Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu!
saavutatakse veenmise ning sundimise teel, mille lõpptulemusena kodanikud jagavad tulusid ja polis toodab mehi, kes töötavad vaid selle veelgi enam kokkuliitmise eesmärgil. · On õiglane, et valitsejad peavad vaheldumisi käima ,,üleval" ja ,,koopas", et mõista hea ja õiglase vastanduvust ebavõrdsele. · Polist juhitakse kõige paremini ,,tarkade filosoofide" poolt, kes tegelikult ei ihka valitseda, ja halvemini ning rohkete mässudega need, kes tahavad väga valitseda. · Hästijuhitud polis on siis kui need, kes valitsema peavad elavad mõistlikumat eluviisi kui valitsemine, sest siis valitsevad need, kes hoolivad hüvelisest ja targast elust. · Sisemised mässud kukutavad võimuihkajad endid kui ka polise. Filosoof Ühiskonnas
ole õigele poole pööratud ja ei vaata sinna, kuhu peaks." Otsime vastust sellele, kes peaksid riiki juhtima. Riiki ei saa juhtida harimatud, sest neil puudub suund kuhu liikuda. Nad ei tea mida teha. Teiselt poolt ei saa riiki juhtida ka liiga kõrgelt haritud või need kes eneseharimisele täielikult pühendatud on. Seda seepärast, et neil puuudub tahe püüelda millegi poole. Ehk esimestel puuduvad oskused, teistel tahe. Parim valitsejad on need, kes seda ei ihka nii väga. Ega võim ei ole hüve. Parim valitseja on inimene kes tõuseb vaikselt. Ta silm harjub erinevate valgustega ehk ta mõistab ja saab aru erinevate elanike vajadustest. Ta tõuseb kuni on mäe tipus. Kuid nüüd, erinevalt üldlevinud tavadele, ei tohi see inimene jääda sinna tippu. Vastasel juhul nagu eelpool mainitud kaob sel valitseja tahe. Valtsemist tuleb võtta kui paratamatust mitte kui hüve.
Pariisi Ülikooli õigusteaduskonna. Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledzist kordagi kodus perekonna juures. Esialgu saatis tema kirjanduslikke katsetusi ebaedu ning tal soovitati tegelda ükskõik millega, ainult mitte kirjandusega. Balzac alustas juuraõpinguid, kuid veendus õigepea oma kirjanduslikus andes ning hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Oma õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud. Iseloomujooned- teda lummas Napoleoni lend, ta on Vautrini tegelasse pannud palju enda iseloomujooni. Ta ihaldas võimu ja tahtis maailma muuta. Mõningaid fakte temast: · Esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal (,,Suaanid"), kuid varjunimede all oli avaldanud kergemaid romaane juba 1821. aastast. · kirjutas 20 aasta jooksul üle 80 teose. · Erinevates romaanides on kokku 3000 tegelast.
5. Kõige enam meeldis mulle luuletus „Lapsest saadik olen“. See luuletus oli minu jaoks justkui inspiratsiooniallikas. Kõige paremini ja meelde mõte, et kui tahad midagi saavutada ei ole oluline kaua selleks aega läheb või kui palju selleks harjutama peab, lõpuks peab juhtuma see mis on soovitu. Mitte miski siin elus ei tule kergelt, kõige nimel peab vaeva nägema. 6. Autor näeb maailma rahuliku, puhtana ning sisemise selgusega. Ta ei kahetse taga eilset ega ihka midagi homselt ning tunneb ära käesoleva hetke ilu. Ta teab kuidas elada nii, et tunda rõõmu ka väikestest, lihtsatest asjadest, mis teevad ta õnnelikuks. Autor paneb tähele igapäevaseid, pisikesi asju ning leiab nendest oma inspiratsiooni. Tekstinäide: „Hommikul paistis päike – viisime põrandariided välja tuulduma, saatsime lapsed liivakasti ja läksime ise aiamaale…“ Suhted oma pereliikmete, lastega tunduvad olevat autorile väga tähtsad
Inglid otsustasidki viia Fausti taevasse, kuna ta tegi oma elupäevade lõpuni inimestele palju head. ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada." Wagner Inimene on üks küllastumata olend, kes on harva millegagi rahul ja tihti tahab juurde. On olemas kõiksugu inimesi, kuid enamik neist on äärmiselt uudishimulikud ja soovivad olla kursis kõige toimuvaga. Teist tüüpi inimesed on teadmiste suhtes neutraalsed. Nad on rahul sellega, mida nad teavad ega ihka rohkemat. Muretud on need, kes mitte midagi ei tea, aga ka piiratud maailmaga. Teadmised avardavad inimese maailmapilti ning muudavad inimesed teadlikumaks ja kogenenumaks. Maailmas on palju head - halba, meeldivat - õõvastavat, huvitavat igavat ja kui inimene kord talletab endasse need uskumatud teadmised, teab ta palju rohkem. Inimene suudab mõelda, toetudes paljudele erinevatele kogetud teadmistele. Ta on rikkalik ja mitmekülgne. Kas on hea omada palju teadmisi
