Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING...................................................................................................... 6 3.1 Händeli ooperid......................................................................................................... 6 3.2 Händeli oratooriumid................................................................................................. 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika............................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 8
a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal lahkus ta kodulinnast ja asus tööle Hamburgi ooperiteatris. Hamburg 1703-1706 Hamburgis asus Saksamaa tähtsaim ooperiteater. Händel muusikaharidus oli nii hea, et ta sai 18-aastaselt teatriorkestris viiuldajaks ja siis klavessiinimängijaks. Peagi juhatas ta ise orkestrit ning 1705.a. tulid lavale tema esimesed ooperid. Itaalia 1706-1710 Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris. Hannover ja London 1710-1712 1710.a. sai Händel Saksamaal Hannoveri kuurvürsti kapellmeistriks, kuid see koht oli vaid hüppelauaks järgmisele. Peatselt hakkas ta sõitma Londoni vahet ning alates 1712.a. jäigi ta sinna elama
ja kuulsuse nimel. Tema ooperite peategelasteks on antiikmaailma kuningad ja väejuhid. Kuid Händeli muusika kujutab neid lihtsate inimestena oma tunnete ja erinevate karakteritega, muutes nad palju elulisemaks omaaegsete itaalia ooperite tegelastega võrreldes. Händel oli suur meloodiameister. Kaunite ja väljendusrikkate meloodiate abil annab ta suurepäraselt edasi oma tegelaste tundeid. Samuti hinnatakse Händeli oskust luua läbi muusika eredaid karaktereid. Ta on osanud siduda üksikud ooperinumbrid stseenideks ning anda lavategevusele rohkem dramaatilist pinget. (Barokkooperid koosnesid sageli üksteisele järgnevatest etteastetest ehk numbritest). Händeli ooperitest on kuulsamad „Julius Caesar“, „Xerxes“ ja „Alcina“. Eriti populaarne on kuningas Xerxese aaria ooperist „Xerxes“, mis on selle ooperi avanumber.
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi
ooper ,,Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga. Nüüd tõi Händel lavale veel mitu ooperit, lõi ,,Oodi kuninganna Anne'i sünnipäevaks" ning kaks pidulikku kirikumuusikateost, mis kindlustas tema hea maine kuninganna silmis. Kui troonile tõusis George I, kartis Händel õukonda ilmuda ning korraldas sõprade abiga omapärase lepituskatse: kui kuningas koos õukonnaga Thamesil lõbusõitu tegi, ilmus kuninga laeva kõrvale teine laev muusikutega, kes esitasid Händeli juhtimisel pidulikku orkestrimuusikat. Kuningas olevat seepeale andestanud ja päästnud Händeli õukonna ebasoosingust. Händeli üks kaalukamaid orkestriteoseid süit ,,Veemuusika" sündis siiski vist ühe teise, 1717a toimunud uhke laevasõidu puhul ning lugu solvunud kuningast ja lepitust otsivast kapellmeistrist on juurde luuletatud. 1719 rajas itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri
*saksamaal sündinud, itaalias õppinud. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. II periood (Itaalia 1706-1712) töötas ja õppis seal.III periood aletes 1712 Londonis. Kirjutas ,, Vee muusika". 1719 rajati Londonisse ooperi teater. Händel kirjutas sinna iga aasta oopereid. 1728 läks see ooperi teater pankrotti. Händeli heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa.Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised.Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Händeli loomingusse kuuluvad nii lava-, instrumentaal- kui kooriteosed.Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelas
Barokiajastu- kas ilmalik või vaimulik? Barokiajastul tegutses mitmeid heliloojaid. Nende hulgas olid ka Johann Sebastian Bach (1685-1750) ja Georg Friedrich Händel (1685-1759). Händel avaldas end põhiliselt ooperis- ainsas zanris, mis jäi Bachist puutumata-, samas pole Händeli loominugs ühtki olulist kirikumuusikateost. Bachi muusika toetus paljude põlvkondade perekonnatraditsioonile ja esindas vanaaegset tsunftikunstniku vaimu. Händel seevastu jäi järgnevaile põlvkondadele uusaegse karjäärimuusiku mudeliks. Kuid kas barokiajastu muusika on ikkagi vaimulik või ilmalik? Sellele küsimusele vastust otsides võib kohata erinevaid arvamusi. Vaadeldes Bachi loomingut võib öelda, et peaaegu kõik on kirjutatud jumalale. Vaadeledes kasvõi tema
Händeli ja Bachi võrdlus Georg Friedrich Händel ja Johann Sebastian Bach – neid kahte suurkuju on arvukalt võrreldud nende hämmastavate sarnasuste pärast. Need kaks hilisbaroki ajastu esindajat olid iseloomu ja loomingu poolest väga erinevad. Kõige huvitavam sarnasus Bachi ja Händeli vahel on nende sünniajad ja kohad. Händel sündis 23. veebruaril 1685. Saksamaal Halles. Bach sündis kõigest kuu aega hiljem ja mitte kuigi kaugel Händeli sünnikodust, ehk Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Mõningaid sarnasusi leidub ka lapsepõlves. Bach sündis linnamuusiku peres, mistõttu oli loomulik, et ta saab muusikalise hariduse. Poissi tabas kurb saatuse löök, kui ta oli 10 aastane – tema ema suri. Aasta hiljem sängitati maapõue ka tema isa. Kõik kohustused jäid Bachi 14 aastat vanema venna kanda. Händel sündis seevastu tunnustatud õuekirurgi pojana. Tema peres arvati, et muusika
1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt
21. Millistel ametikohtadel Bach töötas? 22. Millised zanrid on esindatud Bachi loomingus? (kantaat, oratoorium, passioon, kontsert, süit) muusika klahvpillidele (prelüüd, fuuga, toccata) 23. Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? 24. Nimeta vähemalt 3 Bachi teost! 25. Keda peetakse teiseks baroki suurkujuks muusikas? Millal ta elas? (Georg Friedrich Händel 1685-1759) 26. Milliste maadega oli Händel seotud? (Saksamaa, Itaalia, Inglismaa) 27. Mis olid Händeli põhizanrid? (ooper, oratoorium, instrumentaalmuusika) 28. Nimeta Händeli kuulsaim teos, mida on maailmas vokaalsuurteostest üldse kõige rohkem ette kantud? 29. Millis zanrit esindab Händeli ,,Messias" ja mis on teose sisuks? 30. Milles peitus Händeli oratooriumide edu tolleaegsel Inglismaal? (lisaks suurepärasele muusikale olid need inglise keeles) 31. Nimeta veel Händeli teoseid! (min 3) (näit. Veemuusika, Tulevärgimuusika, orat. ,,Saul", ,,Joosep ja tema vennad" jne)
aitasid kaasa ka tema karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a. Händeli edu Itaalias oli suur ja talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.a. sai temast kapellmeister Hannoveri kuurvürsti õukonnas. * London (alates 1917) Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli esmakordselt Londoni 1711.aastal, teistkordselt 1712 aastal Londonisse minnes ta sinna jäigi. Juba esimesel Londoni visiidil võeti Händel suurejooneliselt vastu. Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris (King`s Theatre) sensatsioonilise menuga. Ooperikomponistina võitles ta seal kangelaslikult oma lemmikanri - barokkooperi vastastega , elas üle ränki kaotusi,kuid saavutas lõpuks oratooriumidega üldise tunnustuse ja inglise rahvushelilooja au. 1737
kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. 1719 tehti Londonisse tegutsev Kuninglik teater.Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina.Händel tõi lavale 1-2 ooperit aastas. LOOMING: ,,Rinaldo"süit,"Veemuusika" orkestriteos, 1728-,,Kerjuse" ooper, Händel kirjutas oopereid inglise keeles,pärast seda teater suleti. Hakkas otsima uusi võimalusi, kirjutas oratooriume. Tuntuimad orat. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis
organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Itaalias kohtus ta nimekate heliloojatega, kellelt õppis eelkõige kauni meloodiajoone kujundamist. Tänu tutvustele esitati tema teoseid salongides ,,õigetele inimestele" ning heliloojale, kes oli suutnud võita populaarsuse Itaalias, olid kõik uksed valla ka teistes Euroopa maades. Händeli tuntust seletab ka asjaolu, et 1713. a. lõppenud Inglise-Prantsuse sõja tähistamiseks telliti teos mitteinglasest Händelilt, teos sai nime "Te Deum" (vanast vaimulikust hümnist tulenev piduliku iseloomuga ja ülistava sisuga vokaalteos koorile, orkestrile ja solistidele). Kuninganna Anna poolehoiu saavutas Händel aga tema sünnipäevaks kirjutatud vokaalteosega ,,Ood rahule". Händel oli põhimõtteline vastand Bachile. Tema loomingus puudub kirikumuusika ning tema anne avanes
ambitsioonikas läbilööja, kes saavutas peagi üleeuroopalise tuntuse. Peamise osa elust veetis Händel Londonis, mistõttu tema loominguline tegevus on ka otsapidi Inglise muusikakultuuri lahutamatu osa. 1719 sai temast Londoni vastloodud ooperiteatri muusikaline juht ning järgneva enam kui 20. aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. Händel on kirjutanud ka palju oratooriume. Perekonda Händelil polnud. Kuid nagu Bach, jäi ka Händel elu lõpul pimedaks. 1751.aastal hakkas Händeli nägemine kiiresti nõrgenema. Sama arst, kes oli opereerinud edutult Bachi, ei suutnud ka Händelit pimedusest päästa. Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli
Silver Kuklase 10T Bachi ja Händeli võrdlus Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt
Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina.Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnas kapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku.
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706)
1706-1709 külastas Händel Itaalia linnu ja puutus seal kokku itaalia kuulsamate heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Roomas pääses ta mõjukatesse õukondadesse ja seal kanti ette tema oratooriume ja oope- reid. Itaalia reisi eesmärgiks oli pühenduda ooperikirjutamise saladustesse ja õppida ooperi kirjutamist. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti palju häid töökohapakkumisi. Helilooja võttis vastu kapellmeistri koha Hannoveri Kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas. Händeli kuulsus oli kandunud kaugemalegi peagi võttis ta ette reisi Londoni, 1712.aastal sai helilooja oma leivaisalt loa teistkordseks Londoni reisiks, tingimusel, et tuleb varsti tagasi. See tingimus jäi täitmata Händel jäi Londonisse. Händel võeti juba esimesel Londoni visiidil kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu ning tema ooper ``Rinaldo´´ läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise eduga. Ka nüüd lõi ta mitmeid teoseid kuningakoja telli- musel, nt
REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku
Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu
· 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt
Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused. "Julius Caesar" - 1724 - Caesari sõjakäik Egiptusesse ja tema armastus kuningatar Kleopatra vastu. "Xerxes" - 1738 - peategelane Xerxes on noor Pärsia kuningas. Erilise populaarsuse on võitnud Xerxese largo (H nimetas mõtisklevaid aariaid largodeks), aariale eelneb retsitatiiv H on suur meloodiameister Nagu opera seria's, nii on ka Händeli ooperites valitsev soololaul, mis tõstab laulja isiksuse kõige kõrgemale. Vähe ansambleid ja koore, st mitmehäälset vokaalmuusikat Händeli ooperite edu ei püsinud lõputult 1728.a. toodi lavale ooper-paroodia "Kerjusteooper"John Gay , mis oli suunatud ühelt poolt valitseva seltskonna kombelõtvuse, teiselt poolt itaalia ooperi ja Händeli vastu, milles nähti tõket rahvusliku kunsti arengule. Parodeeriti itaalia ooperi jooni ja H meloodiaid, H juhitud teater läks
klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Bachist? Händel keskendub väljaspool kirikut toimuvale, rahvale, selle vabadusepüüetele (võimsad koorinumbrid) Ooperid Miks kuuleme Händeli oopereid tänapäeval suhteliselt harva? MK Largo ooperist "Xerxes" 1) laulab kontratenor 2) laulab metsosopran Noot lk 126, loe lk 125! Oratooriumid "Messias" Händeli ainus sügavalt vaimulik teos Loodud 1741 3 nädalaga MK Halleluuja-koor kujunes omamoodi rahvushümniks: sümboliseerib Briti impeeriumi võimsust Kokkuvõte Iseloomusta kuulatud teoste põhjal Händeli loomingut! Majesteetlik, pidulik, suurejooneline
teatritrupp. Kuni 1734 ,,Kuninglik akadeemia 2". 20 aasta jooksul kirjutas ta igal aastal 1-2 ooperit. 1751. aastal, kui töötas oratooriumi ,,Jeptha" kallal, jäi ta pimedaks. 1741 kirjutas ta viimase ooperi. Händel suri Londonis 15. apr 1759. Looming 1. Oratooriumid. ,,Messias", ,,Simson", ,,Iisrael Egiptuses", ,,Juudas Makabeus". Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks onglisekeelne tekst. Oratooriumide kõrgaeg Händeli loomingus algas 1739. a. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Enamik süseedest on pärit Vanast Testamendist, kesksel kohal on juudi rahva võitlus ja kannatused. 2. Concerto grosso. ,,Kuninglik tulevärgimuusika", ,,Veemuusika" 3. Ooperid. ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Rinaldo", ,,Rodelinda", ,,Alcina". Händeli ooperite muusikaliseks eeskujuks oli Napoli ooper, kuid tema teosed olid palju dramaatilisemad ja jõulisemad
youtube.com/watch?v=7v8zxoEoA_Q&list=AL94UKMTqg- 9C_CInH3Z2ewYsTXvVzEwzL - FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. zizzle Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Johann Sebastian Bach Tänapäeval peavad paljud muusikud Bachi üheks suurimaks muusikuks,sest tema teosed on väga head ja temalt on õppinud kõik hilisemad muusikud väga palju. Tema loomingut iseloomustavad monumentaalsed suurteosed,kuid ta on kirjutanud muusikat ka väga palju prelüüde ja fuugasid noortele ja nendele, kes soovisid muusikat õppida. Prelüüdide ja fuugade mängimise kaudu õppisid tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti
1706 Hamburgi ooperiteatris viiuldaja ja orkestrijuhina. Aastatel 17061710 reisis ta Itaalias ja oli 1710. aastast Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi (hilisem Suurbritannia ja Iirimaa kuningas George I) õukonnaskapellmeister. Aastast 1712 elas ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku
passioon“,“Jõuluoratoorium“ Instrumentaalmuusika: „Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“, „Anna Magdalena Bachi noodivihik“ 12. 2 fakti G.Fr.Händeli elust, nim. ka 2 ooperit ja 2 oratooriumi. (žanrinimetus kirjuta ka). Õppis viiulit, klavessiini, orelit ja kompositsiooni. Sündis Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Ooperid- „Julius Caesar“, „Xerxes“ Oratooriumid – „Messias“, „Simson“ 13. Kust on pärit Händeli ooperite peategelased, miks neid tänapäeval harva esitatakse? Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast. Händeli oopereid esitatakse tänapäeval harva, sest meespeaosad olid kirjutatud kastraatidele ning ümberseatult baritonile või metsosopranile kaotavad nad muusikaliselt. 14. Nim. Bachi jaHändeli 2 sarnast ja 4 erinevat joont. Mõlemad sündisid samal aastal (1685) Saksamaal, mõlemad jäid pimedaks. Bach sai kuulsaks peale surma, Händel juba eluajal
