end hästi ning ka haigused, mida ta sel perioodil võib põdeda, paranevad sama hästi kui normaalse immuunsusega inimestel. Faasi keskmine pikkus on kaks kuni kümme aastat ning sel perioodil saab nakatunud veres määrata viirusvastaseid antikehi. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib ravimata juhtudel nn varane HIV-tõbi, mille peamised tunnused on süvenenud väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, krooniline kõhulahtisus, seeninfektsioonid, haavandid ja põletikud suus. Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk HIV-haigusesse (HIV-tõbi). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuna lõppfaasis on patsiendi immuunsüsteem tõsiselt kahjustatud, võib iga väiksemgi haigus tema jaoks lõppeda surmaga. 1.3. Nakatumine HIV levib vere kaudu. Selleks, et HIV satuks ühelt inimeselt teisele peab HIV-positiivse
pahaloomuliste kasvajatena. HIVi nakatumise teed Kõige levinumaks nakatumise teeks maailmas on kaitsmata seksuaalvahekord (sperma ja tupevedeliku kaudu), samuti on võimalik nakatuda kokkupuutel nakatanu verega, kõige kergemini levib HIV süstimisel nakatanu süstlaga. Samuti võib reisides saada nakkuse tervishoiuasutustes kus kasutatakse korralikult steriliseerimata vahendeid, nakkuse võib saada ka siis kui patsiendi veri satub kahjustatud limaskestadele. HIV võib üle kanduda ka emalt lapsele raseduse ja sünnituse ajal ning hiljem rinnapiimaga toites. Ravi Vaktsiin haiguse vastu puudub ning samuti pole võimalik seda ka lõplikult välja ravida, küll aga on võimalik nakkust kontrolli all hoida. Hiv positiivsetel vanematel on võimalik saada täiesti terveid lapsi ning elada väga kõrge vanuseni, kui ravi korralikult jälgida. HIV positiivsed sünnitavad
HIV Mis on HIV ja AIDS? HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks o
HIV nakkuse viimast faasi nimetatakse AIDSiks. HIV levikuga on seotud hulga müüte, mis segavad nakatunul normaalses ühiskonnas toimetulekut, sest põhjustavad hirmu teistele. HI-viirus kandub edasi sugulisel teel, see tähendab, et kui ei kasutata kaitsevahendeid vahekorda astudes. Lisaks ka vere ning rinnapiima kaudu, seda näiteks kasutades ühist süstalt (võib juhtuda näiteks tatoveerimiskeskustes või harva ka haiglates) või elundeid siirdades. Kuigi rinnapiim on HIV üks levikuviisidest, on tänu tänapäeva tehnoloogiale arendatud viise kuidas rasestuda, sünnitada ning imetada last ilma et ta samuti haigestuks. Kuidas HIV ei levi on näiteks putuka hammustuste kaudu, ühiste sööginõude või tualeti kasutamisel ning ka mitte kallistamise või suudlemise kaudu. Kuigi HIVsse nakatumie toimub kiiresti, annab haigust endast märku väga tagasihoidlikul kiirusel. Esimesed ilmingud tekivad umbes kahe kuni kolme nädala jooksul
Alates 2003. aastast vaktsineeritakse Eestis B- hepatiidi vastu vastsündinuid, alates 1999. aastast neid 13-aastaseid, kes pole sünnitusjärgselt vaktsiini saanud. Soovi korral saab lasta end vaktsineerida ka hilisemas vanuses. C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus. See levib peamiselt nakatunud vere kaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutamisel), viiruse ülekandeks piisab ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismi immuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskem vabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendil ägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetel kauakestev või krooniline C- hepatiit. Võivad tekkida maksa kärbumine ja maksavähk. C-hepatiiti ei ole alati võimalik välja ravida, kuid kroonilist C-hepatiiti põdev inimene võib ravist siiski abi saada. C-hepatiidi vastu vaktsiini ei ole.
