Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hitlerit" - 187 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Klassikirjand teemal "Isamaatunde olemusjooni tänapäeval"

Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Paremasse homsesse viivad meid juhid

Et seda saavutada vajame stabiilset rütmi. Et saavutada harmoonilist elurütmi vajame me kedagi, kes meid suunaks. Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad ­ nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ­ tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hitleri abilised

Seejuures nägi Dönitz ennast vaid oma kohust täitva apoliitilise sõduri prototüübina. Paljud, kelle jaoks ta oli eelkõige miljonite põgenike päästja, jäidki seda väidet uskuma. Võitjad nägid temas muidugi ainult sõjakurjategijat. Hiljem nimetati külmalt kaalutlevat Dönitzit tabavalt Saatana Admiraliks. Hitleri järeltulija polnud kunagi NSDAP liige olnud, küll aga veendunud natsionaalsotsialist. Ta igatses tugeva käe järele ning pidas Hitlerit päästja võrdkujuks, kellele tuli tingimusteta kuuletuda. Dönitzi suust on pärit tõdemus: "Võrreldes füüreriga oleme me kõik tühised putukad." Allveelaevastiku juhatajana omandas admiral vastaste leeris meresõja Rommeli kuulsuse. Churchill mainis sõja lõppedes, et Dönitzi laevastik oli teda ainukesena pideva hirmu all hoidnud. Olukord muutus liitlaste raadiolokatsiooni tehniliste võimaluste paranemisega. Inglaste edu sakslaste...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Adolf Hitler - referaat

Nimetades end führeriks tegi ta kannapöörde majanduses. Samas tundsid lääne riigid end turvaliselt tänu rahulepingutele. Samas ta kindlustas natside võimu üllatavate vallutustega. Sõjaväekohustus tagastati Hitlerilt aastal 1935, samaaegselt oli käimas laiamõõduline sõjajõudude valmistumine sõjaks, Austriale lähimalolevate natside skisma tõttu. Aga see ei heidutanud Hitlerit . Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime tõdeda, võimaldas Hitleri julgus võimatut. Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa. See oli siiamaani Hitleri hasartmängu haripunkt. On...

Ajalugu
377 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks puhkes II maailmasõda?

Kuid aastal 1939 vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ja Suurbritannia pooldasid kokkulepet, sest nad kartsid võimalikku sõja puhkemist ning nad lootsid sellega Saksamaa maha rahustada. Kui sakslased vallutasid terve Tsehhoslovakkia, ei teinud Suurbritannia ja Prantsusmaa midagi selle takistamiseks. Kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. Lääneriigid mõistsid, et järeleandmised Hitlerit ei rahusta, ning selline poliitika lõpetati. Siis läks Hitler Poolat ründama, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Millised olid II maailmasõja põhjused?

juunil 1940. aastal (Prantsusmaa loobus 2/3 oma maast, Pariis). Peale Prantsusmaa alistamist, valmistas Hitler ette meredessanti Suurbritanniasse, kuid see kukkus läbi. Seejärel alustasid Saksa lennukid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi, kuid ka seekord pidasid britid vastu. Samas toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Brittide vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia vallutamise kavast, kuid samas hakati Berliinis välja töötama sõjaplaane Nõukogude liidu vastu. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonireziim. 1941. aasta 22. juunil tungis Saksamaa Nõukogude Liidu aladele. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast. Saksa väed jõudsid pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suudetud. 1941...

Ajalugu
204 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...

Ajalugu
299 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Võim ühiskonnas

Kui võim on autoriteetne, kuuletuvad inimesed mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Kuningavõimule alluti vanasti tihti traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Niisuguseid juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiliste poliitikutena nimetatakse Leninit, Hitlerit , Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistuslik kaalutlus. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse oluliste vajaduste (korrakaitse, teede ­ ja sidevõrgud, haridus ja tervishoid) rahuldamiseks. Tänapäeval on pea võimatu leida niisugust ühiskonda, kus riigivõimu teostatakse kas ainult...

Ühiskonnaõpetus
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?

