Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid · Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest, mis koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. Need ahelad sisaldavad rohkelt glütsiini ja pea ainsatena sisaldavad
nende toitumine toimub osmoosi teel perikondri veresoontest · Kõhred (excl. liigeskõhred) on kaetud tiheda sidekoe kihiga, mida nimetatakse perikondriks e. kõhreümbriseks Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Hüaliinne kõhrkude · Levinuim kõhrkoeliik embrüo kõhreline skelett, roidekõhred, nina, kõri, trahhea ja bronhide kõhred katab liigespindu · Mikroskoopiliselt on sinakas, klaasjas (hyalos, Kr. klaas)
KÕRVASÜLJENÄÄRE Näärmerakkude tuumad, seroosed näärmerakud KONNA VERI Erütrotsüüdid, leukotsüüdid LEUKOTSÜÜDID = VALGELIBLED GRANULOTSÜÜDID Basofiil, monotsüüd, lümfotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid, neutrofiil KOHEV SIDEKUDE Rakutuum, kollageensed kiud (all), elastsed kiud (ülal) TIHE SASSISKIULINE SIDEKUDE SÕRMENAHAST Rakud, kollageensete kiudude kimbud TIHE KORRASKIULINE SIDEKUDE KÕÕLUSEST Kollageensete kiudude kimbud, fibrotsüüdid SÜLTJAS SIDEKUDE Intertsellulaar substants (Whartoni sült), fibroblastoidsed rakud
o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine Mesenhüüm - koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest, sellest arenevad kõik tugikoe rakud, esineb lootel Retikulaarne sidekude - seal retikulaarrakud, retikulaarsed kiud, rakkudevahelised ruumid täidetud vedelikuga. Leidub luuüdis, neerus, maksas jne Kohev sidekude - pehme, painduv, venitatav, palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. Leidub naha all, seedetraktis, hingamisteedes jne. Ül ühendada omavahel kudesid ja elundeid, kaitse. Tihe sidekude - kooseb samast millest kohev sidekude, kuid rohkem kiude ja vähem põhiainet. Nahas, arteri seinas. Veri - koosneb vereplasmast ja rakkudest, valminud rakud pole jagunemisvõimelised. Kõhrkude - koosneb kondrotsüütidest, mis asuvad kõhreõõnsustes. Pole närve ega veresoone.
Troofilise funktsiooniga- Lümf, veri, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude o Veri- tekib vereloomeelundites Transpordib toitained, jääkaineid, hormoone, antikehasid, O2, CO2 o Retikulaarne sidekude- leidub luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, neerus, maksas, kopsudes Sisaldab retikulaarrakke (toodab retikulaarkiude) o Kohev sidekude- sisaldab palju põhiainet, milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud Leidub naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis Ühendab elundeid ja kudesid, kaitsefunktsioon (paikneb seal kus infektsioonioht) o Rasvkude Tugifunktsiooniga- o Tihe sidekude- samad komponendid, mis kohev sidekude, mehhaaniliselt vastupidav o Kõhrekude- koosneb rakkudest, mis paiknevad rakkudevahelise aine kõhreõõnsustes
mesenhüümi rakud Endoteeli rakud Fibroblast Osteotsüüt Osteoblastid Adipotsüüt Kondrotsüüdid Kondroblast (rasvarakk) Fibroblastid · Diferon (diferentseeruvate rakkude rida) · Fibroblastid on noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude (kollageensed, elastsed, retikulaarsed) ja põhiaine moodustumisel · Fibroblastid on ebakorrapärase kujuga rakud omades lühikesi ja jämedaid jätkeid. Tuum on piklik; avarad GER tsisternid ja hästiarenenud Golgi kompleks · Fibrotsüüdid on küpsed `saledad' rakud käävja või lamestunud kujuga. Organellid on vähearenenud, jätked pikad ja peened. Koheva sidekoe rakud ja kiud histiotsüüt Elastsed kiud (makrofaag)
· Kohev sidekude · Tihe sidekude o Vormunud tihe sidekude o Vormitu tihe sidekude Eriomadustega sidekoed · Pigmentkude · Sütljas sidekude · Retikulaarne sidekude · Rasvkude · Kõhrkoed · Luukoed Põhiaine ja sidekoe kiud (neid toodavad sidekoes fibroblastid): 1. Kollageensed kiud tugevad, jämedad, annavad tugevuse 2. Elastsed kiud tagavad elastuse 3. Retikulaarkiud kollageeni alavorm Fibroblastid - noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude ja põhiaine moodustumisel. Nad küpsevad fibrotsüütideks, mis on küpsed ,,saledad" rakud käävja või lamestunud kujuga. Müofibroblastid rakud, mis omavad nii silelihasrkakkude kui fibroblastide tunnuseid. Neil on kontraktiilsed filamendid, tekivad nt. haava paranemise käigus