Tubakavaba ja HIV Sisukord Kelle jaoks? Mis on HIV? Suitsetamise maha Mille järgi ära tunda jätmiseks vajalik HIV-i nakatunud Miks loobuda? inimesed? Uued terviseohu Kuidas HIV levib? hoiatused Kuidas HIV ei levi? Tubaka tarbimise mõjud Kuidas HIV nakatumist ära hoida? HIV-i testimine Kelle jaoks? See interneti lehekülg on inimestele kes tahavad tubaka toodetest loobuda. Siit saab abi mida teha et loobuda. Lisaks vajate lisainformatsiooni ja toetust, võite helistada ka suitsetamisest loobumise nõustamistelefonile lühinumbril 126 ja teile vastab spetsiaalse koolituse läbinud inimene. Suitsetamise maha jätmiseks vajalik 1. Motivatsioon 2. Inspiratsioon 3. Toetus 4. Plaan Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta. Miks loobuda? Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure
KÕIK SUGUHAIGUSTEST. Seksuaalsel teel levivaid haigusi nimetatakse suguhaigusteks ja need kuuluvad "nakkushaiguste" gruppi. See hõlmab umbes 20 haigust, mida tekitavad bakterid, viirused, seened, parasiidid. Üldteada on fakt, et suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, mis ilmnevad nii viirust põhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, võimalikus teraapilistes või ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (gonorröa, süüfilis) on kaotanud oma õudsuse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval kardetuim suguhaigus on AIDS, kuna selle suhtes puudub ennetav vaktsiin ning pole suudetud leiutada ravi. Igal aastal nakatub suguhaigustesse 300mln inimest. Levinuimad on 1)trihhomonoos (120 mln nakatunud) 2) klamüüdia (50mln nakatunud) 3) gonorröa (25 mln nakatunud). HIVi nakatunute i
Laps ja AIDS AIDS ei ole iseseisev haigus vaid see avaldub mitmesuguste nakkushaiguste või pahaloomuliste kasvajatena. AIDS on HIV nakkuse lõppfaas. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Seetõttu muutub inimese organism väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele. Mida tugevam on inimese organism, ning mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea olla. On väga oluline, et HIV-i nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele
sündroom) on haigus, mis tekib, kui kaob inimorganismi võime kaitsta end nakkuste ja kasvajate eest. Mis on AIDSi ja STLH tekitajateks? • - bakterid või viirused - AIDS on HIV-nakkuse lõppstaadium, nakatumine HIViga tähendab, et organismi on tunginud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne Herpes • Tekitajaks viirus. • Herpesesse nakatumisel tekivad suguelundite piirkonda punetavad, tihti valulikud villikesed, mis mõne päeva pärast lõhkevad. Tagajärjeks on väikesed haavandid. • Haigusnähud võivad korduda (sageli samas kohas), sest viirus jääb organismi püsima. • Herpest ravitakse viirusevastaste preparaatidega, mida tavaliselt määritakse villikestele. Klamüdioos
Inimese suu, tupe, päraku ja kusiti sisemus on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused), mis põhjustavad seksuaalsel teel levivaid infektsioone. Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades. Milline piirkond nakatub, sõltub sellest, kas nakatunud partneriga harrastatakse suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida suguteedest eritis või voolus (kollakas või rohekas) ja/või kusiti on urineerimisel valulik. Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on urineerimine valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik
aste. Hetkel on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus. AIDS-i tunnused on: · lümfisõlmede suurenemine · suu limaskestade seenhaigused · vöötohatis · tugev öine higistamine · pikaaegne palavik · köha · tugev kaalu langus · pikaaegne piinav kõhulahtisus · tugev nõrkus.1 Kuidas levib HIV? AIDA elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HI- viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse.2 Kuidas ravida HI-viirust? AIDS-i ei saa täielikult välja ravida ja selle vastu ei ole ka vaktsiini.Selleks, et diagnoosida AIDS-i, peab olema lisaks AIDS-i tunnustele ka mingi nakkus, millesse terved inimesed ei haigestu
