1. Ettevõtte kavandab aktsiaemissiooni. Planeeritakse väljastada 1 000 000 lihtaktsiat hinnaga a 10 EUR Ettevõtte bilansi passiva struktuur eelmisel aruandeperiodil: bilansi maht 16 000 000 EUR, sh kohustu aktsiakapital 2 000 000 EUR, eelmise perioodide kasum 6 000 000 EUR. Varasemalt oli emiteeritud 1 000 000 lihtsaktsiat nominaalginnaga a 2 EUR, mis moodustaski aktsiaka Leida sellle etevõtte aktsia hinna ja tulukuse suhe (P/E ratio). Kui valdkond on atraktiivne, kas investee varasemalt Kogus hind 1 aktsia Kogus 1,000,000 10 1,000,000 Bilanss 16,000,000 kohustused miinus 7,000,000 Aktsiakapital miinus 2,000,000 Eelm per kasum miinus 6,000,000 Aruandeaasta kasum
börsiettevõtted. 2) Tuletada omakapitali nõutav tulumäär riskivabadelt investeeringutelt (reeglina loetakse selleks valitsuse võlakirjade tulumäära) nõutavast tulumäärast ja planeeritava projekti riskipreemiast. Riskipreemia hindamiseks kasutatakse enamasti ajaloolisi andmeid. Omakapitali hinna prognoosimine riskivaba intressimäära ja riskipreemia alusel Arvutamisel võib kasutada CAPM (capital asset pricing model) mudelit. Nõutav tulumäär = = riskivaba tulumäär + x (turu keskmine tulumäär riskivaba tulumäär) kus näitab investeeringu riski e tema tulususe kõikumist turu keskmise näitaja suhtes Praktikas kasutatakse selle mudeli lihtsustatud varianti: Nõutav tulumäär (kapitali hind) = riskivaba intressimäär + turu riskipreemia Riskivaba intressimäär:
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
VC muutuvkulud, FC püsikulud, D amortisatsioon ehk kulum7. Projekti rahavood leitakse tavaliselt järgmise lihtsustatud valemiga8: (8.2) CFt = S t - VC t - FC t - Dt - Tt + Dt - INVt - NWC , kus INV investeeringud põhivarasse, NWC investeeringud puhtasse käibekapitali. 8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value NPV). See võrdub tulumaksujärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summaga, millest on lahutatud esialgne rahaline väljaminek. Sisuliselt võrrel- dakse oodatavate rahavoogude nüüdisväärtust esialgse investeeringuga. Arvutusskeem on järgmine: CF1 CF2 CFt (8.3) NPV = + + ... + - IO. 1 + WACC ( 1 + WACC) 2 ( 1 + WACC) t
1. - : . - , - . . : . ( 1. - . ) . , - 2. , . ( 7. 3. . . ), ( . .. . => , ) : : . . · . , · . . . · 4. . ( . ) · . . / . .. · , : . . . -, , : 1. E : p q -. 1. - . ., : ; 2.
http://www.eaei-ttu.extra.hu/ - . , , . . 0 1 , Ep q 1. , : (, ) 1 : D1 . - . 2 2 p . , - . . -, q2 - . ( - ( , ) : , 3 E1 - ). p1 q1 ( : . 0 .. .
1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"?
Agentuurivõlakiri (agency bond). Neid lasevad välja kinnisvara vahendusega tegelevad ettevõtted. Kuulsamad neist on Fannie Mae, Ginnie Mae, Freddie Mae. Lihtaktsia (common stock) – tänapäeval kõige enam levinud aktsia liik. Eelisaktsia (preferred stock,US-s; preference shares, UK). Vahetatavad eelisaktsiad (convertible preferred stock). Eelisaktsiad, mida saab vahetada sama ettevõtte lihtaktsiate vastu. Nominaal- ehk nimiväärtus (par value, face value). Müüdud, olemasolevad, käigusolevad aktsiad (shares outstanding). Aktsiatükeldus, splittimine (stock split). Ühest aktsiast tehakse mitu akstsiat. Näiteks aktsia nimiväärtus on 30 USD ja ette- võte kuulutab välja „stock split 3 for 1“, siis peale seda on aktsia omanikul ühe aktsia asemel nüüd kolm 10-dollarilist aktsiat. Aktsiate splittimisel suureneb aktsiate arv, kuid aktsiakapitali suurus jääb samaks. Tuluaktsiad (income stock)
4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet. Silvia Kuusk Puhta rahavoo arvutamine: Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused (kulum, amortisatsioon, edasilükkunud tulud, edasilükatud maksud) Kapitalikulutused Lisandunud puhas käibekapital + Muutused pikaajalises laenukapitalis (lisa juurdetulnud laenud, lahuta tagasimaksed) = Puhas rahavoog omakapitalist (net cash flow on equity) Krediidireiting2. Reiting on reitingusümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused. Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus kaubeldakse lühiajaliste instrumentidega). Finantsturu eesmärk on ümber jaotada majanduses tekkivaid sääste. Väärtpaberiturg jaguneb: (1) esmasturg -- toimub väärtpaberite emissioon; (2) teisene turg -- toimub
endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5. CAPM võrrand ja selle komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus? CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"?
