Tehnikakolledz Turba hõõrdeteguri määramine Laboritöö nr 1 Tartu 2013 Laboratoorne töö nr 1 Töö eesmärk: Leida hõõrdeteguri sõltuvus kiirusest ja erisurvest. Töövahendid: Tensomeeter, arvuti, turvas, kaalupommid, kaal, kuivatusahi, hõõrdeteguri määramise seade. Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis
Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud 30. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. 31.Mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35
ühtlaselt poltide vahel. Paindemoment M tasakaalustatakse momendiga Fmr ja eeldame, et antud konstruktsioonis jaotub jõud F mõlemale plaadile võrdselt, seega teeme arvutused ühe plaadi kohta. Leian Paindemomenti M tasakaalustava momendi Fmr jõuõla r ja seejärel jõu Fm Suurima jõu Fmax mis mõjub poldile leian rööpküliku trigonomeetrilisest seosest. Kuna on tegemist lõtkuga, siis leian poltide eelpingutusjõu Fp arvestades, et plaatide vahel tekib hõõrdejõud. Hõõrdeteguri on f=(0,15...0,20) Teades poldi tugevustingimust, saame avaldada ka poldi minimaalse läbimõõdu d. Valin arvutuseks poldi tugevusklassist 8.8 mille ReH = 640 MPa ja tugevusvaru =1,5 Valin tabelist poldi, mis vastab tingimusele d13,3 mm. Valituks osutub polt M16, mille siseläbimõõt d1=13,835 ja keskläbimõõt d2=14,701 , keerme samm P=2,0 Valitud poldi tugevus kontroll Poldi tugevustingimus on täidetud. Leiame ka pingutusmomendi MK ja selle saame avaldisest
(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni 1200 N/mm2 ja on võrreldav terase tugevusega. Plii ja tinasulamid Grafiitmailmide ja pronkside kõrval on oluliseks liuglaagrimatterjalideks Pb ja Sn baasil sulamid- babiidid. Laagrisulamid peavad tagama hea sissetöötavuse,väikse hõõrdeteguri võlli ja laagri vahel,mõlema hõõrduva pinna vähese kulumise ja laagri vastupidavuse suurtel survetel.
kus 0 on vedeliku tihedus. 3) Sisehõõrdest tingitud takistusjõud, mis kasvab võrdeliselt kiirusega. F3 = 6rv (5) F1 - F2 - F3 = 0 Kuulike liigub vedeliku kiirendusega seni, kuni sisehõõrdejõu ja üleslükkejõu summa saab võrdseks raskusjõuga. Seejärel muutub kuulikese liikumine ühtlaseks. Lugedes raskusjüu suuna positiivseks, järeldub ühtlase liikumise tingimusest: (6) Vg - V 0 g - 6rv = 0 ehk Siit saab leida hõõrdeteguri 2r 2 ( - 0 ) g = 9v (7) 2 ( - 0 ) gr 2 = 9 v (1 + 2,4 r ) R Valem (7) kehtib kuulikese langemise korral lõpmata suures vedeliku ruumalas. Reaalselt on tegemist vedelikuga lõplike mõõtmetega anumas. Seetõttu on vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient suurem kui langemisel lõpmata suures vedeliku ruumalas. Järelikult muutub suuremaks ka kuulikesele mõjuv takistusjõud. Seepärast tuleb
Määrdena kasutatakse tavalisilt õlisid. Õlikihtide omavaheline liikumine tekitab küll teatavat takistust, kuid see on tavalisest hõõrdumisest tunduvalt väiksem. Hõõrdumist saab suurendada pindade karestamise abil. Et tagada ohutut liiklemist pinnatakse maanteed peene killustikuga ja liikluseeskiri nõuab piisavalt sügava mustriga autokummide kasutamist. Suurema hõõrdumise saavutamiseks kasutatakse ka spetsiaalseid materjale, mis tagavad suurema hõõrdeteguri. Nii valmistatakse autode piduriklotsid vähekuluvast kuumakindlast ainest, mille hõõrdetegur kokkupuutel terasega ulatub väärtuseni 0,7.
