Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paneel, betoonrkass, trepi, paneelidndva, tellis, postidrkassi, plokkndvad, plaadid, talad, lagi, tööstushoone, vahelae, trepp, profiil, hoonetel, elamudtust, konstruktsioonid, koormusi, vundament, kivik, hoones, laed, vahelagi, pööning, välisukstusekatteldetuste, talade, vahesein, pinnased, valtsi, ehitamisel, akendeSoklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu
............................................................... 28 21. KIVISEINTE KARKASSIELEMENDID (TALADE TOETAMINE SEINTELE JA POSTIDELE). ......... 29 22. KERAMSIITBETOONIST VÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. .......... 30 23. BETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED .................................. 31 24. GAASBETOONVÄIKEPLOKKIDEST SEINTE EHITUS, ESITATAVAD NÕUDED. ........................ 31 25. MITMEKIHILISED BETOONIST JA TERASEST SEIN: KASUTATAVAD PANEEL, P ANKURDAMINE JA V ISOLEERIMINE. ................................................................................................................ 33 26. PUITSÕRESTIKSEINTE KONSTRUKTIIVSED LAHENDUSED. ................................................. 38 27. PUITPALKSEINAD, PALKIDE SIDUMINE, KASUTATAVAD SEOTISED, AVADE MOODUST....... 42 28. R/B KARKASS-SÜSTEEMID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED ............................................... 45 29. TERASKARKASSID, KARKASSIELEMENTIDE LIITED .....
1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi
SISSEJUHATUS Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks. Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või
8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone võivad üheaegselt ka mõlemaid funktsioone täita. Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne
- Rekonstrueerimine: olemasoleva ehitise mõõdistusprojekt, geodeesia ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised - Konstruktsioonide näidisarmeeringud ja põhisarrused, põhilised ristlõiked ja
9 Täieliku karkassiga hoone Arh. T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme 11 Erinevaid kandeskeeme 12 6 Karkassid Karkassi moodustavad: Postid, Talad, Vahelaepaneelid/plaadid, Jäikuselemendid. Materjali järgi: Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina,
mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. 15 Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada
Puiduga võrreldes omab puitlaastplaat homogeenset struktuuri, tal on suurem pinnakõvadus, väiksem süttivus. Samas on ta suurema massiga ja pundub märjaks saamisel. Kasutatakse sisevooderdamiseks, aluspõrandate jne ehitamiseks. PUITKIUDPLAADID Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud-ligniinid. Jagunevad: isoleerplaadid, katteplaadid ja jäigad plaadid. VINEER Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone-3..11 lehte, paksusega 1,4-3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Spoonid valmistatakse ringkoorimisega puupakkudest, mida on eelnevalt leotatud ja aurutatud. Ehituses kasutatakse liimitud, lamineeritud ja dekoratiivvineeri. Spoonid ühendatakse fenoolformaldehüüd - vaikudega kuumalt pressimisel. Vineeri paksus on 4-30mm.
seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust –nõudvam. Ilmastikukindel TEHISKIVISEINAD Tellised Keraamiline tellis, tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid Ühe käega haaratavad ja tõstetavad Kivide mass 4-6kg Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust Plokki tõstab üks tööline: < 30kg
Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon
taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2. U - sirged umbtrepid 3. KT - kesktalaga keerdtrepid 4. KU - umb-keerdtrepid 5. K - keskpostiga keerdtrepid Käigupind - viimistlusvariandid 1. Mosaiikbetoonist plaadid 2. Pesubetoonpind 3. Liivapritsiga töödeldud pind 4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87
lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külg
tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. Tuule takistamiseks ei piisa ainult soojustusest, vaid tuleb kasutada ka tuuletõket. 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina
need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2
o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad Eestis on kasutada kaht liiki eelpingestatud õõnespaneele: enamus tehaseid toodab EP- paneele ja vaid Tartu Maja tehas toodab teistsuguse tehnoloogiaga omi TAM-paneele. Olenevalt asukohast hoones liigitatakse vahelaed: · keldrivahelagi erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada. · korruse vahelagi temperatuuride erinevused ühel ja teisel pool lage on väikesed. Lagi ei vaja soojustamist. · pööningu vahelagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks pealt soojustada. · Katuslagi - erinevate temperatuuridega keskkondade vahel. Lagi tuleks soojustada ja kaitsta sademete eest. Materjali järgi jaotatakse vahelaed: 1. raudbetoonlaed 1.1 monteeritavad
