Alutaguse madalik Mati Kesma VPG 2016 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Ida-Virumaa-kaart.jpg/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg Paiknemine Eestis Põhja-Eesti paeplatoo ja Peipsi järve vahel Pindala: 3345 km² Moodustab 7,4 % Eesti pindalast Piirneb: põhjas - Viru lavamaa lõunas - Ugandi ehk Kagu-Eesti lavamaa idas - Narva jõgi läänes - Pandivere ja Vooremaa http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Geoloogiline ehitus Madaliku moodustavad alad, mis on Peipsi nõo kerkinud põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks
Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi.
Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis
Karjused ei uskunud oma silmi, kui nägid, et kivid tules lõõmama hakkasid. Teise legendi järgi ehitas üks talunik põlevkivist sauna. Kui ta oli sauna kuumaks kütnud, läksid ehitise seinad talumehe ja naabrite suureks üllatuseks põlema. Põlevkivi oli kaua aega kohalike elanike silmis mingiks imelikuks nähtuseks, millel polnud praktilist tähtsust. Vajadust seda kütusena kasutada polnud, sest ümberringi oli küllaldaselt metsi. Peale selle eraldab põlevkivi põledes tahma, mis kõik läheduses oleva ära määrib, see aga ei meeldinud maainimestele. Tõsiselt hakati põlevkivi vastu huvi tundma alles 20. sajandil. On teada, et 1916. aastal saadeti partii Eesti põlevkivi Petrogradi, kasutamaks seda kütusena ning uurimaks selle koostist ja omadusi. Teadlaste katsed näitasid, et põlevkivi on hinnaline maavara, mida saab kasutada nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 1919
........3 Veestik....................................................................................................4 Muld ja taimkate.....................................................................................4 Vaatamisväärsused.................................................................................4 Kasutatud allikad....................................................................................5 Paiknemine Eestis. Kaart. Füüsilisgeograafiline rajoon Põhja-Eestis, Peipsi põhja ja loode pool. Hõlmab Kohtla-Järve rajooni lõuna- ja Rakvere rajooni idaosa. Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku-
Ida-Virumaa Loodus ● üsna tasane pinnamood ● kõrgeim punkt on Jõhvi kõrgustik ● Põhja-Eesti pank ● kolmest küljest ümbritseb vesi ● palju järvi ● erinevad maavarad Faktid ● 20 omavalitsusüksust ● 149 172 elanikku (2011. a seisuga) ● 7 linna ● 1 alev ● 14 alevikku ● 208 küla Tegevused ● Kiviõli Seikluskeskus ● Kohtla-Järve põlevkivimuuseum ● Meresuu SPA ja Hotell ● Narva-Jõesuu rand ● Iisaku muuseum ● mitmeid puhkekeskuseid ● vaatamisväärsused Aitäh kuulamast!
kollektiivid. Seal kultuurimaastikul kohtab üldiselt venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, sakslaste, ingerisoomlaste, tatarlaste, poolakate , juutide , usbekkide ning tsuvasside laulu- ja tantsukollektiive. Maakonnas tegutsevad ka veel ühed Eesti vanemad kollektiivid - 1855. aastal asutatud Lüganuse laulukoor ja 1862. aastal asutatud Jõhvi segakoor HELI. Rahvatantsukollektiividest tuntumad on tantsuansambel VIRULANE, Jõhvi naisrahvatantsurühm GEVI, Sillamäe SUVENIIR ja Narva JUN-OST tantsurühm. Keskond Keskkonnakaitse on olnud Ida-Virumaal esmatähtis juba alates iseseisvusaja algusest. Juba on on saavutatud märkimisväärseid tulemusi keskkonna kaitsel ja elamiskõlblikumaks muutmisel. Vahetatud on filtreid elektrijaamades, lõplikult kaetud on radioaktiivsete jäätmete hoidla Sillamäel, uuendatud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide käivitamise läbi paranenud veevarustus ja vähenenud heitvete sattumine Purtse jõgikonda.