madalam). TÖÖVAHENDID DRELLIGA TÖÖTAMISEL PUURID JA LÕIKURID Metalli puurimiseks kasutatakse peamiselt spiraalpuure (Joon. 18). Metalli puurimiseks kasutatavate spiraalpuuride valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale: kiirlõiketerast HSS (Joon. 18c); suurendatud koobalti sisaldusega kiirlõiketerast (HSSCo) (Joon. 18b); kiirlõiketerasest mis on kaetud titaannitriidil baseeruva kattega. (HSS-TiN) (Joon. 18a). Kõvad pinnakatted annavad puurile suure kõvaduse ja madala hõõrdeteguri ning suurendavad vastupidavust löökkoormusele.[21;64] Puidu puurimiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid puure: juhtteraviku ja külgteradega puure (joon. 19a), tsenterpuure (Joon. 19b), juhtkruviga puure (Joon. 19c), oksapuure (Joon. 19d), tapipuure (Joon. 19e), faasipuure (Joon. 19f), reguleeritavaid puure (Joon. 19g) jne. Puidupuuride valmistamiseks kasutatakse tööriistaterast, legeeritud tööriistaterast (HLS) ja kiirlõiketerast (HSS). Oksa- ja
Sellepärast kasutatakse mitmesugustes masinates kuullaagreid. Kuullaager asetatakse võlli või ratta vahele. Et kuullaagrid kauem töökorras püsiksid, täidetakse kuulide vahe määrdega. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tulebvedada ühtlase kiirusega mööda horisontaalset pinda. Dünamomeetri skaalalt näeme jõu suurust, mis on võrdne hõõrdejõuga. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri rõhumisjõu korrutisega. Fh = IN Fh on hõõrdejõud, I (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud (suunatud pinnaga risti). N võrdub omakorda massi (m) ja raskuskiirenduse (g) korrutisega . Fh =Img Referaat teemadel: *Võnkliikumine *Keha inertsus *Kehade vastastikmõju *Gravitatsioonijõud *Hõõrdejõud
deformeerumisel. 7. Kuhu on suunatud elastsusjõud V: Elastsusjõud on suunatud deformeerivast jõust vastassuunda. 8. Mis on deformatsioon ja millised on selle liigid V: Deformatsioon on deformeerumise tagajärjel tekkinud kuju muutus. Liigid: plastiline ja elastne. 9. Mis põhjustab hõõrdumist ja kuidas saab hõõrdejõudu muuta? V: Hõõrdumist põhjustab erinevate kehate aineosakeste haakumine üksteise külge. Hõõrdejõudu saab muuta hõõrdeteguri muutmisel. 10. Gravitatsiooniseadus V: Kaks punkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massida korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 11. Mida näitav rõhk ja mis on selle ühik? V:Rõhk näitab, kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pindalale. 12. Impulsi jäävuse seadus V: Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv e. muutumatu. 13
kus FH- hõõrdejõud [1 N], μ- hõõrdetegur ja FR- raskusjõud [1 N]. Raskusjõu saame leida järgmisest valemist 𝐹𝑅 = 𝑚∙𝑔 , (2) kus m- keha mass [1 kg] ja g- raskusjõukiirendus [10 m/s2]. Pannes kokku valemid (1) ja (2), 𝐹𝐻 = μ∙𝑚∙𝑔 , (3) sellest valemist või valemist (1) võime tuletada valemi hõõrdeteguri arvutamiseks. See on järgmine 𝐹𝐻 𝐹𝐻 μ= 𝐹𝑅 = 𝑚∙𝑔 , (4) seega hõõrdetegur näitab suhet hõõrdejõu ja raskusjõu vahel. Sellest tulenevalt peab hõõrdetegur jääma 0 ja 1 vahele. Sarnaselt hõõrdumise jaotumisega kaheks, jaguneb
kus Eu on Euleri arv, mis väljendab rõhu- ja inertsijõudude suhet: ning Re on Reynoldsi arv, mis väljendab inertsi- ja viskoossusjõudude suhet: 1, 2 on geomeetrilise sarnasuse kriteeriumid. Laminaarsel voomalisel (Re < 2300) ei sõltu torustiku karedusest Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) kus . 2 Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral 2. Vedelike väljavoolamine avadest Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks.