Saksamaa oli hea kasvuala diktatuurile. Lisaks hirmu ees kommunismile mõjutas sakslasi kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumine Versaille' s süsteemis, majanduslik ebakindlus ja erakondade omavaheline kemplemine. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad. Neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aaria rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi muutuma maailmavalitsejaks. Siseriiklikult oli eesmärk luua uus kord, mis tähendas demokraatia, juutluse, kommunismi ja teiste "õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ja...

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Diktatuurid - Kontrolltöö küsimused ja vastused.

Miks kujunes euroopas demokraatia kriis?(5 põhjust) Demokraatia ei suutnud lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Tekkis pettumus ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Seda soodustasid: muutused ühiskonnas: keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimalus mõjutada riigi arengut. Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheli...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hitler

Kõik tema võimsad kõned kandusid riigi igasse nurka. Samuti kasutati raadiot ka viimaks rahva sekka Potsdami etendust. Kogu Saksamaa oli oma raadiote ees- kuulates iga sõna, iga fraasi, igat meloodiat, justkui viibides ise kohal ja saades osa sellest suurest vaatemängust. ,,See päev Potsdamis oli tõeliseks pöördepunktiks... Paljud valitsuse ametnikud, ohvitserid, advokaadid jt, kes olid Hitlerit umbusaldanud, ratsionaalsetel kaalutustel muutsid sellel päeval oma seisukohta..." (Fest 1974: 405) Järgmisel päeval kirjutasid Berliini ajalehed- ,,Justnagu suur torm oleks puhkenud- samamoodi puhus natsionalismi puhang eile üle kogu Saksamaa".(Leon Degrelle) 3.2 Vaherahu Reichswehriga 1933.aastal oli kõige suurem vajadus armee lojaalsusele kindel olla, et olla kindel oma seljataguses. Saksa Armee ehk Reichswehriga ei olnud ju konsulteeritud, kui Hitler määrati Kantsleriks...

Ajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teine Maailmasõda 1939-1945

juuli­2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Saksamaa sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud riigid võtsid endale kohustuse üksteist igati toetada. 1939. aasta hilissügisel toimunud sõda NL-i ja Soome vahel, hakati nimetama Talvesõjaks.NL lootis kiiresti kehtestada Soomes punavõim, kuid nende visa vastupanu tegi selle võimatuks...

Ajalugu
342 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Natsi Saksamaa

Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I MS algul astus Hilter vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja lõpul sattus ta laatsaretti haasimürgitusega. Seal kuulis ta saksa keisri kukutamisest ja vaherahust. Mõnda aega teebus Hitler kasvatusohvitserina Müncheni rügemendis . Ametikohustusi täites tutvus ta...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Teine maailmasõda

-43.a. omandas suurt tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu, kus hukkus palju tsiviilelanikke Sõjasündmused 1941 ­ 1944 1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks · Stalin alahindas Hitlerit , mistõttu sakslaste rünnak tuli NSV Liidule ootamatusena b) Barbarossa plaan - sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2,5 kuuks 3 suunal: · a/g Nord pealetung Leningradile · a/g Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale · a/g Süd pealetung Ukrainasse c) Sakslaste kiire ja ootamatu pealetung algas 22. juunil 1941: · Luftwaffe ülemvõim õhus ­ hävitati vastase lennuväljad · tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused...

Ajalugu
236 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

· Hitler keerulises olukorras: sõda kahel rindel, Poola ründamiseks vaja kindlat seljatagust--- >võis pakkuda Stalin Molotovi-Ribbentropi pakt: · Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu kõik trumbid Stalini käes, oli valmistanud sissetungi Eur-sse--->lootis Eur riigid üksteisega sõtta lükata, et neid nõrgestada ja ise võim haarata · Stalin pidas Sb ja Pr-ga läbirääkimisi, samal ajal ka Hitleriga, Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut ms, nimetas Hitlerit "revolutsiooni jäälõhkujaks" · 23. aug 1939 ­ Molotovi-Ribbentropi pakt ­ Sm ja NSVL mittekallaletungileping--->lubasid 10 a jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus liidus, lisaprotokoll: jagati Ida-Eur riigid, NSVL-ile Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamine, Poola mõlemale, Sm müüs NSVL-ile ka Leedu, saades endale osa NSVL mõjusfääri kuulunud Poolast---> uus ms võis alata 19...

