ln xy=ln x + ln y *kõige kõrgema astmega x-ga liikmete 1 ' 1 suhe ln (|x|) = ' a ( arccos x ) = a ln x=lnx(x) √ 1−x 2 Homogeensed I järku DV-d: dy x 1 =f (x , y) N: f(x,y)=x/2y+4 ln =ln x−ln y ( arctan x ) =' dx y 1+ x 2
Variatsioonid n-elemendist k-kaupa Kombinatsioonid n-elemendist k-kaupa (järjekord pole oluline) Newtoni valem Funktsiooni keskmine Kahe funktsiooniga väärtus vahemikus [a ; b] piiratud kujundi pindala Lineaarne 1. järku DV DIFERENTSIAALVÕRRANDID Homogeensed 1. järku DV Konstantsete kordajatega lineaarne homogeenne 2. järku DV Konstantsete kordajatega lineaarne mittehomogeenne 2. järku DV otsides: kuju kuju Vektorid ja tasandid Skalaarkorrutis Vektori pikkus
(on PÜSIKLIENT) 2. Kes on teenindaja? On ettevõtte iga töötaja, kelle tegevusest otseselt ja/või kaudselt sõltub kliendi rahulolu ettevõtte poolt pakutavate teenuste/ toodetega 3. Loetle traditsioonilise toote tunnused. Materiaalsed, tootmine ja turustamine toimuvad eraldi tarbimisest, peamine väärtus toodetakse vabrikus/tehases, klient/tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 4. Millised on teeninduse aspektid (6tk)? Protsessikeskne, mittemateriaalse tegevuste seeria, kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel, klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile , Veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt 5
0,4...2 mm KATTETÜÜBI VALIK PÕRANDAKATTELE ESITATAVAD NÕUDED : 1. HELI-ISOLATSIOONIVÕIME 2. NIISKUSKINDLUS JA ISOLATSIOON 3. LIBEDUS 4. SOOJUSJUHTIVUS 5. KEEVITATAV (MONOLIITSUSE JAOKS) 6. KOORMUSETALUVUS KATTETÜÜBI VALIK 7. ANTISTAATILISUS 8. SOBIVUS KÖETAVALE PÕRANDALE 9. ANTI-ALLERGILISUS 10. SOBIVUS ALUSPÕRANDAGA 11. HOOLDATAVUS 12. PEHMUS 13. ASENDATAVUS 14. KRIIMUSTUSTUNDLIKKUS 15. SOOJUS KATTEMATERJALIDE TÜÜBID HOMOGEENSED PVC-KATTED KOGU PAKSUSES SAMA MATERJAL KIHILISED PVC-KATTED KOOSNEVAD KULUMISKIHIST JA ALUSKIHIST VILTALUSEGA PLASTKATTED ALUSKIHIKS DZUUTKANGAS VÕI POLÜESTERVILT, KASUTAMINE LÕPETATUD ELASTSED VINÜÜLKATTED PINNAKIHIKS LÄBIPAISTEV PVC-KIHT (0.15...0,8 mm), SELLE ALL MUSTRI-KIHT, SELLE ALL ALUSKIHT KATTEMATERJALIDE TÜÜBID PVC- PLAADID ENAMASTI HOMOGEENSED, SUURUSEGA 30X30 KUNI 60X60 CM, SUUREMAMÕÕTMELISED PLAADID TAVALISELT KEEVITATAKSE. FLEX-PLAADID
teeninduspiirkonnas vastu võetakse. 2. Kes on teenindaja? Ettevõtte iga töötaja, kelle tegevusest oleneb(läbi vahetu kontakti kliendiga) ja/või kaudselt (läbi omavaheliste suhete) sõltub kilendi rahulolu ettevõtte poolt pakutavate teenuste/toodetega. Loetle traditsioonilise toote tunnused. Materiaalsed, tootmine ja turustamine toimuvad eraldi tarbimisest, peamine väärtus toodetakse vabrikus/tehases, klient/tarbija tavaliselt ei osale tootmisprotsessis, homogeensed e. alati ühesugused, on esemed või asjad, saab ladustada, saavad muutuda omandiks 3. Milles väljendub valikuvabadusele orienteeritus teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, vastutamine oma sõnade/tegude ja lubaduste eest, tolerantsus ja võrdne käitumine. 4. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)
· lihtsam realiseerida; · objektide paigutus nimekirjas peab olema juhuslik, selles ei tohi olla perioodilisust Kasutatav nt üldkogumi mitteelektrooniliste nimekirjade korral. Tõenäosuslike valimite alaliigid 3. Stratifitseeritud valim (ka kihtvalim) - juhuvalik teostatakse eraldi üldkogumi alamkogumites (straatides, kihtides (näit. mehed, naised; eri erialade üliõpilased): peaksid uuritava tunnuse seisukohalt olema võimalikult homogeensed). Üldkogumi parameetrid saadakse reeglina eri kihtide parameetrite kombineerimisel. · reeglina ökonoomsem (nimekirjad sageli homogeensete rühmade kaupa); · suuremat täpsust võimaldav (homogeensed kihid). Tõenäosuslike valimite alaliigid 4. Stratifitseeritud süstemaatiline juhuväljavõtt - üldkogumi nimekirjad järjestatakse stratifitseerivate tunnuste järgi ja seejärel teostatakse süstemaatiline juhuväljavõtt. · täpsus reeglina suurem kui lihtsa