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud. Osteoblastid => osteotsüüdid
Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest. Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud. Munasarjastrooma (stroma ovarii) – kollageensed kiud, moodustab sidekoelise toese. Munarakkude areng (ovogenees): 1) Munasarjafolliikuli küpsemine Ovariaalfolliikulid tekivad looteeas munasarja pinnaepiteelist, laskuvad seejärel munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti
Funktsioon: on seotud verehüübimisega. Kahjustuskoldes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis, muutudes kiuliseks valguks fibriiniks, soodustab vere hüübimist. 26. Sültjas sidekude Sültja sidekoe rakud on haralised ja ümara tuumaga, rakud on osalt üksteisega seotud pikkade peente harude abil. Intertsellulaarsubstantsi moodustab vormitu sültja konsistentsiga mass, milles on rohkesti glükoosamiinoglükaane ehk mükopolüsahhariide. Vanemas sültjas sidekoes ilmuvad põhiainesse kollageensed kiud. Inimesel ja imetajatel esineb sünnimomendil sültjat sidekude ainult nabaväädis, täiskasvanud organismis see sidekoe liik puudub. 27. Lümfisõlme ehitus Lümfisõlm (nodus lymphaticus) on pealt kaetud kiudsidekoelise kapsli ehk kihnuga, millest organi sisemusse lähtuvad trabeekulid ehk põrgad. Lümfisõlme konvekssel pinnal paiknevad organit lümfiga varustavad aferentsed lümfisooned, konkaavsel - eferentsed sooned (paiknevad lümfisõlme väratis ehk hiiluses).
endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). See on suur ja mitmekesine rühm kudedes, kus rakud on piisavalt kaugel üksteisest. Hästi arenenud rakkudevahelised ruumid, täis rakkudevahelist ainet, mida toodetakse rakkude endi poolt. Rakkudevahelisel ainel võib olla erinev struktuur (vedelad ja tahked), eri kiududest (kollageensed, elastsed). Rakkudevahelise aine iseloom- selle keemiline koostis, struktuur ja füüsilised omadused määratlevad nende funktsioone, mis täidab konkreetset sidekoe tüüpi. KASUTATUD KIRJANDUS Abramov, M. Garon, S. Lucas, J. Huenermann, P. (1997-2012). . http://www.krugosvet.ru/enc/medicina/SOEDINITELNAYA_TKAN.html Lorents, A. Anatoomia ja füsioloogia massööridele. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?SISSEJUHATUS:KOED:Sidekude Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia
NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses.
Nimeta keha piirkonnad: 5. Tagumine küünarpiirkond 1. Küünarvarre eesmine piirkond 6. Abaluudevaheline piirkond 2. Rinnanäärme piirkond 7. Külgmine kõhupiirkond 3. Roietealune piirkond/ülemine kõhupiirkond 8. pärakupiirkond 4. Häbemepiirgond/kubemepiirkond. Nimeta ja kirjelda (ehitus) moodustist, mis ühendab lülikehasid eestpoolt. Eesmine pikkiside. Kaelalülidest ristluuni. Kollageensed kiud. Nimeta lihased, mille kõõlused moodustavad kubemekanali seinad: 1. m. obliquus externus abdominis 2. m. obliquus internus abdominis 3. m. transversus abdominis Täiskasvanutel on lülidevaheketas, V: kaela, rinna ja nimmeosas Kuklataguseside asub kaelaosas (nim kehaosa) ja sealt algab (nimeta lihas) 2p Selgita neuromuskulaarse sünapsi ehitust ja tööpõhimõtet. Koosta ka joonis nimetustega (10p) Neuromuskulaarne sünaps
monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid Suur läbimõõt Väike läbimõõt Veri tuleb Veri läheb Õhukesed seonad Paksud seinad On klapid Klappe pole Madal vererõhk Kõrge vererõhk 3-kihilised seinad - Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist - Elastsed kollageensed kiud -sidekoed - Keskkest – silelihasrakud (arterites keskkest paksem ja laiem) - Väliskest – koosneb sidekoest ja fibroplastidest
monotsüüdid 26. Veeni ja arteri erinevused veenid arterid Suur läbimõõt Väike läbimõõt Veri tuleb Veri läheb Õhukesed seonad Paksud seinad On klapid Klappe pole Madal vererõhk Kõrge vererõhk 3-kihilised seinad - Sisekest – koosneb endoteelist, takistab vee hüübimist - Elastsed kollageensed kiud -sidekoed - Keskkest – silelihasrakud (arterites keskkest paksem ja laiem) - Väliskest – koosneb sidekoest ja fibroplastidest
textus connectivus collagenosus compactus regularis 3. tihe korraskiuline sidekude (kõõluskude) - textus connectivus collagenosus compactus irregularis Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid.
