Kuidas mõjutab elukoht Eesti noori. Eestis on palju erinevaid noori, on töökaid, on laisku, on pidutsevaid jne. Aga kuidas neid mõjutab nende elukoht. Kas maal on töökamad noored kui linnas või on vastupidi. Noored on riigi tulevik. Aga millised noored kasvavad linnades ja millised kasvad maal. Mina kui väikelinna noor arvan, et linnades on noortel rohkem tegevusi kui maal ja see mõjutab ka nende käitumist. Näiteks: Linnades noorukid tegelevad rohkem oma huvidega, ehk käivad erinevates trennides ja ringides. See jällegi tähendab seda, et neil on vähem aega huligaanitsemiseks
Jaan Kross 8.c Biography He was born in Tallinn (19.02 1920 27.12 2007). 1928 1938 he studied at Jakob Westholm Grammar School. 1938 1944 he attended the University of Tartu. 1944 1946 professor in the Univerity of Tartu 1946 1954 spent in prison Career Jaan Kross was an Estonian writer. Wrote mostly novels and short stories ,,The Czar's Madman" has been considered Kross' best novel; it is also the most translated one. Was nominated several times for the Nobel Prize in Literature during the early 1990s Was named a People's Writer of the Estonian SSR (1985) Received the State Prize of the Estonian SSR (1977) In 1990 Kross won the Amnesty International Golden Flame Prize Family 1940 1949 he married Helga Pedusaar. 1954 1958 he married Helga Roos. They had a daughter Kristiina Kross (born in 1955). Jaan Kross married Ellen Niit in 1958. They had 3 children Maarja Undusk, EerikNiiles Kross and Märte...
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri kaugusele ning suke...
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14
tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral on kuni 12 poega.
Franklin Delano Roosevelt Franklin D. Roosevelt oli USA 32. president, kes sündis 30. jaanuaril 1882. aastal. Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid viimasel ametiajal, kuus kuud ...
Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisiku...
RÄIM Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Ta on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume-sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning Botnia ja Soome lahte. Räim on avaveelise eluviisiga ning võib laskuda meres enam kui saja meetri sügavusele. Juhuslikult võib ta eksida ka magevette. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. Keskmine räim on umbes 15 cm pikkune, kuid esineb ka hiiglasi, kelle pikkus ulatub kuni 30 cm-ni. Neid nimetatakse hiidräimedeks. Hiidräimed kujunevad välja nendest räimedest, kel õnnestub noorpõlves hakata neelama teiste kalade vastseid ja maime. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes ku...
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. ...
Seened 1. Seened elavad mullas, vees, toiduainetes, taimedes, inimese ja loomade kehas, elamutes. Siiski põhiliselt mullas. 2. Seened vajavad eluks niiskust, soojust ja toitaineid. Seened ei vaja valgust. 3. Toitumistüübilt kuuluvad seened vabalt elavad heterotroofide hulka. Heterotroofid on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest, neid lagundades. Osa seeni saab toitaineid elusorganismidest, olled nende parasiidid või nendega sümbioosis. Elutegevuseks vajalikke toitaineid ja vett omastavad seened läbi rakukesta. 4. Enamik seeni koosneb peenikestest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Need põimuvad omavahel ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Elutegevuseks vajalikud ained ja energia saavad nad orgaanilisi aineid lagundades. ...
Kas elada linnas või maal ? Tänapäeval arutatakse palju, kas elada linnas või maal, kui hakatakse näiteks peret looma. Nii linnal kui maakohal on omad head ja vead. Tuleb muidugi arvestada ka erinevate asjade iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures. Sa ei pea kilomeetrite taha minema, et endale leiba ja vorsti osta. Poed on tänapäev...
Referaat Kuldkala Kalad Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemeetilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud. Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja film...