Murdlineaarset avaldist sisaldava diferentsiaalvõrrandi taandamine homogeenseks võrrandiks. 37. Lineaarse diferentsiaalvõrrandi üldkuju, lahendamine muutuja vahetusega ja konstantide varieerimise meetodil. Bernoulli diferentsiaalvõrrandi kuju, teisendamine lineaarseks võrrandiks. 38. Eksaktse diferentsiaalvõrrandi üldkuju, eksaktsuse tingimus, lahendusmeetod. 39. Euleri ligikaudse lahendusmeetodi arvutusvalem. 40. Lineaarsed konstantsete kordajatega homogeensed teist järku diferentsiaalvõrrandid. Võrrandi üldkuju, lahendusvalemid kõigil juhtudel. 41. Lineaarsed konstantsete kordajatega mittehomogeensed teist järku diferentsiaalvõrrandid. Erilahendi leidmine. 42. Lineaarsed teist järku diferentsiaalvõrrandid. Homogeense ja mittehomogeense võrrandi kuju, üldlahend mõlemal juhul. 43. Kõrgemat järku harilikud diferentsiaalvõrrandid, üldlahend, erilahend. Cauchy ülesanne. 44
21.-25. 62 96 84 24 47 62,6 826,8 Summa: 228,8 5932,4 Rühmade keskväärtused: Rühmade dispersioonid: Üldkeskmine: Üldine rühmasisene dispersioon: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik kui rühmadevahelise ja rühmadesisese dispersiooni suhe: Nullhüpoteesi vastu võtmiseks peab . Seega võetakse nullhüpotees vastu. Keskväärtused on hüpoteesi põhjal homogeensed. Keili Kajava Osa B 9. keskmine x 2,2 2,7 4,8 0,9 4,1 2,94 y 7,1 9,8 10,2 2,1 11,1 8,06 9.1 9.2 Usaldusvahemiku leidmine: Keili Kajava Hinnangu b0 usaldusvahemik: Hinnangu b1 usaldusvahemik: 9.3 Kuna , siis seda mudeli liiget võib lugeda mitteoluliseks Kuna , siis seda mudeli liiget võib lugeda oluliseks. 9.4
laenguid, kergeid paberiribasid, koguda tolmukübemeid jne. Täpsemaks iseloomustamiseks kasut. Järgmisi mõisteid: 1. Elektrivälja tugevus E- jõud, millega väli mõjutaks 1C. (valem) 2. Elektrivälja suund- ühtib kokkuleppeliselt +laengule mõjuva jõu suunaga. (joonis) 3. Elektrivälja kuju- näidatakse jõujoonte abil, mis algavad + laengult, lõpevad - laengul, ei lõiku kunagi. Kuju järgi jagunevad : 1. Homogeensed- jõujooned paralleelsed, ühtlase tihedusega (joonis) 2.mittehomogeensed- enamus elektriväljadest Punktlaengu elektriväli Et leida elektrivälja tugevust punktlaengust q kaugusel r, oletame, et seal asuv teine laengu q0 , millele mõjub jõud F. (joonis + valem) Elektrivälja töö. Kui elektriväli tugevusega E nihutab laengut q, pikkuse alfa? or d? Võrra, siis tehtud töö. A=F*s, antud juhul s= alfa? Tehes asenduse saame A=Eqalfa? Elektriväli teeb rohkem tööd, mida suurem on
+ - + - - + - + + + + - 9.Mis on elektrivälja punkti potentsiaal? Definitsiooni valem ja 11. Väljatugevuse ja potentsiaali vaheline seos homogeensed ühik. väljas. Potentsiaal näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga =Ed keha potentsiaalne energia. A Ühik: V = 12. Mis on pinge? Arvutamine ja ühikud
KONTROLLKÜSIMUSED Mikromaailma füüsika 1. Atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. 2. Piljardipalli mudel — John Dalton • Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm). • Lihtaine aatomid on kõik ühesugused. • Liitainete aatomid koosnevad erinevate elementide aatomitest. 3. Ploomipudingi mudel — Thomson •Aatomid on kerakujulised (läbimõõduga ca 100 pm) •Aatomid on täidetud positiivse elektrilaengu massiga •Aatomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi – elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda Thomson esitas 1903 aatomi ehituse "rosinasaia" mudeli ehk Thomsoni aatomimudeli
