toimimine (Lääne) ühiskonnas aitab kaasa kapitalistliku süsteemi taastootmisele, võimendab (kõikehõlmavat) ideoloogiat. ideoloogia on osa riigi represseerivast süsteemist. > ideoloogiliste riigiaparaatide alla kuuluvad religioon ja haridus (koolid), perekond, õigus, poliitiline süsteem ja parteid, kultuurisfäär, kommunikatsioon (ajakirjandus, raadio, TV) > repressiivsed riigiaparaadid hõlmavad ideoloogiat. Frankfurdi koolkond Põhiautorid: T. Adorno, H. Marcuse, M. Horkheimer. Uuringute põhiküsimus: miks Marxi ennustatud klassivõitluse intensiivistumine ei ole tekitanud revolutsiooni? massimeedial oluline roll kui osal kaasaaegset kapitalistlikku ühiskonda iseloomustavast kultuuritööstusest. eesmärk tuua esile modernse ühiskonna kitsaskohti, et aidata selle kaudu kaasa inimeste emantsipatsioonile. Horkheimer (1934): 20. saj alguses on näha võistlusliku, liberaalse kapitalismi langust ning suure organiseeritud tööstuse tõusu.
Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson Maurice Blondel Neo-Tomism Jacques Maritain Etienne Gilson Philosophy of Transcendence Personalism Gabriel Marcel Karol Wojtila
(1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus
kokkukuuluvustunnet nendega kes olid nendega sama religiooni või allusid samale valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku
ideoloogilised praktikad (sh massimeedia) on suhteliselt autonoomsed majanduslikust determinismist, baasile mittetaandatavad. Ideoloogia on meedium, mille kaudu kogeme maailma. Frakfurti koolkond (kriitilise koolkonna eesmärgiks on esile tuua modernse ühiskonna kitsaskohti, selle kaudu aidata kaasa inimeste emantsipatsioonile (sõ v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist)
See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine emantsipatsioon, inimeste vabastamine.
muutuda sama oluliseks kui n.ö looduslikud vajadused, kui nende vajaduste täitmine on muutunud loomulikuks ja eluliliselt vajalikuks. Teine loodus - vajadused, mis on tekkinud/tekitatud rahuldamiseks ainult tarbekaupade abil. Iga vajadus suunatakse rohkema töö ja rohkema tarbimise suunas. 9. Millised on nõuded kultuurilie elitistlikust vaatenurgast ja mis mõju avaldab sellest vaatenurgast tarbimine kultuurile (seda vaatenurka pooldavad muuhulgas Adorno ja Horkheimer)? Kõrgkultuuri pooldajad leiavad, et: 1. kõrge kultuuri väärtused peaksid juhtima igapäevategevust. Nad peaksid olema väljendatud asjades, mis meid ümbritsevad. Kultuuri ülesanne on kritiseerida ja arendada igapäevamaailma. 2. premodernses maailmas need väärtused juhtusidki inimeste elusid või nad teevad seda postkeskklassimaailmas, ainult modernses maailmas on väärtused hävinemas. Neid väärtusi tuleb säilitada mingis kunstlikus keskkonnas kui pärimust.