Sõudikud/vesikirbud Sõudik on väike mõne millimeetri pikkune vähiline. · Sõudikul on oluline roll veekogu toiduahelas - nad paljunevad väga kiiresti ning on oluliseks toiduks suurematele loomadele. · Sõudikul on tilgakujuline keha, mis lõppeb hargiga. Hargi harud on kaetud harjastega. · Sõudikud on väga osavad ujujad, moodustades ujudes kaari ning tehes kiireid sööste. · Keha on sõudikutel läbipaistev ning selgelt võib näha siseelundeid. · Peaosas paikneb silm. · Sõudikud toituvad hõljumist. · Sõudikud hingavad kogu keha pinnaga. · Sõudikud on lahksugulised, emastel võib paljunemisperioodil märgata tagakeha küljes rippuvaid munakotte. · Rohkelt võib sõudikuid märgata kaldapiirkonnas kasvavate taimede ümber. · Sõudikud on nõudlikud vee puhtuse suhtes, kui vees on palju orgaanilist kõdu, surevad nad kiiresti. (Crustacea) Vähilaadsetele i...
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "K...
Sir Joseph John Thomson Joseph John Thomson oli inglise füüsik. Ta jõudis katsetega järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Sir Joseph John Thomson sündis 18. detsembril 1856 Manchesteris, Inglismaal. Thomson oli väga andekas õpilane ning ta omandas oma alghariduse väikestes erakoolides. Ta paistis silma oma huviga teaduse vastu. Joshep astus Manchesteri ülikooli ebatavaliselt varakult, juba 14 aastaselt. Sealt edasi viis ta haridustee edasi Cambridge (aastal 1876) ning 1880 aastal sai ta kätte oma Bakalaureuse kraadi matemaatika suunal. 1881 saavutas ta Magistri kraadi ning Doktori kraad oli tal käes 1883. aastaks. Sinna samasse ülikooli jäi ta kuni oma surmani, õpetajaks. Thomson oli imeline õpetaja ning tema käe all sirgusid mitmed tuntud füüsikud, keemikud. Tema õpilastest 6 said hiljem Nobeli preemia füüsika alal ning kaks keemias. Samuti võitis k...
Algloomad . Erinevalt bakteritest on algloomadel eristunud rakutuum ja membraanidega ümbritsetud organellid. Algloomad on päristuumsed organismid. Algloomi on mitmesuguseid, nad erinevad ehituse, toitumise, paljunemise ja tunnuste poolest. Algloomad saavad elada ainult niiskes keskkonnas, sest neil pole kuivamise eest kaitsvat kehakatet. Enamik algloomi elab vees, kuid neid on ka niiskes mullas. Mõned algloomad elavad ka inimeste sees . Harilik amööb . Amööb on väike (0,2-0,5mm), palja silmaga vaevalt märgatav algloom. Ta on värvusetu. Amööb elab väikeste tiikide ja lompide põhjamudas. Amööbi ainurakne keha koosneb poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toitu...
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama. Kiviajal oli raske, sest nälga pidi palju tundma ja haiguseid oli palj...
Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas siis elab tänapäeval üks laps Eestimaal? Palju oleneb sellest, kellega võrrelda. Kui võrrelda Eesti lapsi näiteks Aafrika lastega, siis tundub, et elab hästi. Kui aga Euroopa riikide lastega siis võiks ka paremini. Kõik sõltub ikkagi sellest, kellega ja mis teemal võrrelda. Tegelikult pole ju Eestimaal laste elul viga midagi. On olemas lasteaiad, kus saab käia. On head koolid, kust saab erinevate testide tulemuste põhjal päris hea hariduse. Edasiõppimise võimalused on samuti mitmekülgsed. Mis on aga tegelikult lapsele hea? Kas piisab sellest, kui on kõht täis ja riided seljas? Kas on see hea, kui laps saab varakult lasteaeda minna või hoopis see, kui ta saab kaua emaga kodus olla? Mulle tundub, et parem oleks see, kui laps saaks võimalikult palju aega oma vanematega koos olla. Kuid tihti pole see võimalik, vanemad peavad tööle minema, et kuidagi oma eluga hakkam...