Süsteemi korratuse määr. keha soojust 1 kraadi võrra Erisoojus Ce soojushulk, mis kulub 1 g aine Standardne entalpia - reaktsiooni entalpia 298K juures temperatuuri tõstmiseks 1° võrra Standardne entalpiamuut delta H sellise protsessi Faasid süsteemis üksteistest ruumiliselt piirpindadega entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused eraldatud ning omadustelt erinevad homogeensed osad on oma standardolekus Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia- Gibbsil Delta G, Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli vaba energia, T=const, P=const, Helmholtzil Delta F, vaba orgaanilise aine täielikul oksüdeerimisel CO2 ja veeks. energia, T=const, V=const. Standardne tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine Hessi seadus - võimaldab arvutada ka selliste tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus
2. Mis on teooria mis edendasid odava võivad toota kaupu Ricardo oma riigis ning asjaolus, et ressursid hakkab eksportima aluseks… mis loob tooraine sissevedu, ja teenuseid erineva tähelepanekust, et immobiilne või tootmistegurid kapitalimahukaid väärtust? lisaväärtuse andmist efektiivsusega kaupade vahetuskurss rahvusvahelisel pole homogeensed, kaupu ja töökülluslik kohalikus tööstuses tuleneb kahest riik hakkab ning lõpptoodangu aspektist: nende eksportima
Paraku hakati sinna aga tooma ohtralt ehitusprahti, buldooseritega aeti segi kasvavad puud ja maa pindmine kiht. Seda segadust on ära kasutanud kohalikud poisikesed, kes praegugi teevad sinna lõkkeid. Seega on täiesti tavaline, et suviti Tondi rabalt tuleb suitsu. Joonis 3 Lasnamäe rajoonide piirid Ala ruumilise struktuuri analüüs Joonis 4 Homogeensed piirkonnad Alale iseloomulikud rohealad Lasnamäele on üldiselt väga iseloomulikud kõigile tuntud ulatuslikud tühermaad (vt Joonis 4). Nii ka Katleri asumi puhul on nad määrava tähtsusega. Mikrorajooni neljast lõunapoolsemast majast avaneb vaade kaugele ulatuvale tühermaale, mis lõppeb järgmise rajooni hoonestega. Samamoodi piirneb ala tühermaaga ka lääne ja väiksemal määral ida poolt.
(n) … y nimetatakse diferentsiaalvõrrandiks(DV-ks) a. Diferentsiaalvõrrandi järk on diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk.( y ´=3x-5) b. DV-i lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y= f(x), mille asetamisel võrrandisse saama samasuguse c. Näited: d. e. f. Liigitus: 1. Harilikud diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 2. Osatuletistega diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 32. DV-t kujul M(x)dx+N(y)dy =0 nimetatakse eraldatud muutujatega võrrandiks dy dy 33. dx =ky . Korrutan dx ja jagan y läbi saan y =kdx . Võtan integraali. Vastus: lny= kx+C ⟹ y= Cekx
Seda võib pesta ka kombineeritud masinaga, hoolduseks võib kasutada piserduspuhastust või puhastusvaha, kuid tuleb olla ettevaatlik, et põrand ei muutuks libedaks. Kordamisküsimused PVC plastik põrandakatted 1. Millist plastmassi kasutatakse plastikkatete valmistamiseks? Plastikkatetena kasutatav plastmass on peamiselt PVC (polüvinüülkloriid) 2. Milliseid plastikkatteid kasutatakse? a) kuivades ruumides-plaatkattena, kas heterogeensed või homogeensed b) niisketes ruumides-põrandate kattena nt turvapõrandad vm libisemist tõkestavate katetena. 2. Millised omadused takistavad plastikkatete määrdumist? 3. Millised plastikkatted sobivad enam käidavatesse ruumidesse? Pur- kattega pvc 4. Millega plastikkatteid kaitstakse? 5. Tehase poolt pur-kattega, kuid selle kulumisel või travalste pvc katete puhul kaitstakse pindade katmisel vahaga. 6. Mida tuleb arvestada puhastades plastikkatteid?