Gramsci: hegemoonia on ühiskonna kontrllimine kultuuriliste vahenditega. Poliitiline ühiskond valitsus, tsiviiliühiskond kool, massimeedia. Domineerimine üks klass ekspluateerib teise klasse kasumi ja toodangu maksimeerimise eesmärgil. Frankfurdi koolkond. Kriitiline mõistus. Instrumentaalne mõistus. Frankfurdi koolkond nimetus, mis oli antud teadaste grupile, kes töötasid Frankfurdi sots. uuringute instituudis. Grupi peamised figurid olid Adorno, Marcuse, Habermas, Horkheimer, Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline
ja selle haaramiseks me kasutame keelt. inimese mina ei ole absoluutsena olemas (mulle tundub, et mulle hakkab teatud osa lacani teooriast siiski meeldima, kuigi ma olen teda pikka aega teadlikult ignoreerinud) ¤ frankfurti koolkond : nime andis sotsiaaluuringute instituut (1923) hitleri võimuletukuga lahkus seal, ja kolis üle ameerikasse, liitus columbia ülikooliga hitleri tegevus tekitas ka selles stuktuuris palju segadust adorno horkheimer benjamin marcuse (jäi ühendriikidesse ja saavutas seal isegi populaarsuse) nende teoreetikute probleem, tulenevalt üldse poliitilistest arengutest ühiskonnas... nende taust oli marksistlik esiteks hakkas euroopas ennast ilmutama masside mäss : kultuur hakkas kõnelema massidega, selle taga oli loomulikult hariduse kättesaadavus ja mingil põhjusel neil, kellel oli võimalus kõnelda, tekkis ka tahtmine massidega kõnelda
18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku
Järelikult suunab argielu täielikult majandus. Elumaailm on võimetu sellele vastu panema. Hobsbawm, Eric - Briti ajaloolane, ei kirjuta harjumuspärast ajalugu, ei esita fakte kronoloogilises järjekorras, vaid küsib põhjuste järele ja otsib seoseid. Uurib näiteksbanditismi kogu tuntud ajaloo vältel ja legendide toel. On ka veendunud, et kui me püüame kolmandat aastatuhandet varasema baasil kujundada, tabab meid läbikukkumine. Horkheimer, Max - saksa filosoof ja sotsioloog.Ta oli üks alusepanijaid kriitilisele teooriale , mille ülessanne on tähistada, mida tuleb muuta ja mida säilitada. Frankfurdi koolkonna peamisi liikmeid. Nimetas oma õpetust kriitiliseks ühiskonnateooriaks, mis ei uuri mitte vahetult antut (positivistid), vaid ajalooliselt kujunenud ja muutuvaid nähtusi ja sündmusi. Mõistus on justkui tumestatud, kuna on saanud vaid võimu ja vajaduste rahuldamise instrumendiks
Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse gruppi ja need grupid võivad ka põrkuda. Eristumine distinction (Bourdieul) kuidas eristutakse teistest? Refereeringud (Rosengren 1997), (Freysinger &Kelly 2004) eluviisist. Eluviisi määratlemine: *klassikaslised (sh marksistlikud)teooriad töö ja klaasikuuluvus eluviisi määratlejana võtavad aluseks. Jagatakse kaheks kapitali omavad ja ilmajäetud klass. Tänapäeva mõistes liiga üldised ja lihtsustatud. * kriitilised teooriad (sh Horkheimer, Adorno) kultuur eluviisi määtatlejana * strutkuralistlikud teooriad (sh Bourdieu) eluviisid peegeldavad ja reprodutseerivad sotsiaalset positsiooni. Kodune kasvatus määrab kultuurilise kapitali, laps täiskasvanuna taastoodab sedasama. Struktuur määrab inimese eluviisi või abituse. Ja taastoodab. Inimene on stsiaalselt determineeritud, sotsiaalne agent, võib seda 9
analüüs. Võttis kasutusele tähenduse minimaalüksuse mõiste seemi; ka semiootilise ruudu mõiste semiootilises analüüsis. +Habermas, Jürgen saksa filosoof ja sotsioloog. Oma nn. refeodaliseerumisteoorias väidab, et elektroonilise meedia leiutamine on aidanud kaasa avaliku sfääri kahanemisele. Heidegger, Martin saksa filosoof, üks mõjukamaid 20. sajandil. Rajas fundamentaalontoloogia. Peamine olemisküsimus. Võttis kasutusele mõisted Sein ja Dasein. Horkheimer, Max saksa sotsioloog, filosoof. Kultuuritööstuse kriitika. Jakobson, Roman Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik; strukturaalse lingvistika ja semiootika silmapaistev teoreetik. Vaatles keelt kui praktilist suhtelmist. James, William ameerika filosoof ja psühholoog; süstematiseeris ja populariseeris pragmatismi. Emotsiooniteooria. Jung, Carl G. Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja. Võttis kasutusele uusi
Kultuuri kriitika: aidata inimesel vabalt areneda, ja kultuurikeskkonda paremaks muuta. Kaks koolkonda Frankfurt koolkond 1920ndatel aastatel, 1960 aastatest peale Birminghami koolkond Frankfurdi koolkond Fr. Koolkond on oma mõtteliste juurtega saksa traditsioonides olev kulkriitiline koolkond, kes on seotud Frankfurdis aastal 1923 asutatud sotsiaaluuringute instituudi tegevusega. 1930 aastast alates direktoriks sai üks juhtfiguure maks Horkheimer. Traditsiooniliselt peetakse seda koolkonda kaasaegse vasakpoolse mõtte tugisambaks. Kuigi temaga on seotud olnud ka Fromm, Daareldolf jt, kes ei olnud vasakpoolsed klassikalises tähenduses. Pärast natsionaalsotsialiste võimuletulekut ei saanud enam edasi areneda vabalt. 1930ndal aastal juba asutasid oma harupaiga Genfis, 1933 kolisid sinna ja 1934 kolisid edasi NewYorki ja veetsid seal sõja aja. 1951 tuli Franfurdi koolkond tagasi saksmaale.
Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. ? Bronner, Stephen Of Critical Theory and Its Theorists: Introduction http://www.uta.edu/english/dab/illuminations/bron1.html Kriitiline teooriat kasutatakse laiaulatuslikult antropoloogias, filmindusest teoloogiani, lingvistilistes ja poliitikateadustes. Seda teooriat on kasutanud ja dasi arendanudWalter Benjamin, Erich Fromm, Herbert Marcuse, Georg Lukacs, Theodor W. Adorno, Jürgen Habermas, Max Horkheimer jne. Kriitiline teooria väljendas algselt oma huvi sotsiaalse ebaõigluse kaotamise vastu. Kuna töölised olid sotsiaalselt ebaõiglases seisus, siis nähti nende revolutsioonis selle ebavõrdsuse ärakaotamist. 1914. aastal ebaõnnestus kommunistide revolutsioon kapitali ülemvõimu vastu ja Nõukogude Liidus oli ikkagi ebaõiglus ning vabadust ei olnud. 1923. aastal ilmusid raamatud Korsch's Marxism and Philosophy ja George
materialistliku determinatsiooni mõjusid pehmendades siiski säilitada marksismi tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade sotsiaalsete vastuolude ja nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga
revolutsioon? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) · Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust · Haritlased peavad selle töölistest tekitama · Imperialism kapitalismi viimane arengufaas, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Inglismaa ekspluateerivad näiteks hiina töölisi Frankfurdi koolkond (kriitiline teooria) · Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Tehodor Adorno, Erich Fromm jt · Kapitalismi kriitika · 1960-ndate üliõpilasrahutused ja oli ka muid rahutusi, nt mustanahaliste rahutusi · Ratsionaalsuse kriitika Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida · Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks
ületama. Sotsialiseerumine. Francfurti koolkond. Tema eriliseks huvisfääriks oli muusika. valgustusajastu kriitikaga on tegemist suurel määral. ? Küsimus on isiksuse autonoomias, isiksuse rollis. Maailm on üles ehitatud loodusliku jumaliku korra järgi, inimesed võtsid paratamatult endale ühiskonnas need positsioonid mis neile olid määratud. Valgustus on kujunenud tema arvates dissipliini korral. See on protsess mida Horkheimer nimetab valgustuse enesehävitamiseks. Autonoomia on midagi, mis saavutatakse millegi allasurumise kaudu. Adorno - ta nägi kultuuritööstuses kõike hõlmavat printsiipi... 19.09.2013 Adorno põhilisi ideid käsitlus kunsti autonoomiast Autonoomia võimeline iseennast määratlema Kunstiteos on ühiskonnaga seotud, kuid kunstiteos ei taasloo sotsiaalset reaalsust, norme. Kunstiteos samas avab teatud vaateviisi, mis toimub maailmas jms. Uuris Kafkat.
