Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS .". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, territoorium, kodanikuühiskond, ühtekuuluvust, õigusnormid, õigusakt, moraalinorm, rahvastik, valitsemiskorraldus, üksikud, valdkond, kauplemine, sektor, mittepoliitilised, ühendused, kultuuriks, isiklikku, integratsioon, lähenemine, leibkond, kihistus, tolerantsus, mõtteviisi, tahest, kompromiss, järelandmisi, konsensus, tavadeks1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi
hierarhiat ehk paremusjärjestust; pluralism huvide mitmekesisus; rahvuse identiteet riigi elanike vaimne ühtekuuluvus; tolerantsus sallivus üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava kirjutamata norm, mis on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras; moraalinorm kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - *rahvastik *territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia
Vastuolusid lahendatakse-tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides,sõlmitud kokkulepet tunnistavad kõik,lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuste tahtest.Kirjutamata seadused-kujunevad välja aastate ja sajandite jooksul.Kirjutatud-kirjutatud ametlikult,kohustuslikud kõigile.Nii saadud dokumenti nim.õigusaktiks(1.mis sisaldavad üldiseiseloomuga käitumisreegleid,kannavad üht nimetust,2.mis reguleerivad üksikuid juhtumeid,kannavad üksikatki nimetust).Tähtsaim õigusakt on põhiseadus.Õigusuriigi tunnused-seadused on avalikud.Riigi tunnused-territoorium,rahvastik,iseseisev avalik võim.Kodakondsus-on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel,mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused.Eesti sümbolid-hümn,lipp,vapp.Riigi ül-tagada iga inimese elu,vabaduse ja omandi kaite,soodustada pldise heaolu ja õigluse edenemist,osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke,kasvatada uusi kodanikke
õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon .
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega
5. Sedused on vajalikud, sest need · Aitavad inimestel kohendada ühiskonnaga ja selles paremini toime tulla; · Reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu; · Aitavad säilitada korda, stabiliseerides niivisi ühiskonda; · On riigi tegutsemise aluseks. 6. Sotsiaalsed normid jagunevad kirjutatud ja kirjutamata normideks. · Kirjutatud on juriidiliselt kirjapandud, mille aluseks on õigusnormid. · Kirjutamata on need mis ei ole kirja pandud. Reeglite rikkumise puhul kannab isik karistust. 7. 1. Riiki samastatakse nagu maa ja ühiskond. Seda sõna kasutatakse igapäevaelus. 2. Riik on sisemiselt korrastatud avalik-õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Klassikalise rigiõpetuse järgi on riigil kolm põhitunnust: rahvastik, territoorium ja iseseisev avalki võim. 8
· Konsensus- üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses. §1.5: · Loodusseadused- eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. · Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid - olenevad kultuurist ja valitsevast võimust; liigitatakse kirjalikeks ja kirjutamata normideks. · Sotsiaalne norm- suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm. · Õigusnorm- riigi kehtestatud reeglid, mis on kohustuslik kõigile. · Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. · Põhiseadus- määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused. · Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ja mida edastatakse põlvest põlve. · Moraalinorm- kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub.
Veelkord ühiskonnast Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline - arendada kohalikku elu - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet - tasakaalustab riigivõimu - ei ole eesmärgiks teenida tulu - vabatahtlikkus ja omaalgatus - erinevates valdkondades Vaatame õpikus lk 8 - missugused organisatsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna alla Mis on kultuur? ... on mitme inimpõlvkonna poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Nimeta vaimseid väärtusi? Nimeta materiaalseid väärtusi? NB!
Vanus, sugu, rahvus, rass, elukutse, elukoht, jõukus, haridustase. Rahvastiku struktuuri uurib rahvastikuteadus ehk demograafia. Rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvastikurände tagajärgi nimetatakse rahvastiku iibeks. Negatiivne iive rahvaarv väheneb. Positiivne iive rahvaarv suureneb. Eesti mees elab keskmiselt 65 aastat vanaks, eesti naine aga 76 aastat. Rikidevahelise rände, ehk migratsiooni tagajärg on ühiskonna rahvusliku koosseisu muutumine. Eesti rahvastik: põhirahvus eestlased 65%, venelased 28%, ukrainlased 26%, sakslased 1,8%. Enamik riike on tänapäeval paljurahvuslised. Integratsioon teiste rahvuste, kultuuride sulandumine põhirahvusega ühiskonda. PEREKOND. Kõige vanem nähtus ühiskonnast on perekond. Ühise majapidamisega kooslust nimetatakse leibkonnaks. Ülalpeetav perekonnas on laps ja pensionär, puudega tööealine inimene. Tööealised ja töövõimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus
Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse Avalik elu ehk ühiskondlik elu ühiskonna osa, kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja õigusaktid; ühiskondliku elu vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika
ühiskonnal toimida ja reguleerivad inimeste vahelisis suhteid ja nende kooselu. 11. Sotsiaalsed normid- suulised/kirjalikud käitumisreeglid. 12. Loodusseadused- seadused, mis eksisteerivad inimestest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata, nt. Gravitatsioon, aastaaegade vaheldumine, jt. 13. Kirjutamata seadused- Inimese loodud seadused, mis kujunesid rahva kultuurist ja kommetest, anti edasi põlvest põlve. 14. Kirjalikud seadused- Inimeste loodud seadused, mille aluseks on õigusnormid ja mis on kohustuslikud kõigile. 15. Tava- eelnevatelt põlvedelt päritud käitumisreegel, mis määrab ära inimese käitumise erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16. Tabu- üldkohustuslik range keeld, nt nõukogude liidus jõulude pidamine. 17. Moraal- tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19
* kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus
lahendamiseks Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides Kodanikuühendus kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsring Kodanikuühiskond ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. Kohtunik valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohtumenetlus protseduurireegel, mille järgi toimub asja arutamine kohtus Kohtusüsteem riigi kohtute süsteemne korraldus Kohus õigusemõistmist teostav riigiorgan Kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele
(mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe) Põhiseadust on võimalik muuta (seda on raske teha, aga pole võimatu): (Põhiseaduse raamatus ka) 1) Rahvahääletusega 2) kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt) 3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5) Tähtsuse järjekorras: (kui pole vastavuses, tuleb muuta vähem tähtsat) 1) rahvusvahelised seadused 2) põhiseadus 3) seadus (Riigikogu) 4) määrus (vallavolikogu) Inimõigused (põhiseaduses) 1) Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, perekonnale, eraelule. 2) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 3) Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 4) Õigus rahvusele ja kodakondsusele 5) Usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, koosolekute ja ühingutevabadus, hääleõigus 6)Õigus tööle ja puhkusele, teabele
EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe) Põhiseadust on võimalik muuta (seda on raske teha, aga pole võimatu): (Põhiseaduse raamatus ka) 1) Rahvahääletusega 2) kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt) 3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5)
on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik 2. Saad kodakontsuse vastava õigusliku protseduuri läbimisel 3. Eriliste teenete eest riigi ees, vabariik annetab sulle kodakontsuse
Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalitsus, Muhu vallavolikogu b. Erasektor: kommivabrik ,,Kalev", Prisma 3) Avalikud poliitikad: a. Hariduspoliitika b. Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a
Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt Demokraatia tähendab huvide, vaadete, seisukohtade paljustust 2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine
kasutusele see et mõõdeti rännet elukohavahetusel, kus on märgitus sisserände puhul inimese eelmiseks ja väljarände puhul uueks elukohariigiks mõnis välisriik. sisseränne: 21% EL kodanikud, palju rännatakse soome-eesti vahet Eesti rahvastiku võimalused ja väljakutsed: 1) Võimalused- panustada noortesse (Eesti tulevik) 2) Väljakutsed- rahvastiku vananemine, tööjõu arendamine, et poleks töötuid, tõsta sisemajanduslikku koguprodukti (skp) 4. Ühiskonna sektorid, kodanikuühiskond a) Milline kodanik on aktiivne kodanik? Kes on kosmopoliit? Kodanik- eriliste teenete eest, sünniga, oled 15 aastane ja 5 aastat oled elanud eestis Kohustus- kaitseväkke pead astuma. Naistele kohustuslikuks. Asendusteenistus- abistan lasteaias teisi. Aktiivne kodanik on kodanik, kes veedab oma vaba aja ühiskonna probleemidega tegelemiseks. Ta on pealehakkaja. Kosmopoliit- ehk maailmakodanik on mõiste, millel on mitmeid erinevaid tähendusi, kuid
RIIKLIK EKSAMI- JA KVALIFIKATSIOONIKESKUS tarbetute tulede kustutamine korteris; kooliminek jalgsi või jalgrattaga ... RIIK PÕHITUNNUSED 2) Territoorium Õpilase vastus peab sisaldama näidet. 3) Avalik võim 4. Töösuhted ja seadus 4 p 1. Milliseid õigusrikkumisi pani toime tööandja? Nimeta kaks. 2 p Ei sõlminud kirjalikku töölepingut rikkus töölepingu seadust
o kodanikuvabadused o vabade valimiste korraldamine; o õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees o enamuse võimu teostamine; o võimuinstitutsioonide lahusus ja o vähemuse õiguste austamine; tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist
institutsioonide tasandil või probleemi sees. Normid: Ühiskonna- ja riigielu oluliste regulaatorite hulka kuulub õigus. (sotsiaalne kord) Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete aktsioonide teel. Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil ja hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korra loomise vahendina rakendatavad õigusnormid kui tüüpilised sotsiaalsed normid avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri. Selle ülesandeks on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi
o Vabad ja üldised perioodilised valimised o Valitsejate vahetamise võimalus o Aus ja õiglane otsustamisvõimalus o Otsuseid langetatakse häälteenamusega o Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks o Kaitstud inimõigused o Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus o Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus o Seaduslikkuse põhimõtte järgimine o Sõltumatu kohus Seadused ja õigusnormid Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus. Esindusdemokraatia Tuumaks on rahva esindajate valimine Saadikule antakse mandaat *kodanikud ei osale otsuste tegemise protsessis, riiki juhitakse koalitsioonileppe järgi *kehtib nelja-aastane valimistsükkel ja puudub pikemaajaline arengustrateegia
Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess
Heaoluriigid tekkisid kahe ühiskonnamuutuse tõttu: · Tööstusrevolutsioon tegi valitsevaks vabrikutöö, mistõttu muutus leibkonnamudel, üksi jäid vanurid ja lapsed, kes vajasid riigi abi varem, agraarühiskonnas kandsid sotisaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse kkohustusi kirik, perekond ja kogukond, nüüd oodati seda riigilit. · Kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes kodanikuühiskond. Heaoluriik hakkas kujunema 19. saj lõpus 20. sajani alguses. Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, sekkub sel eesmärgil majandusse, tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid (haridus, tervishoid, toetused). Heaoluriik täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele nagu seadusloome, õiguskord ja riigikaitse ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Majanduspoliitika abil jagatakse ümber tulusid, korraldatakse haridus, tervihoiu ja perepoliitikat
annaabi.ee 