Referaat ,,KILU" 06.04.09 Õpilane Diaana-Gerttu Nooren Klass 7C Õpetaja Inga Kast Tallinna Pelgulinna Gümnaasium SISUKORD LK. 2-3 ,,Kilu liigikirjeldus" LK. 4 ,,Pildid kiludest" 1 KILU LIIGIKIRJELDUS Välimus: Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Elutingimused: Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse või koguni kilomeetritesse. Kudemine: Kilu leviku määravad ära talvitumistingimused ja üldine soolsus, sest sellest sõltub kudemise edukus. Nimelt võib mari liiga madala soolsuse tõttu hukkuda, sest marja areng saab toimuda vaid vabalt vees hõljudes, madala soolsusega vees vajub aga mari põhja. Kudemine toimub juunis või juulis...
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist...
SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 1.3. Elupaik .......................................................................................................................2 1.4. Toitumine....................................................................................................................3 1.5. Sigimine......................................................................................................................3 1.6. Areng.......................................................................................................................... 3 1.7. Ohustatus...
JUHTUMIKIRJELDUS Kliendi nimi on Katrin ,23 aastane , alates 2009 aasta Oktoobrist puudub kindel elukoht. Katrinil on 6 aastane poeg Robin , hetkel elab laps tema endise elukaaslasega Vitaliga , 27 aastane , elab Rakvere korteris , mida ta hetkel üürib. Vitali töötab juba aastaid Rakvere Lihakombinaadis. Peale poja sünnitamist , vahetas Katrin tihti elukohta ja elukaaslasi , alates 2006.a elab rakveres , registri järgi on ta Rakvere KOV täpsusega . Suhted Vitaliga on pingelised , peres tülitsetakse sageli, süüdistatakse üksteist , puudub usaldus
Näsiniin Paula Juurik 8b Elukoht · Hajusalt kõikjal Eestis · Segametsad · Puisniidud Välimus · Kõrgus keskmiselt 0,3 1,2 m · Väheharunev põõsas · Oksad ja koor on sitked · Kevadel sireli taoline taim · Roosad õied · Ei ole kroonlehti · Kinnituvad otse oksale · Sügisel oranzpunased marjad · Marjad on luuviljad nagu ploomil Mürgisus · Väga mürgine · Inimesele piisab 2 12 marjast, et surra · Hobusele suremiseks peotäiest marjadest Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus · Surm saabub hingamishäirete tõttu Rahvapärased nimetused · Metssirel · Surmalill Kasutusalad · Ravimina koort ja vilju · Teadus...
Värvus võib ilvestel varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Karvkattel on kolm põhimustrit: valdavalt tähniline, valdavalt triibuline ja ühtlane . Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab . Eesti 4 metsades ringi luusivad ilvesed on Euroopas elavate liigikaaslastega võrreldes kogukamad. Elukoht Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud , kus saab varjuda okste alla või mõne juurika taha . Samuti meeldivad neile ka tiheda risuga segametsad . Kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa ilvesel sama hästi kui pole ,kuid mingisuguse pesamodustise teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud.
Mina 30 aastasena Pole kahtlustki, et iga inimene unistab millestki juba lapsepõlvest saati. Mida vanemaks me saame, seda nõudvamaks me muutume. Mitte ainult reaalses elus, vaid ka unistustes. Viiesena suurimaks sooviks olnud barbimaja asendub viieteistkümneseks saamisel oma poisssõbra omamisega. Ei erine ka mina siinkohal hallist massist. Eneselegi teadmata olen unistanud asjadest ja inimestest, mis võiks kunagi minu elus eksisteerida, minu elu täiuslikumaks muuta seda kõike aga tulevikus. Mis saab siis, kui tulevik ongi käes? Ma olen maast madalast peale jumaldanud hobuseid omanud nende sarnaseid pehmeid mänguloomi, vaadanud neist filme, kogunud neist kleepse. Minu tulihingeline armastus hobuste vastu ei ole lakanud ka nüüd, olles juba 17-aastane. Oma ideealpildis oleks minust kolmeteist aasta pärast, olles 30, saanud profesionaalne ratsutaja ja ehk omaksin ka ise mõnda hobust ja väiksemat tall...