Inimese omadused muutuvad seepärast ka sellisteks, et need tegelevad asjadega, mida saab omada, millest lahti saada jne - ehk inimese omadused ja protsessid asjastuvad. Marcuse & Frankfurt School of Critical Theory Frankfurt School of Critical Theory The Frankfurt School is a school of neo-Marxist critical theory, social research, and philosophy. The grouping emerged at the Institute for Social Research of the University of Frankfurt am Main in Germany when Max Horkheimer became the Institute's director in 1930. The term "Frankfurt School" is an informal term used to designate the thinkers affiliated with the Institute for Social Research or who were influenced by it. It is not the title of any institution, and the main thinkers of the Frankfurt School did not use the term to describe themselves. The Frankfurt School gathered together dissident Marxists, severe critics of capitalism
klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria 15 Sissejuhatus sotsioloogiasse Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine – emantsipatsioon, inimeste vabastamine.
saab ise aru, et kapitalism tuleb kukutada (marx), samas lenin arvas, et sellele peab kaasa aitama, haritlased peavad selle töölises tekitama. Tema teine teooria on imperialism on kapitalismi viimane arengufaas, enne kapitalismi kukutamist, kus tööliste ekspluateerimine muutub rahvusvaheliseks. Lääne marksism tuntuim koolkond Frankfurdi koolkond (ka kriitiline teooria). Alustas tegevust 20-30ndatel. Mõjukamad autorid Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt. Seda koolkonda iseloomustas tugev kapitalismi kriitika. Seostatakse 1960-ndate üliõpilasrahutused. 11 Ratsionaalsuse kriitika arvasid, et valgustusajastul alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on kaotanud inimese spontaansuse. Mõistus püüab kõike standardiseerida. Lääne massikultuuri kriitika massikultuur muudab inimese passiivseks tarbijaks.
intellektuaaliks. 5) Frankfurdi koolkond: Benjamin. Kunstiteos, reprodutseerimise ajastu. Aura kadumine. Käsitlesid kultuuri oma loomult poliitilisena (poliitilise võitluse areenina). Kultuur sisaldas endas nii domineerimise viisi kui ka vastupanu domineerivale jõule. Taheti luua kultuuri jaoks oma kriitilist teooriat, mille kaudu maailma muuta. Vastanduti teooriale, mis soovis võimusuhteid tasakaalus hoida. Frankfurdi koolkond (Adorno, Marcuse, Benjamin, Horkheimer, (Löwenthal) - Saksamaalt pärit intellektuaalid). Ühendavaks lüliks oli sotsiaaluuringute instituut Frankfurdis (1923). Juhtivad jõud olid juudid, sellest tulenevalt said nad kodumaal tegutseda lühikest aega. Koliti ära New Yorki ja sai osaks Columbia ülikoolist. Benjamini "Kunstiteos selle massilise reprodutseerimise ajastul" (1936). Lähtekohaks siin on Marxi idee sellest, kuidas ühiskonnad arenevad ja kuidas kapitalismi arenemine, muutumine toob lõpuks kaasa selle lahtumise.
* BENJAMIN pealisehitis ei ole taandatav baasile *Engels 18 *Marx ja Engels ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool p ärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin *M. Horkheimer *H. Marcuse *J. Habermas *marksitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik *kultuuri poliitiline käsitlus nagu marxismis, aga mitte nii lihtne käsitlus *kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle *kultuur teatav vastuhakk *KRIITILINE KULTUURI TEOORIA *vastukaaluks nendele teooriatele, mis säilitavad ühiskonnas tasakaalu *kultuur v õimusuhete säilitamine *soov maailma muuta ! *kultuur eelduseks, et maailmas tuleks mingi murrang