Summa: 228,8 5932,4 Rühmade keskväärtused: Rühmade dispersioonid: Üldkeskmine: Üldine rühmasisene dispersioon: Rühmadevaheline dispersioon: 10 Keili Kajava F-statistik kui rühmadevahelise ja rühmadesisese dispersiooni suhe: Nullhüpoteesi vastu võtmiseks peab . Seega võetakse nullhüpotees vastu. Keskväärtused on hüpoteesi põhjal homogeensed. 11 Keili Kajava Osa B 9. keskmine x 2,2 2,7 4,8 0,9 4,1 2,94 y 7,1 9,8 10,2 2,1 11,1 8,06 9.1 9.2 Usaldusvahemiku leidmine: 12 Keili Kajava Hinnangu b0 usaldusvahemik: Hinnangu b1 usaldusvahemik: 9.3 Kuna , siis seda mudeli liiget võib lugeda mitteoluliseks
teatud hulk energiat, mille arvel võib väli teha tööd: nihutada teisi laengud. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: 1) Elektrivälja tugevus E- jõud, millega väli mõjutaks ühte kulonit antud punktis. Vastav def. valem E=F/q, siit tuleb E ühik: 1N/C. 2) Välja suund- ühtib + laengule mõjuva jõu suurusega. 3) Välja kuju- näidatakse joonistel jõujoontega., mis ühtib jõujoone puutuja suunaga. Jõujooned näitavad ka välja tugevust. Kuju põhjal liigitatakse a) homogeensed- jõujooned paralleelsed ja ühtlase tihedusega, b) mittehomogeensed- kõik teised. 4) Energia ruumitihedus- näitab kui palju energiat on ühes m(3), 5) Elektrivälja levimiskiirus Kui nihutame energiat q(2) q(1)-st kaugemale, siis ei vähene jõud F mitte kohe, vaid aja (delta)t pärast (delta)t= r/C On tõestatud, et laengute vahelise mõju kandjateks on virtuaalsed footonid (nähtamatud), mis liiguvad valguskiirusega ühelt laengult teisele ja nendest elektriväli koosnebki.
Komposiitmaterjalide laialdane kasutamine lennukitööstuses nõuab titaani, sest see on palju parem ühendus allikas alumiiniumist ja pikendab kuni 60% õhusõiduki elu. Titaan lisab lennukitele tugevuse. [5] Joonis 3. Titaan [5] 7 5. KOMPOSIITMATERJALID LENNUKIEHITUSES Komposiitmaterjalid - Tehislikult loodud homogeensed tahked materjalid, mis koosnevad kahest või enamast komponendist, millel on selge piir nende vahel. Raske on hinnata panust, mille komposiitmaterjalid andsid õhusõiduki ehituse valdkonnas. Või vastupidi, lennundus on andnud suure panuse komposiitmaterjalidele. [6] Disainerid püüavad õhusõidukite kaalu vähendada, et parandada konstruktsiooni tugevust, luua samal ajal keerukama kujuga lennuki kerel. See aga vajab rohkem kergsust ja tugevaid materjale
tuleb neile väga suurt tähelepanu pöörata. Piisava taseme saavutamiseks tuleb kasutada väga hea kvaliteediga aknaid ning need tuleb ka korrektselt isolatsiooni ülekattega paigaldada. Soojustagastusega ventilatsioon: hoonest välja juhtiva õhu soojust kasutatakse ära tuppa juhitava õhu soojendamiseks, nii ei lähe energia kaduma. Külmasillavaba konstruktsioon: külmasillad peavad olema nii väiksed, et hoone sisepinnad oleksid temperatuuri poolest homogeensed. Hoonekarbi õhupidavus: passiivmaja peab olema õhupidav, see saavutatakse ühtse pideva õhupidava kihiga ning materjalide liitekohtade teipimise teel. 6 7 Passiivmajade planeerimisel peetakse silmas hoone paiknemist, ümbruskonda ja kliimat, kuhu see ehitatakse. Hoone põhifassaad akendega suunatakse passiivse päikeseenergia kasutuse
nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini.