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
Liittalad Kui lihttalana kasutatava prussi või palgi vajalik ristlõige läheb liiga suureks, saab palke või prusse kasutada mitmekaupa kokku ühendatuna. Palkide või prusside ühendamisel liittalaks kasutatakse sidemetena mitmesuguseid puidust tüübleid ja plaatnaagleid. Sidemete deformatsioonidest tingituna on liittalad monoliitsetest nõrgemad ja vähem jäigad Tala maksimaalne pikkus on piiratud standardse puitmaterjali pikkusega. Talad valmistatakse kahest või kolmest prussist või palgist, mis on omavahel ühendatud tamme- või kasepuidust naaglitega ja poltidega. Kasutatakse ka lehtterasest plaatnaagleid. Tala kuivamisest tingitud defektide vältimiseks jäetakse kahe elemendi vahele pilu kuni 1/6 prussi kõrgusest. Tavaliselt on liittala kasutamise eesmärgiks vähendada puidukulu ja lähtutakse asjaolust, et paindepinged tala ristlõike keskel on minimaalsed. Seepärast on võimalik jagada tala
korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See
Koolimaja on kedriga ja pööninguga. Katus on lahendatud viilkatusena. Hoone koosneb kahest osast: kahekorruseline klassiruumide osa ja ühekorruseline aula/spordisaal koos inventeerimisruumiga. Ruumid on lahendatud viie sessepääsuga: peasissepääs tänava poolt, parklast trepikoja, parklast inventeerimisruumi, põhjapoolt korridori, ning põhjapoolt teisele korrusele korridori. Pääs 2. korrusele on lahendatud trepiga (22 astmed h=15,0 cm, b=28cm), trepi puhas laius on vähemalt 1,2m. Pääs põhikatusele on ettenähtud luuk-redeli kaudu (1400x1000mm) pööningust. Pääs pööningule on 2. korruse trepikojast (ruum nr 206) luuk-redeli kaudu (1400x1000mm). 3.2.2. Sisekliima Sisekliimat mõjutavate tegurite üldised normatiivsed väärtused on: minimaalne sisetemperatuur talvel +20°C maksimaalne sisetemperatuur suvel +26°C; õhuniiskus peab jääma piiridesse 25-45 % talvel ja 30-70 % suvel;
Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida
A1 1200x2400 A2 1200x1750 A3 1200x1450 Tähis Mõõdud (mm) U1 Siseuks 2100x900 U2 Siseuks 2100x1600 U3 2100x1000 parema käe uks U4 2100x1000 vasaku käe uks U5 Välisuks 2100x1200 7 Siseviimistluse koondtabel: Ruumi nimetus Lagi (m2) Viimistlus Seinad Viimistlus Põrand (m2) Viimistlus (m2) I KORRUS 24. kohaga puhvet 71,13 Lubivärv 91,8 Lubivärv 71,13 Puitparkett Trepikojad 18,14x2=36,28 Lubivärv 197,85 Lubivärv 18,14x2=36,28 Keraamiline plaat
8 1.3.5. Aknad ja uksed. 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. Välisviimistlus: Kogu fassad on kaetud mineraalkrohviga, mis värvitakse helehalli, soklid halli värvi. Aknad ja uksed tumepruunid. Räästa ja katuse otsalauad värvitud helepruuniks. Katuse värv Rautaruukki värvikaardi järgi RR32 tumepruun Siseviimistlus: Ruum Lagi Seinad 1. korrus Hall Uninaks peen Uninaks polümeerne seinte viimistluspahtel ,,Siler 5" tasanduskrohv ,,Tellisesiler" + + värv peen viimistluspahtel ,,Siler 5" + värv Kabinet ,,Siler 5" + ,,Tellisesiler" + ,,Siler 5" +
niiskuskindel kips. Plaaniliselt asuvad hoone keldri korrusel: eesruum, elektrikilbiruum, tehnikaruumid; esimesel korrusel esikud, koridorid, pesemisruum, kuivatus-triikimisruum, puhta pesu ladu, metoodikaruum, palatid, vastuvõturuum, WC, dusiruum, sanitaarsõlm, söögituba, köök, kuivainete ladu, juurviljahoidla, muusika-võimlemisruum; teisel korrusel: personaliruumid, koridorid, dusiruumid, WC´d, eesruumid, rühmaruumid ja puhvet. Hoonesse pääseb kolmeastmelise trepi kaudu kahest erinevast hoone küljest. 1.2. Aknad, uksed, väravad Hoone aknad on kahekordse klaaspaketiga puitalumiiniumaknad. Hoone välisusteks on Glaskekis müüdav turvauks. Ukselehe väliskülg on valmistatud 1,5 mm ja sisekülg 1,25 mm paksusest lehtterasest lõikamise, painutamise ja keevitamise teel. Ukselehe sees ja lukukohtadel on tugevduselemendid, mis suurendavad ukse jäikust ja turvalisust. Lisaks soojustatud
Viimistlusvariant on ruumide kaupa välja toodud Tabel 2. Värvitoonid on valitud Tikkurila värvikaardilt MONICOLOR NOVA. Keraamilised tsehhi seinaplaadid TENA 177 20x25 cm kõrgusteni h=2000 mm. Keraamilistest plaatidest kõrgemal kuni laeni värvida seinad nendes ruumides pesukindla poolmattvärviga Interior valgeks. 7 Tabel 2. Viimistlus Ruumi nimetus Lagi Põrand Sein Vestibüül Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior) Vastuvõtusalong Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior) Dispetseriruum Ripplagi 600x600, valge Ker. Plaat Zodiac CO43 20x20 cm, hall Pesukindel poolmatt värv FO36A (interior)
voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid. Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm Seinad Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks. Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210. Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe Põrandad Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest Teise korruse ruumides lakitud okaspuu-põrandalauast.