Valmistatakse samasuguse ristlõikekujuga kuid erinevate mõõtmetega kiilrihmu. Mitmik- e. polükiilrihmad on midagi lame- ja liitkiilrihmade vahepealset. Mitmikkiilrihm tagab kogu rihma ühtlase koormuse ning on selle tõttu kiilrihmülekandest kompaktsem või siis suurema kandevõimega. Kiilrihmadel on vähendatud veovõime ja nad vajavad suuremaid rihmarattaid. Ratta soontesse surutud ribide arv rihmal võib olla kuni 75, on valatud polüuretaanist, mis tagab koostöös rihmarattaga suure hõõrdeteguri. On paindlikud, see lubab kasutada väikeseläbimõõdulisi rattaid ja suuri (kuni 10) ülekandearve. Lubatav rihma kiirus kuni 50 m/s, lubatav painutussagedus 90 s-1. Kaasajal laialdaselt levinud (näit. uutel automudelitel dünamot ja veepumpa käitavate rihmadena). Liitkiilrihm koosneb kuni viiest täpselt väljamõõdetud võrdse pikkusega kiilrihmast, mida seob ülalt kokku kangasriba. Väldib võnkumisi, mis võivad tekkida sidumata rihmade korral
lakkamist. 11. Elastsusjõud - jõud, mis tekib elastsete kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgset kuju. 12. Hõõrdejõud - tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui kahjulik nähtus. Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14
Rockwelli kõvadus M 99 KETRON PEEKHPV (PEEK laagrimaterjal) Läbilöögipinge, kV/mm Mahueritakistus, < 10 astmes 7 Iseloomustus: PTFE, grafiidi ja süsinikkiu lisandid KETRON PEEKs tagavad materjali kõrge mehaanilise tugevuse, madala hõõrdeteguri ja parendatud kulumiskindluse. Need suurepärased triboloogilised omadused teevad KETRON PEEKHPV spetsiaalselt sobivaks laagrimaterjaliks aladel, kus on nõutud ekstremaalsed tingimused temperatuurile ja koormusele. Polüamiid imiid Nimetus Kirjeldus 12
valtside optimaalne pöörlemissagedus, mis on soovitatav määrata valemiga , milles µ- terase ja purustatava materjali vaheline hõõrdetegur, ρ- purustatava materjali tihedus, r- purustatava tüki keskmine raadius, R- purusti valtsi raadius. 11. Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus. Kõikide nende purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase vahelise hõõrdeteguri (hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga) omavaheline seos. Purustamine saab toimuda ainult siis, kui on täidetud tingimus α<2φ, milles α- purusti tööpindade vaheline haardenurk ja φ – purustatava materjali ja terase vaheline hõõrdenurk. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis purustis purustamist ei toimu, vaid purustatav materjal paisatakse tagasi purustuskambrist välja. 12. Lööktoimeliste purustite otstarve ja liigitus
geomeetrilisesummaga Kirjutada jõusüsteemi tasakaalutingimused vektoriaalkujul. Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuute pindade suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ja füüsikalisest olukorrast (niiskus, siledus, temperatuur jne.). 2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Võrdub normaareaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega ja hõõrdejõud on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumissuunale. Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Nulli ja maksimumi vahel Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub normaalreaktsiooni N ja korrutisega Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? 0 Mv paigal N Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks? Jäiga keha raskuskeskmeks nim selle kehaga muutumatult seotud punkti, mida
Turbulentsel voolamisel (Re > 2300) hüdrauliliselt siledates torudes (klaas-, vask-, tsink-, plastmasstorud) λ=0,316 ℜ−0,25 Turbulentsel isotermilisel voolamisel karedates torudes (teras-, malmtorud) 0,9 1 √λ =−2 log ε ( ( )) 3,7 + 6,81 ℜ e ε= kus de . Joonis 1.1. Hõõrdeteguri sõltuvus Re arvust toru seinte erinevate suhteliste kareduste korral Joonis 1.2. Hõõrdeteguri sõltuvus Reynoldsi arvust sileda seinaga toru korral 2. Vedelike väljavoolamine avadest Kui on tegemist vedelike väljavoolamisega anumate külgseinas või põhjas olevatest mitmesuguse kujuga avadest, on tihti vajalik määrata väljavoolava vedeliku kulu või aeg, mis kulub kogu vedeliku või osa vedeliku anumast väljavoolamiseks.