Ratsionaalsus, täiusliku meelelise ilu taotlus. Ühendatud Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaade ning Saksamaa muusikastiilid. 23. Nimeta vähemalt 3 Bachi teost! Aaria “Erbarme dich”, Toccata d-moll BWV 565, Orkestrisüit nr. 3 in D Air 24. Keda peetakse teiseks baroki suurkujuks muusikas? Millal ta elas? (Georg Friedrich Händel 1685-1759) 25. Milliste maadega oli Händel seotud? (Saksamaa, Itaalia, Inglismaa) 26. Mis olid Händeli põhižanrid? (ooper, oratoorium, instrumentaalmuusika) 27. Nimeta Händeli kuulsaim teos, mida on maailmas vokaalsuurteostest üldse kõige rohkem ette kantud? "Rinaldo", "Julius Caesar" 28. Millis žanrit esindab Händeli „Messias“ ja mis on teose sisuks? Oratoorium, Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. 29. Milles peitus Händeli oratooriumide edu tolleaegsel Inglismaal? (lisaks suurepärasele muusikale olid need inglise keeles) 30
(prelüüd, fuuga, toccata) - Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? Kuna oma teostes on ta kokku võtnud eelnenud kunstmuusika kogemused ning sellest ei saa tänaselgi päeval mööda keegi. - Nimeta vähemalt 3 Bachi teost! Tocatta,Brandenburg Concertos, Magnificat 10. Georg Friedrich Händel - Millal elas? (aastad) 1685-1759 - Milliste maadega oli Händel seotud? Saksamaa, Itaalia, Inglismaa - Mis olid Händeli põhižanrid? ooper, oratoorium, instrumentaalmuusika - Millis žanrit esindab Händeli „Messias“ ja mis on teose sisuks? Ooper, - Milles peitus Händeli oratooriumide edu tolleaegsel Inglismaal? lisaks suurepärasele muusikale olid need inglise keeles - Nimeta veel Händeli teoseid? Messiah,Almira,Nero
palju ja teostes olid ühendatud saksa, itaalia, inglise ja prantsuse elemendid 2. Mis on passioon? Passion on vaimulik oratoorium (eriliik), sisu on kristuse kannatused 3.Passiooni ja ooperi erinevus Passionis puuduvad kostüümid ja lavaline liikumine 4. Bachi lemmikzanrid Klaviirteosed, teosed orelile, kantaadid, süidid, oratooriumid 5. Mis keeles on Händeli ooperid? Itaalia keeles 6:Händeli ooperite peakangelased 7.Miks on osa Bachi orkestrikontserte Brandenburgi kontserdid? Seal olid mingid esimesed kontserdid vms ???? 8.Kes on kantor? kiriku muusika õpetaja 9.Mis stiili arendas Bach täiuseni? Polüfoonilist muusika stiili 10.Bachi tuntuim oreliteos mõttetu 11.Nimeta mõni Bachi ilmalik kantaat mõttetu 12. Bachi tähtsaim töökoht elus mõttetu
· Nimeta Bachi kaks vokaalmuusika peateost? Üks kindel linn ja varjupaik", "Ärgake, ju vahid hüüdvad. Toccata d-moll Kellele kirjutas Bach oma kuulsad Brandenburgi kontserdid?köthen. · Nimeta 2 põhilist anrit, millega sai kuulsaks G.F. Händel.-ooper. · Miks just oratooriumid tõid Händelile suure kuulsuse Inglismaal?sest ta veetis seal pool enda elust.sest see tekst oli kirjutatud inglise keeles · Händeli kuulsaim oratoorium on? messias Teemad KT II BAROKK · Nimeta Händeli kaks kõige kuulsamat orkestriteost. Concreto grosso,veemuusika ja tulevärgimuusika · Mis oli sarnast/erinevat Bachi/Händeli elus, loomingus? Kummalgi on enda loomingu kokku võetud ajastumuusikastiilid ja ühendatud need iskupäraseks käekirjaks,nad on pärit samast ajast ja samast piirkonnast.neil olid samad eeskujud. Aga olid ikkagist erinevad kunstnikuisiksused
aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719
1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Juba oma esimesel Inglismaa- visiidil mängiti Händeli ooperit "Rinaldo" Kuninglikus
aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719
ta abiellus 1721. aasta lõpul, oli Inglismaale Londoni Westminister endale juba sopranilauljana nime Abbey'sse Inglise kuningate ja Briti teinud. Neil südnis kolmteist last ja impeeriumi väärikamate kodanike nendegi hulgas oli kaks heliloojat: kõrvale. Miski ei väljenda paremini Johann Christoph Friedrich 1730. aastatel Händeli üle irvitanud (1732-1795) ning Milanos ja londonlaste meelemuutust. Londonis suurt kaarjääri teinud Johann Christian (1735-1782) Bach oli lühinägelik ning seepärast kannatas tema töövõime viimastel eluaastatel veel eriti palju. Surma- aatal jäi ta päris pimedaks.
