korda, kuidas dzässi saund muutub iseseisvaks. Avastuse, et peljalt saund, helivärv võib olla unikaalne ja määrav element, tegi samuti Ellington. Temalt pärineb ka peaaegu erandlikult kõik, mis puudutab ansamblisaundi ja dzässinstrumentatsiooni. Ellington edestas kümne aastaga teisi selleski, kuidas integreerida komponeeritud muusika peamiselt improvisatsioonil põhinevasse muusikasse. Ta ei komponeerinud pillidele. Ta kirjutas üksikisikutele. Alates Duke Ellingtonist peab hea dzässkompositsioon sisaldama dialoogi helilooja ja esitajate vahel. Vahemikust 1925 kuni 1945 on Ellingtoni dzässkompositsioonid peaaegu ainsad, mis on tänapäeva nõuete tasemel. Duke Ellington on tuntud ka dzunglistiili poolest, mille ta loonud on. Dzunglistiil on saanud oma nime trompeti ja tormbooni helidest palades, mis meenutasid dzungliöös kostvaid hääli
kehakunst performance 1960ndad viisid väga paljusid kunstnikke kehakunsti juurde. Kuna publik oli harjunud kunstist üha uusi ja teravamaid elamusi saama. Kunstnik kes ei tahtnud või ka ei suutnud vormide vallas piisavalt põnevat pakkuda, oligi sunnitud iseennast välja pakkuma. Inimkeha privaatsuse riivamine ja eriti keha füüsiline ohustamise või kahjustamine pidid kindlasti publiku tundeelu raputama. Kehakunsti oli ette valmistanud häppeningide traditsioon. Häppeningis on rõhk improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel, Kahtlemata võis kehakunsti käsitleda kui avalikku irvitamist kunstiinstitutsioonide üle, aga ka püüet neist lahti rabeleda, osavalt ära kasutades kunstipubliku äärmiselt üleskruvitud huvi kunstniku isiku vastu. Tavaliselt keha tegi või sellega tehti midagi, kuid nii, et tavateadvuse jaoks poleks selles teos mingit mõistlikku sihti. Bruce Naumann tegi hologrammfotosid oma näost, mida ta sõrmedega venitades moonutas nii palju kui võimalik
korraldada tunnikava. Oma maja polnud, kasutati koolimaju. Improvisatsiooniline õpetamine ja õppimine (hobikorras psühholoogiat, samaealised õpetajad, mõnikord ka stuudiolased ise: Engelberg etlust ja Kalmet kehalist kasvatust.. Õpetati ka eesti keelt, sest paljud olid lõpetanud keskkooli vene keeles ja polnud eesti keelt õppinud.) Sepa stuudio - Puudus igasugune ettekujutus, missugune õieti üks korralik teatrikool olema peab (baseerus püsivatel katsetustel, otsingutel ja improvisatsioonil) (Esimene lavastus ja katseetendus, mille tegi ja tõi Sepp Moskvast oli Dickensi näidend „Kilk koldel“ 1922 (1921 oli tolleaegses (vanas) Draamateatris) sai kiita ja õigustas stuudio tegemist. Teatrihariduse lünki aitasid täita külalisetendused ja –kontserdid. (nt Moskva Kunstteatri stuudiote etendused, kus nad nägid teoorias õpitud Stanislavski süsteemi ellurakendamist.) kõige rohkem
peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk 146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21
keskkonnas peen ja õpetatud musitseerimine, peamiseks sai puhtmusikaalne väljendus. Muusika muutus võimu ja rikkust omavate inimeste elustiili lahutamatuks osaks. Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusikateoreetilised tööd. Siit pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Kreeklased tähistasid noote tähtedega, eksisteerisid eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks. Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk? 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21
ära tema esituse struktuuri pikemas plaanis. Et mingit sündmust muusikaliselt tajuda, tuleb see suhestada eelnenud sündmustega. Meie kultuuris on valitsevateks heliridadeks diatooniline mazoor ja minor. "relatiivne kuulmine" - s eeon võime öelda, milline intervall eraldab kaht samaaegselt või järjestikku mängitud nooti, või laulda nimetatud intervalli lähtenoodist üles või alla poole. Dzass on kaasaegne Lääne muusikavorm, mis rajanebki improvisatsioonil. On leitud, et interpreedi tegevus muusika esitamisel taotleb eeskätt kaht eesmärki. 74 Esiteks seda, et muuta kuulajale võimalikult näitlikuks ja arusaadavaks helilooja poolt kasutatud helikõrguslike ja metrorütmiliste struktuuride iseloom ehk teha kuulajale selgeks, mis on helikõrguse vallas kõrge ja mis madal ning mis on metrorütmika vallas pikk, mis lühike, mis rõhuline ja mis rõhuta. Teiseks on interpreedi tegevus suunatud
polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 7. Eesti majandus 192040. Perioodide üldiseloomustus. 1923. a majanduskriis ja selle põhjused. Suur Kriis. 7.1 Eesti majandus 1920-1940 · I maailmasõja eel olid majandussidemed Eesti ja Venemaa vahel väga tugevad · 1913-1923 kahanesid kaubandussidemed 10 korda · Eesti riigimeestel puudusid kogemused majandus- ja välispoliitikas · Vabadussõjaaegne majanduse riiklik juhtimine põhines improvisatsioonil · Sularahapuudus · Ülehinnati rahva koostöövalmidust · Ülehinnati välisriikide huvi aidata Eestit rahalaenudega · Vabadussõja kulud oli liiga suured · Eesti rahatähtede kursi järsk langus · Väga vastutustundetu laenupoliitika 7.2 Perioodide üldiseloomustus 1920-1924 asutamispalavik 1924-1929 uus majanduspoliitika · Panga- ja rahareform · Põllumajanduse orienteerumine · Lääne-Euroopa turule orienteerumine · Kokkuhoiupoliitika
mängida, hakati kasutama tremolot. Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada meloodilise fraasi kordamises. (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus Rhytm&Blues on Basie stiil. Agressiivse rütmiga muusika. Eriti oluline of-beat ning tähtis koht käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. improvisatsioonil. Valis oma orkestrisse improvisaatorid, mitte nooditundjad. 1) Harlemstride (esindaja Fats Waller) ja 29 Tavaline stride (esindaja Teddy Wilson). a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks:
Muusika kuulamise järgselt on enamasti tarvilik püüda teadvustada, milliseid mõtteid, tundeid 14 ja kujutlusprotsesse antud muusika esile manas ning terapeudi abiga leida neis seosed kliendi problemaatikaga. Teraapia on pikaajaline individuaalne sisemine töö, mida terapeut saab vajadusel aidata toetada ja suunata. Muusikateraapias ei kasutata üksnes muusika kuulamist, vaid ka peamiselt improvisatsioonil põhinevat musitseerimist (lihtsasti kasutatavad pillid). Oma häälega “sinasõbraks” saamine võib olla võtmeks oma mina tugevdamisel, enesehinnangu tõstmisel, eneseteadvuse ja eneseväärtuse suurendamisel. Terapeut ei tõlgenda kunagi kliendi mängu. Terapeut saab vaid peegeldada kliendi tundeid- emotsioone ning anda tagasisidet, kuid lõplik äratundmine, võimalik “ahhaa-elamus” vms jäävad siiski kliendi enda toota. (Pehk, 2015). 3. Draamateraapia
Lõpp eksodos, kus agoon peab jälle elama. Proloog parodos agoon parabaas eksodos. Miim matkimine v näitleja. Lühike stseen igapäevasest elust. Dialoog või monoliig, mida näitlejad poolenisti improviseerisid. Ette kandi kodus, tänaval või mujal. Lühikesed näidendid, proosas. Sisu hästi naturalistlik (sõim, vägivald, veri), lõpeb tüüpiliselt kaootilise puntratantsu/kaklusega. Suunatud madalamale publikule. Keskne koht näitleja improvisatsioonil, autor vähemtähtis. Näitlejatele ei anta tavapärast näidenditeksti vaid proosalist kirjeldust laval toimuvast, näitlejate teha on ka näidendi lõpp. Comedia del arte eelkäija. 5. saj keskpaiku hakatakse komöödiaid avalikult esitama. Agoon kõige olulisem komöödia osa. Näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse või ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab üht poolt ja taunib teist. Järgneb paradosele. Epicharmos 6.-5
Tänapäeval ilukirjanduslik koguteos, eri autorite valitud teoste kogumik. Näiteks: Paul Rummo "Eesti luule. Antoloogia aastaist 16371965"(1967). antonüümid vastandsõnad, sõnapaarid , mida seob vastandussuhe. Näiteks: madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. aoidid Vana-Kreeka rahvalaulikud, kes olid ühtaegu nii laulu esitajad kui ka loojad. Aoidid saatsid end lüüral või mõnel muul keelpillil, nende esinemises oli tähtis koht improvisatsioonil. Aphrodite kreeka armastus- ja ilujumalanna. Aphrodite oli inimeste ja jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti
Transformatsioonitehnika idee sai Liszt Schuberti klaverifantaasiast ,,Rändur" C-duur (Wanderer-Fantasie; 1822), mida ta sageli mängis ja seadis klaverile ja orkestrile. Kui virtuoosi muusikaline mõtlemine tugineb improvisatsioonile, siis komponisti muusikalise mõtlemise keskpunktis on mõisted ,,teema" ja ,,temaatiline arendamine, töötlemine", püüdlus loogilise vormi poole, kus kompositsioonil oli hoopis suurem tähtsus kui improvisatsioonil. Võiks öelda, et kui virtuoossus saavutas oma kulminatsiooni 1847. aasta paiku, siis ühtlasi see punkt tähistab ka virtuoossuse taandumist kindlalt fikseeritud kunstiteose ja interpretatsiooni ees. Virtuoossus ei kadunud, aga virtuoossuse printsiibi asemele astus 19. sajandi teisel poolel teose interpreteerimine, virtuoossus polnud enam keskne nähtus. Juba eelpool mainisime, et sooloõhtud hakkasid levima 19. sajandi teisel poolel (ingl k kasutati nimetust Recital, pr k Soirée)
hoopis teistsugune vaatepunkt sellele fotole. ,,Jazz" lähtub ka ühest Krulli olulisest huvialast vanemast dzässist, 20 sajandi I poole Ameerika dzässist. Selles on 40 luuletust ja iga neist lähtub mõnest dzässiklassikust. Muusika ja sõna on lääne kultuuriloos oma tugeva ja tähendusliku sideme juba leidnud, nt kohtame sellist terminid nagu dzässluule, mida viljelesid paljud biitnikud. Needki luuletused lähtuvad dzässipoeetikast väga oluline osa improvisatsioonil, spontaansetel mõttearendustel. Mõnede luuletuste kirjutamise puhul on eksperimenteeritud ka narkootikumidega. Krulli raamatus on iga teksti juures lehe servale kirjutatud, millisest muusikust see tekst lähtub. Kõik, millest Krulli puhul seni rääkinud, on eesti kultuurile suhteliselt kauge ja võõras. Need on kontekstid ja teemad, millega Eestis seni pole väga tegeldud. Siin ongi huvitav see, et 90ndate lõpust alates Krulli huvid pöörduvad koduse kultuuripärandi suunas
Kasutatakse erinevaid skaalasid. Erineva ajastuti ja zanriti. · Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine. Sõna, mis muutub inimeseks (Kristus). Tegelased on inimesed või (kõnelevad) loomad. Kasutatud keskaegses teatris. M. Maeterlink Sinilind, tegelased leib ja vesi; · Tüüp üheplaaniline tegelane, kes esindab tüüpiliste tunnuste kogumit. Comedia dell'Arte teatrivorm, mis põhines improvisatsioonil etteantud tegelaste raames; keskajal ja renessansis on tüüpide galerii piiritletud; · Karakter kõige mitmekülgsem ja isikupärasem tegelane. Vajab enda esitlemiseks aega ja ruumi. 54 Kõrvaltegelased jäävad enamasti tüüpide tasandile, mis aga ei tähenda, et nad igapäevaelus tüübid oleksid. Komöödiate tegelased on enamasti tüübid. Draamas ja
filosoof, näitleja, kirjanik ja teatrikriitik Egon Friedell (1878–1938): “Kõik klassifikatsioonid, mida inimene kunagi on teinud, on sihilikud, kunstlikud ja valed. Aga samas on nad vajalikud ja vältimatud, kuna vastavad meie mõtlemise sünnipärasele kalduvusele” (Berendt 1999: 11). Käesolevas töös on käsitluse aluseks võetud tõdemus, et džäss on 20. sajandi algul euroopa- liku ja aafrikaliku muusikakultuuri segunemisel Ameerikas tekkinud improvisatsioonil põhinev muusikaliik, millele on iseloomulik eriline rütmiline intensiivsus e. svingimine, oma- näoline kõlaesteetika ja stiilide rohkus. Selline määratlus on küll pisut üldsõnaline, kuid ei tohiks samas millegi vastu eksida. Oleme harjunud väitega, et džäss sündis New Orleansis. Väide on osalt õige, osalt vale: New Orleans on küll linn, mis mängis džässi sünnis ilmselt suurimat rolli, kuid on vale, et ta oli ainus 15 . Analoogne mängulaad oli samal ajal tekkinud ka St
annaabi.ee 