Faust ei oska selles aga esialgu näha elu juhtmõtet, vaid peab selle äratundmiseni jõudma oma kogemuse kaudu. Tee tõeni ei ole tema jaoks kerge.) Puudel ilmutab end Mefistona. - Mefistoteles meelitab Fausti sõlmima lepingut tema juhib Fausti läbi elukõiksuse ja saab Fausti hinge teispoolsuses, kui Faust on leidnud, selle, mille juurde ta kindlalt jääb ja enam rohkemat ei ihka ja hüüab: "Oh ilus hetk, oh viibi veel!"(lk 47) Faust soovib saada osa elu täiuslikkusest- " Ma ihkan meeltemöllu, virgutavat raevu, valusat naudingut ja armuvaevu.... Kõik, mis on osaks saanud inimsoole, nüüd minu põue põletama tulgu, et heast ja halvast osa saaks mu vaim......" (lk 49) . Faust kõhkleb enne teeleminekut. Mefisto julgustab: " Tea, kui sa enda silmas maksad, ka elus läbi lüüa jaksad " lk 56 Algab Fausti "proovilepanek" Mefistotelese poolt.
targaks saada. Filosoof on tarkuse armastaja. Nagu ma ise aru saan siis filosoofis on ühendatud kõik need omadused, mida kannavad endas Jumalad, inimesed ja võhikud. Filosoofid tunnetavad uusi ideid, mis viivad rahvast edasi. Selle juures tähtid on see, et filosoofid viivad need ellu, sest nendele on riigi vajadused olulisemad kui enda rahulolu. Teine põhjus miks filosoofid on parimad polise valitsejad on see, et filosoofid ei ihka võimu. Kui valitseja võimujanu on suur siis takistab see polise heaolu. Olen ise nende väidetega küllaldki nõus. Kui toon näiteks tänapäeva poliitikud siis olen kindel, et mis motiveerib neid inimesi seal istuma oma positsioonil on rohkem raha ja võim kui soov viia Eesti rahvast edasi. Selle tõestuseks on poliitikute kõrged palgad ja rohke töökohtade (rohkelt nõunike positsioone) loomine riigisektorisse, mida tegelikult ei vajata. Platoni ideeõpetuse järgi on ideed muutumatud
inimesed kes tarkust taga ajavad. Nõmedad on need inimesed kes arvavad et neil on kõik eluks vajaminevad tõekspidamised (tarkused) juba selged ning ei soovi neid seepärast juurde omandada. 2. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest nemad on näinud tõelisust (või siis nad püüdlevad selle poole). Nad teavad, mis on tõeline hüve, nemad on pääsenud neist ahelaist koopas ning oskavad ka inimesi tõelisuse koha pealt harida. Samuti on filosoofid need, kes ei ihka võimu, ehk siis valitsemine ei ole nende jaoks meelistegevus, mistõttu ei oleks rivaalitsemist, nad võtaksid valitsemist kui kohustust, mis on vaja polise hüvanguks ära teha. Oma arvamusest nii palju, et Platon pidas filosoofe ilmselgelt kõige vooruslikemaks ja paremaks inimgrupiks. Kogu tema filosoofiat arvestades tundub loogiline, et inimene, filosoof, kes pühendab oma elu tõe püüdmisele, on parim valik Polise juhtimiseks. Kõik
üldhumaansete sihtide eest. Camus’ 1947. aastal ilmunud romaan „Katk“ sai tema meinukaimaks teoseks. „Sisyphose müüdi“ kõrval oli teine tuntuim esseraamat „Mässav inimene“. Tema olulisemate teoste seas on veel näidend „Caligula“ ja romaan „Langus“. 1957. aastal pälvis Camus Nobeli kirjandusauhinna. „Sisyphose müüdis“ rõhutab Camus sisemise vastupanu vajadust kurjale ja vabadust ahistavale võimule. Camus’ kangelastel ei ole ülevaid sihte, ükski neist ei ihka kehtestada paradiisi ega oota abi Jumalast, ent ometi võitlevad nad kurja vastu, inimlikkuse nimel. Camus’ esikromaan „Võõras“ räägib Alžiiri väikeametnikust Mersault’ist, kelle teadvus magab. Ta on intelligentne, kuid ükskõikne ja osavõtmatu. Ta ei arvesta teistega, vaid toimib nii nagu tal endal mugav on. Ta on võõras rutiinile allutatud ühiskonnas, kus keegi ei hooli kellestki peale iseenda. Alles teose lõpus, kui ta hukkamisele mõistetakse, ärkab ta teadvusele.
ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni õpetus ideaalsest riigist Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid.
kohti, kus oli ise elanud. Dickens suri 1870. aastal 58-aastaselt. Honoré de Balzac [onor'ee dö balz'ak] (20. mai 1799 Tours 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik.Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Aastast 1807 kuni aastani 1813 ei käinud Balzac kolledzist kordagi kodus perekonna juures.Balzac alustas juuraõpinguid, kuid, veendunud oma kirjanduslikus andes, hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud.Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline debüteerija: esimene tema nime kandev teos ilmus alles 1829. aastal (,,Suaanid"), kuid ta oli varjunimede all (näiteks "lord R'Hoone") avaldanud kergemaid romaane juba alates 1821. aastast. Innukast majandustegevusest enne 1829. aastat jäi Balzacile terveks eluks kaela hulk võlgu
Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja
soofideks saavad, vaid kõneleme nendele õiglast, kui nõuame neilt hoolitsemist teiste eest ja valva- mist. Me ütleme ju neile, et need, kes on saanud sellisteks [1826] teistes polistes, ei võta põhjenda- tult osa sealsetest vaevavatest kohustustest; sest nad kasvavad üles omatahtsi, ega paku võimu ins- titutsioonidele huvi. On aga õiglane, et see, mis on iseenesest kasvanud, pole kellelegi elatist võlgu ega ihka ka toitmisetasu tagasi maksta. Meie oleme teid aga ilmale toonud teie eneste ja ülejäänud polise käsuks nagu emamesilasi ja kuningaid mesipuus;14 teie olete saanud parema ja täielikuma hariduse ja suudate teistest enam mõlemas15 osaleda. Niisiis tuleb minna alla, igaüks omas järjekor- ras, teiste elupaika ja kohaneda, et kaeda pimedust. Sest kui olete kohanenud, näete tuhatkord pare-
ja ikka raske on su rind: suur mure, mingi häda aimus nii ööl kui päeval rõhub sind. On aru saada, et luuletaja armastab oma hoidjat väga. Luuletus on pühendatud Arina Rodionovale. Autor räägib hoidjast, kes ootab teda ja ei lase ta akent silmist. Puskin tunnetab, et hoidjal on hingel mingi suur mure. Kasutatud on ristriimi. Epiteeli on kasutatud vaid ühel korral: armas memm. Luuletemaatika isamaa Tsaadajevile Ei kauaks arm me rinda mahtund. Ei vaikset kuulsust ihka hing. Noorpõlve lootused on lahtund kui uneuim, kui uduving. Kuid veelgi hõõgub kogu aja meis soov ka võimu surve all koos välja minna õhinal niipea, kui isamaal on vaja. Nii nagu näha armast neidu on armastaja ainus soov, sind ootame, tund priiust-toov, tund, millest kaunimat ei leidu. Nii kaua kuni hindab põu au, vabaduse ideaale, oh seltsimees, kõik hingejõu me pühendame isamaale. Me usku murda aeg ei saa: veel õnnetäht kord tõuseb hele. Kord unest virgub Venemaa
Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu!
