Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, delegatsioon, fraktsioon, liberalism, reformierakond, publica, konservatism, sotsiaaldemokraatia, kelam, rahvapartei, poliitik, savisaar, tarand, uusparempoolsus, konkurents, ettevõtja, kommunism, peasekretär, konservatiivne, party, ergma, lotman, demokraadid, ivari, padar, siiri, oviir, ukraina, valimissüsteemid, kanada, parempoolsedmai 1950 sündinud (Harku vanglas) 1973 lõpetas TÜ ajaloolasena 1982 dotsent NLKP 1987 IME 1988 Rahvarinne 1990-1992 peaminister 1995 siseminister, lindiskandaal (Vilja Laanaru) 2005-2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2001-2004 ja 2007- Tallinna linnapea 3 abielu ja 3 lahutust, 4 last Edgar Savisaar Eesti Keskerakond Keskerakond laulab: http://www.youtube.com/watch?v=IJBLWH aYO2g&feature=related Savisaar laulab: https://www.youtube.com/watch?v=VdIjvQ 96AtU Keskerakond vs Reformierakond: http://www.youtube.com/watch?v=hZoypPj 91qU&feature=related Eesti Reformierakond Asutatud 1994 Erakonna esimehed: 1994-2004 S. Kallas (praegu auesimees), 200414 A. Ansip, 2014- T. Rõivas Juhatuse liikmed veel: K. Kallas, U. Paet, U. Kruuse, R. Lang, J. Ligi, L. Randjärv, U. Paet, K. Pentus-Rosimannus, H. Pevkur, V. Randpere, J. Tamkivi, K. Uustulnd Liikmeid üle 12 000 Eesti Reformierakond Riigikogus 30 kohta Tartu linnavolikogus 15 kohta (49st)
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis
9 Peamised julgeolekuorganisatsioonid 6.4 Arvestutöö: ptk 2.6, 3.5, 3.6, 4, 5.1-5.6, 5.8-5.9, 6.1-6.4 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6 Mõiste · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia · Mittepoliitiline ideoloogia Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia aka kommunism juhtidee Stabiilsus, järkjärgulisedIndviidi vabadus Võrdsed võimalused kõigile reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust,
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Ülejäänud liikmed, kes juhtuses ei ole kuuluvad komisjonidesse. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon ja Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga
esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. 1 RIIGIKOGU FRAKTSIOONID Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees. Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid
Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). 4 Ajutised edendamis- ja vetogrupid - need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). 4. Poliitilised ideoloogiad. Lk.49 Tuntumad ideoloogiad: o Liberalism - kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega; Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus; Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskonda on vaja pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule; Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik;
parlamenditöö stiili · Sotsiaalne kommunikatsiooni kanal. Valijaskonna hääl kõlab parlamendi seisukohavõttudes tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 5. Eesti Riigikogu seaduse menetlus: 1.Seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. · Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni( Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.) · Iga seaduseelnõu arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel 2. Esimene lugemine: · Kuulatakse ära eelnõu algatajaja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse kas menetlemist jätkatakse(st kas saaata teisele lugemisele) · Esimese ja teise lugemise vahel on 3 kuud (erandjuhtudel ka rohkem) Sellel ajal töödatakse seadusprojekti kallal, juhtivkomisjon peab fraktsioonide
· Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon (J. Rahumägi, Reform) · Korruptsioonivastase seaduse Seadusloome Riigikogus Seaduse algatamine kohaldamise erikomisjon (J. Marrandi, Riigikogu juhatus Rahvaliit) Riigikogu komisjon · Riigieelarve kontrolli erikomisjon (T. Varek, Esimene lugemine Kesk) Teine lugemine Parlamendi poliitiline struktuur Lõpphääletus Kolmas lugemine · Koalitsioon (50) ja opositsioon (51). Täidesaatev võim · Fraktsioonid: Lk. 110-115 Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Kadri Simson
