Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hüdrosfäär konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrb, atmosfäär, veeringe, jõed, äravool, hüdrosfäär, aurustub, äravooluala, sissevool, nimetame, korduvat, litosfäär, biosfäär, päikesekiirgus, aurustunud, magevee, infiltratsioon, kaskaad, joad, mistõttu, perifeerne, siseäravooluala, veed, väljavool, sahara, austraalia, kõrbealad, veebilanss, põhjamerest, aurumine, hoovusedHüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator
Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu
Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. on veeaur, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on 6.2 Maailmameri samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Soojushulk, mis iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema liikumine kiirus
ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub
mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 6-10m, horisondid A, E; B; C(E ja B on segunenud),
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel.
Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaeste tingimustes. Jõgede äravoolualad e valglad saame jaotada kaheks: * perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. *sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Üha rohkem vett suunatakse
Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne. HÜDROSFÄÄR. Sademed suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Aurumine veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Jõgede äravoolualad e. valglad: 1) perifeersed äravoolalad, mille pindalal on kokku 117 mln km2 ja jõgede veest jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad.
· Tuule kiirus üle 3-11 m/s (10-40 km/h) · Nimetatakse trombiks Euroopas Vesipüks - esineb vee kohal Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe
- pöörijoontepiirkond: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud, pilvi pole - mandrite sisealad: väike auramine kuidas mõjutab auramist: - temp : kõrge temp, suur auramine - õhuniiskus: kõrge õhuniiskus, väike auramine - tuule kiirus: kõrgem tuul, suurem auramine - pinnase omadused (nt niiskus): mida niiskem pinnas, seda suurem auramine - karstunud pinnas: väike auramine, sest sademete vesi liigub maasse. Millised suuremad jõed on suure veeringega ühenduses vaid atmosfääriniiskuse kaudu ( ei ole otseselt ühenduses maailmamerega)? Volga, sõrdarja, uural, amudarja Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus
Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ... ja algab uuesti. Veeringe osad USA Geoloogiatalitus (U.S. Geological Survey, USGS) jagab veeringe kuueteistkümneks osaks: Mereveevaru Aurumine Evapotranspiratsioon Sublimatsioon Veevaru atmosfääris Kondensatsioon Sademed Veevaru jääs ja lumes Sulaveeäravool jõgedesse Pindmine äravool Jõeäravool Mageveevaru; Maasseimbumine Põhjaveevaru Põhjaveeäravool Allikad Mereveevaru Ookean on veeladu
tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad. 12.Maakera sfääriline ehitus. Geograafilise sfääri mõiste. Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 13.Maa magnetosfäär ja kiirgusvööndid. . Magnetvälja ja päikesetuule kohtumise ning ionosfääri vahelist ruumi nimetatakse magnetosfääriks. Kiirgusvööndid on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 20070 000 km (see vahemik varieerub erinevate hinnangute puhul) [1]
Väljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.)
suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur horisontaal samakõrgusjoon 1 isoterm samat MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla põhjaveeni Tüüpiline paras- ja palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim
11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veereziim 30. mis on hoovused? Nende liigid? 31. geograafilise sfääri mõiste 32. keskonnaseire ülesanded. Eesti keskkonnaseire struktuur 33. gyoto protokolli olemus. Üld maa teadus Uurimis meetodid Geograafia on teadus, mis tegelebn kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimis ala on lai ja seetõttu on see jagununud kitsamateks valdkondadeks.
ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage kivimiringet. PILET nr 6 9. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? 1pilet 10. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? PILET nr 4 11. Miks on mandriline maakoor vanem kui ookeaniline? PILET nr 8 12
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad.
maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. Londoni tüüpi sudu Londoni e. New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. Sudu ohvrid: 1952 Londonis 4500 inimest 1930 Belgias (Maasi org) 63 inimest 1962 Jaapanis (Osaka) 60 inimest 1963 New Yorgis 170 inimest Väävliühendid maapinnalähedases õhukihis
................................................ 27 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28 HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; .................................................................... 30 24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30 25
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9), mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1 palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga. Maavärinad toimuvad laamade serva aladel. Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva
*Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna. Mandrid ja maailmajaod (mõiste ja nimetused). -Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.Maailmamere hulka ei kuulu järved. Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks
ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks. 3.Arvutikaardid jagunevad:raster-ja vekrotkaartideks. Rasterkaart-koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused). Vektorkaart-koosneb vektoritest,see on arvutikaart,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn.kihtidesse temaatilise sarnasuse või geograafiliste primitiivide omaduste alusel. Seosed sfääridega. Maa kui süsteem. - Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum,mis jaguneb avatuks ja suletuks süsteemiks.Lisaks võivad süsteemid olla veel: 1
Vesi Maal ja seda ümbritsevas õhkkonnas on pidevas liikumises. Selle liikumise käigus võib vesi muuta oma olekut vedelast tahkeks ja gaasiliseks. Ookeanides, meredes, siseveekogudes ja maapõues on vesi harilikult vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel (poolustel) ja kõrgmäestikes muutub see tahkeks - jääks ja lumeks. Päikesekiirguse toimel vesi aurub ja õuseb auruna atmosfääri. Veeringeid jaotatakse tema ulatuse järgi: Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Skeemina võib veeringet kujutada nii: aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine Suur veeringe Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht, seetõttu võime alustada ookeanist. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse
Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm).
1. Hüdroloogia kui teadus, klassifikatsioon ja seos teiste teadustega. Uurimismeetodid. Hüdroloogia uurib looduslikku vett, selle ringet ja levikut Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest
(kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis talvine soe front põhjustab jäidet, mis tekib siis, kui külma frondi üleminnes pöördub tuul loodesse ja alajahtunud veepiisad langevad külmunud põhja, algab külma õhu sissevool maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Atmosfäär Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist,
lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel. Puhuvad passaattuuled. Need tingimused on sademete tekkimiseks ebasoodsad ja seega ongi troopiline kliima väga kuiv. Troopilise kliimaga aladel asuvad maailma suurimad kõrbed (Sahara, Araabia ja Mehhiko kõrb jne.). Lähistroopilise kliimaga aladel on ülimalt kuum suvi, kuid pehme talv. Suvel valitsevad seal troopilised tingimused, talvel aga parasvöötme olud. Parasvööde on meile kõigile ilmselt tuttav. On see ju meie koduvööde. Ainukese vöötmena on siin neli aastaaega. Parasvöötmes on selgesti eristatavad mandriline ja mereline kliima. Mandrilist kliimat iseloomustab küllaltki jahe suvi ja pehme talv. Valitsevad läänetuuled, mis
D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust; (teadmised, oskused, seos igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate? Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; 34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid nendevahelistest seostest; (teadmised) Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
3) Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: 1) Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2) Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3) Suurem surve sotsiaalsfäärile 4) Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist
Vihma- Palju sademeid ja Läbiuhteline Väga (0), (A), (E), Ferralisatsioon, Täiesti mets aasta läbi soe, (sademete paksud B,C keemiline sobimatud puna- ekvatoriaalne hulk 6-10m murenemine kolla- kliima aurumisest mullad suurem) 11 3. Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik 78%; hapnik 21%; argoon 0,93%, süsihappegaas 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja
annaabi.ee 