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Adolf hitleri elulugu

sept.1919. käis ta lukksepp Anton Drexleri poolt asutatud Saksa Töölispartei koosolekul. See partei propageeris ksenofoobsied,antisemiitlike ning pseudosostialistike ideid. Hitrleri hakkas koheselt debattidest osa võtma ning paistis välja oma oraaroritalendiga. Esimest korda avastasid kaaskuulajad koos Adolfiga endaga , et tal on anne kuulajaid köita ning selles tuua esile palju emotsioone.. Adolf Hitleri elu diktaatorina: Usa luure on iseloomustanud Adolf Hitlerit diktaatorina kui inimest kellel on oskusi väljendada ja sõnastada oma rahva sügavaid tundeid , tal oli võime apelleerida nii madalamate kui ka kõrgemate idealistlikumatele inimtunnetele. Tal olevat olnud võime lihtsustada komplekseid probleeme ning leidmaks neile õige lahendus ja seda väga kiirelt, väga hea ning kiires sõna kasutus eriti metafooride osas, sümpaatia ning kiindumustunde tekitamine oma rahvale ning täielik ja võnkumatu pühendus oma missioonile . Tal olevat...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks kujunes Saksamaa diktatuur

Seal on palju suurem kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamus Euroopa diktatuure olid autoritaarsed, aga totalitaarse riigikorraga olid Venemaa ja Saksamaa. Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Minuarvates oli Saksamaal kehtestatud liiga ranged reeglid ja...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maailm kahe sõja vahel

Natsid Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemustega rahulolematud koonduma NSDAP-sse , mida juhtis Hitler. Hitler proovis kiiresti 23-ndal Münchenis võimu haarata, kuid edutult. Hitler läks vangi. Uus võimalus avanes majanduskriisi ajal. Kommunistid proovisid lööksalkadega vägivaldselt võimu haarata. Paljud sakslased hakkasid Hitlerit toetama ja nägid väljapääsu natside löögirühmades. Hitler ja natsid muutusid populaarseks. 1932. oli neil suurim saadikurühm Riigipäevas. Kuigi Hitleril puudus Riigipäevas enamus, õnnestus tal ennast 1933.aastal valitsuse kantsleriks nimetada. Algul tegutses ta seaduse raamides. Peagi koondas ta aga võimu enda kätte, asus piirama demokraatiat. Terrori ja hirmutamisega kuulutas natslik Riigipäev ta Saksamaa diktaatoriks. Tühistada Versailles´rahu...

Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Diktatuurid

· Tuleb taastada suur Saksamaa · Tuleb tühistada Versaille's rahuleping · Aaria rassi idée · Eriline juudivastasus 1929 ­ 1930 a toimus USAs majanduskriis, mille tagajärjel varises kokku ka Saksamaa. 1932 a toimusid parlamendivalimised, võitsid natsid. 1933 a kantsleriks saab A. Hitler. Totalitaarse diktatuuri kujunemine: · Võimul olid ainult natsid ja nende natsionaalsotsialistlik poliitika · Ülistati Hitlerit ja kummardati teda · Inimesi hoiti hirmu all · Tegutses salapolitsei · Inimesi saadeti koondus ja surmalaagritesse · Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja loodi võimas armee Wehrmacht...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Sõjaks Saksamaaga valmistus ja NSVL. 1941. aasta suveks oli Ajaloo kontrolltöö Villu Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistudis sakslastele ootamatut hoopi andma. NSVL sõjaplaan oli otsekui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit , ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku valmistuda selle tõrjumiseks. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootmatult. 22.juunil.1941 ületasid Saksa väed NSVl piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Balkani Leningradi peale, Mitte pidi piirama sisse ning purustama Valgevenes asuva Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale, väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina...

Ajalugu
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun