Lisaks soovitatakse sünnitus teostada keisrilõikega ning lapsele ei anta HIV positiivse ema rinnapiima, vaid teda toidetakse kunstliku toiduseguga. Ka lapsele antakse retroviirustevastast ravi. Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 12%ni. · HIV ei levi õhu kaudu. Asjatu eelarvamus tekitab hirmu, aga HIV ei levi ei rääkimisel, laulmisel, köhides ega aevastamisel. Seda väga lihtsal põhjusel viirus sureb toatemperatuuril ära. Elada suudab ta ainult inimese organismis. · HIV ei levi vee kaudu. HIV ei levi ka veega ega putukahammustusest. Kartma ei pea ühes basseinis ujumist ega sääsehammustust. · Samal põhjusel ei nakatu inimene HIVi viirusekandjaga koos töötades või õppides, kallistades, ühest tassist juues, ühist WCd kasutades ja nii edasi. · · Millised on HIV/AIDS-i tunnused? lümfisõlmede suurenemine
HIV Mis on HIV ja AIDS? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas
Mis on HIV ? Kasutatud allikad HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele.HIV- AIDS ja HIV nakkus hävitab inimese organismi võimet http://www.hiv.ee/et 05.11.10 kaitsta end haiguste eest. http://www.google.ee/images 05.11.10 Mis on AIDS? HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV- nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev
Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis Psüühika sõltuvus Tervisekaotus lühendab eeldatavat eluiga Tubakas tappev igas vormis ja maskeeringus On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: Tubakas sisaldab sõltuvust tekitavat nikotiini Kasum tubakataime 1ha on võrreldamatult suurem, kui teistest põllumajandussaadusest. http://www.youtube.com/watch?v=4CzUurB9JVo Mis on HIV? HIV on viirus nagu iga teine - see ei küsi inimese sugu ega vanust. HIV- nakatunute seas on noori ja vanu inimesi. Eestis võib täna olla kokku üle 10 000 HIV-i nakatunud inimese. Paljud neist seda ise ei teagi. Iga inimene peaks end HIVi suhtes testima. See annab kindlustunde ning kontrolli oma elu ja tervise üle. Mille järgi ära tunda HIV-i nakatunud inimesed? See polegi võimalik, sest välimuse ja sümptomite järgi ei saa HIV-i nakatumise üle otsustada.
Teema HIV ja AIDS Mis on HIV ja AIDS? HIV HIV (inglise keeles Human Immunodeficiency Virus) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. Teisisõnu on HIV viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi. HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees. HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS. Kuidas aru saada, kellel on HIV? Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest: Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna
.......................................................................................................... 8 2.2.Riiklik strateegia...........................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................. 11 3 1. HI-VIIRUS HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome). See viirus isoleeriti ja tehti kindlaks 1983. aastal ning alguses nimetati HIVi LAViks(lymphadenopathy associated virus lümfisõlmede kahjustusedga seotud viirus). Lisaks alguses kindlaks tehtud HIVi esimesele tüübile (HIV-1)avastati 1986. aastal teine väga sarnane, kuidas veidi erineva ehituse ja
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas
HIV Koostaja:Ketter Tatsi Mis on HIV? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIVnakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad Mis põhjustab HIVi? HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida.
Ly Madal EMT HIV ja AIDS HIV viirus inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi ja muudab teiste bakterite, viiruste ja haigustekitajate ees inimese kaitsetuks. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega ning sugulisel teel. HIV viirusel puuduvad kohesed sümptomid ning kahjuks saab haigusest teada vaid HIV-testi tehes. Esmased sümptomid kujunevad välja umbes 2-8 nädalal ning kaovad paari nädalaga, sageli peetakse neid tavaliseks külmetushaiguseks. Viirus võib organismis eksisteerida mitmeid
Mis on AIDS? AIDS (Acquired Immune Deficiency Syndrom) on immuunussüsteemi puudulikkus, mis hävitab keha võime tulla toime ja võidelda teiste haiguste ning nakkustega. AIDS-i põhjustajaks on HIV (Human Immunodeficiency Virus), teisisõnu on AIDS HIV-i viimane aste. Hetkel on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus. AIDS-i tunnused on: · lümfisõlmede suurenemine · suu limaskestade seenhaigused · vöötohatis · tugev öine higistamine · pikaaegne palavik · köha · tugev kaalu langus · pikaaegne piinav kõhulahtisus · tugev nõrkus.1 Kuidas levib HIV? AIDA elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HI- viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse.2 Kuidas ravida HI-viirust?
lähemat kontakti sageli ei soovita," rääkis Kaldoja. "Positiivne üllatus oli siiski see, et õpetajate arvates peaksid HIV-positiivsed õpilased õppima koos teistega ja kool peaks tegelema vastava ennetustööga." Haritumad ning vanemad ja nooremad õpetajad kardavad uuringu autori sõnul vähem HIV- positiivse õpilasega kokku puutuda kui keskealised õpetajad. Kuigi õpetajad leidsid kummalisel kombel, et viirus võib levida ka sääskedega, ei teadnud nad samas kõiki tegelikke viiruse levimise teid. "Seda, et AIDSi võib nakatuda ka näiteks rinnapiimaga, teadsid vaid alla poole ehk 43% vastanutest," sõnab Kaldoja. 77% pedagoogidest oli teadlik, et nakatuda võib ka kaitsevahendita anaalseksi kaudu. Sellegipoolest ei poolda enamik õpetajaid kondoomiautomaati koolis. Uurimuses osalesid ainult eesti rahvusest õpetajad, kellest 91% olid naised ning suurem osa vanuses 2235 eluaastat.
Selles referaadis on kirjas ka AIDS-ist ( HIV lõppstaadium ) ning selle ajaloost. Mina, kui kooliõpilane, kes tutvub esmakordselt iseseisvalt nii levinud haigusega, tegin terve referaadi osadeks, mis on kõik ära jagatud pealkirjade järgi. See peaks tooma olulisemad teemad rohkem esile. 4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? HIV (Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus) on viirus, mis elab inimese organismis ainult teatud kehavedelikes nagu veri, menstruatsiooniveri, eelsperma, sperma, tupevedelik ja rinnapiim. Selleks, et HIV nakkus leviks, peab üks nendest kehavedelikest sattuma HIV- positiivselt inimeselt terve inimese vereringesse. AIDS-i (Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroom) põhjustab HIV nakkus. Immuunsüsteemi hävinedes on inimene igale nakkushaigusele vastuvõtlik. Ta jääb haigeks ja ei suuda enam paraneda
süüfilisetekitajad jäävad organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise hilisstaadium, mille käigus kahjustuvad mitmed erinevad organid ja organsüsteemid. Süüfilis levib ka raseduse ajal emalt lootele. Süüfilise proov võetakse haavandi olemasolul haavandist, haavandi puudumisel vereproovist. Süüfilist on võimalik ravida, kuid vaid esimeses ja teises staadiumis. Inimese papilloomviirus (human papilloma virus - HPV) on sugulisel teel ja nahk-naha kontaktil leviv viirus, mille mõned tüved põhjustavad genitaaltüükaid, mõned tüved aga emakakaelavähki ja ka muude paikmete vähki nii meestel kui ka naistel. Papilloomviiruse enamlevinud tüvedesse nakatumist ja neist tingitud haigustesse jäämist saab ennetada HPV- vastase vaktsiiniga. Kondüloomid esinevad suguelundite limaskestal ja neid ümbritseval nahal. Nende tekitajaks on inimese papilloomiviirus
Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga.
Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu
· Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele ja kaenlaalustele karvadele, kulmudele ja ripsmetele. · Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Kondülloomid · Kondüloomide teine nimetus on suguelundite näsad. · Tekitajaks on viirus, mis tekitab õrnroosasid või nahavärvi näsasid või tüükataolisi moodustisi. Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased. · Kondüloomid levivad sugulisel teel kaitsmata tupe, päraku ja suuseksi ajal. · Tunnused: tekkinud näsad võivad nii meestel kui naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, seda eriti siis kui lisandub mingi muu nakkus.
immuunpuudulikkus (nakkused, AV häired, traumad, põletused, immuunsüst kasvajad).Immuunsupressioon on immuunsüsteemi pärssimine, mis vähendab organismi kaitsevõimet haiguste vastu.Immuunsüsteemi organid: tsentraalsed e primaarsed elundid (luuüdi, tüümus),perifeersed e sekundaarsed elundid (lümfisõlmed, põrn, kurgumandlid, lümfoidne kude). Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom AIDS. AIDS on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mille põhjustajaks HIV-i viirus. Ehk teisisõnu on AIDS HIV-i viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui AIDS-is olev inimene nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib enam mitte 4 paraneda. HIV on viirus, mis põhjustab AIDS-i ja mille vastu ei ole tõhusat ravi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi. Immuunsüsteem kaitseb meie
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel
ii. Limaskestad koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d. Põletikuline patogeen tungib koesse, tekib põletik, kude tursub. Põhjuseks versoonte muutused (läbilaskvamad), eksudaadi teke, fagotsütoos. (kuidas kaasasündinud im. nakkuse ära tunneb) PRR tunneb ära patogeenile omased molekulaarseid struktuure (PAMP pathogen associated molecular patterns) kindlald molekulid ja stukruurid. (N: LPS, lipoproteiini, peptidoglükaanid). PAMPe toodavad vaid mikroobid, seega teeb k.i. vahet omal ja võõral. PRR retseptorid on konserveerunud hästi: a. Toll-like receptor (TLR) tunneb kindlale patogeenide klassile oamsed molekule (LPSi Gr- bakteritel). Kutsutakse esile esmae mittsespets. im
Laigu servades võib esineda nn. satelliitkoldeid. Kandidiaas suu nurgas 5 Haigust iseloomustab valkjas katt, punetus ja valulikud lõhed. Värviline kliiketendustõbi Tegemist on kroonilise pindmise naha seenhaigusega. Rinnakul, seljal ja kaelal esinevad ümmargused, pruunikas-roosad või valged laigud. Peanaha seenhaigus, rahvasuus nn."kassihaigus" Loomadelt, peamiselt kassidelt ja koertelt, saadud nakkus, mis võib alata nahalööbega katmata kehapinnal. Haigus võib levida peanahale, kus tekivad madalalt murdunud juustega laigud. Tüüpilise haiguspildi korral ei teki jalgade seenhaiguse diagnoosimisel probleeme. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse nahalt ja küüntelt proov haigustekitajate mikroskoopiliseks uuringuks. Ebatüüpilistel juhtudel on seenhaiguse eristamiseks psoriaasist või ekseemist vajalikud lisauuringud, näiteksproovitüki võtmine.
võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti
Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetide,Neisseria, Chlamydia ja Mycoplasma infektsioonide diagnostika.................. .38 8. Seennakkused, algloomnakkused,zoonoosid ja riketsioosid………………………….....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10
mikroorganismide hulka (mitte eoseid!), olles samal ajal tervisele kahjutu. Endogeenne infektsioon põhjuseks on patsiendi enda mikrofloora. Infektsioonitekitaja on haige organismis olemas juba haiglasse saabumisel, kuid ei põhjusta haiguse tunnuseid. Eksogeenne infektsioon infektsioon saadakse patsienti ümbritsevast keskkonnast e. personalilt, instrumentidelt vms. Hospitaalinfektsioon (HI) ehk nosokomiaalsed infektsioonid on nakkus, mida patsiendil ei olnud enne haiglasse või teise tervishoiuteenust osutavasse ettevõttesse minekut või mis ei ole eelmises sellises asutuses viibimise jääknäht, vaid on tekkinud patsiendil seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel ja mille tunnused ilmnevad kas seal viibimise ajal või pärast sealt lahkumist. Kolonisatsioonresistentsus- on mehanismide kogum, mis kindlustab normaalse mikrofloora
saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete meetodite väljaarendamine kliinikus kasutamiseks immuunmehhanismide uurimine infektsioonide korral immuunmehhanismide uurimine mitte- infektsioossete haiguste jt. immunoloogiliste seisundite korral (allergia / atoopia; autoimmuunsus ja autoimmuunhaigused; kasvajad; transplantatsioon) Immunoloogia rakendamine teistes teadusharudes: baasimmunoloogia (immunokeemia) meditsiiniline immunoloogia (immunogeneetika) kliiniline immunoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni immunoloogia,
viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks. • Stafülokokiline toidumürgistus. Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad.