juhtimine) 5. Selgitage kas ning kuivõrd on vastuolus ettevõtte eesmärgid mis põhinevad kasumi või väärtuse maksimeerimisel? -Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“
1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"?
määramises. Igal juhul on diskonteeritud tasuvusaja meetod objektiivsem tavalisest tasuvusaja meetodist. Lõpetuseks tuleb märkida, et vaatamata puudustele saab tasuvusaja meetodite abil selekteerida projekte, mis ei hakka tulu tooma lähiaastate jooksul. Need meetodid arvestavad lähiperioodide tuludega, mille laekumine on tõenäosem kui kaugema perioodi tulude laekumine ja mis aitavad leevendada firma likviidsusprobleeme. PRAEGUNE PUHASVÄÄRTUS (net present value - NPV) võrdub projekti eluea iga-aastaste puhasrahavoogude summaga, millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt: n ACFt NPV = - IO t =1 (1 + k ) t kus ACFt on tulevane rahavoo summa perioodil t (võib olla positiivne või negatiivne), I0- esialgsed kulud, 4
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud.
Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Harjutused majandusõpetuses (mikroökonoomika) Ettevõtteteooria Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal Tõümmake sellele ring ümber Teie väikeettevõttes küpsetatakse saiakesi. Tabelis on toodud saiakeste kogutoodang ühes nädalas erineva arvu küpsetusahjude korral Ahjud, tk. 1 2 3 4 5 TP 1000 2200 3500 4200 4800 MP 1200 1300 700 600 1) Tabeli põhjal hakkab kahaneva piirtootlikuse seadus toimima: a) teise ahju rakendamisel c) neljanda ahju rakendamisel b) kolmanda ahju rakendamisel d) viienda ahju rakendamisel 2) Keskmine kogutoodang on maksimaalne, kui on rakendatud: a) üks ahi c) neli ahju b) kaks ahju e) viis ahju c) kolm ahju 3) Viienda ahju piirtoodang on a) 1000 c) 700 b) 600
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. 2
Eelis – seob bilansi ja kasumiaruande näitajad. Puudus – investeeringute tegemine põhivarasse alandab ROIC-i. ROIC – WACC ● Näitaja peaks olema positiivne Puudus – juhid ei saa mõjutada WACC-i, aga investeerimine põhivarasse alandab ROIC-i (pole kasulik investeerida). ROE = puhaskasum / omakapital Puudus – võimalik kunstlikult kasvatada (ostad kasumliku ettevõtte, finantseerides ostu 100% ulatuses laenuga). Majanduslik kasum, EP (economic profit) või EVA (economic value added) EP = (ROIC-WACC)*investeeritud kapital EVA = ärikasum peale makse (NOPAT) – kapitali hind*investeeritud kapital ● Stern& Stewart EVA eristub EP-st selle poolest, et kasumi numbrit korrigeeritakse ning investeeringud põhinevad asendusväärtusel. EVA puudused: 1. Positiivne EVA ei ole piisav ega vajalik tingimus aktsionäridele väärtuse loomiseks. Nii EVA tase kui kasv ei ole aktsiate tulumääraga korreleeruv. 2
2007 S UHTARVUDE LIIGID Suhtarve liigitatakse sõltuvalt sellest, millist firma majandusliku seisu aspekti sellega püütakse hinnata: 1) lühiajalise maksevõime suhtarvud(S hort-Te rm S olve ncy R atios ), 2) varade juhtimise suhtarvud (Activity R atios ), 3) võla juhtimise suhtarvud (Le ve rage R atios ), 4) tulususe suhtarvud (Profitability R atios ), 5) aktsiate turuväärtuse suhtarvud (Marke t Value R atios ). Andres Laar 2008 2007 MAKSEVÕIME HINDAMINE Lühiajaliste kohustuste kattekordaja näitab, kui palju oli firmal aruande koostamise hetkel (või keskmiselt) käibevara kokku ühe krooni lühiajaliste kohustuste kohta. Kui lähtuda sellest, et maksevõime tähendab maksukohustuste tähtaegse tasumise võimet ,
teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski. Markowitzi kõver Kui ühendada omavahel riski ja tulususe skaalal sellised punktid, kus etteantud tulususe juures on minimaalne risk, siis tekib nn.efektiivne tulukõver e.Markowitzi kõver. Viimasel asuvad punktid on alati mingisuguste paigutuste kombinatsioonid, kuna iga üksiku investeeringu puhul puudub võimalus vähendada portfelliriski riski hajutamise teel. 45. CAPM Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 46. Riskide liigid Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk. Süsteemivälise
