uue vaenlase juurde. Tühja/surnud tundega maastik meenutab minu meelest justkui vallutatud maad ning armeelase kindel kõnnak üleolekut. Töö tekitab veidi küll aukartust, aga samas jätab ta veidi salapärase mulje. Vaenlane on maskeeritud ja mitte nii märgatav. Võibolla märgib see praeguse vaenlase mitte nii otsest väljendumist. Pigem läbi spionaasi, meedia ja mõtlemisviisi. Siin näidatakse minu meelest varisevat ohtu. Imperiaalne võim ootab ohvri saabumist tee kõrval puu taga. Ohver ei oska aimatagi, mis teda ees ootab. Ohuks võib võtta näiteks tulevat okupatsiooni vmt. Tulevat okupatsiooni just selle pärast, et ümbrus on roheline, täis elu, mis oleks vastandiks juba vallutatud maale eelmises näites räägus puude ja kollase heina näol. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Erialamuuseumi asutamise mõte hakkas idanema koos tarbekunsti kujunemisega eesti kultuuri visiitkaardiks 1950. aastate teisel poolel
mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuses osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamiseta. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia: tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi
6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Sõda 1. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 9 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda 5. Francisco de Vitoria kriitika seniste argumentide kohta ja tema õigustus vallutusele 6
Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 dets. 1804 kroonimine keisriks, paavst tseremooniameister, tseremoonia taasetendas Karl Suure kroonimist. Vanade traditsioonide uuesti elluäratamine. David =). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+ missioon . Tema riik kui heatahtlik impeerium. Prantsuse rahvas kui 1 kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. 1789 aasta ,, Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Napoleoni unistus ühendada Euroopa edumeelse tsivilisatsioonina, ühtsed seadused, printsiibid, tunded ja huvid. Aleksandri diadeem lisaks kroonile tähendus ka Aasia ühendamine Euroopaga. Vabastada Egiptuse rahvas Ottomanide käes, samaaegselt ka Briti kaubandusteede läbilõikamine
1 verst = 500 sülda = 1,067 km; 1 penikoorem = 7 versta = 7,468 km. 1824. aastal kehtestati kogu Briti impeeriumis ametlik mõõtude süsteem (System of Imperial Units), mille aluseks oli pikkusühik jard (Imperial yard, 1 yd = 0,9144 m). Kolmandik jardi moodustab jala (foot, 1 ft = 30,48 cm) ja üks toll (inch) on 1/12 jalga (1 in = 2,54 cm). Jardi, jala ja tolli süsteemiga puutume kokku, vaadates Ameerika filme, kuna USA-s, Kanadas, Inglismaal ja Austraalias kehtib imperiaalne mõõtude süsteem väikeste muudatustega argielus veel tänapäevalgi. Pikemaid vahemaid mõõdetakse miilides (1 mi = 1760 yd = 1,609 km), ruumala pintides (0,568 dm3) ja gallonites (8 pinti = 4,55 liitrit), massi naelades (0,454 kg) ja untsides (1/16 naela = 28,4 g). 19.-20. sajandil võeti enamikus mitte-ingliskeelsetes riikides järk-järgult kasutusele meetermõõdustik. Meetermõõdustikust lähtub ka tänapäevane rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI), mis aastal 1960
Sõjaõiguse küsimustes balansi leidmine teoloogide ja humanistide vahel. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine). Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuseks osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt. Sõda, selleks et olla õige, peab samuti olema sõditud õigel viisil, süütuid karistamata. IMPEERIUM 1) Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik - militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. Probleemid: Liiga suur, et koos hoida. 4. saj lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine. Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur
lubatud kaitsta teiste riikide alamaid türannia eest Samuti on lubatud karistada loomuõiguse rikkujaid Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin inimloomuse põhiinstinktid on enesesäilitamine ja sotsiaalsus rhv õigus peab tagama pikaajalise kasulikkuse lähtuda ei tohi hetkekasust õiguste ja kohustuste korrelatsioon suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas ennetava enesekaitse õigus on piiratud (vaid reaalsete ja vahetute ohtude korral) Impeerium Rooma imperiaalne ideoloogia keisririik militaarriik ideoloogia alustalad: Pax Romana Rooma rahu Tsivilisatsioon Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Rooma õigus Sõda on seadustega reguleeritud Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. Venemaa "kolmanda Rooma" idee 476 LääneRooma langus keisrivõimule pretendeeris IdaRooma/Bütsants 1453 Konstantinoopoli langus, Ottomani impeeriumi valitsus paralleelselt Bütsantsi langusega Vene tsaarid ja "kolmanda Rooma" idee