Marx: Ideoloogia on miski, mis väljendab valitseva klassi huve, aga ta teeb seda nii, et jääb ise varjatuks, esitab seda ideoloogiat, kui midagi loomulikku. Peidetus, mis samal ajal reguleerib maailma (sarnane Freudi mõttele). Frankfurdi koolkond - Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail. Koolkond on püüdnud ühendada Kanti, Hegeli, Marxi, Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Liikmed olid Max Horkheimer, Theodor W. Adorno, Herbert Marcuse, Friedrich Pollock, Erich Fromm, Otto Kirchheimer, Leo Löwenthal, Franz Neumann. Inimesi, kes ilma marsksistliku minevikuta ning väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes avastasid enda jaoks Marxi, nimetatakse uusvasakpoolseteks ehk uusmarksistideks. Koolkondadest peab kindlasti nimetama nn Frankfurdi koolkonda grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn "Sotsiaalsete uuringute Instituudi"
ADORNO (1903- 1969) o Taust: FRANKFURDI KOOLKOND Frankfurt 1923.a Frankfuri ülikool sotsiaaluuringute instituut Hitleri valitsus liikmed pidi emigreeruma USA Columbia ülikool pärast soda tuldi Saksamaale tagasi liikmed: *W. Benjamin M. Horkheimer H. Marcuse J. Habermas marxitlik käsiltlus, tõlgendus, aga mitte jäik, erinev probleemistik kultuuri poliitiline käsitlus nagu marksisimis, aga mitte nii lihtne käsitlus kultuur teatav domineerimis viis ühsikonnas teise klassi üle kultuur teatav vastuhakk
*) Kõige suuremat tähelepanu väärib siin nn. FRANKFURDI KOOLKOND. *) See on grupp õpetlasi, kes enne II Maailmasõda ühinesid Frankfurdis nn. "Sotsiaalsete uuringute Instituudi" (Institut für Sozialforschund) nime all. Natsionaalsotsialism lõi nad üsna pea laiali. Enamus neis saabub Ameerika Ühendriikidesse, mitmed neist pöörduvad pärast II Maailmasõda Frankfurti tagasi. *) Vanemasse põlvkonda kuuluvad siin Max Horkheimer (selle koolkonna tegelik rajaja), Theodor Adorno ja Herbert Marcuse. Nooremate esindajate hulka kuulub Jürgens Habermas. -) Ta oli õppinud Berliinis ja Freiburgis. 1927 aastal oli ta õppinud noore Heideggeri juures. Oma doktoritöö kirjutas ta Hegeli ontoloogiast ja ajalooteooriast. Kuid see jäi kaitsmata, kuna ta oli juut (1932). -) Teda ei huvitanud mitte ainult Hegeli dialektiline idealism vaid ka Marxi dialektiline materialism. Hiljem sattus ta Sigmund Freudi mõju alla
sotsiaalseid praktikaid. Õiglane põhimõte on vastuvõetav ka nendele, kes on selle suhtes ebasoodsas positsioonis. Õigluse juurde kuuluvad võrdsed vabadused ja võimalused ning sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste korrastamise süsteem. Süsteem peab olema loodud kõige vähem kindlustatute huvides ning süsteemiga seotud ametid peavad olema avatud kõigile. Rawlsi teooria sobib demokraatlikule ühiskonnale. Tuntud rühmitus on nn Frankfurdi koolkond, varased esindajad M. Horkheimer ja T. W. Adorno, hilisematest on kuulsaim Jürgen Habermas (1929). Püüti välja töötada marksismi versioon, mis poleks positivistlik ega matrialistlik ning mis võtaks rohkem arvesse rahva eneseteadvust ja kultuuri. Nad olid ka liigse tehnologiseerimise vastu. Veel tasub mainida libertariste, kes arvavad, et võrdne kohtumine on võimalik üksnes siis, kui viiakse maksimumini individuaalsed õigused, eriti vabaturu õigused.
materialistliku determinatsiooni mõjusid pehmendades siiski säilitada marksismi tuuma. Teine tegeleb klassiühtsuse saavutamise võimalustega ja seda tuntakse hegemooniateooria nime all. Esmalt siis esimesest lähenemisest, mille esimeseks tähtsaks esindajaks tuleb Saksamaal alguse saanud Frankfurdi koolkonda Frankfurdi koolkond Frankfurdi Sotsiaaluuringute Instituut asutati vasakpoolsete intellektuaalide poolt 1923. aastal. Nimedest Theodor Adorno (1903-1970), Horkheimer (1895-1973) ja Herbert Marcuse (1898-1978). Selle eesmärgiks oli kapitalistlike ühiskondade sotsiaalsete vastuolude ja nende ühiskondade ideoloogiliste raamistike nähtavaletoomine ja kriitika. Peamine põhjus kriitikaks: marksistlik optimism töölisklassi ühtsusele ja peatsele sotsiaalsele revolutsioonile oli kõikuma löönud. Ühiskonna ratsionaalne läbipaistvus oli asendunud fasistliku ja tarbijaühiskonna loogikaga. Nende eesmärgiks oli majandusliku determineerituse pehmendamine
annaabi.ee 