mistõttu jääb seda väheks. Sekundaarstruktuur atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon. Tertsiaalstruktuur tropokollageen. (3 alfa-ahela paremkeerduvus). On väga tugev ja praktiliselt ei veni, kuna naaberahelaid on seostunud H-, ioonsete-, hüdrofoobsete- ja kovalentsete ristsidemetega Lys jääkide vahel. Kvaternaar mikrofibrill. Kllageensed SU-id on seovad kollageensed ristsidemed. Kovalentne ristside tagab kollageeni tugevust. · Kollageeni poolväärtusperiood on keskmiselt aasta, ei ole kiiresti metaboliseeriv. Mida vanem on inimene, seda rohkem elab kollageeni molekul, seda rohkem ristsidemeid tekib -> kollageen muutub tugevamaks aga ka hapremaks -> venitus väheneb. · Glükosüülimine - süsvuvesiku liitumine valkude molekuli. Muutuvad kollageeni konformatsioon ja funktsioonid
Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e. Valged kiud-erineva jämedusega väätjad struktuurid. -Retikulaarkiud e. Argürofiilsed kiud -Elastsed e. Kollased kiud -koosnevad elastiinist Kollageeni kiud - kõige levinumad kiud,diameeter 2-10µm ,AH moodustavad tropokollageeni(need omakorda seotakse proteoglükaanidega fibrillideks ja lõpuks moodustuvad kiud), ei veni aga painduvad.
Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid organeid, veresooni, lümfisooni ja närve, lisaks aitab organitel säilitada organismis kindlat asukohta Kiududest esinevad kohevas sidekoes jämedamad kollageensed, peenikesed elastsed ja retikulaarsed kiud Kohevas sidekoes võime leida kõiki sidekoele omaseid rakke – kõige rohkem ebakorrapärase kujuga fibroblaste, milliste ülesandeks on rakkudevahelise aine ja kiudude komponentide süntees Lisaks võivad esineda fibrotsüüdid, makrofaagid, retikulaarrakud, plasmarakud, nuumrakud, peritsüüdid, leukotsüüdid (eriti lümfotsüüdid) ERIOMADUSTEGA SIDEKOED (SÜLTJAS, RETIKULAARNE, RASVKUDE) Sültjas sidekude
Katab elundite pindu. Võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel (kreemitamine). Eritab nõresid. Osaleb haavade paranemisel. SIDEKUDE: Ehituslikud iseärasused: esineb palju rakuvaheainet. Rakke on vähe. Rakuvaheaine hajusalt rakkude vahel. Ülesanne: transport, kaitseülesanne-veri(kaitseb haigustekitajate eest), rasvkude(kaitseb külma eest, mehhaanilised mõjutused) Tugiülesanne Kohev sidekude tagab elastsuse, vetruvuse Kõõlusete kollageensed kiud ühendavad lihaseid luudega kohev ja tihe sidekude ning veri seovad omavahel teisi kudesid. toitefunktsioon(veri) LIHASKUDE: Ehituslikult: Rakud on pikad ja peenikesed Lihas koosneb lihaskiududest Funktsioonid: kokkutõmbumisvõime lühenevad, jämenevad erutusvõime, erutuse juhtimisvõime VÖÖTLIHASKUDE: lihaskiud pikad, hulgituumsed Valgusmikroskoodis ristipidi-vöödilised Alluvad tahtele paiknevad skeletilihastes kokkutõmme on kiire (ehk kontraktsioon on kiire) SILELIHASKUDE:
· Osaleb haavade paranemisel Bioloogia Page 17 Sidekude 28. september 2009. a. 13:44 Omadused Luukude · Palju rakuvaheainet · Rakke on koos suhteliselt vähe · Rakuvaheaine on hajusalt rakkude vahel Ülsanded · Kaitseülesanne Veri Rasvkude · Tugiülesanne Luu Kõhr · Kohev sidekude Tagab elastsuse ja vetruvuse · Kõõluste kollageensed kiud Ühendavad lihased luudega · Kohehev ja tihe sidekude Seovad omavahel teisi kudesid · Toitefunktsioon Veri Kõhrkude Bioloogia Page 18 Konna veri Inimese veri Bioloogia Page 19 Bioloogia Page 20 Lihaskude 28. september 2009. a. 14:15 · Vöötlihaskude Ehitus:
järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 39.Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline retikulaarsete kiudude kohta? a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. → Retikulaarsed kiud, b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse. → Kollageensed kiud, c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes. → Elastsed kiud 40.Millised alltoodud väidetest kudede rakuvaheaine kohta vastavad tõele? *Sidekudedele on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus. *Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud. *Kondrotsüüdid toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet. 41.Milline alltoodud väidetest on väär?