sõda õiglane, kui eksisteerib ründe oht. 6.Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin. Loomuõigus tähendab inimese vaatlemist väljaspool riiki, ehk rahvusvaheline õigus. Inimese ja ka riigi kaks eesmärki on enesesäilitamine ja sotsiaalsus, rõhuda on avaja pikaajalisele kasule, mitte lähtuda alati hetkeolukorrast. Ennetaval sõjal on piiratud õigused. Impeerium 1.Rooma imperiaalne ideoloogia. Rooma põhines ideaoloogial, mis koosnes rooma rahust (pax romane) ja sellega tihdealt seaotud tsivilisatsiooni tunnetusest. Samuti elukorrast korraldatud, seadustatud ja luksuslik. Kõige aluseks oli õigus, ka sõjas olid oma seadused. 2.Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani. 16. sajandini mõisteti ajalugu nalje maailmariigi idee läbi, millest Rooma oli neljas, seega pidi Rooma edasi kestma ka pärast 476. Aastat
sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse lubab sõja: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia. Militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: tsivilisatsioon, pax romana. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus. Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Rooma õiguse süstematiseeris 5. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Codex iuris civilis). Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2
Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest Sõprus on privaatsfääri suhe Ühiskond (majandus) toetub omakasule Riik toetub nii omakasule kui ka loomulikule sotsiaalsusele Robespierre Tõeline vabadus eeldab, et võim oleks rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+missioon Napoleoni "heatahtlik" impeerium. Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee, kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. Meritokraatia Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel.
6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Õigussüsteem toetub enesesäilitamisele ja sotsiaalsusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkekasust. Sõjaõiguse küsimuses balansi leidmine skolastikute ja humanistide vahel: õiguste ja kohustuste suhe, ent suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetava enesekaitse piiratud õigus: vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia 6 Rooma oli vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium; militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Ideoloogia alustalad: pax romana, tsivilisatsioon, kord, seaduslikkus, luksus; roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants), mis kestis veel 1000 aastat
Selle tulemusena saavad piiskoppidest linnade tähtsamad mehed; nende kasutada on suurim majanduslik ressurss. Kiriku sees tõusevad esile teistest tähtsamad piiskopid. Osa piiskoppe hakkavad ennast pidama peapiiskoppideks. 311.a. deklareerib Rooma piiskop, et tema on kõige tähtsam. Väide tugineb sellele, et Rooma on impeeriumi suurim linn. Roomale aitas kaasa ka Peetruse pidamine esimeseks piiskopiks. Peetrus oli ka Jeesuse lemmikõpilane. Kuna imperiaalne valitsus on nõrk, saavad piiskoppidest Rooma tähtsaimad mehed; tähtsamad, kui nad oleksid tugeva keisri ajal. Ladina keeles papa ehk isa, algselt kõikide piiskoppide nimetus, saab hiljem Rooma piiskopi ainunimeks. Sellest eesti keeles paavst. Paavst LEO I Suure ajal on esimesed tõsised vastuolud Konstantinoopoliga. Leo I teeneks peetakse, et Attila ei rüüsta Roomat. Varase kiriku mõjukaim paavst oli GREGORIUS I Suur (590-604). Tema ajal suureneb kristlaste hulk
Bukagu, mida võib nimetada ka gagakuks on seotud orkestrimuusikaga ja bukagu tantsuga. Gagaku on tüüpiline õukonnamuusika, mis toodi Hiinast Jaapanisse 8. sajandil. 9. sajandi ja 11. sajandi vahel gagaku saavutas oma suurima populaarsuse.Kui Hiina gagaku oli peamiselt Konfutsianistlike riitustega seotud siis Jaapanisse imporditud gagaku oli põhiliselt bankettimuusika. Gagaku mainitakse esmakordselt 701. aastal kui loodi Gagakuryo akadeemia, mis oli esimene imperiaalne muusika akadeemia. Selle akadeemia paljud õpetajad olid pärit Hiinast ja Koreast. 9. sajandi esimesel poolel keiser Soga organiseeris ümber gagaku orkestri ja repertuaari struktuuri, mis tekitas jaotumise „saho- no- kagu“, mis tähendas vasak muusika ja uho- no- gaku“ ehk parem muusika. Kuidas see jaotumine täpsemalt juhtus pole teada. 10. sajandil Gagaku saavutas põhilise esinemiskunstina oma populaarsuse õukonnas. Pärast Heiani
Sõjaõiguse küsimustes leiab tasakaalu neoskolastikute ja Gentili vahel. Ta võtab skolastikutelt põhialuse, et õigused ja kohustused on seoses (vähemalt üks pool tegutseb ebaõiglaselt ning annab sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium – tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR – Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda gloria nimel – Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine
vahel(Gentili: sõda on juriidiline küsimus, sellega tegelgu juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda ja seega lubatud.) Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma impeerium oli mõeldud olema vabariiklik, mitte monarhistlik. See oli ,,Rooma rahva impeerium" - lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus'. Selline ideoloogia oli mudeliks hilisematele võimuvormidele, näiteks USA Kapitooliumile. Tegelikeks valitsejateks olid siiski keisrid. Rooma keisririik (printsipiaat) oli militaarriik, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Samas ei püsinud riik vaid relvade jõul. Ideoloogia alustaladeks olid ka:
Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumisel). Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia ladina k."imperium"- kõrgeim sõjaline ja täidesaatev võim Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj. pKr Ida-Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis)
Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava enesekaitse kohta samuti kompromiss: me pole kohustatud ootama esimest lööki. IMPEERIUM 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Ideoloogia vabariiklik valitseb endiselt rahvas. SPQR Rooma senat ja rahvas. 3.sajandiks eKr oli Rooma impeerium suutnud alistada kogu Apenniini poolsaare, Hispaania, Prantsusmaa, lisaks Põhja-Aafrika jne. Pärats kristust alad laienesid veelgi nt Inglismaa. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Paavst. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: paavst annetas indiaalaste maa hispaanlastele
Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel · Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. · Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas · Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia · Rooma impeerium: Saavutas palju sellest, millest Aleksander unistas Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' 272 eKr Apenniini poolsaar vallutatud, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia) Kuni 1. saj. eKr suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänustest (Väike-Aasia,
Tasakaal skolastikute ja G vahel: õigused ja kohustused peavad olema vastavuses, peame tuvastama õigusrikkuja - vähemalt üks pool ebaõiglane, mis annab teisele poolele õigluse; keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma - suveräänidel universaalne karistusõigus. G-le vastu: peame reageerima ainult konkreetsele õigusrikkumisele - vaenlasel peavad olema ettevalmistused ja kavatsused sõjaks. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik (printsipaat) militaarriik, kodanikud orienteeritud sõjale. Samas ei püsi vaid relvade jõul. Ideoloogia alustalad: Pax romana, tsivilisatsioon. Eluviis: kord, seaduslikkus, luksus Õigus: inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris 6. saj pKr Ida- Rooma (Bütsantsi) keiser Justinianus: Codex Iustiniani (Corpus iuris civilis) a. Roomlaste idee, et ka sõda on reguleeritud õigusega 2. Kes päris Rooma keisririigi
Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupoolest enam-vähem läbi kogu nende ajaloo) killustatus iseseisvateks linnriikideks. Seega võib juba inimtsivilisatsiooni algusaegadel näha kahe erinevat tüüpi poliitilise organisatsiooni vormi kujunemist: a) hierarhiline tsentraliseeritud imperiaalne süsteem, mille puhul lokaalsete kogukondade üle domineerib imperiaalne võimukeskus ning b) anarhiline süsteem, mis koosneb iseseisvatest ja omavahel võitlevatest, ent majanduslikult ja kultuuriliselt tihedalt seotud poliitilisest kogukondadest. 1.1 Egiptus Egiptuse tsivilisatsioon tekkis Niiluse viljakas orus 4 aastatuhande teisel poolel eKr. Maaviljelus Niiluse orus eeldas niisutussüsteemide väljaehitamist ning korrashoidmist. See
üldjuhul lakkamatut – elementaarsed Sisepoliitikas (mõnel juhul kõikide sõda mängureeglid, ning säilitavad viimased märkimisväärse) kõikide vastu. muutub omamoodi aga iseseisvuse. Autonoomia. Ainsaks vahekohtunikuks Enamasti on stabiliseerivaks teiste vahe ja imperiaalne kontroll faktoriks on jõudude ‘rahvusvaheliseks tugev ainult tasakaalu politseinikuks’. impeeriumi mehhanism. tsentrumis, sellele järgneb dominiooni vöönd, seejärel
Sõjaõiguse küsimustes leiab tasakaalu neoskolastikute ja Gentili vahel. Ta võtab skolastikutelt põhialuse, et õigused ja kohustused on seoses (vähemalt üks pool tegutseb ebaõiglaselt ning annab sellega teisele poolele õiguse) ning Gentililt suveräänide universaalse karistusõiguse idee (keegi maailmas peab korrarikkumisi ära hoidma). Kuid ennetava eneskaitse osas vaidles Gentilile vastu ning ütles, et peame reageerima ikkagi konkreetselt õigusrikkumisele. Impeerium 56. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma oli ideoloogia poolest algusest kuni lõpuni vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium tegemist oli Rooma rahva impeeriumiga, mitte keisrite omandiga (SPQR Senatus populusque Romanus). Rooma ideed: Cicero jaoks kõrgeim sõjatüüp oli sõda au (gloria) nimel Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne kui kaitsesõda, sest eesmärgiks on valitsemine mitte ellujäämine
Jäljendas Karl Suure keisrikskroonimist. Paavst oli küll kohal (tseremooniameister) , kuid Napoleon läks ise paavsti juurde ja asetas keisrikrooni ise endale pähe, kellelgi teisel polnud voli teda kesriks kroonida, ainult ta ise. See oli Karl Suure kroonist tehtud koopia. Sellega taaselsutas Napoleon Karl Suure aegse keisririigi. Sellega kaasnes visioon maailmariigist (Karl Suure impeeriumi järglane). Kogu sümboolika oli väga läbimõeldud. Napoleoni imperiaalne ideoloogia. vallutus+missioon. Napoleon ise kujutas oma riiki heatahtliku impeeriumina. Ta kujutas prantslasi eriliselt tsiviliseeritud rahvana. Prantsuse rahvas on 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Tema unistuseks oli luua pärast kõiki neid sõdu Euroopa taasühendus. Ta kirjutas ST. Helena saarel : kava oli luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, huvidega, printsiipdega. Euroopa ja Aasia ühendamine
3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused Kontekstuaalne meetod (Cambridge'i koolkond) peab uurima lisaks autori väidetele ka tema väite tagamaid. Oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad õigustamisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mille ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia Rooma keisririik oli militaarriik ja vabariiklik impeerium, mille kodanikud olid orienteeritud sõjale. Impeerium ei püsinud koos vaid relvade jõul, olid ideoloogilised põhimõtted: · Rooma rahu (pax romana), millega olid seotud tsivilisatsiooni tunnetus ja kindel eluviis: kord, luksus, seaduslikkus. · Õigus oli roomlaste jaoks inimmõistuse ülim väljendus. Rooma õiguse süstematiseeris Justinianus 6.saj Justinianuse koodeksiga
majandusliku kapitaliga kultuur, suurema sümboolse kapitaliga kultuur jne kusjuures kapitalid enamasti omavahel seotud, kuigi mitte üks-üheselt. Kultuuridevaheline kommunikatsioon kui distsipliin tekkis alles 1950ndate lõpul, kui Jaapan muutus võimsaks majandusjõuks. Enne seda oli kultuur/tsivilisatsioon üks (olgu siis briti, prantsuse või ameerika, sõltuvalt sellest, milline suurriik oli kõige võimsam, kelle imperiaalne mõju oli suurim), muu oli lihtsalt kultuuri puudumine. Omandanud majandusliku kapitali, genereerisid jaapanlased sellest enesele ka sümboolse kapitali. Läbirääkimised, kus jaapani kultuurinorme ei järgitud, jooksid liiva: siit vajadus neid norme uurida. Jan Blommaert: "One must be able to afford to be oneself, and the Japanese certainly were." Uue rahvuskultuuri omandamine kui tegemist on enam kapitali omava kultuuriga on
· Maailmalõppu pole Rooma kestab. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants) keisrid hakkasid end nimetama "Imperator Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Idapoolset trooni tahtsid ka teised. Vene kui "Kolmas Rooma" · Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) Kolmanda Rooma idee. Ivan III abiellus 1472 ühe viimase keisri tütre Sofia Palaiologosega. Venemaal võeti kasutusele imperiaalne sümboolika. · 15. sajandi lõpul: Bütsantsi kahepäine kotkas, Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaal ei tunnistanud viimase ülimuslikkust, vaid seadsid end nendega võrdseks. · Peeter I 1721 hakkas end tsaari asemele kutsuma "Imperaatoriks" Euroopalik tiitel, Vene Keisririik Euroopa keisririik · Seega lahknemine. Läänes: eelkõige ladina impeeriumi pärand · Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim · 8. saj
Rooma piiskop (paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Siinkohal on sobilik mainida "Constantinuse kingitust," mille kohaselt olevat Constantinus Suur pealinna üleviimisel Konstantinoopolisse kinkinud paavst Silvester I nii vaimuliku kui ilmaliku võimu Lääne-Rooma riigis. Olgugi, et ürik tekitati alles 750-850.a. sobis see tugevdamaks arusaama Roomast kui (kristliku) maailma keskusest. Imperiaalne ja kristlik müüt täiendasid teineteist. 3. Kirik ja õigus Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtide pärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab ristiusk allutab õiguse järk-järgult uuele eetikale õigus peab olema jumala armu ja kristliku halastuse segu. Andes õigusele uue
annaabi.ee 