Mina, kui kooliõpilane, kes tutvub esmakordselt iseseisvalt nii levinud haigusega, tegin terve referaadi osadeks, mis on kõik ära jagatud pealkirjade järgi. See peaks tooma olulisemad teemad rohkem esile. 4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? HIV (Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus) on viirus, mis elab inimese organismis ainult teatud kehavedelikes nagu veri, menstruatsiooniveri, eelsperma, sperma, tupevedelik ja rinnapiim. Selleks, et HIV nakkus leviks, peab üks nendest kehavedelikest sattuma HIV- positiivselt inimeselt terve inimese vereringesse. AIDS-i (Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroom) põhjustab HIV nakkus. Immuunsüsteemi hävinedes on inimene igale nakkushaigusele vastuvõtlik. Ta jääb haigeks ja ei suuda enam paraneda. Seda HIV-nakkuse staadiumi kutsutakse AIDS-iks. Ühelt inimeselt teisele levib HIV mitte AIDS. 2
HIV ja AIDS Viktoriin 1. Mis on HIV? V: HIV (human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse ravimatu viirus 2. Mis on AIDS? V: AIDS on HIV haiguse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste nakkushaiguste kasvajatena 3. Kuidas levib HIV? V: Lisaks kaitsmata sekskuaalvahekorra kaudu nakatunud inimesega HIV võib levida otsesel kontaktil nakatunu verega ning sünnituse ja imetamise käigus 4. Kuidas HIV nakatumist ära hoida? V: Turvaline seksuaalelu; vali partnereid; stseriilse süstla kasutamine 5. Kust saab nõu ja abi ning kellele haigusest rääkida? V: Abi võib saada arstilt, terviselehekülgedelt, HIV ja AIDSI infoliinil. Nakatumisest peab rääkima lähidastele ja oma partnerile ning neile, kellega tahetakse seksuaalvahekorras olla 6. Millised on HIV sümptomid V: Paljudel inimestel, kellel on HIV, ei ole aastate jooksul mingeid haigustunnuseid. Võimalikud süm
Tänapäeval me teame, mida HIV endast kujutab, ehkki me ei oska seda veel ravida. Aga sellegipoolest on ka HIV ja selle levimise kohta müstifikatsioone, linnalegende jms. Sest ametlik info ei jõua mitte kõigini. Näide linnalegendist: Kesk-Euroopas võib sidrunist saada AIDSi. Narkomaanid usuvad, et kasutatud nõelu saab steriliseerida neid sidrunisse torgates. Muidugi nad neid sidruneid ei osta, vaid torkavad neisse poodides salaja nõelu. AIDSiviirus jääb sidrunisse. Kui kellelgi on suus väikesi haavu, võib sidrunist saada nakkuse. Mitmed on tõendanud sidrunitest nõelajälgede leidmist. (Virtanen 1996). Ja jutuke, mida on leitud paljudest riikidest väikeste variatsioonidega: Tõenäoliselt kogu maailmas kõige tuntum AIDSijutt on järgmise süzeega (näitetekst on pärit Saksamaalt, kuid minimaalsete erinevustega on lugu tuntud nii Eestis, Skandinaavias kui Ameerikas): Üks tüdruk, kaheksateist-üheksateist aastat vana, sai oma vanematelt kooli
, , . . -- . «», . , , , , , -. 1,4 « -- » -. , . , . «». , -. . . - . , . , . -- . - -- . 6) HIV/AIDS Mis on HIV ja AIDS?! HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus,
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas
Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga.
Tartu Tervishoiu Korgkool õe oppekava HIV Iseseisev töö 2 Tartu 2009 3 HIV - viiruse levik AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi pandeemia on ülemaailmne erakordne ja kiiret tegutsemist nõudev sotsiaalmeditsiiniline probleem. Pandeemia on haaranud ühe maa teise järel, sõltumata sellest, kas on tegemist arenenud või arengumaaga, hoolimata sotsiaalmajanduslikust seisundist, usulistest või etnilistest barjääridest. Pandeemia pidurdamatu progresseerumise peamistest põhjustest tuleb nimetada järgmisi: 1. HIViga nakatunud inimene kannab viirust oma organismis kogu elu . Kuna paljudel juhtudel ilmuvad haigusnähud alles aastate pärast, siis inimene ei pruugi oma nakkusest esialgu midagi teada ning ta võib viirust üle kanda teistele inimestele. 2. HIV levib sugulisel, parenteraalsel teel(süstimis
kergemaid vigastusi, mis näiteks mänguhoos saadud. Seega jääbki küsimus, kuidas nakatunutesse suhtuda tuleks. Ühelt poolt tuleks nendesse suhtuda kui tavalistesse inimestesse ja mõelda sellele, mida me ise tunneksime, kui meie nende asemel oleksime. Ent HIV ei levi näiteks suudeldes, kätt andes või lihtsalt nakatunuga samas ruumis viibides või samu töövaheneid kasutades. HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV- positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. Seega ei tasu neid vältida või neisse halvustavalt suhtuda, sest nakatumine on ebatõenäoline. Arvan, et oleks oluline teada, kas inimene on HIV-kandja või mitte. Aga ühtegi sobivat viisi selle teadasaamiseks ma ei näe. On ju igaühe sügavalt isiklik asi, kas ta räägib sulle oma haigusest või mitte
inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest oma tervislikust seisundist. Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias levib HIV / AIDS levib peamiselt narkootikumide süstimise kaudu süstalde jagamisel (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006). Olukord Eestis 2015. aastal (diagnoositud HIV-positiivsed) 2015. a seisuga 27. märts on Eestis diagnoositud 79 HIV-nakatunud isikut. Kokku on
päevast paariteise aastani. levinumad suguhaigused on nt süüfilis- tekitajaks on bakterid. Tundemärgiks on kõva, valutu kühmuke suguelundil(naisel vagiinal, meestel peenisel ). Enamasti paraneb see ilma ravita kuid kui ravimata jätta levib bakter üle keha(umbes kuue nädalaga)põhjustab löövet ja palaviku. Need kaovad aja jooksul kuid ilmnevad hiljem uuesti. Kuid pikema aja väletal hakvad nakatuma siseorganid , eriti närvi süsteem (nt selja ajau ja hiljem aju) hiv nakkus on aidsi viimane faas. Periood mis jääbb nakkuse ja haiguse vahele on keskmiselt 12a. Selle aja jooksul vivad haigestunud inimesed enese teadmata haigust edasi anda. HIV- viirus tehakse kindlaks vere kontrolliga(mitte enne 2-3 kuud). Esimesed nähtused on tavaliselt kõhnumine , väsimus, nahalööbed, pikajaline palavik ja kõhulahtisus, mis tekivad enamasti alles aastaid pärast nakatumist. Selle ajani tunneb inimene end tervena, küll aga võib nakkust teadmatult teistele edasi anda
HIV (AIDS). Gonorröa e. tripper. Herpes Simplex viirus (HSV). Inimese papilloomviirus (HPV). Suguelundite seenhaigused. Kubemetäid. Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? HIV (AIDS) HIV-tõbi on organismi üldhaigestumus, mis kujuneb pärast HIV-i ehk inimese immuunpuudulikkuse viiruse sattumist verre. Pärast nakatumist kulub selleks 10-12 aastat, vahel ka tunduvalt vähem aega. AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom on HIV-tõve lõppstaadium, mil organismi immuunsüsteem ja sellest sõltuv vastupanuvõime on lõplikult välja kurnatud. Selline seisund kujuneb välja pärast seda, kui inimesele põhilist kaitset pakkuvate T-abistajarakkude ehk erilisi CD4 retseptoreidomavate T-lümfotsüütide arv veres on langenud alla 200 mm3-s (tervel inimesel on neid 1000-1500 mm3-s). Pärast seda võib iga organismi sattunud haigust tekitav mikroorganism esile kutsuda väga raske kuluga nakkushaiguse või võivad tekkida pahaloomulised kasvajad. AIDS-i olemasolu selgus 1
verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal. Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned suguhaigused on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Enamlevinud suguhaigused AIDS AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. See on immuunsussüsteemi raskekujuline kahjustus, mille tagajärjel jääb inimese organism kaitsetuks harva
puudumisel vaktsineerida kõik soovijad. Enamik gripiviirusi allub ka viirusevastastele ravimitele. Kuna ravimid on retseptiravimid, siis määrab vajaliku ravimi arst. Antibiootikumid gripi puhul ei aita. (Gripi info) 4.2. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. Haiguse tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Tüsistustena võivad tekkida naha sekundaarne bakteriaalne nakkus, kopsupõletik või raskete vormide korral entsefaliit. Haigestumise tõusuperioodid on kevadel ja talvel. Peiteperiood kestab 7-21 päeva. (Tuulerõuged) Sümptomiteks on kehatemperatuuri tõus ja sõlmelis-villiline lööve. Lööbeelementide arv on lastel ja täiskasvanutel erinev (nt lastel võib olla kuni paar täpikest, täiskasvanutel aga üle 500). Lööve puudub peopesadel ja jalataldadel ning on äärmiselt sügelev. (Tuulerõuged)
palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud seni, kuni kõik koorikud on villidelt eemaldunud. Viirusevastane ravi puudub. Sügelisevastased ravimid vähendavad sügelust ja on ainukesed, mida vaja on. MONONUKLEOOS Mononukleoos on viiruslik haigus, millesse haigestuvad sagedamini nooremas eas täiskasvanud. Tekitaja on Epsteini-Barri viirus (EBV), mis mõjutab antikehi tootvate valgete vereliblede arvu. EBV levib sülje kaudu ja ainult lähedalt kontaktis olles
B Hepatiit Erik Jüri Nurmela Tallinn 2010 B-hepatiit (kollatõbi) on nakkuslik maksapõletik, mis on põhjustatud B hepatiidiviirusest. Viirust leidub veres ja teistes kehavedelikes, nagu sülg, uriin ja sperma. Peiteperiood - aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni - võib ulatuda isegi kuni poole aastani. Haigust peetakse krooniliseks, kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. Haiguse varajases faasis võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus ning liiges- ja lihasvalud.