Paide Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Referaat TREPID Juhendas: Peeter Savisaar Paide 2010 Sõltumata matrjalide valikust võiks nimetada kahte põhilist trepitüüpi : · Lahtine ehk varvaslaudadeta trepp, mille eelisteks on avarus, õhulisus ja valguse läbilaskvus. · Kinnine ehk varvaslaudadega trepp, mille puhul on võimalik trepi alla jäävat ruumi ära kasutada näiteks panipaigana või hoopis mööbli osana (kapp, riiul vms.). Trepp võib toetuda nii puit- kui ka metallkanduritele ning lähtuvalt ruumi iseärasustest saame pakkuda viit erinevat trepilahendust : · Sirge trepp · L-trepp · U-trepp · Kaartrepp · Vahelitiastmetega e. kindlajala trepp Kasutatavate materjalide valik on väga lai alates kodumaisest männist, lõpetades eksootiliste väärispuitude ja spoonidega
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb l
määratud asendiplaanil. 2. ARHITEKTUURNE LAHENDUS Individuaalelamu on projekteeritud 1,5-korruselise kellerdamata ehitusena, katusekorrusega, katusekaldega 40º. Elamusse on planeeritud järgmised ruumid: Põhikorrusel (vt. Esimese korruse plaani) esik, elutuba, söögituba, köök, wc, , vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3
Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud müür) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest. Müürikivi: kivi, tellis, väikeplokk (ka mullbetoonist). Müürikiht: ilma läbiva vuugita vertikaalne müür. (Müüri)- rida: horisontaalne müürikivide kiht. Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis tagab müüri töötamise ühtse tervikuna. Sidumata vuuk: horisontaalne või vertikaalne tasapinnaline mördivuuk. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hamba" pikkusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Müüritise tugevus
tulekindlast materjalist) katikuga. Korsten peaks olema katusest väljas Kolded Põhiliselt on mitmesugused kolded kasutusel elumajades pliidid, ahjud, kaminad, väikekatlad. Soojusvahendaja konstruktsiooni kuulub tulekolle, suitsukäigud ja seinakonstruktsioon. Tulekolle Tulekolle laotakse üldiselt punasest tellisest. Ahjudes ja kaminates on soovitav kolde sisemise voodrina kasutada samottellist ( ¼ kivi). Ahjudes laotakse tulekolde lagi võlvina. Suitsukäigud on põhilisteks soojusvahendus kohtadeks. Iga kolle peaks võimaldama mingil määral soojust salvestada. Pliitidel kasutatakse soojuse salvestamiseks soojamüüri (truupi). Soojamüürid laotakse kas ahjupottidest või ahjukividest, viimasel juhul tuleb suitsukäigu sein paksem ja soojamüür soojeneb aeglasemalt, kuid tema soojamahtuvus on selle võrra suurem. Suitsukäik soojamüüris tehakse kas järjestikuste lõõridega või langevate lõõridega. 30
mille peale toetuvad laetalad, sarikad või katusesõrestikud täpselt postide kohal. Sõrestikpostid kannavad hoone koormust. Hoone jäikus saadakse diagonaalelemendiga või diagonaallaudisega. foto 1 - Puitkarkass 5 1.2 Post-tala meetod Post-tala meetod koosneb puitkarkasspostidest ja taladest, kuid sellist terminit kasutatakse juhul, kui postid ja talad on suurema ristlõikega. Postide ja talade omavaheliseks kinnitamiseks kasutati varem keerukaid tappliiteid, tänapäeval on aga rohkem kasutusel metallist liitmikke. Fotol 2 on näha postide ja talade liidet, need liited tehakse alati nii lihtsad kui võimalik. foto 2 - Liide 1.3 Platvormmeetod Põhja-Ameerika platvormjätkuga puithoone konstruktsioon on paindlik ja ökonoomne viis ehitada puidust korruselamuid. Seda kasutatakse peamiselt USA-s, Kanadas ning ka Põhja-Euroopas.
annaabi.ee 