.................lk 7 Kasutatud kirjandus.....................lk 10 IdaVirumaa IdaVirumaa paikneb Eesti kirdeosas, maakonna pindala on 3364 km² ning seal elab 175 406 inimest. Enamik neist räägib seal venekeelt, kuna ida pool on Venemaa. Linnad Ida Virumaal on : Narva, Kiviõli, KohtlaJärve, NarvaJõesuu, Püssi, Sillamäe. Maakonna pinnamood on üsna tasane, põhjaosas on Viru lavamaa ja keskel Jõhvi kõrgustik. Kolmest küljest ümbritseb maakonda vesi: põhjast Soome laht, lõunast Peipsi järv ja idast Narva jõgi. Maakonna põhjaosas on umbes 70 km mereranda, lõunaosas üle 50 km Peipsi järve randa ning idaosas umbes 48 km Narva jõe kaldajoont. Kogu maakonna ulatuses äärestab maakonda PõhjaEesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa. Eesti kõrgeim juga on Valaste juga(2025m). Maavaradest leidub IdaVirumaal põlevkivi, fosforiit, sinisavi, lubjakivi, ehitusliiva ja turvast. Suurim tööandja on IdaVirumaal
Mäetaguse vald 54.74 54.3 64.8 69.1 Maidla vald 63.21 67.4 65 65.5 Narva linn 54.33 46.9 45 41.3 Narva-Jõesuu linn 64.82 60.8 58.4 57.1 Püssi linn 52.54 35 45.8 61.9 Sillamäe linn 63.21 56.8 57.2 55 Sonda vald 64.64 55.2 55.3 56.1 Toila vald 62.05 54.4 55.7 58.5 Tudulinna vald 59.85 49.5 65.5 52.4 Vaivara vald 60.97 70.9 71.7 66.8 Grand Total 62.048181818 56
I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Kohtla-Järve on eelkõige tuntud tööstuslinnana, seal on tuhamäed, põlevkivikaevandus- ja muuseum, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kohtla-Järvel asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3
Rakvere Ametikool Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit.
10 31.12 9 17 10 15 Tallinna Vanalinn. Tallinna Vanalinna lühitutvustus. Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa.Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna Vanalinna muuseumid. Eesti loodusmuuseum- on loodusteaduslik muuseum Tallinnas, mis asub vanalinnas aadressil Lai tänav 29a. Kollektsioonis on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluseid käike.
Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis
H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina
Põlevkivi kaevandamine Eestis. Põlevkivi on settekivim,teda nimetatakse ka kukersiidiks. Põlevkivi tekkis järvede ja merede põhjas 400 kuni 450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi tekkis eelajalooliste järvede ja merede biomassist,põlevkivi koosneb orgaanilistest ainetest nagu ainuraksed organismid,bakterid füto-ja zooplankton ning vetikad. Vee temperatuuri tõusmisel tarbisid lubjabakterid ära vees leiduvad lämmastikuühendid. Bakterite elutegevuse mõjul vetikad taandusid ja hakkasid settima kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid
metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu. Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid, millest tähtsaim on Kose. Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad. Ida-Virumaa Eesti varaseim tööstuspiirkond tekkis Narvas ja laienes seoses põlevkivi kasutuselevõtuga üle kogu Ida-Virumaa. Regiooni kuulub ka Kunda tsemenditööstus. Ida-Virumaa on eelkõige just tööstuspiirkond, põllumajandus on mingil määral arenenud vaid ta põhjaosas, Viru paelaval. Kalanduski on vähetähtis. Puhkemajanduseks on küll eeldusi, kuid seni kasutatakse neid vähe. Tööstuse aluseks on rikkalikud maavarad - põlevkivi, paas, eriti väärtuslikud kambriumi savid, suured ehitusliiva varud, turvas.
44 980 6. Viljandi Viljandimaa 23 080 21 659 20 756 91,5 % 20 117 19 963 7. Rakvere Lääne- 19 822 19 085 17 097 84,8 % 16 612 16 580 Virumaa 8. Sillamäe Ida-Virumaa 20 561 18 965 17 199 4,2 % 16 392 16 183 9. Maardu Harjumaa 16 052 16 375 16 738 20 % 16 549 16 529 10. Kuressaare Tartumaa 16 166 16 291 14 925 97,5 % 14 956 14 977 (Tõnisson,A.,Pihel,P. Eesti ja Euroopa loodus- ja inimgeograafia. Õpik IX kl. 1999 järgi; 2000.a
.................................................................................... 8 13. Kokkuvõte......................................................................................................... 8 14. Kasutatud internetiallikad................................................................................. 9 1. Sissejuhatus Toila vald asub Ida-Virumaa põhjaosas. Vald piirneb põhjast Soome lahe ja Põhja-Eesti pangaga, läänest Kohtla ja Jõhvi, lõunast Illuka ning idast Vaivara valla ja Sillamäe linnaga (joonis 1). Valla pindala on kokku 164 km 2, mille sees asub Kohtla-Järve linnale kuuluv Oru 2 linnaosa. Toila vald on Ida-Virumaa keskmise suurusega vald. Territooriumi läbimõõt põhjast lõunasse on keskmiselt 15 km, läänest itta umbes 20 km. Toila valla valisin sellepärast, et see on mu kodukoht. Olen seal elanud 15 aastat oma elust.
(1721.a.) ühendati Purtse mõisa maad Püssi mõisaga ning Purtse kindluselamu läks Stackelbergide valdusse. Saka-Ontika-Toila Pankrannik Vanaaegkonna kivimite tundmaõppimisel on Virumaal asuv pankrannik pälvinud loodusteadlaste tähelepanu viimase kahe sajandi vältel. Rusukaldal kasvab unikaalne pangamets. Virumaa rand on enamasti klibuline, vaid üksikutel lõikudel domineerib jämedateraline liiv. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Ontika lähistel saavutab ta maksimumi - 55,6 m. Panga ja veepiiri vahele jääb Eesti kõrgeim, 26 meetrine Valaste juga. Toila orupark Park asub Pühajõe orus ja laiub 105 hektraril
Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud. Jõhvi nime päritolu Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"),
Eesti Maaülikool Kukruse mõisapark ja polaarmõis Lõputöö Koostaja: Toomas Jaup Juhendaja: Mari Nõmmela Tartu 2017 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1.1Peahoone........................................................................................................ 3 1.2Von Tollid........................................................................................................ 4 1.3Mõisapark....................................................................................................... 5 1.4Hoone restaureerimine................................................................................... 6 1.5Ait................................................................................................................... 7 1.6Kuivati.......................................
· (75 ha, moodustatud 1959. aastal) hõlmab Pühajõe klindioru suudmesse jääva endise Peterburi suurärimehe G. Jelissejevi (18581942) lossi ja seda ümbritseva pargi. 1934. aastast sai sellest Eesti presidendi suveresidents. 1941. aastal põletasid taganevad punaarmeelased selle maha. Pühajõe org Päite maastikukaitseala · (128,3 ha, moodustatud 2005) hõlmab Ida-Viru klindilõigul suure osa Päite klindiplatoost. See on loodud klindi kaitseks Toila ja Sillamäe vahelisel alal. Klint jääb siin oma kõrguselt (kuni 42 m) alla Ontika maastikukaitseala omale, kuid atraktiivsuselt võib seda isegi ületada, sest astangut ääristav klindimetsariba on kitsam ja klindiplatoo avatum. Päite pank. Vaivara maastikukaitseala · (79 ha, kaitse all 1959. aastast, kaitseala 1998. aastast) hõlmab u 3 km pikkuse kolmest pangaskerkelisest künkast (Tornimägi, Põrguhauamägi, Pargimägi) koosnevad Vaivara Sinimäed
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest
lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Avastaja ja avastuaeg Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi. Esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777 (A. W. Hupel). Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne- Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922).
Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega. Mis on põlevkivi? Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli
avalike kommunaalteenuste valdusettevõte (inglise holding group). VKG kuulub Eesti suurimate tööstusettevõtete hulka. Viimase kümne aasta jooksul on tootmise kaasajastamisesse ja laiendamisesse investeeritud 800 miljonit eurot. Sealhulgas 2014. aastal 99 miljonit ja 2015. aastal 70 miljonit eurot. Pilt nr.1 Viru Keemia Gruppi logo 1.2 Ettevõtte missioon Väärtustada Eesti põhilist maavara – põlevkivi. 1.3 VKG visioon Olla Eesti põlevkivitööstuse eestvedaja ja maailma liider põlevkivi potentsiaali avamises. 1.4 VKG väärtused Avatus uutele teadmistele, regioonile ja selle probleemidele, ülesannetele ja muutustele. Pühendumus meie tootmisele, siin töötavatele inimestele ja regioonile, kus me töötame. Areng kui meie kontserni põhiline iseloomustaja alates esimesest tööaastast kuni tänaseni.
madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust. Meil on selgelt eristunud aastaajad, mida ei ole paljudes kohtades. Päikesekiirguse ja õhutemperatuuri suured sessoonsed kõikumised. Päike liigub suhteliselt madalal taevavõlvil, pikk valge aeg suvel ja lühike valge aeg talvel
Eestis kolmandal kohal. Ida-Virumaa pindala on 2 971,55 km² ning rahvaarv on 138 266 inimest. Seda 2018. aasta seisuga. Tegemist on tööstuspiirkonnaga, kus peamiseks tööstusalaks on põlevkivist energia tootmine. Eelmisel sajandil aset leidnud maailmasõjad ja Eesti okupeerimine tõid kaasa suuri muutuseid, mida on selgelt näha ka tänases rahvastikupildis. Ida- Virumaa on rikas ka oma looduse poolest ning teda ümbritseb põhja poolt Soome laht, idast Narva jõgi, lõunast Peipsi järv ja lääne poolt Lääne-Virumaa. Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres.
2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge
Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega
Sissejuhatus Esimesed teated Eesti põlevkivist pärinevad 1725. aastast rännumehe J.A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jõhvi läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. Ajalugu 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919
(Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud. Kausjad, keskel järv või soo/piklikud ja laiapõhjalised MADALIKUD LääneEesti madalik (Saaremaa, Hiiumaa), PõhjaEesti rannikumadalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Alutaguse madalik) NÕOD ja ORUNDID Valga nõgu, VäikeEmajõe orund, Hargla nõgu, Võru orund TASANDIKUD KeskEesti tasandik, VaheEesti tasandik ehk Kõrvemaa LAVAMAAD PõhjaEesti ehk Harju, KirdeEesti ehk Viru lavamaa, KaguEesti ehk Ugandi lavamaa PINNAMOE KUJUNEMINE devonist kvaternaarini suurvormide kujunemine aluspõhja ürgorud jääajad 3 kuni 6 viimane 13 00011 000.a. tagasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