12. Millise pilli ekspert oli Bach? L Orel 13. Kuhu jäi Bach paikses elu keskpaigas, millised olid tema ülesanded seal? Leipzigi. Ta oli õpetaja koolis, linna muusikadirektor ja ta pidi oma lapsi kasvatama. 14. Mis otstarbeks lõi klahvpillidele muusikat? L Et õpetada nende kaudu oma vanematele poegadele pillimängu ja kompositsiooni aluseid. HTK vihik klahvpilli õppimiseks 15. Millised olid Händeli kujunemise mõjutajad Ta harjutas noorena salaja kirikus organisti juures pilli; külastas Itaalias kõiki ooperiteatreid ja kohtus kuulsate heliloojatega; läks Londonisse, kus ta võeti kohe omaks ning ta sai palju tööpakkumisi. 16. Milline eriline kohtlemine langes talle sülle Londonis? Ta võeti inglaste ja kuninganna Anne poolt omaks ning ta sai Royal Academy of Music ideeliseks juhiks. 17. Nimeta Händeli 3 ooperit L
G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana. Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika parimaid traditsioone. Ta heliteosed moodustavad barokkstiili ühe parima osa. Need on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma ajastu tootlikumaks heliloojaks, kelle teoseid armastati nii omal ajal kui ka tänapäeval. Lavateosed Lemmikzanriks ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel
Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikazanrid · Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg 25. juuni 1767) oli saksa helilooja · Õppis Leipzigi ülikoolis juurat · Muusikas oli ta iseõppija · Ta oli Johann Sebastian Bachi, Antonio Vivaldi ja Georg Friedrich Händeli kaasaegne · Telemannil oli mitmeid tähtsaid muusikalisi töökohti, ta asutas ja juhtis orkestreid ja oli õukonnamuusik · Telemanni on tihti kirjeldatud kui ajaloo kõige viljakamat heliloojat. · Telemann lõi ligi 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat. · Oma eluajal oli Telemann väga kõrgelt lugupeetud ja veel mitu aastakümmet hiljem , kuid 19.sajandi esimestel kümnenditel esitati tema
pannakse lavale nii nais- kui ka meeslaulja ja nende koostöös tekibki kastraatlaulja hääl. 8) Baroki lemmikpill? Miks see kujunes lemmikuks? Minu lemmikpill sellest ajastust on klavessiin, kuna mulle meeldib ta omapärane, natuke pinisev ja elegantne kiiresti kustuv kõla. 9) Iseloomusta barokkorkestrit. Kujunes 17. saj välja kindel orkestri koosseis- barokkorkester. Oli keelpillide ülekaal, basso continuo o lemasolu, dirigent puudus. 10) Bachi ja Händeli loomingu tähtsus. Viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. 11) Kellena ja miks oli Bach tunnustatud oma eluajal? Orelimängijana, mitte heliloojana, kuna tema muusika oli toona liiga sügavasisuline. Orel oli tema lemmikinstrument. 12) Millistes zanrides kirjutas Bach? Mis zanris ta ei kirjutanud? Ta kirjutas kõigis
Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14. Aprill 1759 ta suri rahvuskangelasena ning ta maeti Londoni Westminster Abby'sse. Händel on loonud umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Kogu ooperilooming on itaaliakeelne. Tuntumad ooperid on ''Julius Caesar'' ja '' Xerxes''. Ta kirjutas ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad on: concerto grossod, orelikontserdid, klavessiinisüidid, orkestrisüidid
18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on mõjutanud Händeli ja Bachi kontrapunktistiil, Haydni ja Mozarti muusika vormiselgus ja tasakaalustatus, Schuberti laululisus, Weberi rahvalikkus. Mendelssohni muusikas on tunda mitmetele kaasaegsetele heliloojatele (Spohr, Moscheles, Hummel) sarnaseid stiiliomadusi. Neid muusikuid tundis ta ka isiklikult.
Rinaldo Georg Friedrich Händel Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv Nimiosa Händeli „Rinaldos“ Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia
ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Tööaastad Töötas Halle kalvinistlikus kirikus Toomkirikus abiorganistina. 18-aastaselt läks ta Hamburgi, kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina. Kuulsusejanu ja avarate loominguvõimaluste otsingud viisid Händeli 1711. a. Londoni. Esialgu töötas Händel Inglismaal õuekomponistina. Isiklik elu Händel sai kuulsaks juba oma eluajal, kuigi ta muusikutee ei kujunend ühtlases tõusujoones. Nii kohtas ta ooperiettevõtjana rasket konkurentsi ning läks kolmel korral pankrotti. Samuti kujunes tema "Ilutulestikumuusika" esiettekandest muusikamaailma üks suuremaid katastroofe. Osaliselt oli selle põhjuseks ka Händeli äge loomus, mis omakorda tekitas olukordi, kus temast sai koerustükkide märklaud. 1751
Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · esimesed muusikaõpingud Friedrich Wilchelm Zachow juures (orel, klavessiin, viiul, kompositsioon) ·1702 õppis Halle ülikoolis õigusteadust, samal ajal abiorganist toomkirikus ·1703 lahkub Hamburgi Hamburg 17031706 · Viiuldaja, klavessiinimängija, orkestrijuht · Esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" º º
Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel, kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust
klavikordi. Tuntumad heliloojad olid Monteverdi, Vivaldi, Lully, Purcell, Bach ja Händel. Peamised žanrid olid ooper, instrumentaalmuusika. 4. Milline on sinu arvates renessanssi- / barokiajastu muusika? Mille poolest erineb see teiste õpitud ajastute muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Renessanssimuusika on laulev, rahulik, tundeline. Barokkmuusika on liikuv, rahutu, kirglik, ülitundlik. 5. Kuidas hindad Händeli osa muusikaloos? (Milles seisnes tema tähtsus ja mis uuendusi ta muusikasse tõi?) Millistes žanrites ta kirjutas? Too näiteid helilooja tähtsamatest teostest. Händeli osa muusikaloos on väga tähtis, sest ta kirjutas tohutult palju oopereid, oratooriume ning teistestki žanritest teoseid. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris. Tema kuulsaimad teoased on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan",
Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasutab ka Honegger "Kuningas Taavetis" deklameeriva jutustaja ja koori vaheldumist. Segakoori partii, mis on jõukohane ka asjaarmastajate koorile, on oratooriumis võrdlemisi lihtne, häälteliikumine on valdavalt diatooniline ning harmoonias pole ka ebamugavaid alteratsioone. Kuna "Kuningas
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uue...
HELILOOJAD Inglismaa Henry Purcell Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Saksamaa Georg Friedrich Händel 14) GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, kuid isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas poissi õigusteadust õppima. Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. Kord kuulnud üks hertsog tema orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Händeli õpetajaks sai kuulus Halle organist Friedrich Wilhelm Zachow. Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero".
ning liigub üle kiirema meloodia peale. Minu arvates on Beethoveni muusika palju tundelisem ning sellest tunneb ära,kui suure hinge ja vaeva on ta oma muusikasse pannud. Beethoveni sümfooniad on rohkem tuntud ning minu arvates ka meeldejäävamad. Ta on läbi raskuste suutnud luua suurepäraseid sümfooniaid ning sonette. Johann Sebastian Bachi muusika on palju emotsionaalsem ning sügavamõttelisem kui Händeli teosed. Minule meeldib rohkem Georg Friedrich Händeli helikunst rohkem, kuna see on rõõmsam ning elavam,võrreldes Händeli Alla Hornpipe (aus "Wassermusik") Bachi Aaria süidist d- duuriga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