esemete jne. Siiski peab nentima, et sellised juhtumid on haruldased. Ülekandumine kas köha- vi nohutilkade kaudu pole vimalik. Argipäeva tavaliste tegevustega (majapidamistööd, viibides tööl, reisides jne) vib STD nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus STD (suurimateks eranditeks on vaid hepatiit B ja AIDS) ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal (häbeme serv). Nakkus vib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned STD-d on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mnedel juhtudel phjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vi pimedaks jäämist. Nii palju kui teatakse praegu kige ohtlikumast STD-st, HIV-ist, viib see keskmiselt pärast 12. aastat lpplikku faasi AIDS, mis lpeb surmaga. Enam levinud suguhaigused Süüfilis
roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt · anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), · füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) · geneetikast (XXnaine ja XYmees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks
Infitseeritud rakud suurenevad, muutuvad õhupallilaadseteks. HSV-1 ja -2 eristamiseks tüübispetsiifilised DNA-sondid ja praimerid PCRi jaoks, antikehad, restriktsioonil. Seroloogia on kasulik ainult esmase infektsiooni korral, epidemioloogilistes uuringutes (IgM, IgG). Ravi ja profülaktika. Enamasti nukleosiidi analoogidega, teiste DNA-polümeraasi inhibiitoritega. Acyclovir on FDA poolt soovitatud ravim. Parasjagu aktiivse genitaalherpesega naisele tehakse keiser. Üldse genitaalherpese prodromaalperioodis suguühte vältimine; kondoomid mingit efekti omavad kindlasti, kuid täielikku kindlust ei anna. Vaktsiinid on arendamisel. Viirused mõmm :) 05/06 Epstein-Barri viirus (hhv 4) Struktuur.
Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit Seennakkused: Õpik lk 70-73 Kandioos Helina Reino ettekanne uue õppekava Algloomanakkus: täiendustega Trihhomoniaas Suguhaiguste levik
kulgeb haigus soodsalt. Läbipõdemisega saab inimene eluaegse immuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist ei muutu A-hepatiit krooniliseks. A-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Ravi on sümptomaatiline: puhkus, piisavas koguses toidu ja vedeliku tarbimine. A- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida. B-Hepatiit B-hepatiiti põhjustav viirus (HBV) on nakkusohtlikum kui A- ja C-hepatiidi viirus. HBV levib eelkõige kaitsmata seksuaalvahekorra ajal sperma ja tupevedeliku kaudu, aga ka otsesel kontaktil nakatunud verega (saastunud süstalde kasutamisel või tätoveerimisel). Rase naine võib anda nakkuse sünnituse ajal edasi oma lapsele. B-hepatiit ei levi köhimisel ega aevastamisel, ühiste käterättide, tualettruumide ega toidunõude kasutamise kaudu. Nakkus ei kandu edasi ka kättpidi tervitamisel, patsutamisel ega kallistamisel. Erinevalt A- hepatiidist ei levi B-hepatiit ei vee ega toidu kaudu. Kui palju B-hepatiidi
vanusepiiri tõstmise kohta (16.a.), põhjus seksuaalse ärakasutamise vältimiseks. Kui klassis on HIV-ga laps… • HIV (ingl. keeles Human Immunodeficiency Virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest. • Kui klassis on HIV-ga laps on oluline teada: • Kuidas HIV levib? HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele vere (ka menstruaalvere), seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma), tupesekreedi ja rinnapiima kaudu: - seksuaalsel teel - otsesel kontaktil nakatunu verega - emalt lapsele raseduse, sünnituse ja imetamise ajal Vere kaudu levikuks on vajalik nakatunud vere sissepääs teise inimese vereringesse, mis võib toimuda näiteks ühiseid süstimisvahendeid kasutades. Kui klassis on HIV-ga laps… • Kui klassis on HIV-ga laps on oluline teada, et HIV ei levi: • kasutades ühiseid töövahendeid ― töö- või koolilaudu, toole, arvutit,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