kohtukutselt! (Spetsiades oli viidanud sellele, et kirjutamiseks kasutati sellel ajal vahatablette.) Prillide leiutamine toimus 13 sajandi lõpus (kui defineerida prillideks kahte klaasi mis on paigutatud raami ja mida kasutatakse ametroopia korrigeerimiseks). On teada, et võimalikud prillide leiutajad olid hiinlane (teatas Marco Polo1270 aastal) Roger Bacon ning itaallased Salvino degli Armati ja Alesandro di Spina. Sellel ajal ei olnud kättesaadavad kvaliteetsed homogeensed klaasid ning esmaseid prilliklaase kasutati ainult presbüoopia korrigeerimiseks. Liikuva trükipressi leiutamine sakslase Johannes Guttenbergi poolt 1440 aastal populariseeris suuresti lugemist ja andis hoogu prillide valmistamisele. Vajadus kõrgekvaliteediliste läätsede järgi ilmnes aga alles seoses teleskoobi leiutamisega Galileo poolt 1608 aastal. Fraunhoferi
2 Lahendita - 2 sin 2 x - 7 sin x - 3 = 0 Ruutvõrrandist : 2) sin x = -0,5 t1 = -3; t 2 = -0,5 arcsin ( - 0,5) = -30 0 ( ) Vastus : x = ( - 1) - 300 + n 180 0 , n Z n 4. Homogeensed võrrandid Võrrandi iga liidetava trigonomeetriliste funktsioonide astendajate summa on ühesugune. Lahendamiseks jagatakse kõik liikmed läbi ülesandes esineva kõrgeima astendajaga koosinusega. 3 cos x + 5 sin x = 0 : cos x Näide: 3 cos x 5 sin x + =0 5 tan x = -3 : 5 arctan ( - 0,6) = -310 cos x cos x tan x = -0,6 Vastus : x = -310 + n 180 0 , n Z 3 + 5 tan x = 0
Iga inimene on tänapäeval teenindaja rollis Iga inimene on tänapäeval klient Seega vajab iga inimene ka teeninduspädevust Millised on teeninduspädevused? 1. Terviklik ehk holistiline vaateviis 2. Teenindusmõttekultuur 3. Teenindushoiak jpt. pädevusi, mida vajab iga töö ja iga inimene Need on aruka teenindusajastu inimese pädevused Tooted: kaubad ja teenused Kaubad: Teenused: 1. Materiaalsed 1. Mittemateriaalsed 2. Homogeensed (ära vahetamiseni sarnased) 2. Heterogeensed (igakord erinevad) 3. Tarbija ei osale tootmises 3. Klient osaleb tootmises 4. Saab muuta omandiks 4. Ei saa muuta omandiks Mis on teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest poolest: - Mida klient saab? (Tehniline kvaliteet) - Kuidas ta saab? (Funktsionaalne kvaliteet) Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine Tunded, mida klient kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega + ettevõtte imago
µ Kinemaatiline viskoossus - = ühik 1m2/s du Newtoni viskoossuse seadus - F = -µA , kus µ on proportsionaalsustegur mida dy nimetatakse vedelike dünaamiliseks viskoossuseks. Ühik 1Pa*s Njuutonvedelikud homogeensed gaasid ja vedelikud, mis alluvad Newtoni sisehõõrdeseadusele Mittenjuutonvedelikud viskoossed omadused ei ole kirjeldatavad newtoni seadustega. Ideaalvedelik vedelik, millel on konstantne tihedus ja nulliline viskoossus. St et ideaalvedelikul on lõpmata suur voolavus, ta liikumine on hõõrdevaba, ta on rõhu mõjul kokkusurutmatu ja ta tihedus ei muutu temperatuuri muutudes.
1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2) mittetäelik konkurents: *hüviste turul monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid firmasi, nt autotööstus).
Faasid- ruumiliselt üksteisest eraldatud homogeensed süsteemiosad. Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustum...
Olulisuse tõenäosusega alla 0,05 omasid mõju vanus ja sugu. Vanuse erinevus tuli ka varem keskmiste võrdluses välja, kuid soo erinevus tuli ainult dispersioonanalüüsis. Tabel 1. Dispersioonanalüüs immigrantide mõju elukeskkonnale hinnangute kohta. Homoseksuaalide õiguste puhul tuli mudeli kirjeldusaste 13,6% (vaata ka Tabel 2). Olulisuse tõenäosusega alla 0,05 omasid mõju vanus, sugu ja haridustase ning ka kõigi nende kolme koosmõju. Tabelites 3 ja 4 on toodud homogeensed gruppid haridustaseme ja vanuse järgi. Siiski tuleb silmas pidada, et kuna gruppide suurused on erinevad, siis ei pruugi gruppide vahel tegelikult erinevust leiduda. Siiski annab see hea ülevaate erinevate vanusgruppide keskmisest. Üldiselt tuleb välja, et vanusega sallivus homoseksuaaalidesse väheneb. Haridustaseme puhul on madalaim hinnang kutse- või keskhariduse grupis. See läheb kokku hüpoteesiga, et madalam haridustase tähendab madalamat sallivust, välja arvatud veel
nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks. · Pikaajaline nõudluse sissetuleku elastsus jäi linnasisese ühistranspordi puhul vahemikku -0.4 kuni -1.0. · Teenustaseme mõiste alla kuuluvad: · Liikluse tööaeg · Sagedus ehk intervall · Ühissõidukite täituvus Nõudluse elastsuse mõõtmine · Keeruline ülesanne: Turud ei ole homogeensed, vaid koosnevad väikestest komponentidest, nt reisiraudtee turg sisaldab reise vägagi erinevate lähte- ja sihtkohtade vahel ning erinevatel eesmärkidel, näiteks pendelreisid, vabaajareisid, ärireisid Näited elastsusest · Autokütuse hinnaelastsus -0.3, aga pikaajaline kuni -0.7. · Bussireiside hinnaelastsus (erinevate uuringute kokkuvõte) · Keskm linna ühistranspordi hinnaelastsus: -0.3 Hüsteeriaefekt
Rühmadevaheline dispersion: (k - 1) i =1 4
s 2 100,9
F = A2 = = 0,1073
F-statistik: s0 940, 6
F-statistiku kriitilise väärtuse leian tabelist: Fkr = F1-(k-1;N-k)=2,87
Selleks, et nullhüpoteesi vastu võtta, peab F
55,64 612,74 712,17 Rühmade keskväärtused (tabelis): Rühmade dispersioonid (tabelis): Üldkeskmine: Üldine rühmasisene dispersioon: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik kui rühmadevahelise ja rühmadesisese dispersiooni suhe: Nullhüpoteesi vastuvõtmiseks peab . Seega võetakse nullhüpotees vastu. Keskväärtused on hüpoteesi põhjal homogeensed. 9. Käsitledes valimit A aegreana pikkusega N = 25, koostada selle algrea graafik, kontrollida olulisuse nivoo = 0.05 juures selle juhuslikkust mediaankriteeriumi ja käänupunktide kriteeriumi järgi. Märgirid Järjestatud Lähterida Käänupunktid a rida 17 - 1 2 - K 2
kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne. Kõige levinum mineraal on
Terased süsinik < 1,7% jaot: madala C sisaldusega 0,25%; keskmise C ...0,6% kõrge C ...1,7% olenevalt C sisaldusele on tugevus. Tootmine: rauamaagist malm martäänmenetlus (aluseline, happeline), teras (toormalmi termiline töötlemine). Ehituses kasut terast C sisaldusega 0,6%. Legeeritud terased jagunevad leg komp sisalduse järgi <2,5% -madal (sillad); ...10%keskmised (löögi all töötavad); >10% kõrgelt leg-d (roostevabad). Omadused: tugevad, homogeensed, väikeste mahumuutustega, eelpingestamise võimalus, keevitatavus. Ehit piiravad tegurid: korrosioon, väsimuse teke, temp püsivus, vajadus jäigastada, katmist kattega, mood tiheda oksiidi pinnale. Met katsetamine jaot: staatilised, met def kasvab ühtlaselt; dünaamilised def kiirust näit löök; katset väsimusele; tehnoloogilised katsed, võime võtta vastu def-ne. Terase om parandamiseks lisatakse lisandeid, töötlemise järgi: kuumalt valtsitud; külmalt tõmmatud; kombineeritult
5 leitud usaldusvahemikega Kokkuvõte Kolmandas ülesandes kehtisid võrratused ning hüpoteesid võeti vastu. Neljandas ülesandes võis vastusetest järeldada, et üldkogumite jaoks on mingid teised väärtused. Seitsmendas ülesandes pidi taaskord hüpoteesi tagasi lükkama ja järeldama, et üldkogumi jaotuseks pole ühtlane jaotus. Kuid kaheksandas ülesandes oli võimalik hüpotees vastu võtta keskväärtused on seal tõesti homogeensed. Üheksanda ülesande aegrida on juhuslik. Kümnendast korrelatsiooniülesandest selgus, et korrelatsioon on oluline. Lõpuks veel üheteistkümnes ülesanne, kus võis leitud mudeli lugeda katseandmetega kooskülas olevaks.
