arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskkonnale (keskkonnamõjudele). Varaste sotsioloogiateoreetikute ühiskonna ja keskkonna vaheliste suhete käsitlused jäid tähelepanu alt välja. - 20. saj. I poole valitsev sotsioloogiline paradigma: inimühiskonna erisus. Antropotsentrismi võidukäik -arusaam, et ühiskond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata.
haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine - Eesmärk pole oluline, suhe on - Ignoreerimine tekitab suhte jätkumise korral vaenulikkust, emotsionaalselt kurnav - Pikaajalise suhte korral kergem, kui probleemiga tegelemist ei väldita Võit-kaotus - Kui suhe pole oluline, kuid eesmärk on - Suhte jätkumisel kaotaja hilisem reaktsioon (kättemaks) - Jätkuva suhte korral kasulikum, kui teise osapoole soovid rahuldatud Silumine - Eesmärk ebaoluline, suhe oluline
Strateegia hüpoteeside ja oletuste väljatöötamisest3. Strateegia eksperimentaalsest kontrollist 6.Probleemide lahendamise teevad sageli võimatuks mitmesugused psühholoogilised takistused: · nt probleemi mitme aspekti ebaobjektiivne hindamine, mille tagajärjel võib mõttetegevus kulgeda vales suunas;· liigne tähelepanu mõnele probleemi üksikaspektile, fragmentaarne mõtlemine, oskamatus näha tervikut;· matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine; · andmete saamise aeglus püsimälust; · kinnitava tõestusmaterjali eelistamine infole, mis ei kinnita ideesid; · ebareeglipärasuste ja vasturääkivate infoallikate ignoreerimine: ebareeglipärasused aga viitavad sageli õige lahenduse leidmise suundadele; · oma võimete üle-või alahindamine.7.Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine
Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi
F: naeratus, huuled · Hoolitsetust väljendavad omadused F:soeng, riietus · Hea tervislik seisund F&M: keha sümmeetrilisus, sile ja hele nahk, vitaalsus · Vanust väljendavad omadused M: aeglane kõnnak, hallid juuksed, kiilaspäisus 4.5 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada sümpaatia mulje tekkimist ja sellest sõltuvust · Tõrjuva suhtlemisviisi kasutamine · Veetluse ratsionaalne analüüsimine · Komplimentide ja kiituse ignoreerimine V Autoriteetsuse (Authority)reegel 5.1 Toetub: · autoriteedile kuuletumise, sh. allumise, reeglitele · normatiivsele konformsusele · sotsiaalse hierarhia mudelile Näiteks. Püsivad lähisuhted eeldavad domineerivuse dimensioonil komplementaarsuse põhimõtte järgimist 5.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "kõrgema staatuse" loomise tehnikad · autoriteetsuse loomise (sh. tiitlid, välimus) tehnika
Kuulaja ülesanne on rääkija mõtete valikuline ümber sõnastamine. Olulised on: · aeg, koht · võrdne tasand · huvi · usaldus · eelarvamusteta suhtumine TEGEVUSED + - kontakti loomine ja hoidmine katkestamine (silmside, distants, puudutused) toetamine, julgustamine ignoreerimine nn ,,ukseavajad" tüüpi küsimused suhtlemistõkked Mind huvitaks... ( kõrvalised tegevused) Ma tahaksin teada ... ümbersõnastamine ülekuulamine · jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi
RAHULDAMATA VAJADUSED (MIDA PÜÜTAKSE VÄLTIDA) nälg, janu ohtlikkus kriitika läbikukkumin igavus ebamugavus muretsemin mittemõistmine e sõltuvus tülikus e piinlikkus küündimatus kasutus haigus ahistamine mittetunnusta- ignoreerimine keelatus hirm mine süülisus kahjum ENESETEOSTUSE VAJADUSED TUNNUSTATUSE tahtmine
See on töökusel ja oskustel põhinev väikeste asjade õigesti tegemine.” Valik tüüpilisi äri ebaõnnestumise põhjusi: - äri eesmärgid olid segased - ettevõtja unistused olid liiga tagasihoidlikud - oskamatus või suutmatus plaane koostada - vähene enesedistsipliin - rahanappus - halb töötajate valik - liiga suured isiklikud kulutused - liiga suured kulutused äri alustamisel - äri alustamine üksnes raha pärast - klientide ignoreerimine - majanduse ja tööstusharu üldiste arengusuundade ignoreerimine - konkurentsi ignoreerimine - oskamatus või soovimatus ülesandeid alluvatele delegeerida Väikeettevõtete eelised: - Võime rahuldada erilisi turge. Nad on sageli vabamad tooma turule uusi tooteid või katsetama uusi meetodeid. - Võimalus kohaneda muutustega. Sageli üks või kaks omanikku. See annab neile suurema vabaduse muuta tegevust oma tahte järgi.
teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005) 2. KUULAMISTEHNIKAD Suhtlemispsühholoogia valdkonnas nimetatakse erinevaid kuulamistehnikaid, mille kasutamine on võimalik igas olukorras. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Seejuures võib juhtuda, et teatud tehnika on ülekaalus tuleks vaadata, kas see on andnud ka edusamme. (Antsov, 2005) 2.1 Ignoreerimine Esimene kuulamistehnika, mida ühiskonnas kasutatakse, on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegelemises. Ignoreerimine on sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. (Antsov, 2005) 2.2 Täpsustamine Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud
positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda
2.)Probleem on see, kui pole teada olukorra lahendamise algoritmi. 3.)Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmi 4.)Ei ole. Puudub ainult oskus nende lahendamiseks. 5.)Tuleb välja töötada süstemaatiline probleemide lahendamise strateegia. 6.) · Probleemi mitme aspekti tähtsuse ebaobjektiivne hindamine. · Liigne probleemile mõtlemine muudab probleemi inimese jaoks tähtsaks. · Sündmuse matemaatilise tõenäosuse ignoreerimine. · Andmete saamise aeglus püsimälust. · Kinnitavat tõestusmaterjali eelistatakse infole, mis ei kinnita ideesid. Ignoreeritakse ebareeglipärasusi ja vasturääkivaid infoallikaid; · Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega, jne. 7.) · Teadmistevajaku otsing. · Strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamine. · Strateegia eksperimentaalsest kontrollist. 8.)Ei pea, ta peaks olema väljaspool süsteemi. 9
kriitika talumine; reeglite tegevusi ja rolle, kasutades Reegleid jälgitakse, kuid järgimine; konfliktide tema sõnavara ja maneere. vahetevahel tuleb neid lahendamine; narrimise siiski meelde tuletada. ignoreerimine või sellele 2 koheselt reageerimine. Akadeemilised oskused Õpetaja juhtnööride Tegutseb sihipäraselt. Kuulab ja täidab õpetaja Minu rühma lastel on hästi kuulamine ja täitmine; Oskab valida kahe korraldusi ning juhtnööre. arenenud oskus küsida.
See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine
Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states)) suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega
Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja norme, ühed on lihtsamad põhimõtted ning tunnustatud reeglid, teised aga kirja pandud seadustes. Võib öelda, et enese sotsiaalse elu rikkumine juhtub pigem lihtsamate põhimõtete rikkumisel, kui seaduste kerges rikkumises. Kindlasti ma ei ütle, et tohiks kedagi lüüa või isegi tappa, aga punase tulega üle foori minemine või helkuri puudumine pimedas ei tekita inimestes eelarvamusi nii palju kui seda teeb lihtsate käitumisnormide ignoreerimine. Nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas on olemas omad seadused, normid ja käitumistavad ehk lihtsad põhimõtted, näiteks kuidas inimesed eri paigus söövad. Tais söövad inimesed maas istudes ning pulkadega, Eestis aga süüakse laua taga, noa ja kahvliga. Või kui eestlased leiavad, et nina nuuskamine avalikus kohas on täiesti normaalne, siis hiinlaste ja jaapanlaste arvates on see erakordselt ebaviisakas. Kõik need asjad on meile igaühele elementaarsed ja loogilised kirjutamata
Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. Tal on lihtsalt igav. Kiusamise liigid füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine ja asjade peitmine. psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine. suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. 60% kiusajatest saavad kohtuliku karistuse enne oma 25. sünnipäeva.
Afaasia Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Broca Afaasia (motoorne afaasia) Globaalne afaasia(segu) Spontaanne taastumine Ravi Patsiendi individuaalsed probleemid Hemiparees Hemiparees on tihti kaasuv probleem peatrauma tagajärjel tekkinud afaasiaga. Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ... Nägemise uurimine Kliendi jälgimine Kannatlikkus Lahenduste otsimine Kasutatud kirjandus Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn:Medicina. Luria. A.R. (1970). Traumatic Aphasia it`s syndromes, psychology and treatment. The Hague: Mouton & Co. N.V Publishers. Kauba.T. (2009). Neuroloogia termineid optometristidele. Tallinn. Nursi.A
Sex-Rep - soorollide repertuaari test Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan.