tülidesse. Need on mehed, kes valitsevad ja tegelevad tööstuses, käsitöös, põllumajanduses. Kuid on ka teisi, kes on tundmuste ja vapruse ning julguse templid, kes pole huvitatud niivõrd sellest, mille eest nad võitlevad, kui võidust võidu enda pärast. Nad on võitlushimulised. Need on mehed, kes moodustavad maailma sõjavägesid ja kaitsejõude. Ja lõpuks on need vähesed, kelle lõbuks on meditatsioon ja mõtlemine, kes ei ihka hüvesid, varasid ega võitu, vaid teadmisi, kelle taevaks pole varandus ega võim, vaid tõde. Need on tarkuseinimesed. Platoni ideaalriigis on vastavalt kolmele hinge osale kolm ühiskondliku klassi: valvurid, sõdurid ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud
Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on
12. kiasm Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (Artur Alliksaar) 13.siire ehk anzambmaan Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati (Jüri Üdi) 14. antitees ehk vastuseade 15. kumulatsioon ehk kuhjamine sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,
hunt enda karjas, ta oli ka kõige vanem ja osavam.Damen järel muutus ka Michell hundiks ning siis läkski lahti. Karjajuhid võitlesid omavahel ja ülejäänud ei seganud neid, kuigi piilusid neid silmanurgast enda võitluse ajal. Ethanit, ründas keskmise suurusega hunt, võis isegi arvata , et ta on naine,isegi mitte naine vaid kuueteistkümneaastane neiu.Tema silmad polnudki punased, kui teistel, need olid sinised ja see tähendas, et temal on veel hing sees, et ta ei ihka võimu, vaid tahab elada endist elu oma sugulaste juures. Ethan ei suutnud talle haiget teha, kuid sellele vaatamata ta hammustas, lõi oma hambad selle hundi kaelasse,kes otsekoheselt kukkus ning muutus imeilusaks neiuks. Seejärel muutus ka Ethan inimeseks , et ütelda teistele, et nad ei viiks tüdruku keldrisse ega hakanudki midagi neile seletama. See võitlus kestis kaks tundi, mille käigus Damenil õnnestus põgeneda ja Michellil võita
! Ainus asi, mida ei saa ära keelata, on keelamine (A. Alliksaar) ! ! Raske on kergeks saada (J. Kaplinski) RISTLAUSE e KIASM ! ! Oo hing, kas tunned, kuhu surevad kõik sihita teed? ! ! Oo hing, kas tead, kuhu lõppevad kõik teeta sihid? (E. Enno) ! ! Tuleb jäämeri, jääb tulemeri (I. Laaban) ! ! Malehobused valetavad ja valehobused maletavad (A. Alliksaar) SIIRE e ANZAMBMAAN ! Ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. ! ! Ema tahab reisida ja isa kodus istuda ! ! samuti ei ihka alati. ! ! Me teeme ümber oma elu ! ! üht hiigelmüüri inimtihedat ! ! ! ! ! (J. Viiding) Tihtipeale kuhjuvad ka lausekujundid. Ristlause (kiasm): ! "Kui inimmõtted on nagu taimed, millised siis võiksid olla taimede mõtted?" ! ! sisaldab endas ka kordust, võrdlust, ja retoorilist küsimust. PILTKUJUNDID ! Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite tarvituse või kirja ning pildi ühendamisega kunstilise mõju taotlemine. AKROSTIHHON
Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda. 3) Probleemid o Naiste südamete murdmine/nende mahajätmine o Pidev valetamine, "ahelvaletamine" o Vastutustundetus: Nipernaadi tegi pättusi, aga kui tuli aeg aru anda või vastutust kanda, põgenes ta alati. 4) Tsitaadid o "Kõik on siin nagu karud koopas, magavad ja urisevad. Ning keegi ei ihka tegusid, suuri, võimatuid tegusid!" o "Oma leib on ikka küla leivast magusam." 5) Kavapunktid 1. PARVEPOISS. Nipernaadi parvetab Kudisiimu tallu. Loki armub temasse, lubab temaga kaasa minna. Mall läheb Loki asemel Nipernaadi parvele. Nipernaadi lükkab Malle vette, ise hüppab kaldale ja lahkub. 2. TOOMAS NIPERNAADI. Krootuse talu perenaine sureb. Ükski 3-st pojast ei taha peremeheks saada. Nipernaadi läheb Krootuse peremeheks
Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda. 3) Probleemid o Naiste südamete murdmine/nende mahajätmine o Pidev valetamine, "ahelvaletamine" o Vastutustundetus: Nipernaadi tegi pättusi, aga kui tuli aeg aru anda või vastutust kanda, põgenes ta alati. 4) Tsitaadid o "Kõik on siin nagu karud koopas, magavad ja urisevad. Ning keegi ei ihka tegusid, suuri, võimatuid tegusid!" o "Oma leib on ikka küla leivast magusam." 5) Kavapunktid 1. PARVEPOISS. Nipernaadi parvetab Kudisiimu tallu. Loki armub temasse, lubab temaga kaasa minna. Mall läheb Loki asemel Nipernaadi parvele. Nipernaadi lükkab Malle vette, ise hüppab kaldale ja lahkub. 2. TOOMAS NIPERNAADI. Krootuse talu perenaine sureb. Ükski 3-st pojast ei taha peremeheks saada. Nipernaadi läheb Krootuse peremeheks
(9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K) (18) gradatsioon ehk astendus sh kliimaks ehk astmiktõus (ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu) sh antikliimaks ehk astmiklangus (19) retooriline hüüatus
5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhilisteks aluseteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samusTi zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust.
o tõde, mis puudutavad kannatusi (õigeks olemisega käib kaasas kannatus) tõde kannatuse olemasolust o tõde kannatuse põhjustest janu millegi järele soovida kedagi/midagi põhjuse kindlaks tegemisel leidis kannatustele ravi mida nimetab kaheksaosaliseks teeks o kannatuse vaibumine hirm kaob, vabanetakse, ei ihka uuesti o kannatuse vaibumisele viiv tee see tee on õilis kaheksaosaline tee tee, mis ravib kannatusi hõlmab nii mõtlemist kui ka tegevust kesktee õpetus vahepealne kesktee, mida mööda kõndida loodud selleks, et kaotada kannatuse põhjus tee nirvaanasse annab nägemise ja annab teadmise ning viib rahusse, tarkusesse, virgumisse ja nirvaanasse
üürikestena. Nii kujuneb, et me ei taha ei elada ega surra; elada ei lase meil vastumeelsus, surra hirm. Iga otsus jääb vankuvaks ja ükski õnn meid ei rahulda. Põhjus aga on selles, et me pole jõudnud tolle määratu ja ületamatu hüveni, mille ees meie tahe paratamatult peatub, kuna tipust kõrgemal pole enam midagi. (12) Sa küsid: miks voorus millegi järele puudust ei tunne? Ta tunneb rõõmu juuresolevast, ei ihka eemalolevat. Kõik piisav on tema jaoks suur. Kui sa seda otsust kehtima ei jäta, siis on lõpp kohusetundel, lõpp ustavusel. See, kes ihkab neist mõlemaist juhinduda, peab taluma paljugi sellest, millele andume otsekui hüvedele. (13) Kaob vahvus, mis peab end ohtudes proovile panema, kaob suurehingelisus, mis saab välja paista vaid siis, kui ta otsekui pisiasju põlgab kõike, mida lihtrahvas peab
Hakkavad osalised haakumised toimuma: kõlahaakumised. Eitusteseeria - tuuakse uut infot, mis eelnevat muudab tuntavalt. Klassikaline luuletus: konkreetne kese, temaatiline kese, sõlmitakse otsad kokku, see luule tormaks nagu edasi ja ei saa aru, kuhu ta läheb. Alliksaar ja Üdi - poeetiliselt erinevalt lahendatud. See pole nii rangelt kõlaluule. Eraldi teemaks muutunud jüriüdilik siire. - see tähendab "Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati" - meile öedakse midagi ära, tekib tunne, et isa tahab kodus istuda, tekib paus, saame teada,et isa ei ihka kodus istuda alati. Keel pole pelk vahend, vaid kõike korraga, omamoodi luuletuste objekt. Keelekeskne modernismi esiletõus, on täheldatud mitmete autorite puhul. Keeleluule see on mingismõttes modernismi tuumosa. Kas modernism tavalises mõttes? Jääb lahendamata. 70ndate põhinäiteks postmodernismi puhul Mati Unt. Üdi luuletab ridadest "rästikud read"
Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) jant vt komöödia. juhtmotiiv teost läbiv keskne mõte, mis etendab sündmustiku arengus olulist osa. jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale
juurde, vaid tõi kaasa ka kokkupõrkeid inimeste enda loodud ebatäiusliku maailmaga. 16)H. de Balzaci elu ja looming. (1799-1850) Lapsepõlv ja noorusaastad- Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Balzac ei käinud kolledzist kordagi kodus perekonna juures.Balzac alustas juuraõpinguid, kuid, veendunud oma kirjanduslikus andes, hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud Balzac kui kirjanik- Oli prantsuse kirjanik. Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline debüteerija: esimene tema nime kandev teos oli ,,Suaanid'', kuid ta oli varjunimede all (näiteks "lord R'Hoone") avaldanud kergemaid romaane jube enne. Innukast majandustegevusest jäi Balzacile terveks eluks kaela hulk võlgu.
annaabi.ee 