Näited selle kasutamisest. NT: radioaktiivse lagunemise arvutamine; bakterite koloonia suurenemise arvutamine 36. Newtoni seadus kehade jahtumise kohta. dT =−λ( T− K) dt 37. Lineaarne esimest järku DV (definitsioon). Definitsioon: Lineaarseks esimest järku DV-ks nimetatakse DV-t, mis on lineaarne tundmatu funktioonis y ning selle esimese tuletise y’ suhtes 38. Konstantsete kordajatega lineaarsed homogeensed DV (definitsioon). Definitsioon: DV-t kujul a0y(n) + a1y(n -1)+...+ an-1y’ + any = 0 nimetatakse konstatntsete kordajatega homogeenseks n- järku DV-ks 39. Näiteid DV-i rakendustest. 1) eksponetsiaalne kasvamine ja kahanemine 2)kehade jahtumine 3)elektriahelad 4)keemiliste ainete reaktsioonid 5)harmooniline võnkumine 6)vabavõnkumine 7)sundvõnkumne
valitseda ja domineerida. Algselt planeeris Foucault kuueosalist teost kuid, valmis sai vaid kolm. 4 Võimu olemus ja mehhanismid Foucault ei paku ,,võimu" mõistele kindlat definitsiooni. Ta väidab, et ,,võimu" ei eksisteeri, on üksnes individuaalsed kontrolli- ja domineerimissuhted, kusjuures need on pihustatud, mitte homogeensed. Seetõttu "on tarvis maha lüüa kuninga pea" , viimane aeg on loobuda võimu klassikalisest juriidilisest teooriast, mida saadab analoogia võimu ja varade, võimu ja rikkuse vahel, aga ka marksistlikust kontseptsioonist tootmissuhetest ja klassikuuluvusest tuleneva võimu kohta. Foucault on öelnud, et võim liigub indiviidide kaudu, mitte ei rakendu nendele. Õieti loob võim indiviidid, kes seda siis edasi kannavad ja pidevalt taastoodavad. "Võim on kõikjal, mitte seepärast, et
Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek, reagentide kontsentratsioonid, katalüsaatorid, reaktsiooni keskkond.[1] Homogeensed ja heterogeensed reaktsioonid. Heterogeenne reaktsioon on keemiline reaktsioon tahke aine või vedeliku pinnal. Reaktsioonid gaasi ja vedeliku, gaasi ja tahke aine ning vedeliku ja tahke aine vahel on heterogeensed. Heterogeense reaktsiooni korral on reageerivad ained harilikult adsorbeerunud, mistõttu nende reaktsioonide kineetika on keeruline. Märkimisväärne mõju reaktsiooni kiirusele on tahke faasi pindalal. Olulise osa heterogeensetest
o Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja teadlikud oma valikute tagajärgedest o Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsioonipartnerite osas ükskõikne o Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada o Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad o Turuobjektid on homogeensed o Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine
disainida ehk kujundada, arendada, luua ehk ,,toota", turundada ja müüa ühtmoodi. Kõige olulisemad erinevused on esile toodud tabelis nr 2.1. Tabel 2.1. Kaupade ja teenuste põhierinevused 5 Kaubad Teenused · Materiaalsed · Mittemateriaalsed · Homogeensed · Heterogeensed · Tarbija ei osale tootmises · Klient osaleb ,,tootmises" · Asjad või esemed · Terviklik protsess · Saavad muutuda omandiks · Ei saa muutuda omandiks · Materiaalsed kaubad on nähtavad, käegakatsutavad, klient saab neid enne ostu vaadata, valida ja proovida, tutvuda tehniliste omadustega jne. Neid saab parandada, ringi vahetada jne
Lisaks tuli kontrollida ka mitmeid hüpoteese, neid kas ümberlükata või kinnitada. Kolmandas ülesandes kehtisid võrratused ning hüpoteesi võeti vastu. Neljandas ülesandes võis vastustest järeldada, et üldkogumite jaoks in mingid teised väärtused. Seitsmendas ülesandes pidi hüpoteesi vastu võtma ning järeldama, et pldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. Kaheksandas ülesandes oli ka võimalik hüpoteese vastu võtta – keskväärtused on seal tõesti homogeensed. Üheksanda ülesande aegrida on juhuslik. Kümnendast ülesandest selgus, et korrelatsioon pole oluline. Osa C Statiistilised meetodid ja mudelid ning nende rakendamine geenitehnoloogia valdkonnas Rasked ülesanned, mis tekkivad geneetikas, stimuleerivad statistiliste meetodite arenemist. Niisugused meetodid võimaldavad tegutseda suuremõõtmeliste andmetega ning pidada silmas erinevate faktorite sõltuvuse mitmekesisust.
iseloomustab lineaarsust. Keskkond on mittelineaarne, kui üks või mitu parameetritest , , või sõltuvad rakendatud väljatugevusest (väljavektorite suurusest): Näided materjalide mittelineaarsusest: pooljuht kujutab elektriliselt mittelineaarset keskkonda; suurte väljatugevuste puhul võivad muutuda mittelineaarseteks ka mõõdukate väljatugevuste jaoks lineaarsed dielektrikud; 3. Keskkonnad võivad olla kas homogeensed või mittehomogeensed.Keskkonna osa, kus parameetrid , , ja on sõltumatud asukohast ruumis nimetatakse homogeenseks: Keskkonda võib lugeda homogeenseks ainult teatud tingimustel: piiratud ruumis (näiteks õhk toas või lainejuhi sees), mitte arvestades pindefekte jne. Homogeensust eeldatakse teatud lähenduses teoreetiliste ülesannete lahendamisel, kuna see hõlbustab oluliselt lahenduse käiku.