tegevusele 2. Vasakpoolsed ideoloogiad sarnasused Parempoolsed ideoloogiad Liberalism ülim väärtus Inimeste heaolu Vabaturumajandus, indiviidi vabadus. heaoluriik konkurents Maksimaalne Ei ole õiglane rikkaid tegevusvabadus, vabaduse karistada kõrgete maksudega kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi Liberalism abil. Konservatism ühiskond Suurema tulu saajad peavad tugineb traditsioonidel, maksma kõrgemaid makse rahvuslusele ja kristlikule Riik peab tagama inimestele moraalile väärika elutaseme Stabiilsuss, järgulised refeormid, Sotsiaalne
teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6) Üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid 1) spetsiaalsed võimuasutused (ministeeriumid, Riigikogu jms.) 2) inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia) 3) kirjalikud õigusnormid 12. Poliitilistele ideoloogiatele iseloomulikud jooned Konservatism parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele, kristlikud väärtused; reformid aeglased; indiviid on oluline; vabaturumajandus; eraomand on tähtis; riik peab pakkuma inimesele turvatunnet; moraal; hierarhia(eliit pole mitte ainult paratamatu, vaid vajalik) ja autoriteet. (parempoolsed IRL, Rahvaliit)
õpik lk. 82, 49): 5. Ideoloogia on korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism,
Moodustus uus koalitsioon eesotsas Tiit Vähiga (KMÜ ja Reformierakond), tegutsesid 1995-97. Sellesse perioodi langeb ka Euroopa Liiduga assotsatsioonilepingu sõlmimine. 1997 korteriskandaal (eesotsas Tiit Vähi). 1997-99 vähemusvalitsus eesotsas Mart Siiman. Koalitsioonipartnerid Maaliit ja Pensionäride ning- perekondade Erakond. 1997 EL-i kandidaadiks, 1998 läbirääkimised EL-iga. 1999-kolmandad valimised, võitis Keskerakond, valitsus kolmikliit (Isamaa Liit, Reformierakond, Mõõdukad). Mart Laari kolmas ametiaeg aastani 2002. Tekkisid sisetülid Isamaa Liidu ja Reformierakonna vahel. 2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal. 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond. Uus valitsus RRR (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit). Peaminister Juhan Parts. Koos oldi 2 a. ja 3 päeva. Tüli Reformierakonna ja
*põhivastutus kodaniku elujärje eest lasub riigil *haridus, kultuur, tervisehoid, eluase, transport peavad olema kättesaadavad kõigile 1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit-
NB! Praegu on esimeheks Ene Ergma ja kaheks aseesimeheks Keit Pentus ja Jüri Ratas. Kellest Riigikogu koosneb: Koalitsioon kahe või enama erakonna liit, kes said RK valimistel enim hääli ja asuvad valitsust moodustama. Koalitsioonileping sõlmitakse koalitsiooni osapoolte vahel ja selles lepitakse kokku põhiküsimustes kuidas jagatakse ministriportfellid, kellest saab peaminister , millistele küsimustele peatähelepanu pööratakse jne. NB! Praeguses koalitsioonis on 2 erakonda: Reformierakond ja Isamaa ja Res Publika liit. Opositsioon need erakonnad, kes Riigikokku küll pääsesid, kuid valitsust moodustama mitte. NB! Praegu on opositsioonis 4 erakonda : Sotsiaaldemokraatlik erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja Roheliste erakond. Fraktsioon moodustub ühe erakonna saadikutest Riigikogus. Komisjon saadikute rühm (erinevatest erakondadest), kes tegelevad mingis konkreetses valdkonnas nt. väliskomisjon, hariduskomisjon, rahanduskomisjon jne. Seaduseelnõu seaduse n.ö
inimest riigikogus ei esinda enam seda, miks nad Rahvaliiduga liitusid,» ütles ta. Simson kinnitas, et kuigi Rahvaliit langetas iseseisvalt jätkamise otsuse, on siiski palju rahvaliitlasi, kes soovivad, et nende regionaalset arengut puudutav sõnum saaks jõulisemalt kaitstud. «Keskerakond annab neile selleks soovi korral võimaluse ja praegugi käivad koostöökõnelused päris mitmes maakonnas,» tõdes ta. Ta tõi võrdluse, et kui Isamaaliidu ja Res Publica ühinemise ajal lepiti kokku juhtide tasandil ning ühinemine tuli avalikkusele ootamatult, siis Keskerakond soovib Rahvaliiduga arendada koostööd avalikult ja altpoolt üles ehk maakondades selgitust tehes jõuda ka juhtideni. «Aegamööda tegutsedes pole ühinemine üldse ebareaalne,» leidis Simson. «Juba kohalikel valimistel oli näha, kuidas rahvaliitlased peitusid erakonna nimekirja asemel valimisliitudesse.»
komisjon, Kultuurielu-, Maaelukomisjon. Komisjonidesse jagatakse oskuste alusel. Spiikri ülesanded: 1. juhatada parlamendi istungeid 2. kutsub kokku parlamendi juhatuse koosolekuid 3. presidendi eemal olles täidab presidendi ülesandeid Parlamendi poliitiline struktuur Parlamendi jaotumine erinevateks fraktsioonideks. Üks saadik võib kuuluda korraga vaid ühte fraktsiooni e. saadikurühma. Need moodustatakse vaadete põhjal. Et moodustada fraktsioon, peab olema vähemalt 6 parlamendiliiget. Parlamendis räägitu arutatakse läbi ka fraktsiooniti, lepitakse kokku küsimustes, hääletamises, seaduseelnõude esitamises. Koalitsioonipartei võimulolevad Opositsioonipartei ei kuulu valitsusse, vaated erinevad võimul olevast. Ülesandeks pakkuda survet ja nii luua erinevaid lahendusi. Võrdle komisjonide ja fraktsioonide tööd/tegevust. Sarnasus: Seaduseelnõude väljatöötamine, Parlamendi tööorganid.
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada
suhe. Klassikaline näide sellest on ümarlaud, leidub ka foorumeid ja virtuaalseid võrgustikke. Üks osaleja ei saa jõuda oma eesmärgile partnereid ignoreerides. (õ. lk 47) 4. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakub oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Sellele toetub erakondade tegevus. Parempoolsed ideoloogiad: liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism: ülimaks väärtuseks peetakse indiviidi vabadust, majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne
tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi. Nende vaated - astmeline tulumaks, rikastelt võetakse raha, et vaestele rohkem, riigi sekkumine ühiskonna ellu. TSENTRUMI ERAKONNAD - pooldavad rohkem demokraatiat, vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil
Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga Demagoogia valelike, ebareaalsete lubadustega rahva poolehoiu taotlemine. Populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata. Propaganda ideoloogiliste seisukohtade esitamine avalikkusele lihtsustatud kujul.
Madalad maksud Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise Rahva osalemine riigipoliitikas Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus Riik sekkub majandusse Astmeline maksusüsteem Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
majandusse · Madalad maksud · Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise · Rahva osalemine riigipoliitikas · Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) · Võrdsed võimalused kõigile ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. · Segamajandus · Riik sekkub majandusse · Astmeline maksusüsteem · Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv fn
EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A. Toots "Ühiskonnaõpetus". Gümnaasiumiõpik. P. Kama, V. Peep "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" (Tallinna Ehituskooli raamatukogus) M. Varik "Ühiskonnaõpetuse II töövihik gümnaasiumile" M
Stabiilsetes riikides on võimalik täheldada pidevat huvi langust poliitika vastu. Inimesi huvitab rohkem praktiline elu, kuna ei usuta, et midagi muutub, hoolimata sellest, kes on võimul. See väljendub kõige paremini valimiskäitumises – lääne demokraatiates on osalusprotsent madal (50% kandis). Eesti näide – iseseisvuse algul oli osalus suur, kuna oli oht, et iseseisvus kaob. 1992 67,8%, 1995 69,1%, 1999 57,4% (heaolu saavutatud), 2003 58,2% (Res Publica osaliselt tõstis see aasta, noored), 2007 61% (Tallinn 65,8%) esmakordselt e- hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu. Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast identifitseeritakse ja rahuldatakse oma ühiskondliku tegevuse vajadust. Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit
Koostage VBA protseduur, mis teatab (MsgBox) korraliku täislausena järgmise väljumisaja. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et järgmine väljumine võib olla alles järgmisel päeval. Protseduur peab käivituma töölehele paigutatud graafikaobjekti klõpsamisel ja ka klahvikombinatsi 5. Koostage VBA protseduur, mis töölehe Riigikogu andmete alusel moodustab töölehele Tabel and veergudega: nimi, fraktsioon, komisjon, e-postiaadress (kindlasti selles järjestuses) Andmetes olevad hüperlingid peaksid olema ka korrastatud tabelis. Protseduur peab alustuseks kustutama andmed tulemustabelist (pealkirjad jäävad alles). Protseduur peab pärast tabeli moodustamist teatama (MsgBox), mitu kirjet tabelisse tekkis. Kindlasti lisada nupp protseduuri käivitamiseks. Aasia Aafrika Euroopa Põhja Ameerika Okeaania Lõuna Ameerika nakatunute arv miljoni elaniku kohta surmade arv miljoni elaniku kohta
suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi(erakonnad, sotsiaalsed liikumised) Ideoloogiad VASAKPOOLSED PAREMPOOLSED Tähtsustavad avalikku Tähtsustavad erasektorit ja sektorit, võrdsust ühiskonnas sotsiaalseid erisusi Liberalism Konservatism Sotsiaal Kolmas tee demokraatia Põhiväärtused Indiviidväärtus Traditsioonid, inimstele väärika Aktiivse kodaniku rahvuslus elutaseme ideaal tagamine. võrdsus
eksisteerivale poliitikale ja pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühikonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahedada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigeb erasektorit ja sotsiaalseid erisusi on parempoolsed. Need aga kelle jaoks on tähtsad avalik sektor ja võrdsus ühiskonnas on vasakpoolsed (pahempoolsed). Parempoolsed ideoloogiad 1) Liberalism - Näide: Reformierakond. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema nii kujundatud, et luua maksimaalne vabadus indiviidi tegutsemiseks. Riigi rolli näevad liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vaba turumajandust, konkurentsi, avatud turgusid
ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid; valib Presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; nimetab Presidendi ettepanekul riigiametisse; otsustab Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; otsustab umbusalduse avaldamise
peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör. Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra Valitsuse umbusaldamine Rahvahääletuse algatamine Töökorraldus: 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded. Fraktsioonis peab olema vähemalt 6 liiget. Riigikogu komisjon on moodustatud eluvaldkondade kaupa. Alalised komisjonid- tegutsevad alati. Ajutised komisjonid- tegutsevad, kui tekib mingi probleem. Iga Riigikogu liige peab olema vähemalt ühes komisjonis. Riigikogu juhtkond on 3-liikmeline (juhataja+ 2 asejuhatajat). Üks asejuhataja on opositsioonis (ei ole valitsuses) Korralised istungjärgud- aastas 2 tükki: I algab jaanuaris ja lõppeb enne jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni.
võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud
Ka tänase kohtumise üheks otsustuspunktiks jäi, et nädala jooksul kohtuvad kultuuri ja haridustöötajate esindajad oma tööandjatega ning täpsustavad läbirääkimiste protsessis kujunenud põhiseisukohad, et need formuleerida otsuseks. Reform: töölepingu seadus tõukab majandust kasvu suunas 17.12.2008 Postimees Täna riigikogu vastu võetud uus töölepingu seadus tervendab Eesti tööturgu ja annab tõuke majanduskasvule, leiab Reformierakond. Riigikogu liige Tõnis Kõiv rõhutas oma tänases ettekandes, et tänu uuele töölepingu seadusele muutuvad töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus saab parandatud. Tõnis Kõivu sõnul muutub ka tööandjate roll selgemaks ning väheneb bürokraatia. Tööandjal tekivad tema väitel paindlikumad võimalused töö ümberkorraldamiseks, nii et kogu ettevõtmine pankrotti ei läheks.
3) kohtunik; 4) prokurör; 5) politseiametnik; 6) tegevteenistuses olev kaitseväelane. •Vabariigi President peatab ametisolekuajaks oma erakondliku kuuluvuse. •Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid Erakond registreeritakse, Kui tal on vähemalt 500 liiget •Erakonnal on põhikiri ja programm •Registreeritud erakonnad: •Eesti Iseseisvuspartei •Eesti Keskerakond •Eesti Konservatiivne Rahvaerakond •Eesti Reformierakond •Eesti Vabaduspartei -Põllumeeste Kogu •Eestimaa Ühendatud Vasakpartei •Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid •Erakond Eestimaa Rohelised •Erakond Isamaa ja Res Publica Liit •Sotsiaaldemokraatlik Erakond Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga. Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused
annaabi.ee 
