1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? - 1935. aastal tühistas Sakasamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu - Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud. - Sõlmiti uus kokkulepe suurbritanniaga, kus seati saksa sõjalaevastiku tonaaži piirmääraks 34% briti laevastiku tonnaažist. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? Suur-Saksamaa“ loomine; sakslaste eluruumi laiendamine; Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine; sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas) Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle? Rahvahääletuse tulemusena ühendati Saarimaa (1935), pandi alus massiarmeele – Wehrmacht`ile, alustati laevastiku taastamist (1935) ning viidi sõjavägi sisse Reini demilitariseeritud tsooni (1936) Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane.
Ptk 18: 1. Hitleri tegevus enne Teist maailmasõda: Taasrelvastumine ja Versailles' rahulepingu katkestamine 1935, Rein istsooni vägede viimine 1935, Kominterni-vastase pakti sõlmimine Itaaliaga, Hispaania kodusõjas Franco toetamine, Austria vallutamine (Ansluss 1938), Müncheni sobing 1938, Tsehhi vallutamine, vägede viimine Leetu. 2. Ansluss, Müncheni sobing mis need olid, millal Ansluss on Austria liitmine Saksamaaga, mille tagajärjel sündis Suur-Saksamaa; 14. märts 1938 Müncheni sobing 29. september 1938; konverents, kus Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks sakslastega asutatud alad Saksamaale, loodeti, et nii hoitakse sõda ära. 3
Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler selle lääneosasa nn sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. Hitler nõudis sudeedimaa loovutamist ähvardades keeldumise korral sõjaga; tsehhoslovakkia lükkas Sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni; 29.sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23
..................................................... 7 6. Teise Maailmasõja lõpp ja tagajärjed.................................................................................................. 7 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine........................................................................................ 7 6.2 Ardennide lahing........................................................................................................................... 8 6.3 Berliini vallutamine...................................................................................................................... 8 6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents.................................................................................. 8 6.5 Jaapani purustamine ..................................................................................................................... 8 6.6 Pariisi rahukonverents........................................................................
1937.aasta lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.aasta kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria anšluss 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss (saksa keeles liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei
Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda
Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. Aprillil 1938 korraldati rahvahääletus, mis näitas rahva toetust ühinemisele. Ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. 3) Müncheni sobing ja Tsehhoslovakkia häving Hitler valmistus peale Austria vallutamist ründama järgmist maad, milleks oli Tsehhoslovakkia. Sellel riigil oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mispärast tema ründamine oleks terve Euroopa sõtta paisanud. Hitler kasutas ründe ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. September 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936
a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. KONVERENTS AASTA OTSUSED ATLANDI HARTA- 1941 Sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgne
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad
aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka sõjalised jõud 6. Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939
1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult.Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest /1934 võimule pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel.
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
II MAAILMASÕDA , SAMMHAAVAL UUE SÕJANI Õ.lk.118-123 kokkuvõte 1935 tühistas Saksamaa Versaille's lepingu ning astus välja Rahvasteliidust ning asus looma lennuväge ning sõjaväelaevastikku mis tal seni keelatud oli. Sõlmiti isegi Inglismaaga kokkuleppe oma sõjaväe suurendamiseks.Lääneriigid suhtusid sellesse ükskõikselt,neid see ei häirinud. Samal aastal liitus Saarimaa Saksamaaga ning Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. ( Taaskord oli lääneriikidel ükskõik, ning see ainult innustas Hitlerit edasi tegutsema, jultunult )Lääneriigi lootsid,et kui nad midagi ei tee, siis diktaatorid rahunevad. Esialgu oli see nn rahustamispoliitika edukas. · Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni-vastase pakti aastal 1936, millega ühinesid ka Itaalia, Hispaania,Ungari. Ka Inglismaa pooldas, kuid ei ühinenud.
Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis seni oli keelatud) 2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a
· Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal, Varssavi piirati sisse ja alistati · Saksa-NSVL sõpruse- ja piirilepinguga jagati Poola NSV Liidu agressioon
IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23
1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan
5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit.
1. Millised olid II maailmasõja põhjused? Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu
Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased
propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine Dunerquei all > Hitler lasi Ing ja Pr sõduritel (335 000) laevadega evakueeruda. Prantsusmaa kapituleerus 22.juunil. Saksa okupatsiooni alla jäid Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Vichy linnas loodi Prantsuse valitsus (Vichy valitsus), mis haldas ca 1/3 territooriumist ja tegi koostööd Sxm-ga. · 1940-1941 plaani "Seelöwe" ("Merelõvi") realiseerimine, mis nägi ette õhu- ja meresõja Inglismaa vastu ja pidi ideaalis lõppema dessandiga Inglismaale. Inglise ajaloos kannb see
,, II MAAILMASÕDA" 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks · Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama sõjaväge · Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi maailmas 2. Mis olid Saksamaa sammud sõja suunas aastail 1935-1936? 5 · Versailles'i süsteemi tühistamine · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Hakati uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Astus välja Rahvasteliidust · Loobus Locarno lepingu täitmisest · Andis märku, et hakkab revideerima Euroopa riikide piire 3. Miks võib väita, et II maailmasõja päästis valla MRP leping?
3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis Saksamaa tahtis arendada oma sõjatööstust, NSVL asus tugevdama lahing tõi pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil? sõjaväge 7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA Pearl Harbor’ Saksamaa vajas rahvale eluruumi, NSVL laiendada kommunismi imereväebaasi. Pöörde sõjategevusse Vaiksel Ookeanil tõi 1942. aasat
mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940):
II maailmasõda Euroopas oli sellega ametlikult lõppenud. 02.09.1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 2.Osapooled Kolmikpakti riigid(11): 27. sept 1940 sõlmiti Berliinis Kolmik- e. Berliini pakt: Saksamaa + Itaalia+ Jaapan. Eesmärgiga täpsustada sõjalisi kohustusi ja tihendada seniseid liidu suhteid. Hiljem liitusid: Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Horvaatia, Soome, Mandzukuo, Tai. Hitleri- vastane koalitsioon (61): Eesotsas Suurbritannia + USA+ NSV Liit (+ Prantsusmaa al. 1944 suvest). Enamus 61-st riigist liitus Atlandi hartaga ja olid ÜRO asutajariikideks (51). 3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