[Nm] Newton korda meeter. M=Fl. Momentide reegel: Välise jõumomendi puudumisel, s.t suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M1+M2+M3=0. Kangi tasakaalutingimus: Kang on tasakaalus siis, kui oäri ja vastupäeva pööravad jõumomendid on võrdsed. Nr 12. Hõõrdejõud. Hõõrdetegur. Liikumine hõõrdejõu mõjul. Hõõrdejõud esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Fh=µ*N. Hõõrdetegur näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. Hõõrdeteguri tähis on [µ]. Hõõrdejõu suund on alati vastupidine liikumise suunaga. Nr 13. Masskese ja raskuskese. Tasakaalu püsivus. Masskese on punk, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist pühjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral
et väljendab k kulumisprodukti suurust, eeldusel, et see kantakse hõõrdepaarist ära ega määrita kõvema materjali peale. Kordaja k määratakse katseliselt, kuid olles kord määratud saab sellest ,,kulumise kordaja", mille väärtus samadel tingimustel kulumise juures ei muutu. Kulumise intensiivsus sõltuvalt koormuse tingimustest ja kulumise mehhanismist võib varieeruda kuni 10 suurusjärku. Reeglina, mida suurem on hõõrdetegur, seda suurem on kulumise intensiivsus. Kuid hõõrdeteguri väärtuse varieeruvus on märka väiksem (ei ületa 2-3 suurusjärku) kui kulumise intensiivsus. Hõõrdeteguri ja materjali kulumise vahel ei eksisteeri kindlat korrelatsiooni., kuigi mõned teadlased on täheldanud hõõrdeteguri ja kulumise vahel mõningast seost. Materjali ülekandmise (pealemäärimise) kohta on mitmeid teooriaid. Selle põhjuseks on keerukad protsessid, eelkõige keemiliste sidemete teke (difusioon kontaktpunktide vahel, deformatsioon sööbimine, absorbtsioon jne).
ainult 3. Kraanadele tervikuna on kehtestatud Mk=FLL+Ftuulh+M Fn=k( FG/2µ), kus k tegur, mis arvestab Fs=Flast/a=pol mehhanismidest arinevad tööreziimi grupid. Tasakaalustavad momendid: hõõrdeteguri võimalikku kõikumist ja kadu 46) Polüspasti põhiskeem: Kahepoolne 14) TTSmõjuda võivad koormused: Mtk=FvkLvk+FokLok liigendites, µ - hõõrdetegur lasti ja haaraja polüspast koosneb sisuliselt kahest 1. tõstetava lasti 20) Millisel juhul viiakse tugevusarvutused
liikumist, nimetatakse liugehõõrdumiseks. Liugehõõrdumise korral on hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Katsed näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga: Võrdetegurit μ (kreeka täht müü) selles valemis nimetatakse hõõrdeteguriks. Sageli, kui keha libiseb mööda horisontaalset pinda, on toereaktsioon arvuliselt võrdne kehale mõjuva raskusjõuga ja sel juhul Avaldame hõõrdejõu valemist (2.22 ) hõõrdeteguri: Näeme, et hõõrdetegur on võrdne hõõrdejõu ja toereaktsiooni jagatisega.Selle põhjal, kuidas kuju muutub, eristatakse viit liiki deformatsioone: tõmme, surve, paine, vääne ja nihe. Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakseelastsusjõuks. Elastsusjõud on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. Absoluutselt plastse deformatsiooni korral mingit kuju
P m( g ) r 30 2 P 1400(9,8 ) 112,5 Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib kahe keha kokkupuutel ka see takistab alati kehade või nende osade liikumist Hõõrdumist jaottakse seisuhõõrdeks liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele kui liikumist ei säilita mõni teine jõud jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumise korrutisega isega F *N Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või kea liikuma sundivale jõule hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus Hõõrdejõudu saab vähendada kui mindade vaheke panna vedelikku panna kehad liikuma laagritel või rullidel Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil Deformatsioon on keha kujuvõi ruumala muutus