Michael Jackson Tema tegelik nimi on Michael Joseph Jackson. Ta sündis Gary Indiana osariigis, 29.augustil, 1958. a. Ta oli USA poplaulja, tantsija ja meelelahutaja. Michael Jackson sündis 9lapselises perekonnas 7nda lapsena. Ta elas kuni 1988. aastani vanemate juures. Ta oli 1980. aastatel menukaim poptäht. Kui Jackson sai 22 aastaseks, siis oli temast saanud üks maailma menukamaid popmuusikuid ja ilmselgelt oli ta ka üks maailma kuulsaimaid inimesi. Michael Jackson alustas 11aastaselt perebändi The Jackson 5 liikmena. Temast sai kiiresti ansambli juhtfiguur. Kaheksaselt oli temast saanud venna Jermaine'i asemel pealaulja ja polnud ka enam küsimust, kes oli ansambli täht. Väike Michael oli parim tantsija ja laulja, kuid tal oli ka müstiline jõud, mille järele janunesid muusikaprodutsendid ja mis tõmbas publikut. 14 aastasena oli ta juba miljonär. Soolokarjääri alustas ta 1971. aastal. Michael Jackson...
Hunt Martin Palmiste | 6A | . aprill 2014. a. Rahvapärased nimetused Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna vanarahvas ei tahtnud kunagi hunti enda koju kutsuda. Ta murdis koduloomi (lambaid, kanu, veiseid) maha. Et mitte kohale kutsuda teda, nimetati teda teiste nimedega. Need on näiteks: Susi Hallivatimees Kriimsilm Võsavillem Pajuvasikas Metsakutsu Levik Eestis Võsavillemit leidub pesakondadena üle Eesti (Igas Eesti maakonnas on vähemalt 1 pesakond). Hiljuti alles jõudsid hundid ka Saaremaale ja Hiiumaale. 1997. aasta loendusandmete põhjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Üldiselt leidub teda kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas, Gröönimaal ning igilume ja –jääga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. LK 1 Elupaik ja eluviis Elupaigana väldi...
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
Milline roll oli linnal kõrgkeskajal. Kõrgkeskajal(11.saj-14.saj lõpp) suurenesid juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. Linna asukoha valikut tingisid varasemad asulad ja linnad, sadamapaigad,põllumajanduslikud piirkonnad, mis rahvast toitsid, kaubateede sõlmpunktid, jõgedesuudmed, jõgede sillad ja koolmekohad.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja majandus muutus kapitalistlikumaks. Kõrgkeskajal arenes kaubandus, mille tõttu kasvas elankkond eelkõige linnas. Suurimad linnad tekkisid tähtsate kaubateede sõlmpunktidesse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spe...
riigisiseste eeskirjade alusel ning teevad vastuolulisi otsuseid sama juhtumi kohta.1 (1) Euroopa Komisjon > EGV > Sõnastik Abielu lõpetamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt, kus vähemalt üheks osapooleks on Eesti kodanik Rahvusvahelise eraõiguse seadus § 57. sätestab, et abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse selle riigi õigusega, kus on abikaasade ühine elukoht. Kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on .Kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Kui ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata,
SELGROOTUD Jane Niklus 8 klass Lüllemäe Põhikool Käsnad Järvekäsn (Spongilla) Toitumine- protistid ja bakterid Elukoht- järv ja aeglasevooluga jõgi Liikumine- ei liigu Ainuõõssed Meririst ehk millimallikas (Aurelia aurita) Toitumine- algloomad, kalade ja teise loomade munad Elukoht- paras- ja troopikavöötmes (va Ohhoota meres) Liikumine- liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinn...
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht
Ei kohaldata eelkõige maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes. Ka ei kohaldata: ● füüsiliste isikute õigus- ja teovõime, abielusuhtest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes; ● pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluste, kokkuleppe- ja muude samalaadsete menetluste suhtes; ● Sotsiaalkindlustuse suhtes; vahekohtu suhtes. KOHTUALLUVUS-kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on mõnes käesoleva konventsiooniga seotud riigis, hoolimata nende kodakondsusest kõnealuse riigi kohtusse. Valikuline kohtualluvus- Isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis erinevatel tingimustel. Erandlik kohtualluvus- Poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult erinevatel tingimustel erinevatele liikmesriigi kohtutele. Kokkuleppest tulenev kohtualluvus- saavad kokku leppida, mis kohus lahendab.
+-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ 4 rows in set (0.00 sec) mysql> DESCRIBE SYNNID; +--------------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +--------------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Synnikuupaev | varchar(10) | YES | | NULL | | | Ema_id | int(2) | YES | MUL | NULL | | | L_nimi | varchar(9) | YES | | NULL | | | Elukoht | varchar(10) | YES | | NULL | | | Synniaeg | varchar(5) | YES | | NULL | | | Synnikaal | int(4) | YES | | NULL | | | Synnipikkus | int(2) | YES | | NULL | | | Sugu | varchar(1) | YES | | NULL | | +--------------+-------------+------+-----+---------+-------+ 8 rows in set (0.00 sec) 4. Leia lapsed, kelle sünnikaal on väiksem võrdne 3800 grammist. Väljasta nimi ja kaal.
VOLIKIRI Mina______________________________, _______________ (isikukood), ______________________ (elukoht), volitan ennast esindama ______________________, _______________ (isikukood), _______________________ (elukoht) alljärgnevale: 1. __________________ 2. __________________ 3. ....jne Antud volitus kehtib ___________________ Kuupäev__________________ Asukoht___________________ Volitaja Volitatav ________________ ________________ (allkiri) (allkiri)
Nr Elukoht Tegevus Ülikool 1 Tallinn Õpin TTÜ 2 Tartu Õpin ja töötan Tartu Ülikool 3 Pärnu Töötan Tallinna Ülikool 4 Haapsalu Eesti Kunstiakadeemia Viljandi Eesti Maaülikool Eesti Mereakadeemia Eesti Muusikaakadeemia Nr Elukoht Tegevus Ülikool Asutus Töö algus Vanus
________________________ otsuse poolt või vastu küsimused Ülesanne: täienda skeemi vastavalt sulgudes märgitud küsimustele. Kasuta õpikut lk 50. Kes saavad valida? · Valimistel saavad osaleda kõik, kellel on hääleõigus. · Eestis on hääleõiguslikud: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline isik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik. Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.0...
valimised. Riigikogu valimised: märtsikuu 1. pühapäeval 4 aastaks. Avatud ja suletud nimekirjad. Valimisõigus on vähemalt 18- aastasel Eesti Vabariigi kodanikul. Kandideerida saab vähemalt 21- aastane Eesti Vabariigi kodanik. Erakonna nimekirjad ja üksikkandidaadid. Kohalike Omavalitsuste valimised: oktoobrikuu 3. pühapäeval 4 aastaks. Avatud nimkirjad. Valimisõigus vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul, Euroopa Liidu kodanikul ja välismaalasel, kelle püsiv elukoht asub vastavas Kohalikus Omavalitsuses. Kandideerida saab vähemalt 18-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas Kohalikus Omavalitsuses hiljemalt valimisaasta 1. augustil. Erakonna või valimisliidu nimekirjad ja üksikkandidaadid. Euroopa Parlamendi valimised: juunikuu pühapäeval 5 aastaks. Valida saab vähemalt 18-aastane Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Kandideerida saab vähemalt 21-
J V 253 J K 358 J K 388 J K 318 J H 258 J H 250 Kursusel osalejate elukoht soo alusel 12 10 8 Summa 6 N M 4 2 0 Linn Alev Maa-asula Suur linn Elukoht I OSA. Kirjeldav statistika 1. Koostada sagedustabelid 1.1 Sagedustabel Sugu Total
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud
harvem, kui kord kuus sagedamini kui kord päevas harvem, kui kord kuus sagedamini kui kord päevas Kas te olete ostnud rõivaid internetipoest? Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen küll Ei ole Olen: Vanus Elukoht Viimane lõpetatud õppeasutus Naine 34-37 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool Naine 38-41 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool mees 42- ... Tartu maakond Gümnaasium, Keskkool Naine 18-21 Rapla maakond Kõrgkool Naine 34-37 Harju maakond Gümnaasium, Keskkool mees 18-21 Järve maakond Kutseõppeasutus Naine 18-21 Järve maakond Gümnaasium, Keskkool
Harju Maakohus 20. november 2018.a Tallinna Kohtumaja Lubja 4, Tallinn 10115 Hageja: XXX, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx, e-post: xxx, telefon: xxx Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium,
tervisele hea. Toitumis alased teadmised, toidu maksumus, elukoht Toitumis alased teadmised mõjutavad toitumist, sest kui sa tead mida ei ole tervislik süüa, siis sa ka ei söö seda, aga kui sa ei tea toitumisest midagi siis sa sööd omale iga sugust rämpsu sisse. Toidu maksumus on ka väga oluline, sest ega saa ei osta poest mingit väga kallist toitu vaid vaatad ikka mis on odavam ja mida su rahakott kannatab osta. Toitumis mõjutab ka elukoht nt kui sa elad linnas, siis sa sööd üht toitu, aga kui sa elad maal, siis sa sööd teisi toite. Kultuur, meedia Toitumine oleneb palju ka kultuurist nt kui sa elad Hiinas, siis sa sööd palju riisi või kui sa elad Itaalias, siis sa sööd palju erinevaid pastasid. Suhteliselt palju oleneb toitumine ka meediast nt kui sa näed mingit reklaami ja selles reklaamitud toit tundub hea siis sa võid ka seda osta või nt reklaamitakse
.. ...korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. Olulisemad õigusaktid, mis reguleerivad Riigikogu tööd, on Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ning Riigikogu liikme staatuse seadus. Hääletama saab minna... ...Eesti kodanik ja Euroopa Liidu kodanik, kes on valimispäevaks saanud 18–aastaseks ja kelle püsiv elukoht (rahvastikuregistrijärgne) asub vastavas linnas või vallas. Hääletada saab ka täisealine välismaalane, kelle püsiv elukoht asub vastavas linnas või vallas ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ja hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ning kannab karistust kinnipidamiskohas.
LAENULEPING .................../koht/ “_____”______________________ ______________, edaspidi - Laenuandja, ja _______________________________, edaspidi - Laenusaaja, üksi edaspidi Pool, koos Pooled, sõlmisid laenulepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel 1. Lepingu objekt 1.1 Laenuandja annab ja Laenusaaja võtab laenu ___________ (____________) (summa sõnade ja numbritega) krooni. 1.2 Laenuandja kannab laenu Laenusaaja arvelduskontole __________ (____) tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest / annab laenu sularahas Lepingu sõlmimise päeval. 1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 2. Intress ja viivis 2.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi ___ % (__________________________) aastas. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt ko...
meil on iive negatiivne. Valitsus on proovinud järjest rohkem tagada sotsiaalseid garantiisid, tõstes laste toetusi, makstakse vanemapalka. Need meetmed kindlasti aitavad kaasa iibe tõstmisele pikas perspektiivis, aga lapse saamise otsuse juures on veel palju määravaid tegureid. Tänapäeval on laste saamine lükatud hilisemaks, pere loomisele hakatakse mõtlema alles siis, kui on ennast rahaliselt kindlustatud, olemas on kindel töö- ja elukoht. Sellisel väiksel riigil nagu Eesti, kus rahvastik vananeb järjest kiiremini ja iive on negatiivne, peaks noored mõtlema ka oma keele ja rahvuse säilitamise peale. Aga selle juures peaks ikkagi meeles pidama, et laste kasvatamise juures on oluline ka see, et lapsed ei kasvaks vaesuses. Tänapäeval kasutavad noored väga palju rääkides inglis keelseid sõnu, seega tuleks vanematel oma lastele selgitada kui oluline on ikka rääkida korrektset eesti keelt
..........................................................................3 HERILASEVIU..........................................................................................................................4 Linnu välimus.........................................................................................................................4 Linnu söök...............................................................................................................................4 Linnu elukoht..........................................................................................................................4 Linnu pesa...............................................................................................................................5 Linnu pojad.............................................................................................................................5 Lind tavel....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