alguses tehtud liigutused ning harjutused ei ole enam valulikud. (http://www.triinuteebtrenni.blogspot.com) 1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend Liigese ehitus on luude vaheline liikuv ühendus, liigespinda katab kõhr, liigest ümbritseb liigese kihn. Kõhr, mis on kõige tähtsam osa liigesel, siis enamus vigastusi mis tekivad, tekivad just kõhrekoes. Selle ehituslikuks aluseks on rakud, mis on kõhre põhiaines koos kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. (http://www.noorus.ee) Kui kõhrel ei ole verevarustust, siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu. Toitumise pärast võib olla ainevahetus kõhrel tunduvalt aeglasem, sellepärast on ka ravi pikem, kuna toitumine on selle juures häiritud. (http://www.nooruse.ee) Lihaste ja kõõluste rebendi vigastuse korral on kõige tähtsam vigastuse täpse koha leidmine
üksteise kõrval. Rakud on kiire jagunemisvõimega, seetõttu kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. § Näärmed tekivad epiteelist sissepoole kasvades, seega on vooderdatud epiteelirakkudega. v Sidekude (tugikude)- ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi. § Liigid: Kohev sidekude- esineb seal, kus pole muud kude. Näiteks elundite vahel ja veresoonte ümber. Tihe sidekude- sisaldab rohkem kiude ja vähem rakke. Kiud jagunevad: elastsed kiud ja kollageensed kiud. Kõõlused ühendavad luid ja lihaseid ning sidemed ühendavad luid. Need sisaldavad hulgaliselt ühesuunalisi kollageenkiude. Elastne kude asub arterite ja veenide seintes ning selgroolülide vahel. Rasvkude- koosneb rasvarakkudest. Nende rakkude sisu on rasvatilkasid täis. Kõhrkude- elastne, kuid küllaltki vastupidav, puuduvad närvid ja veresooned. Luukude- sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline, siis toimub luustumine. Luukoes toimub
4. Sidekude ehituslikud iseärasused funktsioonid Siia kuluvad pealtnäha väga Kaitseülesanne – veri, rasvkude erinevad koeliigid Tugiülesanne – luu- ja kõhrkude Kohev sidekude tagab elastsuse ja vetruvuse, hoiab On palju rakuvaheainet (erand organeid paigas rasvkude) Kõõluste kollageensed kiud (fibrillaarne sidekude) Rakke on koes suhteliselt vähe ühendavad lihaseid luudega Rakud paiknevad hajusalt Kohev ja tihe sidekude ning veri seovad omavahel teisi kudesid Toitefunktsioon (veri) 1) Rasvkude …sidekoe eriliik, mille rakud on võimelised endasse koguma rasva ja teisi varuaineid. Moodustab nahaaluse rasvakihi, vähendades organismi soojuskadusid. Rasvkude
mis viib nn C3 konvertaasi tekkele. Konvertaas lõhub C3. Aktivatsioon on Ca ja Mg-ioon-sõltuv. Kontrollvalgud (CR1-I tüüpi komplemendi retseptor, DAF-lagunemist kiirendav faktor ja Faktor H) dissotseerivad C3bB2, mille järgselt Faktor I fragmenteerib vaba C3b.(2) MBL (mannoosi siduv lektiin). Lektiini rada on väga homoloogne klassikalise rajaga kui seda aktiveeritakse antikeha sõltuval moel. C1q kuulub lektiinide perekonda, tuntakse kui kollektiide (kollageensed lektiinid). Sellesse valkude perekonda kuuluvad mannaan-seostuv lektiin (MBL), mida tuntakse ka kui mannaan-seostuv valk (MBP), sinna kuuluvad ka kopsude pinna valgud A ja D. Seerumis esinev MBL on võimeline seostuma bakterite pinnal olevate terminaalsete mannoosi rühmadega, peale seda on võimeline reageerima kahe seriini proteinaasiga, mis on tuntud MASP ja MASP2, on homoloogiline C1q mõjuga C1r ja C1s-ga. MBL-i koostoime MASP ja MASP2 on homoloogne
annaabi.ee 