valemiga: = 0.316 Re 0.25 (3.56). Praktikas kasutatakse sageli diagramme ( kui funktsioon Re arvust), mis on ehitatud valemite (3.55) ja (3.56) abil (joonis 3.12). Karedate torude puhul diagrammi tuuakse sisse ka torude karedust, seda tavaliselt suhtelise karedusena (kareduse suhe toru ekvivalentdiameetri, või vastupidi). Sellliseid diagramme nimetatakse Moody diagrammideks (joonis 3.13). Joonis 3.12 Hõõrdeteguri sõltuvus voolamise reziimist siledate torude korral 3.4.3.2 Kohttakistus Kohttakistuse mõju avaldub ainult takistuse paiknemise kohas, erinevalt hõõrdetakistusest. Mis mõjub kogu toru ulatuses. Kohttakistusteks saavad olla nt. toru kitsendused ja laiendused, kraanid, torupõlved jpm. Kohttakistuste poolt esilekutsutud survekadu saab arvutada Weisbachi valemiga: n 2
kandevõime.4.suurem väsimustugevus. - valmistada keerukam.Võlli sonte kujud:- ristkülikulised evolventsed -kolmnurksed 23.Pressliide(skeem) ja selle iseloomustus. Pressliide on sisuliselt pinguga ist ja ei ole lahtivõetav sest peale lahtivõtmist ja uuesti koostamist väheneb ping ja seega ka kandevõime.Iseloomustus:+ 1.Lihtne konstruktsioon.2.Hea tsentreerimine.3.Suur pöördemomendi ja telgjõu kandevõime.- 1.Probleemid koostamisel(eriseadmed,täpsus jne).2.Kandevõime suur hajuvus(hõõrdeteguri ebastabiilsus ja pingu sõltuvus detailide tegelikest mõõtmetest).3.Pingete kontsentratsioon.4.Rummu lõhenemise oht.5.Ei sobi õhukeseseinaliste detailide jaoks. 24.Millised asjaolud tingivad mehaanilise ülekande vajaduse? 1.Jõu-ja töömasina võllide pöörlemiskiiruste erinevus.2.Töömasina kiiruste muutumise vajadus.3.Vaja ühe jõumasinaga käivitada mitut töömasinat.4.Jõu-ja töömasina liikumised on erinevad. 25.Ühe-ja mitmeastmelise ülekande parameetrid. Üheastmelise:1
sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v = s / t , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist
2,5 Fe ümbrised 21 19. Babiit Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske ja muid elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt öaagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikse hõõrdeteguri. 20. Termoplastid Termoplastid on üks plastide liigist. Nad muutuvad kuumitamisel voolavaks, jahutades taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Joonis 20. Plastide makromolekulaarsturktuur 22 Tabel 14. Termoplastide omadused Plast Omadused Tihedus (kg/m3) Rm (N/mm2) A (% ) Polüetüleen (PE)
Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetööta- vuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Madal- ja kesklegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus alla 5%) korral: Legeeriv element Kordaja Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 Ti, V, Zr Ce, N, P, S 100
1); - kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2); - mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3) - differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus Kõikide eelnimetatud purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase, kuna purustite tööorganid on valmistatud terasest, vahelise hõõrdeteguri = hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga omavaheline seos. Kõikides eelnimetatud purustites saab purustamine toimuda ainult siis, kui on täidetud tingimus: 2, milles purusti tööpindade vaheline haardenurk; purustatava materjali ja terase vaheline hõõrdenurk. Kui see tingimus ei ole täidetud, siis purustis purustamist ei toimu, vaid purustatav materjal paisatakse tagasi purustuskambrist välja.
Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja polütsüklilised areenid aga ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkivad saadused. Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus/ hõõrdeteguri stabiilsus õlide puhul on tähtis, et nad oma esialgsed omadused säilitaksid võimalikult pika aja jooksul. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veol ja kasutamisel. Tavatemperatuuril ( 20 oC) süsivesinikud O2-ga praktiliselt ei reageeri mitme aasta vältel. Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu
peab olema kompaktne ning võimaldama esemeid mitme koordinaadi suhtes suunistada 5.4 Hõõrdeülekanne Hõõrdeülekanne on ülekanne, mis koosneb vähemalt kahest hõõrrattast, mis on kinnitatud võllidele ja surutakse teineteise vastu välisjõuga. Liikumine hõõrülekandes kantakse üle hõõrrataste vahel tekkiva hõõrdejõu F- toimel, mis võrdub ringjõuga P või on sellest suurem FP. Konstantse ülekandearvu säilitamiseks juhuslikel ülekoormustel või hõõrrataste vahelise hõõrdeteguri kõikumisel lähtutakse hõõrülekannete arvutamisel võrdusest: kP=F, kus k on sidestuse varutegur (k>1), P ringjõud ja F hõõrdejõud. Hõõrülekande eelised · Lihtne konstruktsioon, · sujuv töötamine, · ülekoormustel töökehade libisemine, mis avariijuhtudel väldib ülekande purunemist, · võimalus sujuvalt muuta ülekandearvu. Hõõrülekande puudused · hõõrrataste suur kulumine, · libisemisest tingitud mittekonstantne ülekandearv,
jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Huygensi printsiip kirjeldab valguse levimist: lainefrondi iga punkt on uue, sekundaarse laine allikaks ja sekundaarlainete mähispind on uueks lainefrondiks. Tõkestamata laine levib ainult frondi esialgse levimise suunas. Teistes suundades lained kustutavad üksteist. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : F = µ N. Normaalrõhumisjõud on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumisjõu suhtega. Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: molekule loetakse punktmassideks; molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või
14. Klemmliite arvutus. Teemad 5.1- 5.4. Kande- ja tugidetailid. 1. Teljed-võllid määratlused. 2. Võllide arvutuste liigid (põhiseosed tugevusarvutusteks). 3. Võllide ja telgede kontroll kriitilisele pöörlemissagedusele. 4. Laagerdus. Laagerduste klassifikatsioon. 5. Hõõrdumine liugelaagerdustes, taandatud hõõrdetegur. 6. Silinderlaagerdus. Liugelaagerduse tööfaasid, ülesrullumine. 7. Hõõrdemoment radiaallaagerduses (taandatud hõõrdeteguri kaudu). 8. Täisaksiaaltapi ja rõngasaksiaaltapi hõõrdemoment (tuletuskäik). 9. Stribeck`i kõver ja laagerduste hõõrdereziimid. 10. Petrovi valem (tuletuskäik). 11. Standardsete veerelaagrite tüübid ja tähistus. 12. Veerelaagrite täpsus ja tolerantsid ning istud. 13. Veerelaagrite tõrked, tõrkepõhjused, aeglaste laagrite valik. 14. Veerelaagrite valik dünaamilise kandevõime alusel. 15. Korpused. Korpusdetailide liigitus. 16
Liugehõõrdumise põhiseadused 1. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kontaktpinna suurusest 2. Maksimaalne hõõrdejõud on proportsionaalne välisjõu normaalkomponendiga 3. Hõõrdejõud sõltub kehade materjalist, hõõrdumispindadest ning määrde olemasolust ja selle tüübist Teisest seadusest järeldub, et hõõrdejõud on võrdeline R normaalreaktsiooni N ja hõõrdeteguri f korrutisega Fh f N F Normaalreaktsioon N ja hõõrdejõud Fh annavad resultandi Fh R N Fh G Resultantjõud R moodustab tugipinna normaaljoonega nurga ,
vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam. Lamellvedru paksus sõltub ülekantavast pöördemomendist. Et veetavate ketaste inertsimoment ei oleks suur, peab nende mass olema väike. Seepärast tehakse nad õhukesest elastsest lehtterasest, millele liimitakse või needitakse hõõrdkatted. Katete materjal on asbestivaba, valmistatakse need savi ja liimi segust millele on lisatud veel sideainet. Hõõrdmaterjalid peavad säilitama suure hõõrdeteguri kuumenemise, suure erisurve ja kiire libisemise korral. Õhukese terasketta vetruvus suurendab siduri lülitumise ja lahutumise sujuvust. Sidurit võib vaadelda koosnevana mehhanismist ja ajamist, mis on vajalik siduri lahutamiseks ja ühendamiseks. Ajam võib olla mehaaniline, hüdrauliline ja elektromagnetiline. 12 Mehaaniline ajam Mehaaniline ajam millesse kuuluvad ainult mehaanilised seadised, kasutatakse tänapäeva autodel vähe
ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.1); kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2); mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3) differentsiaalvaltsidega 242-Milline peab olema lõug-, koonus- ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk, et toimuks purustamine? Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus Kõikide eelnimetatud purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase, kuna purustite tööorganid on valmistatud terasest, vahelise hõõrdeteguri = hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga omavaheline seos. Kõikides eelnimetatud purustites saab purustamine toimuda ainult siis kui on täidetud tingimus : 2 , milles purusti tööpindade vaheline haardenurk purustatava materjali ja terase vaheline hõõrdenurk Kui see tingimus ei ole täidetud, siis purustis purustamist ei toimu, vaid purustatav materjal paisatakse tagasi purustuskambrist välja 243-Nimetage vasarpurustite tüübid võllide arvu alusel
r =s W = - P s sin (9.4b) P 5. Horisontaalpinnal oleva keha hõõrdejõu töö: r W = - Fh s (9.5a) Fh r =s Tähistades hõõrdeteguri ja keha kaalu P, on siin Fh = µ N = µP seetõttu W = -µP s (9.5b) 6. Kaldpinnal oleva keha hõõrdejõu töö: N Fh W = - Fh s (9.6a) r
struktuur. Babiidid (üldiselt ja iseloomulikud omadused) Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lahus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks isegi osaliselt sulab, jääb babiidi stuktuur alles. Sellised laagrid sobivad ka suurtel kiirustel töötavate võllide puhul. Babiidi kõvadust saab suurendada mõne % Ni, kaadiumi, arseeni jt komponentide lisamisega. Samuti püütakse selle poole, et tina oleks minimaalselt. Hüdraulilised ja tehnilised vedelikud (nendele iseloomulikud omadused).
F iz =0 M z ( Fi ) = 0 80.Sõnastada Coulomb'i seadused hõõrdejõu kohta. 1. Maksimaalse hõõrdejõu väärtus ei olene kokkupuutvate pindade suurusest, vaid ainult materjalist ja füüsikalisest seisundist. 2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur . 81.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Hõõrdejõu maksimaalväärtus võrdub normaalreaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega. See on suunatud võimalikule libisemisele vastupidises suunas. 9 82.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu hõõrdejõud jääb nulli ja maksimaalse hõõrdejõu vahele Tmax= N 83. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub veeretakistusteguri ja normaalreaktsiooni korrutisega. 84.Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul?
Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisan-deina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobi-vaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhi-massis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. 1.1.8. Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisese standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN), mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh
Siit ülekandesuhe 1 d 2 2 m z2 m z 2 z 2 u12 = = = = = . 2 2 z1 p z1 p m z1 z1 Teisest küljest d d2 d2 u12 = 2 = = . z1 p q tg m d 1 tg 4.8.4. Tiguülekande kasutegur Määrimistingimuste ja hõõrdeteguri seisukohalt on oluline libisemine tigukeerme jaotusjoone puutuja sihis (vt. joon. 23). Kui v1 tähistab keerme joonkiirust ja v2 ratta joonkiirust, siis libisemiskiirus v1 vl = . cos Valemite 4.20 ja 4.21 alusel on 54 d1 1 m q 1
sammu ja sellega kaasneva vedelkristalli värvuse muutuseni. Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lasus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks isegi osaliselt sulab, jääb babiidi stuktuur alles. Sellised laagrid sobivad ka suurtel kiirustel töötavate võllide puhul. Babiidi kõvadust saab suurendada mõne % Ni, kaadiumi, arseeni jt komponentide lisamisega. Samuti püütakse selle poole, et tina oleks minimaalselt. Pilet 17. Pinnakatted peavad, sarnaselt liimidega, hästi nakkuma aluspinnaga, tugevad ja vastupidavad, algul vedelad, pärast kõvenevad
Tõmbe ajal eo tphi kaablitele rakendada jõudu , mis ületab lubatava. Samuti kergem kaabel vajab kanalisse tõmbamisel väiksemat jõudu kui raskem kaabel. Vajatav tõmbejõud on nimelt otse sõltuv kaabli kaalust. Suurima kaabli tõmbepikkuse saab arvutada järgmisest valemist: Lmax=Flub/µ.G , kus Lmax on max. lubatud tõmbepikkus, km Flub on kaabli max.. lubatud tõmbejõud, N µ on hõõrdetegur G on kaabli kaal, N/km Hõõrdeteguri suurus võetakse järgnevalt: · Tundmatud olud 1,0 · Betoontoru 0.9 · PE.kestaga kaabel PVC-torusse 0,3...0,5 · Kõrvuti olevad tõmberullid 0,2...0,3 (maa-montaaz) Näiteks valguskaabel FXOVDMU tõmmatakse PVC-torusse Flub= 2500N µ= 0,4 G= 1720N/km (mass 175kg/km) Siis: Lmax=2500/(0,4*1720)km=3,634 km 35 Kaabli võib paigaldada kanalitorusse samuti suruõhuga või veega. Suruõhu tehnika on levinenud
laeva rullamisel. Lastile mõjuvate jõudude suuruse arvutamiseks kasutatakse "Lasti kinnitamise käsiraamatus" toodud valemeid ja meetodeid. 62 Laevadel, mis on varustatud rullamise vähendamise seadmetega, tehakse jõudude arvutus nende mõju arvestamata. Lastide käitumine Mõne lasti ruumala võib reisi jooksul mitmesuguste tegurite mõjul väheneda, mis põhjustab soringute lõtvumise. Väikese hõõrdeteguriga lastide kinnitamisel tuleb hõõrdeteguri suurendamiseks kasutada kummist matte või puidust prusse ja laudu. Lasti nihkumise riski kriteeriumid Lasti nihkumise riski hindamisel tuleb arvestada alljärgnevat: - lasti mõõtmeid ja füüsikalisi omadusi - lasti asukohta laeval - laeva sobivust antud lasti veoks - lasti kinnitusvahendite sobivust antud lasti kinnitamiseks - eeldatavaid ilmatingimusi - eeldatavaid laeva meresõiduomadusi antud reisil - laeva püstuvust
16 5.3.3. Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõul on inimese seisukohast kahetine tähtsus. See võib olla nii kasulik kui kahjulik Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud Fh on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumisjõu korrutisega : Fh = µ N. Normaalrõhumisjõud N on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. Horisontaalsel pinnal N = mg, kaldpinnal N = mg cos, kus on kaldpinna nurk horisondi suhtes. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. Hõõrdetegur µ oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus.
kõigepealt sõukruvi tõmbega tagasikäigul. Tuule ja lainetuse mõju arvestamata oleneb see jõud pinnase reaktsioonist, mis on võrdne kaotatud veeväljasurvega: FMV= FH = f RA [kN] (17.17) kus f - hõõrdetegur, oleneb pinnasest (vaata Tabel 8.1.) : Andmed hõõrdeteguri kohta erinevate pinnaseliikide puhul lähevad erinevate allikate järgi suuresti lahku. Järgnevas tabelis on toodud andmed, mis on võetud kasutatud kirjanduse nimistus toodud allikatest. Sulgudes [ ] on toodud allika number nimistus. Tabel 17.1. Hõõrdetegur erinevatel pinnaseliikidel. Teabe asukoht kasutatud kirjanduse allikates Pinnas
antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis Ti, V, Zr tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetööta- Ce, N, P, S 100 vuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) 1.2.8. Metallide markeerimine c) kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi Eri riikides on metallide margitähistus erinev, sisaldus 5%) markeerimissüsteem on määratletud vastava riigi- - täht X, sisese standardiga (näit
annaabi.ee 