Sex-Rep - soorollide repertuaari test Kohanematus: puudub adekvaatne konstrukt; liiga suletud konstrukt; liiga avatud konstrukt · Fikseeritud rollide teraapia (Fixed Role therapy) · Enesekirjeldus kolmandas isikus Fenomenoloogiline lähenemine. Eelised · Optimistlik vaade isiksuse olemusele · Unikaalsus ja individuaalsus · Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan.
Samuti on ka selliseid olukordi, kus laps ei saa piisavalt tähelepanu ja armastust vanematelt. Vanemad reisivad tööalastel põhjustel palju ringi, hellitavad lapsi kallite kinkidega, asendades nendega oma puudumist. Selline laps on ära hellitatud ning agressiivne. Teistega on ta üleolev, hoolimatu ja ebasõbralik. Kuid tihtilugu on sellised lapsed ka populaarsed. Koolis esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, millest vaimne on kõige hullem. Vaimse vägivallaga seondub ohvri ignoreerimine, negatiivsete pilkude saatmine, ohvrist taga sosistamine ja mõnikord ka anonüümsete kirjade saatmine negatiivse sõnumiga. Sellisel juhul on väga raske sekkuda, sest eemalt vaadates ei ole midagi valesti ning kui kiusajate käest midagi uurida, saab tavaliselt vastuse: ,,Aga mina ei ole ju midagi teinud.'' Ja nii ongi. Ei saa sundida inimest kellegagi suhtlema, kui ta seda ei soovi. Kiusajad on kavala, sest nad oskavad süüd enda kaelast ära veeretada
neile meeldivad immigrandid siin elavad, kuid tagasiside on siiamaani olnud negatiivne. Kristiina Ojuland on öelnud, et tema valge inimesena kardab mustanahaliste ülekaalu Eesti riigis. Eestlased tahavad hoida meie rahvust, me ei taha, et kaugel tulevikus elaksid Eesti Vabariigis sama palju välismaalasi kui eestlasi. Me kardame, et meie rahvus niiviis välja surra. See on esimene näide eestlaste sallimatusest. Suurim probleem on ka abivajajate ja puuetega inimeste ignoreerimine. See ei käi vaid eestlaste kohta, vaid seda kohtab ka mujal ühiskonnas. Inimesed võiksid olla rohkem sallivamad ja aidata inimesi, kes reaalselt abi vajavad. Kas tõesti on raske olla salliv teiste kodanikke suhtes. Nad on täpselt samasugused inimesed nagu meie kõik. Me peame olema kokkuhoidvad ja hoolivamad ja vaatama enda ümber ringi. Me peame pakkuma neile turvatunnet, et Eesti riigis on hea elada ja eestlased hoiavad kokku.
Romeo ja Julia jaoks oli õnn see, kui nad said kahekesi koos olla ja armastada, kuid ebaõnn oli vanemate enda soovide peale surumine. Romeo ja Julia traagiline lõpp oleks saanud lõppeda teisiti. Vanemad pidanuks suhtlema rohkem oma lastega nende soovide üle ning leidma kompromiss mõlema soovide vahel. Mina sain teosest olulise õpetuse tulevaseks eluks. Ei saa elada ainult enda soovide järgi, vaid peab kuulama ning suhtlema oma kaaslastega, et saada teada nende soove. Teiste ignoreerimine ja ainult enda tahte peale surumine võib tuua kaasa ränke juhtumeid, mille lõpp võib olla sama traagiline kui Romeo ja Julia surm.
vastukaja tööandjalt. Nt. Töötaja küsib pidevalt teiste ees ülemuselt , et too seletaks seksuaalse ahistamise poliitikat organisatsioonis.. Suure tõenäosusega on selline käitumine tahtlik, et ülemus tunneks ennast ebamugavalt. Kui sellistele küsimustele jäetakse reageerimata ega anta ka tagasisidet siis on loota et töötaja loobub oma projektist varsti. Siinkohal on oluline öelda, et seesugune eiramine ja ignoreerimine pole väga levinud ja me ei treeni oma töötajaid ignoreerimisega. Pigem on tavaks koheselt reageerida ja olukorda parandada. Sina juhina kui sa mõistad ja oskad neid meetodeid kasutada see on mõjukas ja tugev tööriist töötajate mõjutamisel töötama tõhusamalt. Need meetodid aitavad juhil panna töötajaid tegutsema nagu soovitud ja vältima käitumist mis on kahjulikud nii töötajale endale kui ka ettevõttele üldiselt.