Nõudluse hinna elastsuskoefitsient sõltuvalt kogutulust leitakse: e =nõudluse mahuline muutus % / sissetuleku(tulu) muutus % Kaupade pakkumist loetakse elastseks siis, kui pakutava koguse suurus reageerib oluliselt hinna muutustele. Kaupade pakkumist loetakse mitteelastseks siis, kui pakkumine reageerib nõrgalt hinna muutustele. LOENG 7 - Täieliku konkurentsi turg ja monopol Täieliku konkurentsi turg: 1. Kõik tooteühikud on identsed sõltumata tootjast. Homogeensed. 2. Ostjate ja müüjate arv on suur. Keegi ei mõjuta turuhinda. 3. Ostjad ja müüjad peavad täielikult tundma turgu. 4. Firmad peavad toodangut valmistama üldkasutatava tehnoloogiaga ja täielikult mobiilsete ressurssidega. 5. Majandusharusse sisenemine ja sealt väljumine peaks olema lihtne ja odav. 6. Firmad taotlevad kasumi maksimeerimist, tarbijad aga kasulikkuse maksimeerimist. Pika perioodi tasakaalu tingimus on MC = ATC = p
Muutujate eraldamiseks tuleb antud võrrand läbi korrutada sobivalt valitud teguriga dx/ g(y). Iseärased lahendid rahuldavad tingimust g(y) = 0. 2. Sümmeetrilisel kujul antud eralduvate muutujatega DV on M1(x) M2(y) dx + N1(x) N2(y) dy = 0. Üldlahendi leidmiseks tuleb MUUTUJAD ERALDADA, võttes teguri M2(y) N1(x) sulgude ette. Iseärased lahendid rahuldavad tingimusi M2(y) = 0, N1(x) = 0. 15 ESIMEST JÄRKU HOMOGEENSED DV-d Normaalkujulist DV-d nimetatakse HOMOGEENSEKS, kui funktsiooni f(x,y) homogeensusjärk on 0, st y´= f(x,y), f(tx, ty) = f(x,y). Sümmeetrilisel kujul olev DV on HOMOGEENNE, kui M(x,y)dx + N(x,y)dy = 0, M(tx, ty) = t M(x,y), N(tx, ty) = t N(x,y), st funktsioonid M(x,y), N(x,y) on sama homogeensus- järguga . Tähistades y = x u(x), saame antud võrrandist eralduvate muutujatega DV
p =5, q=12
Sgen=186937-(28672)/(5*12)=49942,2 (Ühine hälve)
Sfact=1720951/12 - (2867^2)/(5*12)=6417,8 (Vahegruppi summa hälve)
Sjaak=49942,2-6417,8=43524,4
Sfact 2 =6417,8/(5-1)=1604,45
S2 jaak =43524,4/(5*(12-1))=791,35
Femp=1604,45/791,35=2,03
k1=5-1=4, k2=5*(12-1)=55
Fkr(0,05;4;55)=5,3
FEMP
p =5, q=12
Sgen=195025-(2849^2)/(5*12)=59744,9
Sfact=1709193/12 - (2849^2)/(5*12)=7152,7
Sjaak=59744,9 - 7152,7=52592,2
Sfact 2 =7152,7/(5-1)=1788,18
S2 jaak =52592,2/(5*(12-1))=956,2
Femp=1788,18/956,2=1,87
k1=5-1=4, k2=5*(12-1)=55
Fkr(0,05;4;55)=5,3
FEMP
2
S FACT 899,9 :empiiriline tõenäosus
FEMP = 2
= = 0,848
S JÄÄK 1060,8
:kriitiline väärtus
FKR (; k1 ; k 2 )
k1 = p -1 = 5 -1 = 4
k 2 = p (q -1) = 5(10 -1) = 45
= 0,05
FKR (0,05;4;45) = 5,3
FEMP
kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja strukuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid,mis toetavad ühisttegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik
• Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid, mis toetavad ühistegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik
analüüsiobjektis analüüdi sisalduse mõõtmin · Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. o Adsorptsioon o Aurustumine o Sulamine o Difusioon o Elektrolüüs · Termodünaamika on teadus energia muundumistest. · Süsteem võib olla o Avatud o Suletud o Isoleeritud o Homogeensed o Heterogeensed · Süsteemi olekufunktsioonideks (arvutatavad suurused) on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist: o Siseenergia, o Entalpia, o Entropia, o Vabaenergia. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: o Temperatuur (T) o Rõhk (P) o Ruumala (V) o Ainehulk (n) o Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatus, siis on
Rõhu mõõtmine voolavas vedelikus taandub integreerimisele, kuna kerad on 1.võnkumise sageduse määravad pikkus l ja homogeensed ja saame: Vedelikku Pitot’ toru, mis näitab rõhku Boltzmanni jaotus
annaabi.ee 