Optimaalse riskisusega portfell koosneb varadest, mille puhul erinevate oodatavate tulutasemete varieeruvus on minimaalne. Riskantse investeeringuga on tegemist siis, kui : Ühe aktiva või aktivate portfelli varieeruvus on madalam mistahes teise aktiva varieeruvusest ja Esimese aktiva oodatav tulusus on võrdne või suurem teisest FVschedule jt kasutamine) 34. Investeeringu eeldatava tulumäära ehk kasuminormi olemus 35. Finantsvarade hindamise mudel CAPM Leidmaks mingile portfellile nõutavat tulunormi on välja töötatud CAMP( capital assets pricing model) ehk varade hindamise mudel, mille eesmärgiks on leida portfelli nõutav tulusus, kui on teada: riskivaba tulumäär, portfelli riskipreemia e. selle oodatava tulususe vahe riskivaba tuluga ning kogu vaadeldava turu risk ja portfelli riski suhe. 36. Riskide liigid Süsteemiväline risk – konkreetse investeeringuprojektiga seotud risk.
lisandunud rahavood aastas Näide: Esialgsed kulud investeeringusse on 10 000 EUR. Kui iga-aastased rahavood on 4000 EUR 4 aasta jooksul, siis kui pikk on tasuvusaeg? Tasuvusaeg = 10 000/ 4000 = 2,5 aastat Meetodi miinused et arvutatakse lihtsalt tuleviku rahavooge summeerides, minnakse mööda raha ajaväärtuse teooriast; ei arvestata riski mõjusid. Eelised lihtne, võimaldab hinnata likviidseid ja seega vähem riskantseid projekte. 2. Preagune puhasväärtus (net present value NPV) kujutab endast projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse summa ja esialgsete kulude vahet. ACFt tulumaksujärgne rahavoo summa perioodil t K vastav diskontomäär, s.t. nõutav tulunorm või kapitali hind IO esialgsed kulud (investeeringud) n projekti oodatav kestus n NPV= ACF t _ IO t=1 (1 + K)t Kui NPV >0, projekt vastu võtta Kui NPV<0, siis tagasi lükata NPV näitab, kui palju väärtust loodi investeeringu elluviimisega
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL l
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . .
TP/päevas AR TR MR AC TC MC
1400 50 70000 55
2400 47 112800 43
3400 44 149600 33
4400 41 180400 30
5400 37 199800 32
6400 35 224000 34
7400 32,3 239020 36
8400 29 243600 38
9400 26 244400 40
10400 23 239200 43
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui a)MR
Johannes Kukebal KÕRVALMAANTEE EHITUSE PAKKUMUSEELARVE KODUTÖÖ Õppeaines: EELARVESTAMINE TEEDEEHITUSES Ehitusinstituud Õpperühm: TE 61 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 KODUTÖÖ LÄHTEÜLESANNE .......................................................................................................3 1. MAHUARVUTUS JA DETAILNE PAKKUMISEELARVE .....................................................5 1.1. SISSEJUHATUS EELARVE KOOSTAMISSE ....................................................................
juhtimisstiili kasutatavates organisatsioonides. 2.2. Finantseelarved 2.2.1. Investeeringute eelarve Investeeringute eelarve (capital budget) sisaldab detailseid eelarveid koos ajakavaga kõrgema maksumusega varade (ettevõtted, allüksused, kinnisvara, põhivara) soetamiseks ning põhivarade renoveerimiseks ja remondiks. 13 2.2.2. Eelarvestatud rahavoogude aruanne Eelarvestatud rahavoogude aruanne (budgeted statement of cash flows, budgeted cash flow statement) kajastab raamatupidamiskohustuslase eelarveperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). 2.2.3. Eelarvestatud bilanss Eelarvestatud bilanss (budgeted balance sheet) kajastab eelarveperioodi alg- ja lõppkuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 2.2.4. Eelarvestatud kasumiaruanne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