unenägudes Anaalse isiksuse kõige üldisemaks iseloomustavaks omaduseks on- sõltuvus/ võimuihalus/ saavutusvajadus ??? Esimese inteligentsustesti loojaks oli- A. Binet E.Eriksoni psüühosotsiaalse arengu mudelis on alates umbes 50 eluaas. Põhiproblemiks- ego tervislikkus Adleri isiksuse kontseptioonis räägitakse valest elustiilist see kujuneb välja lapsepõlves järgmiste tegurite mõjul- poputamine/ kahelised karistused/ ignoreerimine Louis Thurstone’s esmaste vaimsete võimete hulka ei kuulu- mootorse koordinatsiooni faktor Klassikalises psühoanalüüsis on isiksuse struktuure elementideks- Id/ Ego Tippelamused (peak experiense) on iseloomulikud- eneseteostusele jõudnud inimesele Karl Jungi poolt avastatud kompleksi kirjeldavate kriteeriumide hulka kuuluvad- kogelemine/ mõttetu vastussõna/ kehalised reaktsioonid Isiksuse omaduste huylka kuuluvad vastavalt Suure Viisiku teoriale- neurotiliisus/ avatus
1. Üldistunud ärevushäire korral esineb ülemäärane ja ulatuslik muretsemine, mis ei ole seotud kindlate keskkonnatingimustega 2. Foobiad on häired, kus ärevust põhjustavad situatsioonid või objektid, mis tegelikult ei ole ohtlikud 3. Hirm sattuda väikeses grupis teiste inimeste tähelepanu keskpunkti sotsiaalfoobias 4. Hirm avalike kohtade, rahvahulkade, kodust väljumise või üksi liikumise ees avaldub agorafoobias 5. Paanikahäire ei ole seotud kindla situatsiooni või objektiga, on subjektile ootamatu ja prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lah...
Neid nimetati A-tüübi, ülejäänuid B-tüübi inimesteks. Loen ette nüüd nii A-tüübi kui ka B-tüübi tunnused, kuula ja anna hinnang endale, kumb sina oled: Kui on võimalik siis tee mingi märge, kas see tunnus käib sinu kohta. Näiteks A-tüüp- rahutu, täpp/linnuke vms. A-TÜÜP: · kiire söömine · kiire rääkimine · pidev võistlus · agressiivsus (nii verbaalne kui füüsiline) · väsimuse ignoreerimine või eitamine · mitme asjaga korraga tegelemine · tihe ajagraafik · Pealiskaudne kuulamine, kuulamise teesklemine B-TÜÜP: · lõdvestunud ja rahulik · kannatlik · kehv võistleja · mitteagressiivne · ei tunne ajapuudust · rutiini nautiv · rahulolev · pikaldane Tõstke käed, kelle omadused lähevad rohkem kokku A-tüübi omaga ning need kelle omad B- tüübi omaga.
psühhiaatrilist sekkumist. Puberteedieas toimub paralleelselt vaimu ja kehaga murranguline muutus, millega kaasneb ühiskonda integreerumine ja tunnustuse vajadus: olla teistega võrdväärneiv. Isiku puutumatuse ja füüsiliselt privaatsest ruumivajadusest tingitult hakkavad lapsed otsima lahendust autoriteedi vastu mässates ja kodust põgenedes. Vastupidiselt eelnevale, hooleta lapsed (noored) hakkavad otsima vanemlikku tähelepanu. Alaline ignoreerimine võib kutsuda esile lapskuritööd kui negatiivsete tagajärgedega mässamise. Ühiskonna poolt soole omistatud väga täpne sotsiaalsete normide täitmine ja vähene või liigne hoolivus rikub lapse kui indiviidi vaimse vabaduse tingimusi. Välisringi poliitika, hariduse, religiooni ja kultuuri (jne) mõjutused vastupidiselt eelnevalt arutletud siseringile, rõhuvad samaaegselt lapsi ja täiskasvanuid. Kujuneb
Mis on koolikiusamine? Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine. Kiusamise liigid: · füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne; · psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne; · suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne. Kiusatakse neid, kes... · ei löö vastu; · õpivad paremini/halvemini kui teised; · on väikest kasvu; · on paksemad kui teised; · on pikemad kui teised; · on aeglasemad kui teised; · on vaesemad kui teised; · on lihtsalt teistest erinevad. Miks kiusaja kiusab? · Tahab tähelepanu saada. · Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb. · Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.
vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization
vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument · ratsionaliseerimine, läbikukkumiste ebaadekvaatne vabandamine · range enesekontroll · ambivalentses olukorras suvalise lahenduse valimine · otsustamisest kõrvalehoidmine, alati on õigus · küünilisus, teiste väärtuste mõttetuks tunnistamine Normaalne isiksus - paindlikkus, neurootiline isiksus - fiksatsioon. VI Eksternaliseerimine Externalization
millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda passiivne kuulamine tähelepanu pööratakse vaid teate üksikutele kohtadele, mis kuulajat mingil põhjusel huvitavad. Passiivne kuulamine on nagu kõrval seismine, kus mõne aja pärast on kogu kuuldu unustatud. Aktiivne kuulamine nõuab palju energiat ja vaeva ning seda ei saa pidevalt kasutada. Passiivse kuulamise võib samuti jagada kolmeks: Ignoreerimine - Partneri juttu eiratakse taielikult. Keskendutakse ainult oma mõtetele ja arendatakse oma teemat, sõltumata sellest, mis partner ütles. Kuulamise teesklemine - Miimika, kehaasendi ja häälitsustega "ahahh", "voi nii", "oo!" jm. püütakse partnerile jätta muljet, et teda kuulatakse. Tegelikult rändavad mõtted oma rada. Valikuline kuulamine - Keskendutakse nn. "punastele lippudele", üksikutele sõnadele
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et
Saksamaa oli tugev vastane ning kardeti tema tugevnemist. Saksama poole pealt oli see ilmselgelt väga ülekohtune. Võib öelda, et isegi riigi suveräänsuse piiramine, nagu ka see, et Saksamaa ja Austria ei tohtinud tulevikus ühineda. Tulevikus maksis selline otsus võitjariikide poolt aga rängasti kätte. Versailles' süsteem oli väga mitmekülgne. See tähendab, et kõik kehtestatud seadused ja reparatsioonid, riigipiirid, rahvusriigid, teatud riikide ignoreerimine, territooriumite tagastamised, võisid olla nii ebaõiglased kui ka õiglased. Kõik olenes sellest, kelle vaatenurgast hetkel neid asju nähti. Siiski oli süsteem kaotajapoole suhtes kohati võibolla ehk liigagi ebaõiglane. Tänu sellele oli ka Saksamaal pärast põhjuseid, millest "kinni" hakata, et näidata välja rahulolematust ning põhjuseid, et algatada uusi konflikte. Arvan, et Versailles' süsteem on kohati "süüdi" ka uue, Teise maailmasõja
taas oma väärtust taastama või on inimesed lihtsalt liiga laisad, et lugeda ajalehte. Kuid ega ajakirjandus Eesti on kaotanud oma usaldusväärsust pikema aja vältel. Selle on põhjustanud Eesti meedia ning ajakirjanike ignorantsus kõige toimuva suhtes. Nagu mitmed sellel erialal haritud objektiivse pilguga vaatlejad on täheldanud on ühe uudise piires tavaliselt palju vigu ning vastuolusid ning tihit ei tooda ära kõikide osapoole seisukohti ja selle asemel toimub otsese isiku arvamuse ignoreerimine. Selle asemel võetakse kasutusele aga mõni teine allikas, kelle ütlused ei pruugi alati tõele vastata. Ning kui mitte just kõige tähtsama punktina käib varjatud manipuleerimine rahvaga keeleliste võtete või objektiivsuse ja tasakaalu puudumisega Uue sajandi alguses polnud objektiivsus enam tähtis teema ning peamine oli suurendada müüginubreid ehk tiraazi. Asi läks nii käest ära, et isegi suuremd riiki juhtivad organid võtsid sellel teemal sõna
A. Adamson, Lähiajalugu, Argo: 2003, lk 177. 1.1. Missugused on nõukoguliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? 2p Rekordite tagaajamine, ebamajanduslikkus, kampaanialikkus, eraomandi puudumine, kollektiviseerimine, ekstensiivne majandamine, reaalse olukorra mittearvestamine, rasketööstuse, sõjatööstuskompleksi eelisarendamine, turumajanduse põhimõtete ignoreerimine, käsumajandus, plaanimajandus, keskkonnaga mittearvestamine, riiklik palga ja hinnapoliitika 2. Poliitiline kaart 1945 – 1991. 2.1. Paigutage numbritega loetletud maade hulgast sobivad õigesse lahtrisse. (Allajoonitud riigid ei sobi kummassegi lahtrisse.) 1 Tšehhoslovakkia 6 Soome 2 Ukraina 7 Poola 3 Ungari 8 Afganistan 4 Eesti 9 Kuuba
Arvutiga seotud tegevuste kontrollimine ebaõnnestub sul korduvalt. 8. Ilmneb füüsilisi tundemärke, näiteks seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen. 9. Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tekitab probleeme reaalses elus. Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised:[5] enesessetõmbumine; soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis; väliste sündmuste märkamata jätmine või ignoreerimine; halb kohanemine reaalse eluga; ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral; pidev soov kontrollida oma e-postkasti, pidev ootus minna jälle võrku; kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu tõmme otsida võrgust uut infot; võimetus planeerida töö või mängu lõppu arvutis; suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele;
intelligentsus on kriitiline elamaks õnnelikku, tervet elu. Me kõik oleme tundelised inimolendid ning vajame oma emotsioone. "Emotsioonid loevad" ütleb Jeanne Segal oma raamatus "Emotsionaalse intelligentsuse suurendamine". Emotsioonid informeerivad meid asjadest, mis on meie jaoks tähtsaimad inimesed, väärtused, tegevused ja vajadused, asjad, mis annavad meile motivatsiooni, enesekontrolli ja tahtekindluse. Emotsioonid aitavad võitluses Võitlus on emotsionaalne kogemus ja tunnete ignoreerimine on nagu oma jäsemete ignoreerimine. Sinu tunded on su suurimad liitlased. Võib olle segadusseajav, et eelmises faasis rääkisime, kuidas mitte lasta oma tunnetel end mõjutada. Tegelikult on psühholoogilises faasis rohkem teha kui oma mõttemallid emotsioonide koha pealt paika panna ning oma automaatseid reflekse nendele vähendada. Peale oma emotsioonide kontrollimise õppimist tuleb selles faasis õppida neid kasutama.
vanemate tegijate saavutuste tagajärgedel, kuid ma leian, et paljud tänapäeva noored alahindavad spordi olulisust meie füüsilise ja vaimse tervise seisukohast. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistikaosakonna nõuniku Kristina Köhleri avaldatud artiklile toetudes, võin väita, et vähemalt üks kolmest 6-13 aastsest Eesti lapsest on ülekaalus või rasvunud. Probleem on tõsine ning minu silmis on see teema liigselt maha vaikitud. Fakt on see, et probleemi ignoreerimine ei lahenda seda. Täiskasvanute seas on 2014.a. TAI poolt läbiviidud tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,5% eestlaseid ülekaalus ning 19,5% rasvunud. Me võime öelda, et oleme sportlik rahvas ja isegi meie president on rahvasportlane, kuid tegelikult tõele näkku vaadates tekib küsimus: Kas tegu on spordiriigiga või ei? Minu austus ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik
või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust. Lapsel ei vahetata mähkmeid. Lapse nutule ei reageerita, nt unustatakse lapse söögiaeg, ei võeta teda sülle, ega lohutata. Last ei riietata vastavalt ilmastikule. 4.2 Emotsionaalne lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. NT: lapse tunnustusest ilmajätmine, ükskõike suhtumine lapse vajadustesse, lapse ignoreerimine, emotsionaalse läheduse vältimine ( vanem ei paita lapse pead ega võta teda sülle). 4.3 Tervise hooletussejätmine vanemapoolne tegevusetus lapse tervisliku seisundi hoidmisel või parandamisel. NT: lapsega ei käida vajalikul tervisekontrollil, keeldutakse lapsele vajalikest meditsiinilistest protseduuridest või neid välditakse, lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks
Sisseelav kuulamine ehk empaatiline on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. 3 Kuulamistehnikad Kuulamistehnikal on erinevaid tehnikaid päris mitu, mille kasutamine on ka igas tööalases olukorras olemas. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Esimene mida kuulamistehnikas ühiskonnas kasutatakse on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegemises. Teine tehnika on küsimine, enamasti täpsustamine. Selle esinemist on välja toodud kolmes vormis: suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud
kasutamine, mis on talle info tajumisel emotsionaalselt tähtsaim (Postimees 2010). 1.2.2 Peegeldamine Peegeldavat kuulamist ei sobi kastada juhul, kui te ei suuda aktsepteerida või ei usu, et teine on suuteline ise leidma lahenduse. Samuti siis, kui olete kurnatud ja ärritunud või kasutate kuulamist, et oma tundeid ja seisukohti varjata, vältida rääkimist või selleks, et olla lihtsalt ,,hea" inimene (Postimees 2010). 1.2.3 Ignoeerimine, barjääri loomine Ignoreerimine, barjääri loomine seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine (Weebly 2010). 1.2.4 Küsimine, enamasti täpsustamine Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab. Avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot. Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010)
tiirleb. See kõik oli aga Wolandi trikk - varsti pärast seda jooksevad naised karjudes tänavale aluspesus või paljalt. Ehtsana näiv raha aga muutub tavaliseks paberiks. Inimesed, kes nõudsid trikkide paljastamist, paljastasid iseenda. Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi kohutav ebaõnn. Inimesed on oma kõnes hoolimatud, kuid tihti käib sellega kaasas kuradi või mõne tema käsilase tahtlik ignoreerimine. Peagi saab selgeks, et Woland karistab inimesi, kes on ahned, ebaõiglased või korrumpeerunud. Margarita Nikolajevna on Meistri armastatu. Margarita lohutas Meistrit ja hoolitses tema eest, kuni viimane täielikus meeleheites hullumajja sattus. Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab.
Hulk mõõdetav kõmnetes. On isiksuse keskseks osaks. On hindamisstandard … … Miks hoiakud on püsivad? Miks hoiakuid on raske muuta? Kognitiivse dissonantsi teooria (Loen Festinger) Tunnetuslik ebakõla - üksteisele otseselt vastandlike hoiakute olemasolust tekkinud pinge. – kui pinge tekib, siis võime moonutada(info halba vagusesse seadmine, teistsuguse tähenduse nägemine) infot mis saime, võime unustada, võime mitte märgata mida nägime(ignoreerimine). Tunnetuslik tasakaal – hoiakute kooskõla, mida in eelistab nende ebakõlale. Tunnetuslik ebakõla Muudame ühte hoiakut (kui seda teeme, siis teeme seda teatud tungimustel.. piisavaks põhjuseks, et muuta on vajalik kõrge tasu, seda muudetakse vabatahtlikult.) Lisame hoiakuid, mis lubavad olukorda teisiti interpreteerida Kuidas hoiakuid muuta? Veenmine on protsess, mille jooksul hoiakud tekivad, või muutuvad(tugevnevad v nõrgenevad) kommunikatsioonis.
· Suhteliselt kerge, · Konflikti kaudu õppimine; piisab kordamisest ja konflikti lahendamine rakendamisest uute iseseisvalt (avastades) või ülesannete täiskasvanute abil lahendamisel (grupitöö, otsene õpetamine) Mõistete muutumise viisid Chinn & Brewer, 1993; 1998 Info aktsepteerimine Info seletamine Teooria muutus Ignoreerimine Ei Ei Ei Eitamine Ei Jah Ei Välistamine Jah, võib-olla Ei Ei Edasilükkamine Jah Mitte praegu Ei Ümberseletamine Jah Jah Ei Perifeerne muutus Jah Jah Osaline Tõeline muutus Jah Jah Täielik Uue info ignoreerimine
· "Aeg maha" (Time out). Metoodika, mis võimaldab pidevas liikumises, impulsiivset last panna tekkinud olukorra ning oma käitumise üle järele mõtlema. Hüperaktiivne laps viiakse sel puhul teise tuppa, pannakse hetkeks toolile istuma ning jäetakse soovitavalt hetkeks üksinda. Samuti öeldakse lapsele alati, millise käitumise peab ta lõpetama ja milline oleks kohane käitumine (Roomeldi 2003: 60). 8 · Ignoreerimine - reeglid - kiitus. Seda tehnikat kasutades, õpetaja ignoreerib lapse käitumist, kes rikub reegleid ja kiidab teist last, kes allub reeglitele, sellisel kujul, et see oleks mõistetav segaja jaoks. Kindlasti peab olema selge reeglite sõnastus. Samuti, ignoreerimine on efektiivne ainult juhul kui persoon, kelle käitumist ignoreeritakse, on saanud minevikus kiita enda käitumise eest. · Käitumuslik kokkulepe
päevalehe veergudel - Reisijate ükskõiksus morjendab bussifirmasid. Kasutatud on eituslembest sõna, s.t. loomulikum oleks see tähenduses ei morjenda. Taoline stilistika on halvakõlaline. Samal põhjusel ei ole hea kasutada erialast sõnavara ega liigselt võõrkeelt. Näide ühelt kultuuriküljelt - "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus. On to be continued. Taas kord - see raamat on väga hea copy writing. Sihtgrupi selline ignoreerimine ei ole isegi hea reklaamivõte, sest on arusaamatu ja võõras. 8 2.2. Madalstiil Keele normipiiride avardudes toimub stiilide ja registrite segunemine. Tuleb aga meeles pidada, et trükiväljaannet hinnatakse stiili järgi samamoodi kui inimest (Kasik 2005: 11). Kasik toob näite Postimehe otsingumootori päringu vastetest, kus kohtab vulgarisme ja vandesõnu nagu kuradi ning pohhui
Triinu Hordo Paberilt ekraanile Viive-Riina Ruus tõi Loovharidus Eesti moodi IV seminaril peetud ettekandes välja kvaliteetset õppimist soodustavad innovaatilistele õppekeskkondadele iseloomulikud tunnused: iseseisvaid õppijaid kujundav; koostööd ning sotsiaalsust soodustav, samas arvestab individuaalsete eripäradega; orienteeritud mõistmisele; motiveeriv ja eetiline.1 Antud tingimusi peaks rahuldama ka hariv e-lahendus. Kui heidame pilgu arvutimaailma, siis märkame, et võim sealses äris on arvutimängude tootjate käes. Miks? Sest mängimine domineeris arendava tegevusena juba lasteaias: pusled, sõna- ja ringmängud täitsid noorte päevad, täiendades teadmisi märkamatult. Pärast elektroonika võidukäiku kolisid mängud ühes infovahetuskanalitega internetti – piiramatute võimaluste maale. Kisa ja kära tõuseb viimasel ajal, kuna arvuti ees veede...
pikema aja jooksul - jaotatud ajas õppimine ehk õpitakse lühikeste sessioonidena ( tavaliselt efektiivsem) · Tagasiside - tagasiside kindlustab õppimise edukuse kui tagasisideviibib, võivad õpilastel kujuneda väärseosed ehk valed käitumisharjumused Käitumise modifiteerimise metoodika · Metoodika üleastuvalt käituvate laste korralekutsumiseks · Puuetega õpilastega töötamiseks · Sobimatu käitumise ignoreerimine koos soovitud käitumise läbimõeldud tasustamisega (Krull 2000) Kasutatud allikad · Eggen, P. & Kauchak, D. (2016) · Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus · http://www.teadmus.ee/andmed/14101317 12686/pedagoogiline-ps%C3%BChholoogia · https://inimeseopetaja.weebly.com/.../tunni konspekt_oppimine_anna_liisa_jogi.doc neid kaht viimast viidet ei leidnud kuskilt slaidilt. Kus kasutasite? TÄNAME KUULAMAST!
ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju. Seetõttu on inimfaktor ja sellega seonduv probleemistik viimasel ajal muutunud aktuaalseks õnnetuste ja avariide ärahoidmisel. Sama kehtib ka väikeste õnnetuste puhul. Praegu ei eraldata rangelt suurõnnetusi väikestest
Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Koolikiusamise tagajärjed: Pikaajalise vaimse ja/või füüsilise vägivalla tagajärjel kannatab oluliselt inimese enesehinnang, erinevad kehalised kaebused, võib välja kujuneda depressioon või ärevushäire. Selleks, et vähendada koolikiusamist on oluline kaasata ennetus- ja sekkumistöösse kogu kooli kollektiiv: õpilased, õpetajad, koolitöötajad, kooli juhtkond ning lapsevanemad. MINIUURIMUSE EESMÄRK:
annaabi.ee 