nukleiinhapete sünteesi Madal pH (nahal ~5.5, mao pH 2). Lima ja ripsmed. Antibakteriaalsed peptiidid. Mikrofloora. Immuunrakud epiteelkoes (alveolaarmakrofaagid, nuumrakud). Sülg ja pisarad, ensüümid. Kehatemperatuur. Retsptorid, mis võimaldavad infektsioone ära tunda - Mitte spetsiifiline (innate) TLR, LRR - Spetsiifiline (adaptive) TCR, BCR Signaali ülekande rajad Immuunsüsteemi aktivatsiooni teed Efektormehhanismid infektsioonide hävitamiseks Otsene destruktsioon (antibakteriaalsed peptiidid (lüsosüüm jne), komplemendi tekitatud lüüs, fagotsütoos, hapniku ja lämmastiku radikaalide produktsioon, NK rakkude tekitatud lüüs), patogeeni leviku blokeerimine (opsoniseerimine C3b, neutraliseerimine Ab), patogeeni paljunemise blokeerimine (piiratud ligipääs toitainetele, viirusega nakatunud rakkude apoptoos) Efektormehhanismide regulatsiooni süsteemid Normaalseisundi taastamine (puhkeolek): kudede parandamine,
haigusttekitavatele mikroobidele hävitav ja takistab nende tungimist naise suguteedesse. Tupesekreedi happesus on pärast ovulatsiooni kõige kõrgem, ovulatsiooni ajal veidi langenud (pH 4,5-5,8). Menstruatsiooniverejooksu ajal muutub tupesekreedi reaktsioon neutraalseks või isegi kergelt leeliseliseks, mille tõttu suureneb naise genitaalide vastuvõtlikkus infektsioonidele. Seetõttu ei soovitata menstruatsiooni ajal suguelu elada, kuna oht günekoloogiliste infektsioonide tekkeks on kõrgem. Tupe verevarustus toimub sisemise niudearteri harude kaudu: tupearter varustab tupe ülemist osa, alumise põiearteri harud tupe keskosa ja keskmine pärakuarter ja häbemearter tupe alumist osa. Venoosne äravool toimub sisemise niudeveeni kaudu. Lümf voolab ära kubemepiirkonna pindmistesse ja süvadesse lümfisõlmedesse ning niudeveresoonte- ja sakraalpiirkonna lümfsõlmedesse. Menstruaaltsükkel
tohtis arestida) Põhitendentsid alates 2001: · Eesti muutumine narkootikumide päritolu- ja transiitmaaks Eesti osa amfetamiini levikus maailmas 5% (UNODOC 2008) · Kollatõve (levib u. 200 korda kiiremini) ja HI-viiruse plahvatuslik levik (hakati uurima) süstivate narkomaanide hulgas. NB!- süstivad narkomaanid vaid prbleemi kõige valulisem ja nähtavam osa. · HIV-positiivsete rasedate arvu kasv - kokku toimunud sünnitusi 467 (2008.a.) Emalt on nakkuse saanud 25 last, (HI viiruse kandjatel paljudel uimastitega probleeme) 2001-2002- nakatumine 10 % lastest, 2006-2008- nakatumine 5% lastest · Uimastisõltuvuse (opiaatidest) sümptomitega vastsündinute arvu kasv (kui ema on pikaaegne nt heroiini sõltlane, sünnib laps füüsilise vajadusega) · Illegaalsete uimastite tarbimine kooliõpilaste hulgas kasvab. 15-16-aastaste Eesti kooliõpilaste küsitluse ESPAD (2007) tulemused: - 1995
kui lapsed mängivad kassi või koera väljaheidetega saastunud liivakastis. Ohustatud on ka jahimehed, kes puutuvad otseselt kokku metsloomadega. Pilt ja alltekst: Parasiitussidega võib nakatuda lemmikloomadega mängides, kui sellele pole tehtud ussitõrjet. * Miks nakatuvad väikesed lapsed parasiitidega sagedamini kui täiskasvanud? Kuidas hoiduda nakatumisest? Nakatumiseks peab parasiitussi muna või vastne sattuma inimese organismi. Munadega nakatumine toimub pesemata kätega. Nakkuse võib saada ka saastunud joogivee või toiduga, näiteks pesemata salatite, puuviljade või marjadega. Vastsetega nakatutakse tavaliselt toorest või väheküpsetatud kala või liha süües. Seepärast peab kala ja liha (eriti metsloomade liha) korralikult küpsetama, et võimalikud parasiitusside vastsed kuumuses häviksid. Nagu ka paljude teiste haigustekitajate vältimiseks on tähtis järgida hügieenireegleid: hoida puhtust, pesta korralikult käsi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli (erinevas struktuuris), valguline kate (kapsiid), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid, mis mõjutavad nakatunud peremeesrakus toimuvaid protsesse, 2. Geenid, mis kordistavad viiruse pärilikku materjali. 3. Geenid, mis teevad viiruse struktuurvalke. Inimene ja viirus. 1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkus gripp B.) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4
arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja pikaaegne juht, legendaarne treener ja spordiraamatute autor. Foto Eesti Spordimuuseumi kogust. Tiraaz 1000 eksemplari Pildid joonistanud Sven Parker Kujundanud Marika Piip Keeletoimetaja Inge Mehide Trükk Sunprint Invest ISBN 978-9985-9876-0-5 AUTORID Aave Hannus Rein Jalak Jaan Loko psühholoogiateaduste magister meditsiiniteaduste kandidaat pedagoogikateaduste kandidaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
